50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marko208
Õppematerjali autor
ümberehitused, laiendused, kasutatud ehitusmaterjalid, ehitusdetailide avatus, koormuse liik ja suurus, juurdepääsetavus, ohud, materjalide konstruktsioonide kahjustused ja põhjused. Olukorra uurimine sisaldab: 1 faas: täielikku visuaalset vaatlust, mis on dokumenteeritud piltide ja plaanidega. 2 faas: uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega. 3 faas: uurimused laboris pisteliste proovide alusel. 4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 7. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 8
laiendused, kasutatud ehitusmaterjalid, ehitusdetailide avatus, koormuse liik ja suurus, juurdepääsetavus, ohud, materjalide konstruktsioonide kahjustused ja põhjused. Olukorra uurimine sisaldab: 1 faas: täielikku visuaalset vaatlust, mis on dokumenteeritud piltide ja plaanidega. 2 faas: uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega. 3 faas: uurimused laboris pisteliste proovide alusel. 4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 10
- Seisev vesi ja ebatihedused Laboratoorse uurmismetoodika puhul võetakse pisteliselt proove (kahjustatud) erinevatest kohtadest, mille tulemusel määratekse materjali tugevus ja koostis. 4. Kirjelda ühe korterelamu näitel seisukorra uuringu järjekorda. Esiteks toimub visuaalne vaatlus, mis dokumenteeritakse ning pildistatakse üles. Teiseks tehakse uurimistulemused lihtsamate mõõtmisseadmetega. ( soojakao arvutused, Kolmandaks võetakse pisteliselt proove Neljandaks koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 5. Mida tuleb teha selleks, et üks hoone lammutada? Selleks tuleb taotleda lammutusluba, selle väljastab kohalik omavalitsus. Lammutusloa saamiseks tuleb: a) Esitada lammutustaotlus b) Esitada lammutusprojekt c) Esitada vajalikud kooskõlastused d) Tasuda riigilõiv Taotluse esitab ehitise omanik. 6. Kirjelda lammutusprojekti (ülesehitus ja sisu) Lammutusprojekt koostada tööprojekti staadiumis. Ülesehitus: I Kooskõlastuste koondnimekiri II Seletuskiri - Üldosa
● Ehitise tellija ei ole ehitusalal pädev. Millise järelevalve ta peaks endale konsultandiks palkama? Kui tellija pole ehitusalal pädev peaks ta palkama kvaliteetse omanikujärelevalve, kes suudaks tuvastada võimalikke projekteerimis ja ehitustehnoloogilisi vigu. ● Kirjelda evakuatsiooniteedele esitatavaid nõudeid *Evakuatsioonitee pikkuseks on üldjuhul: 1 evakuatsioonipääsu korral kuni 30 m, 2 evakuatsioonipääsu korral kuni 45 m. *Evakuatsioonitee laius on üldjuhul: vähemalt 1,2 m. Kuni 2 kor ruselises elamus ja evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, võib 1 evakuatsiooniteedest olla vähemalt 0,9 m laiune. *Evakuatsioonitee kõrgus peab olema vähemalt 2,1 m. Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega. *Büroohoone väljumistee maksimaalpikkus: 45 m. Keldrikorruste evakuatsioon peab suunduma otse välja. *Tulekustutus ja päästemeeskonna sisenemistee kel
m² kohta; välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta; katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta; väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine; maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% NB! Keskmine energiaerikulu Eestis tavapärases (renoveerimata ja soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse renoveerimise ja soojustamise tulemusel võib saavutada kokkuhoiu ja energiakulu jääb siis vahemikku 80...150 kWh/m2 aastas. Passiivmajade puhul aga isegi <20 kWh/m2 aastas. 40 20 ENERGIASÄÄSTU MEETMED HOONETES Soojuskadude vähendamine Piirdetarindi soojapidavuse parandamine Piirdetarindi õhulekkekindluse parandamine
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kas
Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik. Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korteriühistute esimehi- naisi oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Korteriühistute Liit, omavalitsuste Kultuuriväärtuste Ametid ja Muinsuskaitseamet, restauraator ja ehitaja Jüri Reemann on tänatud abi eest uurimisobjektide leidmisel. Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Muinsuskaitse osakond (Oliver Orro) ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Välja, Anneli Randla, Maris Suits) on tänatud abi eest puitasumite kujunemise ja puidust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid