PUITKONSTRUKTSIOONIDE-KAHJUSTUSED (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSPUUSEPP (EP-14)
Albert Lumera
PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA KAITSMINE
Referaat
Pärnu 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED 4
1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID 4
2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE 6
2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS 6
2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RENOVEERIMINE JA TUGEVDAMINE 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 10

SISSEJUHATUS

Kerg- ja puitkonstruktsioonide niiskuse eest kaitsmisel on oluline see, et konstruktsiooni välispind oleks tuulekindel ja sisepind õhutihe. Kahjustuste all peetakse silmas erinevaid biokahjustusi (peamiselt puitu lagundavad seened, mardikad ), mille tõttu on puitkonstruktsioonide tugevusomadusi ja kandevõimet kahjustatud. On võimalik eristada biokahjustusi, mis ei kahjusta puitu, kuid võivad olla visuaalseks probleemiks, näiteks sinavusseened männipuidul. Puitseinte renoveerimistööd peaksid algama töömahu ja võimaliku toestusvajaduse välja selgitamisega. Tuleb välja uurida, kui kaugele ulatuvad kahjustuste piirid ja kui olulised on need seina toimivuse seisukohalt.
Käesolevas töös antakse ülevaade peamistest puitkonstruktsioonide kahjustusest ning tuuakse välja võimalused, kuidas kahjustusi vältida ning puitkonstruktsioone renoveerida ning kaitsta.
Töös on kasutatud erinevaid interetimaterjale.

PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED

1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID

Puidul on tähtis osa ehitises . Puit välistingimustes aga nõuab hoolikat konstruktiivset , keemilist ja ka füüsilist kaitset. Kõik konstruktiivsed abinõud, mis takistab vee ja niiskuse tungimist puitu tema lõikepindade, vuukide, otspindade, pragude, liimipindade kaudu pikendavad tohutult puitkonstruktsioonide ja pinnakatete eluiga.
Peamised kahjustuste liigid on järgmised:
Puidu keemiline ja bioloogiline kõdunemine
Tähtsamad puitu hävitavad või puidu omadusi mõjutavad tegurid on päikese soojus - ja ultraviolettkiirgus , bakterid , hallitus , sine, mädanikuseened ja puitu hävitavad putukad.
Päikese soojus - ja ultraviolettkiirgus
Päikeseenergia jõuab puidu pinnale kahte moodi: valguse ja soojusena. Valgus põhjustab valguskahjustusi (pudenemist) ehk fotooksüdatsiooni, soojus aga kuivamispragunemist. Ka valguse tekitatud kahjustuste puhul on suur tähtsus veel. Fotooksüdatsioon on aeglane sademete eest hästi kaitstud päikesepoolsel küljel. Selles protsessis lagunev ligniin värvib puidu algul kollaseks ja siis pruuniks. “Valguspudenemise” tõttu kulub aastasaja jooksul 5–12 mm puidu pinnast.
Puidu bioloogiline lagunemine
Puidu lagunemist põhjustavad mikroorganismid – bakterid ja seened, mis lagundavad komplekssed (näiteks puidutselluloosi) makromolekulid molekulideks.
* Bakterid kahjustavad mõnda puiduliiki nii, et puit kaotab niiskusest põhjustatud paisumis - ja kahanemisomadused, kuid tugevus üldjuhul säilib. Puitu võivad kahjustada ka anaeroobsed bakterid, mis tekitavad ebameeldivat lõhna.
* Hallitus ja puidusine puidurakke üldjuhul ei kahjusta, küll aga välisilmet, hallitusseeneeosed võivad tekitada ka allergiat.
* Mädanikuseenete kahjustused tekivad kahes etapis . Esimeses etapis tükeldavad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos . Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning eralduvad süsihappegaas , vesi ja soojus (soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav).
Putukakahjustused ( loomsed kahjurid )
Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes söövad või kaevuvad puitu. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet. Puidukahjurid võib jagada kolme rühma (niiskuslembuse järgi):
* värske ( toore ) puidu putukad, näiteks puukooremardikas (Callidium violaceum);
* kuiva puidu putukad, näiteks majasikk (Hylotrupes bajulus);
* kõdupuiduputukad, näiteks kõdusikk.
Kahjuritõrjeks kasutatakse materjali steriliseerivat kuivatamist 80 °C juures ning kombineeritud (antiseptiline ja putukavastane) pindmist immutamist, mis hoiab ära putukanakkuse. Parim vahend on süvaimmutus. Mikroorganismide ja putukatega nakatumise ohu tõttu ei maksa vanast hoonest saadud puitu kasutada uue ehitamiseks.

2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE

2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS

Kahjustuste all peetakse silmas erinevaid biokahjustusi (peamiselt puitu lagundavad seened, mardikad), mille tõttu on puitkonstruktsioonide tugevusomadusi ja kandevõimet kahjustatud. On võimalik eristada biokahjustusi, mis ei kahjusta puitu, kuid võivad olla visuaalseks probleemiks, näiteks sinavusseened männipuidul.
Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne.
* konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse;
* ekspluateerimistingimused;
* õiged värvkatted;
* kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel);
* termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50 oC juures umbes 15 tunni jooksul);
* keemiline töötlemine
* võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste , Donoliit jt);
* süvaimmutus ( elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul.
Levinud viga, mida puitseinte renoveerimistööde puhul tehakse, on seina alumise elemendi vahele hüdroisolatsioonikihi paigaldamata jätmine. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis isolatsioonikihi puudumisel on võimalik vundamendis oleval niiskusel liikuda puitkonstruktsioonidesse. Kui veesisaldus puidus tõuseb 18%-ni või üle selle, saavad seeneeosed hakata puidu pinnal arenema. Väga oluline on paigaldada seina kuivad puitmaterjalid. Madal veesisaldus ei ole määrav mitte ainult erinevate biokahjustuste vältimiseks, kuid ka mahukahanemiste vähendamiseks. Veesisaldus mängib suurt rolli rõhtpalkseinte puhul, sest radiaalsuunas on puidu mõõtmete sõltuvus veesisaldusest kõige suurem.

2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RENOVEERIMINE JA TUGEVDAMINE

Enne kui hakata puitkonstruktsioone remontima , renoveerimima või tugevdama, tuleb kindlaks teha puidu seisund. Kui on kahjustusi, tuleb selgitada nende põhjus, milliste kahjustavate mikroorganismide või putukatega on tegemist ning kui kaugele kahjustus on arenenud (mitte ainult palja silmaga nähtavas osas).
Järgmisena tuleb kõrvaldada vigastuse põhjustaja, eemaldada kahjustatud osa ja taastada või vajadusel ka tugevdada vana konstruktsioon . Mädaniku- või raskete putukakahjustuste puhul on mõistlik eemaldada silmaga määratav kahjustatud ja selle kõrval olev osa vähemalt 0,5 m ulatuses. Kui kahjustus (kahjurid) on levinud kaugele, tuleb peale kahjustatud osade eemaldamist kaaluda kulukamate vahendite kasutamist, majavammi puhul näiteks hooneosa või kogu hoone termilist töötlemist, konstruktsioonide ulatuslikku väljavahetamist, ka järelejäävate osade keemilist töötlemist jne. Eemaldatud kahjustatud osad tuleb põletada. Kahjustusaltide osade asendamiseks tuleks kasutada süvaimmutatud materjali.
Puitkonstruktsioonide (puitelamute, -hoonete, -ehitiste) renoveerimisel peaks sooja- ja tuulepidavuse tõstmiseks panema väljapoole tuulutatava soojustuse , tuulutuspilu soojustuse ja välisvoodri vahele (või hingava krohvi soojustuse peale), ja sissepoole aurutõke. Neidsamu põhimõtted tuleks rakendada ka katuste soojustamisel katuslagede, tuulutatavate pööningute või pööningukorruse väljaehitamise korral.
Kahjustatud puitkonstruktsioonide tugevdamisel võib kasutada järgmisi abinõusid :
* nõrgenenud kohtade eemaldamine ja kaitsmine puit- või terasprofiilidega;
* tugevdamine naelutatud, poltidega või liimiga peale, kõrvale või vahele kinnitatud puit- või terasprofiilide abil;
* tugevdamine nii põikjõu kui paindemomendi osas pealeliimitud klaasplastvarrastega (ribadega);
* tugevdamine pealeliimitud klaasriide või aramiid- või kevlarkangaga;
* tugevdamine küllastusvaikudega;
* kogu kandesüsteemi tugevdamine teras-, puit- või betoonliitkonstruktsioonina, eriti kui on vaja suurendada ka algkonstruktsiooni kandevõimet;
* pehkinud puidu eemaldamine nõrgenenud sõlmedest ning sõlme taastamine klaas- või terassarrusega -pulkadega) armeeritud vaigu ja liiva (tsemendi) seguga .
Mõnel juhul on majanduslikult õigem asendada suurte kahjustustega vana konstruktsioon uuega, kasutades niiskusele vastuvõtlikes kohtades süvaimmutatud materjali.

KOKKUVÕTE

Töö tulemusel selgus, et puitkonstruktsioonide peamised kahjustused on puidu bioloogiline ja keemiline kõdunemine, päikesekiirgus , erinevad bakterid ja seened ning loomsed kahjurid.
Puitseinte renoveerimistööd peaksid algama töömahu ja võimaliku toestusvajaduse välja selgitamisega. Tuleb välja uurida, kui kaugele ulatuvad kahjustuste piirid ja kui olulised on need seina toimimise seisukohalt.
Ehituslike puitpindade kaitse põhireegleid tuleks alati täita. Nendeks põhireegliteks on:ilmastikukoormuse vähendamine katuseräästa laiendamise teel, eelkõige lääne ja lõunapoolsetel külgedel , vältida vihmavee sissetungimispindu, eelkõige otspindu, puitkonstruktsioonide kõrguse tõstmine pritspindadest (sokliosast, terrassipindadest, jm.) vähemalt 30 cm kõrgemale, horisontaalsete või vähese kaldega pindade kaitsmine ilmastikukindlamate materjalidega (metall,tsementplaat, jm), luua võimalused tilkumiseks ja kuivamiseks vältides sellega veekottide teket, servakantide ümardamine , kuna teravad kandid ei lase piisava paksusega kattekihti peale kanda ja koos sellega võib kattekiht antud kohas rebeneda.

KASUTATUD ALLIKATE LOETELU

http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-16913/Kuidas-renoveerida-puitmaja-seina -
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1267
http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2000/3_2000/oiger.ht m
http://www.vario.ee/Moisture-protection
11