Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

10. klassi eesti keele kordamine (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugustes silpides esineb esimene välde?
  • Missugustes silpides esineb teine ja kolmas välde?
  • Mille poolest erineb kolmas välde teisest?
  • Kuidas saab ÕSist kontrollida sõnade käänamist?
  • Kellesse Millesse?
  • Kelles MillesKus?
  • Kellest Millest Kust?
  • Kellele Millele Kuhu?
  • Kellel Millel Kus?
  • Kellelt Millelt Kust?
  • Kelleks Milleks?
  • Kelleni Milleni?
  • Kellena Millena?
  • Kelleta Milleta?
  • Kellega Millega?
  • Mida võimaldab sõnade liitmine?
  • Millest koosneb lause?
Vasakule Paremale
10-klassi eesti keele kordamine #1 10-klassi eesti keele kordamine #2 10-klassi eesti keele kordamine #3 10-klassi eesti keele kordamine #4 10-klassi eesti keele kordamine #5 10-klassi eesti keele kordamine #6 10-klassi eesti keele kordamine #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 282 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annemai Tuvike Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

10.klassi eesti keele grammatika

nt. Aias jalutades kohtasin sõpra. Lause________-des. nt. Kohtasin sõpra aias jalutades. 1. -nud, -tud Millal? ­ KOMA Puud lõhutud, läksin sööma. Missugune- KOMATA Lõhutud puud seisid riidas. 1) Keele tekkimine, keelkonnad, keele funktsioonid - Maailmas on umbes 4000-5000 keelt ja neid kõiki ei ole võimalik kokku lugeda, kuna on väga väikse rahvaarvuga kõnelevaid keeli ja on raske eristada murdeid. Kõige populaarsem keel maailmas on mandariinikeel ehk hiina keel. Eesti keel kuulub Uurali keelkonna Soome-Ugri keelte läänemeresoome allrühma. Meiega samasse keelerühma kuulub soome-, karjala-, vepsa-, isuri-, vadja ja liivi* keel. Keele teket arvatakse olevat seotud inimese peas oleva keeleresonaatoriga ning, et inimene ei saanud häälikuid hääldada enne, kui muutus kahejalgseks. See muutis hingamisteede asendit ning inimesel oli nüüd kergem häälikuid hääldada

Eesti keel
thumbnail
2
doc

10. kl eesti keele eksamiks kordamine

MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem ­ häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika ­ tähendusõpetus süntaks ­ lausemoodustus morfoloogia ­ vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia ­ sõnavara foneetika ­ häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5

Eesti keel
thumbnail
9
docx

9.klassi eesti keel

kohanimest tulnud täiendsõna (Soome kelk, Rooma number) ehitised (Pikk Hermann) autod/margid (Ford Sierra) perioodikad ehk ajalehed ja -kirjad (Pere ja Kodu) 2 autasud (Maarjamaa Risti orden) VÄIKESE TÄHEGA: nädalapäevad (reede) kuud (oktoober) õppeained (keemia) ametinimed (direktor) tiitlid (aasta ema) rahvus (soomlane) keel (eesti keel) idamaa-aasta nimed (draakoniaasta) tähtpäevad (jõulud, suur reede) ajaloosündmused v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (jüriöö ülestõus, Mahtra sõda) ümberütlevad nimed v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (Lydia Koidula- Emajõe ööbik, Kreutzwald- lauluisa, Soome- tuhande järve maa, Aafrika- Must Manner ) 3.OTSEKÕNE Kui saatelause on otsekõne ees: Ema ütles:,,Täna on õues külm.'' Ema küsis:,,Kas õues on küm?''

Eesti keel
thumbnail
2
docx

9.klassi Eesti keele reeglid

Eesti keel, 9. klass Kordamine Reeglid 1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide ­gi ja ­ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide ­gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pi

Kategoriseerimata
thumbnail
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud.

Eesti keel
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? ­ vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k

Eesti keel
thumbnail
27
doc

Eesti keele eksamiks kordamine

Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa Tavakasutus - Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam- Austria · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Ajalehed - Eesti Päevaleht, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda.

Eesti keel
thumbnail
11
docx

Eesti keele grammatika

Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel:

Eesti keel



Lisainfo

Üldine kordamine 10. klassi eesti keele kohta

Kommentaarid (5)

Brokendoll profiilipilt
Keli Tubin: väga hästi!

Võiks olla sisukord!!
15:11 07-12-2010
karu12468 profiilipilt
karu12468: Korralik ning hea kordamiseks.
14:25 22-12-2012
marcqs16 profiilipilt
M. .: mõni asi tuli ikka meelde
08:41 20-09-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun