MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL?
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel).
Pikad silbid on sellised , millel on olemas silbi lõpp, või mille silbituum koosneb kahest täishäälikust. Lahtised silbid on need, millel puudub silbi lõpp. Kinnistel aga on silbi lõpp. Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. 1) Rõhulisele silbile järgneb üks rõhutu silp : e-ma 2) Rõhulisele silbile järgneb kaks rõhutut silpi : Tüd-ru-kud Välde. Lühike häälik : g,b,d. Pikk häälik : k,p,t. Ülipikk : kk,pp,tt. 1 välde. esineb ainult lühikutes silpides. Nt: ka-la ( 1.välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus) 2.välde.- pikkades silpides.Nt:väl-de. (2.välde on pika silbi pikkuse tinglik nimetus.) 3
· Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. · Esimene välde on see, mis esineb ainult lühikestes rõhulistes silpides. · Teine välde on see, mis esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. · Kolmas välde on see, millel on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. · Fonotaktika on see, mis määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. · Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk.
Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses. 2. Kõnetakt Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Ta algab alati rõhulise silbiga. Kõnetakt saab olla kõige rohkem kolmesilbiline. Nt. Len/da/vad = 1kõnetakt ; Raa/mat= 1kõnetakt; Õ/pi/la/si = 2kõnetakti. Vokaalitrapets skeem mis näitab vokaalide mooustamist keeleasendist lähutdes. Palatalisatsioon peenendus, l,n,s,t hääliku puhul, eriti kui neile järgneb i täht. Võõrtäht Võõrsõnades esinev täht. Foneem Hääliku kõigi häädusvariantide üldistus.
.....................................................................10 LÜHENDAMINE..........................................................................................................................11 Keeled ja keelkonnad.....................................................................................................................11 Keeled........................................................................................................................................ 11 Eesti mured................................................................................................................................ 12 Keelkonnad................................................................................................................................ 12 Nimede käänamine.........................................................................................................................12 Nimede kasutamine ja võõrnimed.........................................
Häälikud:vokaalid(e. täishäälikud tagavad kõne kõlalisuse: a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü) ja konsonandid [e. kaashäälikud(ahtushäälikud:j,l,m,n,r,v. moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud)]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal. Keele häälikusüsteemi uurimisega tegelevad kaks teadusharu:1.) foneetikauurib häälikute akustilisi omadusi(hääldamist). 2.)fonoloogiauurib häälikuid kui keeleüksusi(häälikuid sõnas). SILP on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesanne on muuta häälikud kergesti hääldatavaks. Silbi osad:tuumvokaal või ühend(diftong), alguskonsonat või selle ühend, lõppkonsonant või selle ühend(viimased 2 pole kohustuslikud). Lühike silp(L)tuumas 1 vokaal, lõpp puudub. Pikk
Võiks olla sisukord!!
Kõik kommentaarid