Hoonete piirdetarindid EKSAMIKÜSIMUSED (1)

Piirdetarindite eksamiküsimused



● Ehitise tellija ei ole ehitusalal pädev. Millise järelevalve ta peaks endale konsultandiks palkama? Kui tellija pole ehitusalal pädev peaks ta palkama kvaliteetse omanikujärelevalve, kes suudaks tuvastada võimalikke projekteerimis ja ehitustehnoloogilisi vigu. ● Kirjelda evakuatsiooniteedele esitatavaid nõudeid *Evakuatsioonitee pikkuseks on üldjuhul: 1 evakuatsioonipääsu korral kuni 30 m, 2 evakuatsioonipääsu korral kuni 45 m. *Evakuatsioonitee laius on üldjuhul: vähemalt 1,2 m. Kuni 2 kor ruselises elamus ja evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, võib 1 evakuatsiooniteedest olla vähemalt 0,9 m laiune. *Evakuatsioonitee kõrgus peab olema vähemalt 2,1 m. Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega. *Büroohoone väljumistee maksimaalpikkus: 45 m. Keldrikorruste evakuatsioon peab suunduma otse välja. *Tulekustutus ja päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrusele ( korrustele) tuleb ette näha nii, et keldrikorrusele pääseks maapinna tasandilt, läbimata ülakorruste trepikoda. *Ühepereelamu kelder ei pea olema omaette tuletõkkesektsioon. *Ehitise igalt evakuatsioonialalt, kus alaliselt viibib või töötab inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt: 2 erineva hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. ● Kirjelda keldriseina hüdroisolatsiooni paigaldusnõudeid (paiknemine, materjalid jne). Keldriseina hüdroisolatsioon paigaldatakse keldriseina vundamendi ja pinnase ning taldmiku ja keldriseina vahele. Keldri soe ja kuiv välissein eeldab täisväärtuslikku hüdroisolatsiooni, mis hõlmab drenaaži (maapinnas oleva liigvee eemale juhtimiseks), niiskustõket (vältida ümbritsevas maapinnas oleva niiskuse kapillaarset imendumist seintesse) ja välissoojustust (keldri välisseina soojana hoidmiseks). Soe sein tagab selles sisalduva võimali ku niiskuse tõhusa kuivamise. Samuti loob soojustus head eeldused seina pidevaks kuivamiseks, kui seina tungib ka edaspidi niiskust.


Lihtsamalt: Keldriseina hüdroisolatsiooniks on mõistlik kasutada võõphüdroisolatsiooni ning nurgad teha topeltkihiga. Ühe kihi paksus vähemalt 1.5mm. ● Klient soovib taotleda ehitusluba. Millist ehitusprojekti staadiumit te talle soovitate? EELPROJEKT, Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. ● Klient soovib teha ehituse eelarvet. Millist ehitusprojekti staadiumit te talle soovitate? Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks. ● Korsten läbib katuslage, millised tuleohutusnõuded esitatakse läbiviigule ja korstna katusest üleulatusele? 1. Korsten ulatuks kas vähemalt 0,8 m katuse pinnast kõrgemale või ülespoole mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 0,8 m kõrgemal asuva punkti ja räästa püsttasandis katuse kõrgeima koha kõrgusel asuva punkti; 2. Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80°C. Üldjuhul piisab sellest, kui põlevmaterjalidest ehitisosad paigutada vähemalt 100 mm kaugusele korstna välispinnast. 3. või katuslaest läbiminekul peavad põlevmaterjalist ehitisosad ulatuma: >230 mm kaugemale lõõri sisepinnast või tuleb lõõri ja põlevmaterjali vajele panna >100 mm paksune kiht tulekindlat mineraalvilla, keramsiitkruusa, liiva. 4. Tuleohutuse seisukohast on eelistatavam kinnitusviis liimimine, mitte keevitus. Vajadusel tuleb liimimist tugevdada mehaanilise kinnituse abil. Läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda selliselt, et oleks tagatud vajalik auru ja õhupidavus. Õhutõkke ja tuuletõkke materjal tuleb jätkata karkassiroovide kohal ja põikijätkud tihendada. 5. Viilkatuse korral peab korsten ulatuma 80cm kõrgemale katuse pinnast. Kui katusekalle on üle 30 kraadi, siis 100cm. Lamekatuse puhul peab korsten ulatuma katusepinnast vähemalt 100cm kõrgemale. Korstna läbimisel põlevmaterjalist seintest paksusega kuni 300mm tuleb korstna läbiviik isoleerida üles suunas min. Kahekordse nii pakus isolatsioonikihiga kui on nõutud korstna vertikaalsetes läbiviikudes. EVS 812-3/2008


6. Kui korsten läbib vahe-või katuslage, siis põlevmaterjalist ehitise osa ja korstna vahele paigaldatakse 100mm paksune kiht mineraalvilla mahukaaluga 100 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600C. Korstna välispinna vastu võib panna katuse viimistlusmaterjali ka põlevast materjalist. Liistu kõrgus peab olema kuni 150mm. ● Kuhu ja miks on seina vaja teha deformatsioonivuuke? Deformatsioonivuuke on vaja teha monoliitbetoonseintele sellest, et vältida pragude teket betoonpinda mahukahanemise või kasvu ajal. Samuti kasutatakse deformatsioonivuuke ka betoonpõrandatel näiteks parklates. Deformatsioonivuugid: *hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel (temperatuur, niiskus, vajumid) erinevaid deformatsioone. Vundamentide takistava mõju tõttu on needdeformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada purunemisi. Tuleb luua võimalused tarindite selliseks liikumiseks, mis muidu põhjustaks nende vigastusi. Seetõttu tuleb ette näha vertikaalsed ja horisontaalsed deformatsioonivuugid, et lasta toimuda: deformatsioonidel (temperatuurist, niiskusest), sisepingete võimalikel tagajärgedel (põhjustatud roomest, läbipaindest, vertikaalsest ja külgkoormusest) ning nii, et saaks vältida tarindite kahjustusi. Vajumisvuugid tuleb teha: kohtadesse, kus koormused vundamenditaldmiku all on erinevad (erineva koormusega ja massiga hooneosade vahele, erineva taldmiku laiusega, erineva rajamissügavusega vundamentide vahele ja kohtadesse, kus on oodata erinevaid vajumeid). Hooneosade vahele, millede all on erineva kandevõimega pinnas. Vana ja uue hooneosa vahele. Väikeplokkidest seintel tehakse deformatsioonivuugid: sooja ja külma seina liitumise või ülemineku kohtadesse, seina paksuse muutumise kohtadesse ning vähemalt iga 18-20 m järel (9-10 m jäigast kinnitusest). Praktika on näidanud, et poorbetoonplokkidest seina tekivad: mahukahanemisepraod.


Deformatsioonivuuk peab saama liikuda, nt häirivaid pragusid krohvile ei teki, kui krohv saab liikuda,st. deformatsioonivuugid. Tellisvoodris tuleb def.vuugid planeerida min. 10 m sammuga. ● Kui suure kaldega peab olema märja ruumi põrand? Märgade ruumide põrandad peavad olema kaldega põrandatrapi suunas >1/80 (min. 1/100) ja põrandatrapi ümber 1/50 (suurem kalle võib lisada libastumise riski). ● Kummal juhul on õhus rohkem veeauru: 1…., 2….? Teatud temperatuuril (küllastustemperatuuril) sisaldab õhk maksimaalselt teatud koguse veeauru: 10´C:2,1g/m3 ; +5´C:6,8g/m3 ; +20´C:17,3g/m3 . Mida madalam on õhu temperatuur, seda rohkem mahub sinna veeauru. Kui õhu temperatuur langeb, siis teatud temperatuurist alates õhku enam veeauru ei mahu ja veeaur hakkab kondenseeruma. INFO Selle, kui palju veeauru maksimaalselt õhus võib olla, määrab eelkõige temperatuur. Eelneva peatüki näites oli 25°C õhus 1 m3 kohta 15 g veeauru, mis on 65% küllastusest. Kui seesama õhk jahtub, siis jääb absoluutne niiskus samaks, ikka endiselt 15 g/m3. Aga suhteline niiskus enam sama ei ole, sest madalamal temperatuuril on küllastunud auru tihedus väiksem. Näiteks 20°C juures on küllastunud auru tihedus 17,3 g/m3. Suhteline niiskus on nüüd 86,7%. Ilmselgelt saabub temperatuuri edasisel langemisel olukord, kus küllastus ja tegelik auru tihedus on võrdsed. Suhteline niiskus on siis 100%. Kui temperatuur veelgi langeb, siis tekib olukord, kus õhus peaks olema rohkem veeauru, kui seal antud temperatuuril saab olla. Ei ole midagi parata, osa veeaurust peab kondenseeruma vedelaks veeks. ● Loetle ehitise kasutusea lõppemise põhjused. Hoone projekteeritud kasutusiga ehk kavandatud tööiga on vähemalt 50 aastat. See loetakse lõppenuks kui hoone tuleb asendada või täiendada, kui hoonet vaja tugevdada või remontida rekonstrueerimise teel. Hoone eluiga mõjutab: ● 1. Projektivead, nt solarise ripplagi, Marja tänava kaupluse sissevarisenud betoonlagi. ● 2. Materjali valmistamise ja ehitamise vead kvaliteedis.


● 3. Keskkonna mõjul tekkinud kahjustused. Korrosioon, soolade põhjustatud kahjustused. Gaaside reageerimine materjaliga jne. ● 4. Ülekoormamine, praod ja läbivajumine. ● 5. *Majanduslikud põhjendused (kasutuskulud, korrashoiukulud, energiakulud, kasutaja puudumine) ● 6. funktsionaalsed põhjendused (otstarbetus, sihtotstarbe muutumine ● 7. ehitise eluohtlikuks või tervisele ohtlikuks muutumine (konstruktiivne olukord, sisekliima sobimatus) ● 8. esteetilised ja juriidilised põhjused (esteetiline sobimatus, ehitise vastuvõetamatu välimus, ehitusmaht) ● 9. tehnoloogilised põhjendused (toimivus, kasutusmugavus). ● Loetle ehitise tuleohutusklassid. *Tulekindel (TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Ehitise suurust ja selles viibivate inimeste arvu ei piirata. *Tuldtakistav (TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast. *Tuldkartev (TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. ● Loetle hoone kandekarkassi elemendid: postid, talad, vahelaepaneelid/plaadid ja jäikuselemendid. Materjali järgi: raudbetoon (osaliselt ka kivi), komposiit, teras ja puit. ● Loetle meetodid, millega saab tagada puitkonstruktsioonide kaitset bio lagunemise eest. *Hea lõpptulemuse saavutamiseks on vaja voodrilaudu töödelda 3 korda: immutus, kruntimine ja värvimine. *Immutamine, süvaimmutamine, termotöötlus jms +kruntimine ja värvimine ● Loetle meetodid, millega saab tagada puitkonstruktsioonide tulekaitset. Puitonstruktsioonide tulekaitse saab tagada nende võõpamisega tulekaitsega.


Tulekindlad värvid, lakid jms, immutamised, termotöötlus ● Loetle meetodid, millega saab tagada teraskonstruktsioonide korrosioonikaitset *Betoon kaitseb terast korrosiooni eest. *Terase korrosioonikaitse: *värvimine (puhastus (terasharjaga harjamine, pritspuhastus), *kruntvärv, põhivärv), *tsinkimine (kuumtsink (uputus sula tsinki) *elektrolüütiline tsinkimine, *tsinK PULBERVÄRV *roostevaba terase kasutamine. ● Loetle meetodid, millega saab tagada teraskonstruktsioonide tulekaitset. Teraskonstruktsioonid võivad olla kas: Saab isoleerida: *Mineraalvill: sulamistemperatuur: 800-1100°C, tihedus on 100-400 kg/m3 . ≤ 120 *Kipsplaat: ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi abil terastarindi külge. *Tsementkiud-, vermikuliit-, ja kaltsiumsilikaatplaat . ≤120min *Tulekaitsekrohv : paksus on 10-60 mm, tihendus sõltuvalt segust 200-800 kg/m 3 . ≤ 120min *Tulekaitse erivärvid : 100 300°C värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. ≤ 30- 60 min Betoon : eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on terase kuumenemine aeglasem Puit : soojaisolaator, põlemiskiirus ~0,8 mm/min ● Loetle olulised tuleohutusnõuded, mis peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: *säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; *ehitises on tule ja suitsu tekkimine ja levik takistatud; *tulelevik ehitisest naaberehitisele on takistatud; *inimestel on võimalik ehitisest evakueeruda;


*ehitisest on võimalik inimesi evakueerida; *on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. *Hoone tuleohutus ei sõltu päästekomando kaugusest, vaid ennekõike ehituslikest lahendustest. ● Mida iseloomustab ruumi järelkõlakestvus ja kuidas seda mõõdetakse? *· Järelkõlakestvus määrab, kui kõlav on ruum. Järelkõla kestust mõõdetakse ajas, mis kulub heli taseme vähenemiseks 60 dB võrra *Järelkõlakestus T - aeg, helienergia tase langeb 60 dB heliallika väljalülitamisel, hinnatakse sekundites. Järelkõlakestus sõltub ruumi: kubatuurist, piirete pindalast, pinna summutusomadustest. T=0,16·(V/(A·α)), kus V=kubatuur, A=pindala ja α=helineelduvus (0,05-0,5). ● Mida iseloomustab õhumüra isolatsiooni indeks Rw? *Õhumüra isolatsiooni indeks R’w hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni), mõõdetakse detsibellides, dB. *Õhumüra isolatsiooni hindamisel kasutatakse tähistusi R’w ja Rw. *R’w iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide. *Rw , mis määratakse laboratooriumis teostatud mõõtmiste põhjal, ei arvesta heli kaudset ülekannet. ● Mida määrab krundi ehitusõigus? *krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, *hoonete suurim lubatud arv krundil, *hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala, *hoonete suurim lubatud kõrgus *krundi hoonestusala e. krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. ● Mida näitab suhteline niiskus? Esita ka valem. Suhteline niiskus [%] näitab tegeliku niiskuse ja niiskuse küllastustaseme vahelist suhet.


● Mida näitab õhumüra isol.indeks Rw´ Vaata eelmiseid vastuseid. ● Mida tähendab tarindi tulepüsivuse näitajas REI120 tähed R, E, I ja number 120? R = konstruktsiooni kandevõime, E = ruumieraldusvõime ,tihedus I = soojaisolatsioonivõime (min), 120 = tulepüsivuse kestus 120 min. ● Miks ja millal on vaja paigaldada drenaaži? Palun kirjelda drenaaži materjalidele ja paigaldusele esitatavaid nõudeid. Hoone ümber või alla paigaldatakse drenaažtorustik: et katkestada vee kapillaarset tõusu, hoida pinnasevee tase piisavalt kaugel põrandast ja vundamendist ja koguda pinnases liikuvat vett ja juhtida see vundamendist eemale. Paigaldusnõuded: *toru kõrgeim koht peab põranda aluspinnast olema >0,4 m allpool, *drenaažitoru peab olema alati madalamal, kui vundamendi põhi *torustiku >100 mm ühtlase kaldega i>0,5% dreeniv killustik kruus. *pealt <200 mm ja külgedelt <100 mm dreeniv killustik kruus *drenaažitoru mähitakse filterkangasse *vihmavett drenaaži juhtida ei tohi. ● Miks ja millal on vaja paigaldada külmakerke isolatsiooni? Kirjelda külmakerke isolatsiooni paigalduse esitatavaid nõudeid. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Külmakerked ja ebaühtlased vajumid võivad enesega kaasa tuua vundamentide pragunemist. Kõige külmakerkeohtlikumad liiva ja savi vahepealsed pinnased e. möllpinnased. Köetav hoone: laius 1-1,5 m, paksus 50-150 mm (välisnurkades +40%). Mitteköetav hoone, rajatis: üldjuhul laius 1,5-3 m,


paksus 100-200 mm. Kergesti kahjustuvate betoon ja tellisehitiste vundamentide soojusisolatsiooni arvutamisel lähtutakse kord 50 aasta jooksul esinevast miinimumtemperatuurist. Pinnase külmakerke isolatsiooni paigaldus: *isolatsiooniplaatide kalle: 1/20 kuni 1/10 hoonest eemale, *isolatsioonikihi all 200 mm kruusa-killustikku, *isolatsioonikihi peal 100 mm kruusa või liiva, +300 mm muud pinnatäidist. *külmakerke isolatsioonimaterjali veeimavus jääma <2%, kui see paikneb vundamendi välisküljel (EN 12087). *vundamendi välispidiseks külmaisolatsiooniks ei sobi tavalised EPS plaadid vaid soojustus peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja soojapidavust ning vähendaks veeimavust. ● Miks peab tellistest välisvoodri taga olema välisõhuga tuulutatav õhkvahe? Tellisvoodri taha on vajalik kindlasti teha 30-40 mm laiune õhkvahe. Tuulutuspilu on vajalik: *hoone seestpoolt tule va niiskuse eemaldumiseks, *võimaliku vihmavee soojustusse sattumise vältimiseks, *õhu rõhkude tasandamiseks kahel pool välisvoodrit. Tuleb tagada tuulutusvahe ühtlane paksus ja tema puhtus müürimördist. Tuulutuse toimimiseks on vaja jätta fassaadi ja akende alumise ja ülemise kivirea iga kolmas püstvuuk tühjaks. ● Millal loetakse ehitise, tarindi või toote tööiga lõppenuks? Tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb asendada, tugevdada või täiendada, remontida teiste tarindite lõhkumise või ehitise kasutuse peatamisega või lõpetada objekti kasutamine. ● Millest sõltub hoone kasutusiga? *Ehitusmaterjalide kvaliteet (ehitusmaterjalide tootmine ja nende projekteerimine); *Projekti kvaliteet (arhitektuurne lahendus, konstruktiivne dimensioneerimine, projekti erinevate osade kokkusobimine, materjalide valik); *Ehitustööde kvaliteet (tööde teostamine ehitusplatsil, järelevalve); *Sisekliima ja keskkond (sõltub palju kasutusotstarbest, ventilatsiooni- ja küttesüsteemidest);


*Väliskliima ja -keskkond (mak ro tasand: ehitise asukoht; kesktasand: ehitise paiknemine krundil, tema lähiümbrus ja ilmakaared; mikrotasand: ehitise detailid); *Kasutustingimused (hoone sihtotstarbe, sihtotstarbekohane kasutamine, vandalism); *Hooldustingimused (kv. hooldus, omandisuht ed, teadlikkus, varalised võimalused); ● Millest sõltub piirdetarindi soojusläbivus? Piirde soojapidavus ehk soojatakistus sõltub eelkõige: *kasutatud materjalidest, *materjalide paksusest ja *külmasildade olemasolust. ● Millest sõltub pinnase külmakerkelisus? Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. *Pinnase külmakerkelisus sõltub: *pinnase terastikulisest koostisest, *pinnase veesisaldusest, *pinnasevee tasemest, *kapillaartõusu kõrgusest ja külmumissügavusest. ● Millest sõltub siseõhu niiskussisaldus? Siseõhu niiskus sõltub: *niiskustootlusest, *ventilatsioonist *välisõhu niiskusest. ● Milline on evakuatsiooni trepina kasutatava trepi minimaalne laius? Trepi laiuse arvutuse aluseks on: esimese 120 inimese jaoks on evakuatsioonipääsude summaarne minimaallaius 1200 mm. Laiust suurendatakse 400 mm võrra iga järgneva 60 inimese kohta. Evakuatsioonialalt, kus inimeste arv on kuni 60, võib ühe evakuatsioonipääsu laius olla 900mm. Trepimademe laius ei või olla väiksem trepimarsi laiusest.


● Milline on hoonete jaotus kandeskeemi alusel? Kandvate pikiseintega hooned (tellis- ja plokkseinad), Kandvate põikseintega hooned (paneel-, plokk- ja tellishooned. Ruumide laius on seotud põikseinte asukohaga) Kandvate piki- ja põikiseintega hooned (paneelhooned, ruumide planeering on piiratud) Mittetäieliku karkassiga hoonetes - on kandvad piki ja põiksiseseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahelaepaneelid võivad olla asetatud kas piki või põiki hoonet, vastavalt talade asetusele. (paneel- ja tellishooned) Täieliku karkassiga hooned (välis ja siseseinad on vabastatud koormuse kandmisest, nende ülesanne on soojapidamine ja välisseinad projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena. Hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Kõrgelamud ja ühe ning mitmekorruselisi ühiskondlike ja tööstushooneid), Ruumilistest suurelementidest hoone (täieliku sise- ja välisviimistlusega valmis karbid, mis monteeritakse ehitusplatsil kokku hooneks. Projekteerimine ja ehitamine on võrdlemisi uudne, kuid juba suhteliselt laialt levinud). ● Milline on trepil mugavaks liikumiseks vajalik mugav samm e. astme tõusu (h) ja astme laiuse (b) omavaheline suhe? * h+b=45 47cm (keskm. 45cm); * 2h+b=60 66cm (keskm. 63cm). ● Milline on vundamentide liigitus vastavalt nende ehitusviisile? *Madalvundament ehk jaotusvundament : on rajatud eelnevalt kaevatud lahtisesse süvendisse ja sügavus võrreldes tallalaiusega on väike. Madalvundament jaotab postidelt ja seintelt tuleva koormuse pinnasele suurema pinna kaudu: o Lintvundament (lintvundament seina all, lintvundament postide all, ristuvad lindid) o Üksikvundament, mis toetab üksikut ehitise osa ja on enamasti ristkülikulise tallaga, mille pikkuse ja laiuse suhe on <5; o Plaatvundament on lausvundament kogu hoone või selle üksikosade all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet pinnasele. *Sügavvundament : valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata ja rajatakse peamiselt: vajukaevuna, kessoonina, süvaseina meetodil.


*Vaivundament süvistakse : rammimise, vibreerimise, kruvimise, surumise teel pinnasesse, betoneeritakse vaiad vahetult pinnasesse tehtud süvendisse. *Vaiad : läbivad nõrku pinnasekihte ning kannavad koormuse sügavamal asuvatele tugevamatele kihtidele, kandevõime saavutatakse pinnase ja vaia vahelise hõõrdejõuga. ● Millised eeltööd viiakse läbi enne ehitise projekteerimist? Enne ehitise projekteerimist viiakse läbi eeltööd: *vajadus ja majandusanalüüsid, *tasuvusuuringud, *asukohavariantide võrdlused, *ideekavandid Otstarbekuse uuringu käigus tehakse *hoonestaja vajaduste ja nõudmiste, *ehitusvõimaluste, *mitmesuguste piirangute ning *hinnanguliste kulude analüüs *valitakse sobiv lahendus Teostatavuse uuring hõlmab *ehitiste võimalike asukohtade ja tehniliste lahenduste võrdlevat analüüsi, *piirangute väljaselgitamist ning *kujunduslikke, arhitektuurilisi, funktsionaalseid, ehitustehnilisi ja tehnoloogilisi vajadusi Tasuvusuuringuga tehakse kindlaks, *kas ehitisest saadavad tulud ületavad ehitus ja ekspluatatsioonikulusid ning *kui pikk on tasuvusaeg. ● Millised erinevused on <20 m2 ja 20-60 m 2 ehitisealuse pinnaga ehitise ehitamiseks taotletava loa osas? Ehitusaluse pinnaga <20 m2 (alla 5m kõrge) pole ehitamiseks vaja kohalikku omavalitsust teavitada. Kuid ehitusaluse pinnaga 20-60 m2 (alla 5m kõrge) tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt pädevale asutusele (KOV) kavatsusest alustada ehitise ehitamisega. Teatis tuleb esitada vähemalt 10päeva enne ehitise ehitamist.


● Millised erinevused on >60 m2 ja 20-60 m2 ehitisealuse pinnaga ehitise ehitamiseks taotletava loa osas? Ehitusaluse pinnaga 20-60 m 2 (alla 5m kõrge) tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt pädevale asutusele (KOV) kavatsusest alustada ehitise ehitamisega. Ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 tuleb taodelda lisaks ehitusluba. ● Millised on evakuatsioonitee miinimumnõuded laiuse osas? Vähemalt 1.2m ● Millised on halvad ehitusalused pinnased? *tolmliiv, *plastne ja voolav savipinnas, *turvas, *muda *muld ● Millised on head ehitusalused pinnased? *kalju *paerähk *kruus *jämedateraline kuiv liiv *kuiv või väheniiske savipinnas. ● Millised on katuselt vihmavee sisemise äravoolu lehtrite, torude ja rennide paigutuse põhinõuded? *Sisemise veeäravoolu puhul juhitakse vesi katuse pinnalt kogumislehtrite kaudu hoonesse paigaldatud torustiku abil kanalisatsiooni või läbi sokli sillutusribale või kõnniteele. *Kui sademevee äravoolutorustik läbib mitteköetavaid ruume või hoone osi, tuleb torustik soojustada või varustada küttega vältimaks vee külmumist torustikus. *Kondensvee tekkimise vältimiseks tuleb torustik soojustada ja katta aurutiheda kattega ka köetavaid ruume läbiv torustik. *Kogumislehtrite, nende arvu ja paigutuse kavandamisel peab jälgima: o vähemalt 1 kogumislehter igal veekogumisalal,


o >200 m 2 katusel vähemalt 2 kogumislehtrit; o kogumislehtrite ja katusekatte liide peab olema veetihe (lehtril peab olema >150 mm laiune äärik); o kogumislehter >600 mm kaugusel vertikaaltarinditest; o kogumislehtrid tuleb varustada kaitsevõredega (küte); o kohumislehter peab olema üldisest katuse tasapinnast madalamal ● Millised on katuselt vihmavee välimise äravoolu lehtrite, torude ja rennide paigutuse põhinõuded? o Katuselt langev vesi ei tohi voolata: seinale, katusekonstruktsiooni, rõdudele, keldriakende ees olevatesse süvenditesse, sissepääsude ette ja treppidele. o Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästa üleulatus seina pinnast olema >0,4 m. o Vihmaveetorude ja püst või ripprenni abil juhitakse sadevesi: otse sadevee kaevu, majast eemale oleva kaldega maapinnale, sillutisele. o Vihmavesi ei tohi voolata üle renni ääre o 1 toru kohta tulev katuse pind <100 m2 . o Üldkäidavates kohtades peavad vihmaveetorud ja nende kinnitused seina külge kuni 2 m kõrguseni maapinnast olema vandaalikindlad (paksemaseinaline toru). o Vihmaveerenni kalle >0,5%. o Vesi tuleb hoone seinast ka sillutisel eemale juhtida. o Renni esiserv katuse tasapinnast >25 mm all pool. o Fassaadidetailide kinnitusviis peab olema selline, et vesi ei voolaks seina poole ● Millised on korstna katusest üleulatuse põhinõuded? Korsten peab ulatuma kat usest üle kas vähemalt 0,8m katuse pinnast kõrgemale või ülespoole mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 0,8m kõrgemal asuva punkti ja räästa püsttasandis katuse kõrgeima koha kõrgusel asuva punkti, korstna pea ja katusetahu lühim kaugus on vähemalt 1 m. ● Millised on korstna vahelaest läbimineku põhinõuded?


Vaheseinast, vahelaest või katuslaest läbiminekul peavad põlevmaterjalist ehitisosad ulatuma: >230mm kaugemale lõõri sisepinnast või tuleb lõõri ja põlevmaterjali vahele panna >100 mm paksune kiht tulekindlat mineraalvilla vms. Läbiviik mittepõlevast materjalist vahelaest isoleeritakse vähemalt 20 mm mittepõleva isolatsioonimaterjaliga. Kui konstruktsiooni paksus läbiviigu kohal ületab 400 mm, peab isolatsioonimaterjali kihi paksus olema minimaalselt 50 mm. ● Millised on peamised ehituslikud nõuded, mida esitatakse tulemüürile? *Tulemüür tuleb rajada mittepõlevatest ehitusmaterjalidest ja avatäidete tulepüsivus peab olema sama, mis tulemüürilgi. *Tulemüür peab toetuma mittepõlevale vundamendile ning olema staatiliselt püsiv ka hoone tarindite varisemise korral nii ühel kui ka mõlemal pool tulemüüri. *Tulemüüris olevaid uksi ei või kasutada evakuatsiooniks, st. avada tulekahju ajal. Tulemüür peab katkematult läbima hoonet kogu kõrguses ja laiuses. *Üldjuhul peab tulemüür ulatuma katusetasandist kõrgemale ja külgsuunas ulatuma seina pinnast välja. ● Millised on peamised tegurid, mis määravad ehitise tuleohutuse? *Ehitise kasutamisviis, *korruste arv ja pindala, *ehitise kõrgus, *kasutajate arv , *põlemiskoormus, *ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus *tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse *tule leviku omadused. ● Millised pinnad või pinnaosad peavad olema selles vannitoas kindlasti kaetud veetõkkega (märg tsoon) ja millised niiskustõkkega (niiske tsoon)? *Veetõkkega peavad olema märjas tsoonis kaetud põrand, duši, vanni ja kraanikausi ümbrus. *Niiskustõkkega peavad olema niiskes tsoonis kaetud ruumi teised seinad. *Vee- ja niiskustõke tehakse võimalikult sisepinna lähedale, vahetult viimistluse taha ja kasutatakse vee- ja niiskuskindlat viimistlust. Võõphüdo näiteks.


● Millised tegevused kuuluvad ehitamise alla ehitusseaduse mõistes? Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. ● Milliseid nõudeid esitatakse märgade ruumide põrandatele? *Märgade ruumide põrandad peavad olema kaldega põrandatrapi suunas *Kogu põrandale (samuti duššinurga ja vanni alla) tuleb alati teha veetõke. *Ukse lävepaku kohal tuleb veetõke tõsta põranda tasapinnast kõrgemale ja liimida piida külge või piida alla. *Veetõke tuleb viia trappi. ● Milliseid nõudeid esitatakse märgade ruumide seintele? *Veetõke põrandalt tuleb tõsta ka seintele <15 cm (min. 10 cm) kõrgusele. *Ülestõstele tehakse ülekate seina niiskustõkkega vähemalt 5-10 cm ulatuses. *Vaheseinana on eelistatavaim kivi või betoonmaterjal. *Karkassseina puhul mitte kasutada tavalist kipsplaati. *Välisseinte korra tuleb jälgida: seina ei tohi tekkida kahte veeaurutihedat kihti (aurutõke ja veetõke), tagada niiskustehniline toimivus. *Kui seinad kaetakse keraamilisteplaatidega tuleb nurgavuugid, seina ja põrandaplaadistuse vaheline vuuk alati täita elastse mastiksiga. ● Milliste meetoditega saab tagada hoone kandekarkasshoone üldstabiilsust? Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeeme, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. Hoone stabiilsust võib tagada: *konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral), *täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkassina, *toed, *tõmbid või tasapinnalised või ruumilised diafragmad. ● Milliste meetoditega saab vältida veeauru kondenseerumist? *hoonesse paigaldades hea ventilatsioonisüsteem, *ventileerides ruume jahedama õhuga,


*vee kasutamise vähendamine ruumides, *tehes hoone väliskonstruktsioonid tihedaks *kasutades piisavalt soojustust *jättes seina konstruktsiooni enne laudvoodri paigaldamist õhuvahe, et niiskus saaks konstruktsioonist välja aurustuda. ● Milliste mõjude ja koormustega tuleb arvestada tarindite projekteerimisel? Alaline koormus: koormus mis mõjutab tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille muutumine ajas on tühine (konstruktsioonide omakaal, kohakindlate seadmete ja teekatendi kaal, mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud kaudne koormus Muutuv koormus: koormus, mis tõenäoliselt ei muutu kogu arvutusolukorra vältel või mille suurus võib ajas oluliselt muutuda (hoone vahelagede, talade ja katuse kasuskoormus, tuule ja lumekoormus) Erakorraline koormus: reeglina kestuselt lühiajaline koormus, mille esinemise tõenäosus projekteeritud kasutusea vältel on väike (plahvatus, sõiduki põrge vms õnnetus) Dünaamiline koormus: koorumus, mis ei tekita konstruktsioonile või tema osadele olulist kiirendust Kinniskoormus: koormus, mille paiknemine konstruktsiooni ulatuses on püsiv ning mille suurus ja suund on määratud kogu konstruktsiooni ulatuses Liikuv koormus: koormus, mille paiknemine ja suurus võivad suvaliselt muutuda konstr. ulatuses ● Millistel tingimustel hakkab veeauru kondenseeruma: 1…., 2….? 1) Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. 2) Õhu jahtudes tõuseb suhteline niiskus seni, kuni saavutatakse küllastumistase ja veeaur hakkab kondenseeruma. Seda nim kastepunktiks. ● Mis eristab hoonet rajatisest? Hoone on siseruumi ja välispiiretega (katus, välissein, põrand, uksed, aknad jne)ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone (tehnotrassid, teed, mastid, varikatused jne). Rajatiseks loetakse ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit.


● Mis mõjutab vundamendi vundeerimise sügavust? *ehituskoha geoloogilised tingimused, *koormused (suurus ja paiknemine), *hüdrogeoloogilised tingimused (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised survelise pinnasevee olemasolu ja veesurve taset), *maastiku reljeef (olemasolev ja planeeritav), *pinnase külmakerke ohtlikkus, *ehitise arhitektuurne ja tehnoloogiline lahendus (keldrite ja süvendite olemasolu), *olemasolevate naaberhoonete vundamentide sügavus, *perspektiivsete uute ehitiste asend ja iseloom, *kommunikatsioonide paiknemine. ● Mis mõjutavad pinnase külmumissügavust? *väliskliima (talvine temperatuur ja talve kestus), *pinnase omadused (eelkõige tema soojajuhtivus, niiskussisaldus, pinnavee sisaldus) *pinnase tüüp (killustik, kruus, liiv, savi, muld, muda, kivi, kalju… vms iganes) *hoone omadused (soojarežiim, põranda konstruktsioon, soojaisolatsioon), *maapinna omadused (lumikatte paksus, taimestik maapinnal). ● Mis näitajate alusel liigitatakse tuleohutusest lähtuvalt hooned kõrghooneteks? Eesti projekteerimisnormides (EPN10) ehitise tuleohutuse seisukohalt loetakse kõrghooneks enam kui 8 korruselist hoonet. ● Mis omadusega iseloomustatakse hoone energiatõhusust Eestis? Hoone energiatõhusust iseloomustatakse energiasäästlikkuse ja soojapidavusega. Hoone, kui terviku summaarne energia erikasutus hoone standardkasutusel ei tohi olla suurem, kui energiatõhususarvu (kWh/(a·m 2 )piirsuurus. ● Mis on hea ehitustava? Ehitiste püstitamine, muutmine ja korrashoid nii, et need oleksid lahendustelt ja teostuselt heal tasemel, tagaksid kasutajate heaolu ning sobiksid keskkonda. ● Mis on kandepiirseisund?


Piiritletakse konstruktsiooni purunemise või muude kandevõime kaotust põhjustavate kahjustustega. Kandepiirseisund on seotud eelkõige inimeste ohutusega ja/või konstruktsiooni ohutusega. Projekteerimisel võib osutuda vajalikuks järgmiste kandepiirseisundite kontrollimine: konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu (asendipüsivuse) kaotus, stabiilsuse kadu konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks muutumise tulemusena, habras purunemine, pinnase kandevõime raugemine (tugevuse ammendumine) ning väsimuspurunemine või mingit muud ajalistest mõjutustest põhjustatud kandevõime kaotus. ● Mis on kasutuspiirseisund? Seisund, mille ületamisel ei ole enam täidetud konstruktsioonile või mõnele selle osale esitatavad ekspluatatsiooninõuded. Kasutuspiirseisund on seotud eelkõige seotud inimeste mugavusega, tervisega, ehitise ja selle osade normaalse funktsioneerimisega ning ehitise välimusega. Kasutuspiirseisundite järgi võivad määravaks osutuda järgmised asjaolud: deformatsioonid ja paigutised, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad normaalset kasutamist (kaasaarvatud masinate ja seadmete töötamist) või kahjustavad viimistlust või mittekandekonstruktsioone, vibratsioon, mis põhjustab inimestele ebamugavusi, kahjustab hoonet või selle sisustust või piirab nende kasutusvõimalusi, pragude tekkimine sellisel määral, mis kahjustab konstruktsiooni välimust, kestvust või veetihedust ning siseõhu ja tarindite keemiline, füüsikaline või mikrobioloogiline koostis tekitab ohtu inimese elule ja tervisele. ● Mis põhimõttel kannab kaarsillus? Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvates seintes. Kaarsillus kannab põhimõtteliselt surve põhimõttel. Reaktsioon viiakse tugedesse/kandadesse. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga. ● Monoliitbetoonist vahelaeplaat kaetakse linoleumiga. Kui kõrge võib olla õhu suhteline niiskus betoonis? Milliselt sügavuselt seda mõõdetakse?


Liigniiskuse väljakuivamise seisukohalt on optimaalne keskkond kuivamisperioodil: T=20ºC, RH=40-50%. Põrandakatte kriitiline suhteline niiskus on plastil, linoleumil ja polüuretaanmassil <90%. Mõõtmissügavus võiks olla 0,2d. ● Monoliitbetoonist vahelaeplaat kaetakse puitparketiga. Kui kõrge võib olla õhu suhteline niiskus betoonis? Milliselt sügavuselt seda mõõdetakse? Põrandakatte kriitiline suhteline niiskus on parketil ja puitpõrandal <80%. Sügavus 0.4d. Igal juhul on oluline enne põrandakatete betoonpinnale paigaldamist mõõta betooni suhtelist niiskust (RH), mis peab näiteks ujuval paigaldusel olema alla 85%, põranda mahaliimimisel maksimaalselt 80%. ● Mõõtmiste käigus mõõdeti vahelae õhumüra isolatsiooniindeksiks: 1…., 2…... Kummal juhul on akustiline kvaliteet parem? Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st. vahelagi peab vähendama nii sammumüra, kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise: õhumüraisolatsiooni nõudeid täidab massiivne tarind või kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind, löögimüraisolatsiooni nõudeid täidab: elastse põrandakattega kaetud ja küllalt massiivne vahelagi; kerge, kihiline tarind, mille koosseisu kuulub ujuv või tõstetud põrand või elastselt kinnitatud ripplagi; põrandakate ja ujuv põrand peab olema eraldatud teistest tarinditest ja tehnoseadmetest elastse vahekihiga, et heli ei kanduks edasi mööda tarindeid. Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks. Tavalahendustega puitvahelaed on väiksema heliisolatsiooniga, kui betoonist vahelaed: õhumüra levikut aitab takistada raske täidis ning löögimüra levikut aitab takistada põrandakatte toetamine mitte otse laetaladele, vaid elastsele vahekihile. ● Nimeta peamised hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavad tegurid. *hoone kompaktsus, *piirdetarindite soojapidavus ja õhupidavus, *klaaspindade suurused, suunad ja omadused, *kütte- ja ventilatsiooni lahendused ja efektiivsused ning *energiavarustuse lahendused.


● Nimeta planeeringute staadiumid. Planeeringute staadiumid on: *Üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; *Maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; *Üldplaneering , mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus ja ehitustingimuste seadmiseks; *Detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Eestis reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel planeerimisseadus. *Planeerimine -määrab põhimõtted, annab raamid (krundile ehitusõiguse), paneb paika reeglid kuidas toimida ning annab kohalikele elanikele sõnaõiguse. ● Palun arvuta hoone brutopind ja ehitusalunepind etteantud plaaniskeemi järgi. Brutopindala on see osa maapinnast, mis jääb ehitise alla (lihtsamalt öeldes kogu esimese korruse pindala koos terrassi jne) Ehitusalune pindala on see osa maapinnast, mida ehitis varjab kui lendad drooniga selle kohal ja vaatad ülevalt alla (lihtsamalt öeldes arvesta ülevalt vaadates räästaga, sammastel oleva osaga jne) ● Ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks ehitatud ehitis. Pärast seda tuleb ajutine ehitis lammutada või muul viisil likvideerida. ● Ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. ● Rajatis


ehitis, mis ei ole hoone, st. rajatised on tehnotrassid, teed, mastid, varikatused jne. Rajatiseks loetakse muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. ● Väikeehitis kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni 5 m ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. ● Palun kirjelda veeauru kondenseerumist temperatuuri langusel. Kui õhu temperatuur langeb, siis teatud temperatuurist alates õhku enam veeauru ei mahu ja veeaur hakkab kondenseeruma. Temperatuuri, kus veeaur hakkab kondenseeruma nim. ka kastepunktitemperatuuriks. Kastepunkti temperatuurist madalamatel temperatuuridel on õhk veeauruga küllastunud. Temperatuur alandamisel kastepunkti temperatuurist madalamale, kondenseerub liigne niiskus õhust välja: veeaur muutub veeks. ● Palun kirjelda veeauru kondenseerumist õhu veeaurusisalduse tõusul. Kui õhu veeaurusisaldus tõuseb, tõuseb ka õhu relatiivne niiskus järelikult on tõusnud temperatuur see tähendab, et on toimunud eelnevas punktis kirjeldatu. ● Palun loetle hoonetele esitatavad olulised põhinõuded. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Majanduslikult otstarbeka eluea jooksul peavad tavapärase hoolduse korral rahuldatud ehitistele esitatavad põhinõuded: mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga; tuleohutus; hügieenilisus,tervislikkus ja keskkonnaohutus; kasutusohutus; müratõrje ja heliisolatsioon; energiasäästlikkus ja soojapidavus (energiatõhusus); majanduslikkus (kasutus ja korrashoiukulud, funktsionaalsus, otstarbekus) ning sobivus keskkonda (linnakeskkond, loodustarbekus) ● Palun nimeta ehitise projekteerimise staadiumid. Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nim. staadiumideks: 1) Eelnev töö ehitise kavandamisel on arhitektuuriline


*eskiisiprojekt - arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus, arenguperspektiivid. 2) Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti *I staadiumiks on eelprojekt , milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks. *Projekti 2. staadium on põhiprojekt , milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja määrata tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega. *Projekti 3. staadium tööprojekt on ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detaliseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Kõik kolm staadiumi on vajalikud eeskätt suurte ehitiste puhul. Väikeste, lihtsate ja standardse tarindusega ehitiste puhul võib projekteerimine piirduda ühe või kahe etapiga, mille nimetus sõltub väljatöötatava projektistaadiumi sisust.