-parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus m1=13,7 g -parafiiniga kaetud proovikeha mass vees m2=6,2 g -keha maht koos parafiiniga V1=(13,7-6,2)/1=7,5 cm3 -parafiini ruumala Vp=(13,7-13,1)/0,93=0,65 cm3 -keha maht V=7,5-0,65=6,85 cm3 -materjali tihedus o=13,1/6,85*1000=1912 kg/m3 -poorsus p=(1-1912/2500)*100=23,52% 5. Materjalide tiheduse tabel Tabel 5.1 Materjali nimetus Tihedus [kg/m3] Normaalbetoon 2390 Dolomiit 2214; 2092 Silikaattellis 2100 Samotttellis 1934 Keraamiline tellis 1537 Silikaattellis (aukudega) 1392 Kipsplaat 732 Saepurubetoon 711 Puitkiudplaat 654 Kergkruusblokk 638 Puitplaat 414 Tuuletõkkeplaat 240 Kivivill 176 Vahtklaas 130; 133,3 Klaasvill 83; 88 Ekstruuderpolüester 42
docstxt/12315342246461.txt
• Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad filtrile) Betooni liigitamine • Sideaine järgi • Täitematerjali järgi • Struktuuri järgi • Kivistumistingimuste järgi • Terastikulise koostise järgi • Tiheduse järgi – Raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m3 - kasutatakse kandekonstruktsioonides, teekattematerjalina, vundamendiks, põrandateks jne – Normaalbetoon kuivtihedusega 2000-2600 kg/m3 - kasutatakse ehituses kõige enam, betoonkonstruktsioonide materjalina – Kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m3 - struktuurilt võib olla tihe, poorne või jämepoorne . Kasutatakse lamekatustes, täidetena, põrandad, vaheseinad ja -laed jne Kasutatud materjalid • http://www.betoon.org/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon • http://www.semtu.ee/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Tsement • http://et
õõneskeraamiline 2 0,249 0,119 0,0645 3,072 0,001911 1610 telliskivi 3 vahtpolüstüreen 0,149 0,149 0,0495 0,01382 0,001099 12,6 hekstruuder- 4 0,129 0,129 0,0503 0,02575 0,000837 30,8 polüstüreen 5 vahtpolüstüreen 2 0,149 0,149 0,0497 0,0346 0,001103 13,4 6 normaalbetoon 0,135 0,135 0,1344 5,876 0,002449 2400 laineline 7 0,10045 0,208 0,00674 0,24 0,000141 1700 tsementkiudplaat 8 lubjakivi 0,05 0,0492 0,04998 0,314 0,000123 2550 9 mullbetoon 0,1002 0,1005 0,1007 0,8754 0,001014 865
tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis Õõnes silikaattellis Vt silikaattellis, selle erinevusega, et silikaatellisel on õõnsused, mis muudavad antud kivi kergemaks. Keraamiline tellis Valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides. Värvus punakas. Normaalbetoon - Tehislik kivimaterjal, koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon Kergbetoon Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Kasutatud materjal: http://www.maxit.ee/1831
5 Silikaattellis 248,5 62,1 64,4 1862,4 0,0010 1873 248,5 61 64,4 100,5 16 99,5 6 Puitkiudplaat 100,5 16 99 109,4 0,00016 687 100,1 16,1 99,6 100 99,5 100 7 Normaalbetoon 100 100,8 100 2359,4 0,0010 2340 100 103 100 110 109,2 49 8 EPS 109,5 109,2 48 21,6 0,00058 37 109,5 109,4 48,2 99,7 99,8 11
................................................................................................................11 1 TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi.
9. Kips- 12,50 299 200 762,0 533,1 700 plaat 12,30 300 210 12,00 300 210 ~12,3 ~299,7 ~206, 7 Proovikeha maht arvutatakse valemi 2 järgi ning tihedus valemi 1 järgi. Tabel 2. Rüma katsetulemused Materjali nimetus Tihedus Puitlaastplaat 765 Saepuruplaat 678 Normaalbetoon 2409 Kergbetoon 643 Klaasvill 86 Õõnes keraamiline 1599 tellis Ehitusteras 7095 Kergkeraamika 589 Ekstruuder 46 polüstüreen Mullbetoon 653 Dolomiit 2079 EPS 31 Samott-tellis 1903 Puit 421 Mullpolüstüreen 12 Vahtklaas 129 Tsementfribroliit 343 Kipsplaat 700 Klaas 2511
/t, kus m - proovikeha mass 6hus [g] ja Vu.- proovikeha maht [cm3]. 4. 1. Korrapii rase kuj u ga ehitusmaterj ali tiheduse miiiiramine Korrap?irase kujuga keha ruumala arvutatakse m6Stmiste tulemusena saadud keha m6Stmetest l2ihtudes. Iga m66de arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest m66tmistulemusest, mis on saadud kolmest erinevast kohast m55tes, kusjuures m6Stetiipsus on 0,1 mm. Katsetatud materjali, normaalbetoon ja mullpoltistiireen, ruumala arvutatakse valemi Y : a.b .c , valem nr 2 j?irgi. Proovikeha mass saadakse kaalumisega elektroonilise kaaluga. Proovikeha tihedus saakase kasutades valem nr l. Katse tulemused ntiidatakse tabelis 5.1 ja graaJikul 5.4. Niiidis: materjal - mullpoliisttireen a_kesk: 148,8 mm: 14,88 cm b_kesk: 148,8 mm : 14,88 cm h_kesk:48,6 mm:4,86 cm m:34,8 g Vu" : a' b' h = 1488' 14S8' 4,86 x 107607cm3 L
Tabel 5.1 Materjali nimetus Tihedus (kg/m³) 1 Silikaattellis 1727,93 2 Samottkivi 1934,96 3 Keraamiline tellis 1539 4 Normaalbetoon 2382,96 5 Pesubetoon(valgest tsemendist) 264,23 6 Mullbetoon 865,36 7 Kipsplaat 784 8 Puitlaastplaat 740,92
Kivivill 168,5 TEP plaat 339 Kergkeraamika 590 Kergbetoon 623,53 Saepuru betoon 693,3 Puitlaastplaat 751 Kipsplaat 753 Mullbetoon 888 Õõnes silikaattellis 1381 Õõnes keraamiline tellis 1524 Õõnes keraamiline tellis 1618 Samott-tellis 1930 Dolomiit 2080 Keraamiline tellis 2098,5 Normaalbetoon 2393 Lehtklaas 2429 Graniit 2510 Lubjakivi 2580,8 Teras 7185 6. Järeldus Graniidi keskmiseks tiheduseks tuli 2646 kg/m3 kirjanduslik on aga vahemikus 2550...2700 kg/m³ Keraamilise tellise keskmiseks tiheduseks tuli 1804,9 kg/m3 kirjanduslik on aga vahemiksu 450-2000 kg/m³ Laboris saadud tulemused on ligilähedased võrreldes kirjanduslikes allikates toodutega. 7. Kasutatud kirjandus http://www
Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. 7.2. NORMAALBETOONI KOOSTISMATERJALID Normaalbetoon(ehk lihtsalt betoon) koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Normaalbetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks. Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki. Tsemendi omadusi kasutatakse kõige ratsionaalsemalt siis, kui tsemendi tugevus ületab
188,5/ 11 Kivivill 149 135/99 45 191,6 1120 173 12 Bituumen isol. 910,4 10,3 0,48 69,39 52,4 1325 5 13 Klaasvill 10 140,5 20 24,26 284,57 85,25 14 Dolomiit 98,4 99,3 98,4 2116,8 961,48 2201,6 15 Normaalbetoon 136,5 136,7 136,6 5875 2567,5 2350 16 Mullklaas 137,5 904 477 64,7 587,05 116 17 Mullbetoon 99.6 98 99,6 874 990 883 18 Mullklaas 141 92,4 43,3 72,6 564,9 129 19 Teras 69,3 155,2 126,3 809 1365 590 20 Männipuit 19,5 20,6 30,1 5,35 1,20910-5 442
seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad);
tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku
III faas - uurimused laboris pisteliste proovide alusel (puurkärnid jne) IV lõpuks koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve, mis peab näitama, kas vastava äriplaani olemasolul on võimalik või tasub ühe või teise taseme renoveerimist ette võtta. Uurija peab kindlaks tegema - objekti vanuse; - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);
III faas - uurimused laboris pisteliste proovide alusel (puurkärnid jne) IV lõpuks koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve, mis peab näitama, kas vastava äriplaani olemasolul on võimalik või tasub ühe või teise taseme renoveerimist ette võtta. Uurija peab kindlaks tegema - objekti vanuse; - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);
kult tekitatud pooridega; − mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; − korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; − terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); − tiheduse (mahumassi) järgi − tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; − kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; − raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; − kivistumistingimuste järgi − normaalkivinemisega betoon; − atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); − autoklaavbetoon. − kasutusala järgi − konstruktsioonibetoonid, mida kasutatakse ehitiste kandekonstruktsioonides (märkus: ehitis - kõik mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus);
... Tabel A.1 Konstruktsioonimaterjalid Materjal Mahukaal (kN/m3) betoon kergbetoon: · tihedusklass 1,0 9...10 · tihedusklass 1,2 10...12 · tihedusklass 1,4 12...14 ... · tihedusklass 2,0 18...20 normaalbetoon 24 ± 4 raudbetoon ja pingbetoon 25 ± 4 kivinemata betoon 25 ± 4 mört · tsementmört 19...23 · lubimört 12...18 ... looduskivi · basalt, graniit, gneiss 27...31 · lubjakivi 24...26
kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 27. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal- Tiheduse järgi liigitatakse betoone: · Raskebetoon üle 2600 kg/m3 · Normaalbetoon 2000...2600 kg/m3 · Kergbetoon 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. · Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115;
kult tekitatud pooridega; mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); tiheduse (mahumassi) järgi tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; kivistumistingimuste järgi normaalkivinemisega betoon; atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); autoklaavbetoon. kasutusala järgi konstruktsioonibetoonid, mida kasutatakse ehitiste kandekonstruktsioonides (märkus: ehitis - kõik mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus);
annaabi.ee 
