1. Astmevaheldus tüvevaheldus, mille käigus muutub sõnatüvi käänamisel või pööramisel tugeva- või nõrgaastmelisemaks. Siiras, siira, siiras t (hääldus) kämmal, kämbla, kämmal t (kirjapilt) hüppa n, hüpa ta (kirjapilt) 2. Vokaalivaheldus tüvevahldus, milles tüvevokaal asendub teise vokaaliga õnnelikum, õnnelikem silma, silmi pärna, pärni 3. Kujuvaheldus tüvevaheldus, mille käigus sõnade käänamisel ja pööramisel on sõnatüvel nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju mida teen, mida teha? akna, aken de (ains om, mitm om) (võrdle : matka, matka de) anna n, an da (võrdle : jahi n, jahti da) Astmevaheldus jaguneb 1. Laadivaheldus 2. Vältevaheldus Laadivaheldus 1. on seotud häälikutega K, P, T, G, B, D, S võivad tüvest kaduda, võivad juurde tulla või mõne teise häälikuga asenduda (enamasti tüve teise silbi alguses) 2
sisestruktuuri muutmise teel. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrgas astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga. · Vokaalivaheldus on tüvevaheldus, mille abil moodustatakse mitmuse osastava ning omadussõnade ülivõrde vorme. · Kujuvaheldus on see, kui sõnades on tüvel kaks kuju: konsonant- ja vokaalkuju. · A-tüvi on käändsõnal omastava käände tüvi ning tegusõnal kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde tüvi. · B-tüvi on käändsõnal osastava käände tüvi ning tegusõnal nud- kesksõna tüvi. · Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused. · Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes. · Tugevneva tüvega sõnadel on A-tüvi tugevas astmes. · Geminaadivaheldus on selline astmevahelduse liik, mille puhul sõna teise silbi piiril
Võrdled käändsõnade juures ainsuse omastavad ja osastavat vormi. A-tüvi (ainsuse omastav) lamba (tugev aste, sest siin on alles klusiil b). B-tüvi (ainsuse osastav) lammas-t (nõrk aste, sest siin on klusiil b kadunud). Võrdled pöördsõnade juures mina-vormi ja nud-vormi. A-tüvi (mina-vorm) hüppa-n (tugev aste, kaks p-d). B-tüvi (ta-vorm) hüpa-ta (nõrk aste, üks p). sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) b) Vokaalivaheldus tüvevokaal on vokaal, millega lõppeb sõna A-tüvi. Vokaalivahelduse teel moodustatakse mitmuse osastava käände vorme ja võrdlusastmeid. A u, i, e. U e. I e. E i (pesa:pesi) c) Kujuvaheldus sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) d) AV-mall nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes).
Jäik jäiku Maailm maailmu Rool roole Ämblik ämblikke Poiss poisse Talvi talvi Maakond maakondi Hetk hetki Latv latvu Väin väinu Sarapikk sarapikke Oma omi Kõrts kõrtse Kujuvaheldus on kaks tüvekuju, üks on vokaalkuju, teine on konsonant ühend. Kujuvaheldust saab määrata ,,a" ja ,,b" tüvist. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus sõna tugevas astmes on sulghäälik või ,,s" Välte ebavahelduseks nimetatakse reeglipäratut vältevahelduseks. Reeglipärane vältevaheldus on teise ja kolmanda astme vaheldamine. Kui sõna ees on . siis see on kolmanda välte sõna. Käänete kordamine: Käänded: 1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid 2. omastav targa poisi, tarkade poiste 3
käia käin. ülejäänud variantidel on i. Eks ämm kodus söö sütt. Näide: pärna pärni. Kujuvaheldus avaldab käändsõnades ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas ning pöörsõnade de- tegevusnimes, nud- kesksõnas ja lihtmineviku vormides. Kujuvaheldusega sõnadel lõpeb tüvi neis vormides konsonant, teistes vormides aga (tüve)vokaaliga. Konsonant tüvevarianti kutsutakse tüve konsonantkujuks, vokaallõpulist, on tüvel ainult vokaalkuju. Tüve konsonantkuju leiab, kui eraldada käändsõnadel osastava kääne lõpp -t või -d. Pöörsõnadel tuleb konsonantkuju leidmiseks eraldada nud-keskkõna tunnus. Näide: Käändsõnad Pöördsõnad Vokaalkuju Konsonantkuju Vokaalkuju Konsonantkuju Tuule Tuul-t Künna-n Künd-nud Hamba Hammas-t Õmble-n Õmmel-nud
annaabi.ee 
