4

odt

Eesti keele konspekt

Astmevaheldus on tüve muutus, milles A ja B tüvi häälduvad erinevalt või kirjutatakse erinevalt. 1. Astmevaheldus tüvevaheldus, mille käigus muutub sõnatüvi käänamisel või pööramisel tugeva- või nõrgaastmelisemaks. Siiras, siira, siiras t (hääldus) kämmal, kämbla, kämmal t (kirjapilt) hüppa n, hüpa ta (kirjapilt) 2. Vokaalivaheldus tüvevahldus, milles tüvevokaal asendub teise vokaaliga õnnelikum, õnnelikem silma, silmi pärna, pärni 3. Kujuvaheldus tüvevaheldus, mille käigus sõnade käänamisel ja pööramisel on sõnatüvel nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju mida teen, mida teha? akna, aken de (ains om, mitm om) (võrdle : matka, matka de) anna n, an da (võrdle : jahi n, jahti da) Astmevaheldus jaguneb 1. Laadivaheldus 2. Vältevaheldus Laadivaheldus 1. on seotud häälikutega K, P, T, G, B, D, S võivad tüvest kaduda, võivad juurde tulla või

Eesti keel → Eesti keel

78 allalaadimist

13

ppt

Tüvevaheldused

Btüvi sõnastikuvorm 1 A-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse I pööre 2 B-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal dategevusnimi 3 Sõnastikuvorm Käändsõnal ainsuse nimetav Pöördsõnal mategevusnimi 4 Tüvevaheldused eesti keeles II Astmevaheldus Vokaalivaheldus Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavaheldus Käändsõnad tuli: tule: tuld pesa: pesa: pesa: pessa

Eesti keel → Eesti keel

82 allalaadimist

2

doc

Eesti keel käänamismallid

Eesti keel ­ Käänamismallid A-tüvi on alati omastav kääne (mille? missuguse?) ja annab silpide arvu. B-tüvi on alati sõna osastav kääne (mida? missugust?). Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde)

Eesti keel → Eesti keel

158 allalaadimist

1

doc

tüvevahelduse ja astmevahelduse liigid

1. Nimeta 3 tähtsamat eesti keele tüvevahelduse liiki. Eesti keele kolm tähtsamat tüvevahelduse liiki on astmevaheldus, vokaalivaheldus ja kujuvaheldus. 2. Nimeta eesti keele astmevahelduse alaliigid. Astmevahelduse alaliigid on laadivaheldus ja vältevaheldus. 3. Mis on A-tüvi ja B-tüvi? A-tüvi on käändsõnal ainsuse omastav (kelle?, mille?) ja pöördsõnal oleviku ainsuse 1 pööre (mida teen?). B-tüvi on käändsõnal ainsuse osastav (keda?, mida?) ja pöördsõnal da-tegevusnimi (mida teha?). 4. Mis on astmevaheldusmall? Tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi nimetatakse

Eesti keel → Eesti keel

75 allalaadimist

1

docx

Mitmuse osastav kääne

2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ­ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil, kiil b) I välde, astmevahelduseta (v.a. e- ja u- lõpulised sõnad) nt. lauljatar, lina, küna, kala, luba 6) -id / V a) 3-silbiline, III välde, ne- või s-lõpuline nt. eestlane, prantsalne, võitlus, õmblus, nõrkus, inglane, viltune, kiirendusvõistlus

Eesti keel → Eesti keel

48 allalaadimist

2

docx

Keelte võrdlus(Inglise-Eesti)

Tüvevaheldus Eesti keeles on enamik - muutuvaid sõnu tüvevaheldusega. Eristatakse astmevaheldust ja lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus. Käändsõna vormistik Eesti keeles on 14 käänet: Inglise keeles on kaks Nimetav ­ Kes? Mis?, käänet: üldkääne ja omastav Omastav ­ Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav ­ Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev ­ Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse

Eesti keel → Eesti keel

6 allalaadimist

3

odt

Eesti keele grammatika

SILP JA SELLE LIIGID sAk/ sa s- algus A-tuum k-lõpp Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali. Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa ­ tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem- ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esin...

Eesti keel → Eesti keel

11 allalaadimist

2

docx

Eest keele struktuuri põhimõisted

sisestruktuuri muutmise teel. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrgas astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga. · Vokaalivaheldus on tüvevaheldus, mille abil moodustatakse mitmuse osastava ning omadussõnade ülivõrde vorme. · Kujuvaheldus on see, kui sõnades on tüvel kaks kuju: konsonant- ja vokaalkuju. · A-tüvi on käändsõnal omastava käände tüvi ning tegusõnal kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde tüvi. · B-tüvi on käändsõnal osastava käände tüvi ning tegusõnal nud- kesksõna tüvi. · Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused. · Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes. · Tugevneva tüvega sõnadel on A-tüvi tugevas astmes.

Eesti keel → Eesti keel

99 allalaadimist

7

doc

Eesti keele reeglid

Pank panku Jäik jäiku Maailm maailmu Rool roole Ämblik ämblikke Poiss poisse Talvi talvi Maakond maakondi Hetk hetki Latv latvu Väin väinu Sarapikk sarapikke Oma omi Kõrts kõrtse Kujuvaheldus ­ on kaks tüvekuju, üks on vokaalkuju, teine on konsonant ühend. Kujuvaheldust saab määrata ,,a" ja ,,b" tüvist. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus sõna tugevas astmes on sulghäälik või ,,s" Välte ebavahelduseks nimetatakse reeglipäratut vältevahelduseks. Reeglipärane vältevaheldus on teise ja kolmanda astme vaheldamine. Kui sõna ees on . siis see on kolmanda välte sõna. Käänete kordamine: Käänded: 1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid 2

Eesti keel → Eesti keel

32 allalaadimist

5

docx

10.klassi eesti keele grammatika

s, nõrga astme tüvavariantis see aga puudub või on asendunud teise konsonandiga. Nt: jala ­jalga, hamba ­ hammast, anda- annan, õmmelda-õmblen (2) Vältevaheldus ­ tugeva astme tüvi alati III vältes, nõrk aste aga II vältes. Nt: laulu-laulu, mõtte, mõtet, seista-seisan, leinata-leinan. Vokaalivaheldus- tüvevokaali mitmuse osastava ja omadussõnade ülivõrde vormide moodustamiseks. Kujuvaheldus. Sõnalõpus olev konsonant -> vokaal nt. Lammast- lamba. 6) Käänded: Käände Küsimuse Näide nimi d, mis (ainsuses ja mitmuses) käändele vastavad 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4

Eesti keel → Eesti keel

107 allalaadimist

27

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

vormimoodustuseks. Saksa teadlane August von Schleggel liigitas kõik maailma keeled kolm põhitüüpi: Aglutinatiivsed (eesti, soome, türgi, jaapani); Flektiivsed (eesti, ladina, araabia, vana-kreeka); Isoleerivad keeles (ainult abisõnad ­ hiina, vietnami). Eesti keeles kasutatakse kõigist kolmest midagi. EESTI KEELE TÜVEVAHELDUSED Sõnad A- ja B-tüvi: Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused on astme-, vokaali- ja kujuvaheldus. Astmevahelduse abil väljendatakse suur osa eesti keele käändsõnade ainsuse omastavat ja osastavat käänet. Vokaalivehelduse abil väljendatakse mitmuse osastava käänet ja omadussõnade võrdlusastmeid. Kujuvaheldus otseselt grammatilist tähendust ei väljenda, ometi on vaja seda teada, et õigesti sõnavorme moodustada. Astmevaheduse liigid: laadi- ja vältevaheldus. Astmevaheldus on selline tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on

Eesti keel → Eesti keel

149 allalaadimist

9

doc

Eesti keele reeglid

Võrdled pöördsõnade juures mina-vormi ja nud-vormi. A-tüvi (mina-vorm) ­ hüppa-n (tugev aste, kaks p-d). B-tüvi (ta-vorm) ­ hüpa-ta (nõrk aste, üks p). ­ sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) b) Vokaalivaheldus ­ tüvevokaal on vokaal, millega lõppeb sõna A-tüvi. Vokaalivahelduse teel moodustatakse mitmuse osastava käände vorme ja võrdlusastmeid. A ­ u, i, e. U ­ e. I ­ e. E ­ i (pesa:pesi) c) Kujuvaheldus ­ sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) d) AV-mall ­ nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim

Eesti keel → Eesti keel

112 allalaadimist

117

ppt

Morfoloogia ja vormiõpetus

Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted ...

Keeled → Keeleteadus alused

60 allalaadimist

28

doc

10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

5) Türgi, jaapani, eesti, Sünteetiline Analüütiline Tüvevaheldus(jõgi, jõe) Täisminevik Aglutinatsioon (pesa+de+le) Enneminevik flektreeriv Aglutineeriv Isoleerv Keele morfoloogiline tüüp Tüvevaheldus Eesti keeles on 3 liiki tüvevaheldust 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus (vokaallõpulise ja konsonant lõpulise tüve vaheldumine) astmevaheldus = AV astmevahelduse puhul muutub sõna tüvi nimisõnadel kolmes esimeses käändes ja pöördsõnadel ehk tegusõnadel kindla kõneviisi oleviku esimene pööre ( mida teeb ja mida teha). Astmevaheldus jaguneb: 12. laadivaheldus LV Laadivaheldus esineb nendes sõnades kus sulghäälik või s kaob ära või asendub teise tähega. Pood ­ poe ­ poodi , kinnas ­ kinda ­ kinnast, lugema ­ loe ­ lugeda. 22

Eesti keel → Eesti keel

297 allalaadimist