EESTI KEELE STRUKTUUR
silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eesti keele sõnad koosnevad 3
tüüpi taktidest:
1. Rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp. Näide: e-ma, ko-du.
2. Kõnetakt, kus rõhulisele silbile järgneb 2 rõhuta silpi. Näide: ta'|ha|vad, lä'|he|
vad.
3. Mis koosneb ühe silbilistest sõnadest. Näide: mis on. Ühesõnaslised silbid
moodustavad võõrsõnades :
a. Kus silpi alustab rõhutu ja millele järgneb rõhuline. Näide: pankett.
b. Sõna alustab 2 rõhuta ja millele järgneb rõhuline. Näide: a|nar|hist.
c. Üks rõhuta, sellele järgneb rõhuline ja järgmine on rõhuta. Näide: or|
kes|ter.
Ühes kõnetaktis võib olla 3 silpi seega pikemas sõnas on mitu kõnetakti.
VÄLDE ehk KESTVUS
Sõna välde määratakse sisehäälikute põhjal ja sõna sisehäälikuteks
nimetatakse häälikuid alates pearõhulise silbi täishäälikust kuni järgmise silbi