vajalikud ettepanekud renoveerimiseks (väga hea kui uurimistööde peaettevõtja on võimeline seda tegema, s.o kui sellised firmad eksisteerivad). Mujal maailmas maksab selline töö pisutki tõsisema objekti puhul palju, s.o umbes 6 –16 % taastusremondi maksumusest. 11. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalide ja konstruktsioonide kahjustused? ¤ vajaliku hoolduse tegematajätmine (niiskumine, korrosioon, mädanemine, sh torustike leke, pinnase leondumine või ärakandumine vundamentide alt jne); ¤ ülekoormamine (sh ka temperatuuriga); ¤ transpordi jne avariid; ¤ tulekahju. 12. Konstruktsioonide ja nende materjalide tehnilise seisundi uurimine Olukorra uurimine sisaldab: I faas - täielik visuaalne vaatlus, mis on dokumenteeritud, illustreeritud fotodega ja plaanidega II faas - uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega III faas - uurimused laboris pisteliste proovide alusel (puurkärnid jne)
ka vajalikud ettepanekud renoveerimiseks (väga hea kui uurimistööde peaettevõtja on võimeline seda tegema, s.o kui sellised firmad eksisteerivad). Mujal maailmas maksab selline töö pisutki tõsisema objekti puhul palju, s.o umbes 6 16 % taastusremondi maksumusest. 9. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalide ja konstruktsioonide kahjustused? ¤ vajaliku hoolduse tegematajätmine (niiskumine, korrosioon, mädanemine, sh torustike leke, pinnase leondumine või ärakandumine vundamentide alt jne); ¤ ülekoormamine (sh ka temperatuuriga); ¤ transpordi jne avariid; ¤ tulekahju. 10. Konstruktsioonide ja nende materjalide tehnilise seisundi uurimine Olukorra uurimine sisaldab: I faas - täielik visuaalne vaatlus, mis on dokumenteeritud, illustreeritud fotodega ja plaanidega II faas - uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega III faas - uurimused laboris pisteliste proovide alusel (puurkärnid jne)
tingitud vundamendi vajum on tunduvalt suurem kui pinnase tihenemisest tingitud vajum, siis on vajumiste ebaühtlus suur ja mõju ehitisele enamasti katastroofiline (joonised 1.1 ja 1.2) . 32 7. Ehitustegevusega seotud pinnase struktuuri rikkumine. Pinnase loodusliku struktuuri rikkumist võib põhjustada pinnase külmumine, pinnase leondumine lahtises kaevikus seisva vee mõjul ja ehitusmasinate põhjustatud vibratsioonid (vaiade rammimine). Struktuuri rikkum ise suhtes leondumisel on eriti tundlikud liivsavi ja saviliiv, sealhulgas moreenpinnased. Seepärast tuleb vältida vee pikemaajalist seismist lahtises kaevikus. Valga hotelli ehitamisel jäeti tööde katkestamisel ehitussüvend kaitsmata ümbruskonna tänavatelt voolava vee eest. Vihmarikkal suvel täitus üle 3 m sügavune kaevik veega. Leondumise tõttu pehmenes
(10-8...10-7) ja vett-pidavad (<10-8 m/s). Pinnase veejuhtivust mõjutab pinnasele mõjuv lisapinge, seda iseloomustab konsolidatsioonimoodul. Vee liikumine pinnases allub Darcy seadusele: Q = kAH / l, kus Q on filtreeruva vee hulk (m3 / s); A on filtratsioonivoolu põiklõikepindala (m 2); H on kahe põiklõike vaheline rõhulang (m); l on nende põiklõigete vahekaugus (m) (piki voolu). Pinnase veekindluse seisukohalt on olulised pinnase pundumine (mahu suurenemine märgumisel) ja leondumine (sisesidemete purunemine märgumisel, millega kaasneb niiskuse järsk kasv ja kandevõime suur langus). Kaljupinnased vees ei lagune, kuid pehmenevad. Seda iseloomustab pehmenemistegur - - veeküllastunud ja kuiva kivimi survetugevuste suhe. 2.3.4. Deformatsioonimoodul. Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust ja on tinglikult Hooke´i elastsusmooduli analoogiks pinnasemehaanikas, kuid
pinnaseomadused, määratakse). 2)Füüsikalised omadused- eritihedus ehk tahke faasi tihedus tihedus kuivtihedus veesisaldus ehk niiskus poorsus küllastusaste (pooride veega täidetuvus) plastsus 2) Vesiomadused- pundumine Leondumine Pehmenevus Kuivamisvajumine Veemahutuvus Kapillaarsus Veejuhtivus 3) Mehhaanilised omadused- kokkusurutavus Pinnase tugevus EESTI GEOTEHNIKA Kaljupinnased- enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argelliit, liivakivid, põlevkivi
ehitusalustest. Paekalda ees on rohekashall, ordoviitsiumis pruunikashall, Lõuna-Eestis punakaspruun. Moreensavi sisaldab palju liiva ja kruusa, seega muutuvad omadused suurtes piirides. Kandevõime 100...300 kPa. Aastajad mõjutavad moreenpinnaseid just tänu sademetele. Ehk pinnased võivad veega küllastumisel võivad peenemad liivad muutuda ujuvpinnasteks (vesiliivadeks), samuti savipinnastele on iseloomulik kokkupuutel veega leondumine, pehmenemine ja plastilisus. Kuivade aastaaegade korral on jällegi vastupidine efekt, kus niiskus hakkab välja kuivama ning pinnas muudab oma struktuuri. Talvel jällegi ei külmu kuivad liiv- ja kruuspinnased isegi tugeva pakase korral. Niisked liivsavid ja savid ning märjad liiv- ja kruuspinnased muutuvad külmudes tunduvalt. 50. Analüüsige plaadi ja kompressioonikatseid savidel. Kompressioonikatse korral puudub pinnasel nn
annaabi.ee 
