Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sametlest" - 10 õppematerjali

thumbnail
21
pptx

Võsapuuk ja Sametlest

inimeste kodudes)? Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Puugid#Puukide_levik_Eestis http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-27-2.htm Raamat: Loomade elu: Selgrootud 3 (Autorit ei tea, Nõukogude ajal ostetud, hinf 5.50 rubla) Sametlest / Eutrombicula batatas Gregor Mikk Maasik Süstemaatiline kuuluvus Riik ­ Loomad Rühm ­ Pärislestalised Ülemsugukond ­ Trombea Liik ­ Sametlest Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Erkpunane Kaheksa jalga Sametjas karvastik Elavad maapinnal, varjatud kohtades Väike, pikkus kuni 3-5 mm Tal on 8 jalga Siseehitus ja elundkonnad Närvisüsteem on neil kõhtmine Neil on kuni 5 paari silmi Hingamiseks on raamatkopsud Neil on avatud vereringe Eritustorukesed on jäätmete eritamiseks Neil on lihtne siseehitus Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased Nad on lahksugulised Sugunäärmed asuvad tagakehas Neil esineb pulmatantsu...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgadegs.Võrku ei koo. koibik Skorpionid elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ja tipus on mürgiastel. Sellega surmab om ohvri. Siis rebib selle tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest , vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest ­ elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks....

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Referaat - Ämblikud

Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgades. Võrku ei koo. b. Skorpionid, kes elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ning tipus on mürgiastel, millega surmab ta oma ohvri. seejärel rebib ohvri tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. c. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest , vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Puugid levitavad inimesele ohtlikke haigusi -puukentsefaliiti ja borrelioosi. 6. KASUTATUD KIRJANDU http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84mblikud ja Bioloogia õpik põhikoolile teine osa....

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
15
xlsx

Süstemaatiline nimekiri

Suur jõekarp jõekarp jõekarplased jõekarbilised Tuhatjalg tuhatjalg tuhatjalgsed tuhatjalalised Harilik kivihark kivihark sadajalgsed sadajalalised Võsapuuk puuk puuklased nugilestalised Harilik ristiämblik ämblik ristämbliklased ämblikulised Lepa-pahklest pahklest pahklestalised pärislestalised Sametlest sametlest sametlestlased pärislestalised Koibik koibik Phalangiidae koibikulised Väike nokik nokik Bosminidae vesikirbulised Harilik jõevähk jõevähk jõevähklased kümnejalalised Koerliblikas koerliblikas koerlibliklased liblikalised jaanimardikas Jaanimardikas (Lampyris) jaanimardikalised mardikalised...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia KT Lülijalgsed

11. Kirjelda ristämbliku sigimist. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast paarumist isane ämblik sureb, emane aga hakkab munade jaoks kookonit kuduma, siis muneb sellese munad, kannab seda kaasas ja jätab selle siis varjulisse kohta. Mõne aja pärast kooruvad munadest noored ämblikud. 12. Too näiteid erinevatest ämblikulaadsetest. NT: Koibikud, skorpionid,mullas elav sametlest , vees eslav vesilest,võsastikes elav võsapuuk, Ida-Eesti metsades elav laanepuuk, süüdiklest, jahulest, sõstra-pahklest ja võrgendilest. 13. Nimeta enamlevinud puugiliigid Eestis. Miks on puugid väga ohtlikud ja kuidas ennast nende eest kaitsta? Enamlevinud puugiliigid eestis on võsapuuk ja laanepuuk. Puugid on väga ohtlikud putukad, sest nad on tuntud viiruse/haigusekandjad. Nende eest saab...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kontrolltöö selgrootud

Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on ämblikeda sarnased lülijalgsed. Koibikud - lülistumata kehaga, väga pikkade jalgadega, toituvad väikestest putukatest, võrku ei koo. Skorpionid - saagi haaramiseks ja enesekaitseks on lõugkobijad. Tagakeha tipus on mürgiastel, millega surmatakse saak. Vajaliku vee saavad toidust. Lestalised on olulised looduse laguahelas. Mullas elab sametlest ja vees elav vesilest on erepunase värvusega röövtoidulised liigid. Puukidest elavad võsa- ja laanepuuk. Viirusega nakatanud puugid põhjustavad puukentsefaliiti, bakteritega nakatunud aga borrelioosi. Süüdiklest elab inimese ja imetajate nahas. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest kahjustab mustsõstra pungasid. Võrgendilest toitub taimemahlast, kasutab liiklemiseks võrguniiti....

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

Ämblikud

Ämblike sugulased Koibikud Koibikud sarnanevad ämblikega, kuid nad ei ole ämblikud. Koibikute keha on väike, ovaalne, lüliline ning selle küljes on pikad jalad. Värvuselt on hallikad, pruunikad või mustad. Kehapikkus võib olla 3-9 mm. Koibikutel pole mürginäärmeid ega võrgunäärmeid. Koibik. Koibik. Koibik. Koibik. Pärislestalised ­ Sametlest Erkpunane. Kaheksa jalga. Keha üks tervik. Sametjas karvastik. Elavad maapinnal, varjatud kohtades. Väike, pikkus kuni 3mm. Sametlest. Nugilestalised ­ Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga. Keha eesosas väike kilp. Skorpionid (1) Skorpionid elavad sooja kliimaga maades. Päeval on nad kuuma päikese eest varjunud kivide alla või teiste loomade urgudesse. Hämariku saabudes tulevad nad oma...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgadegs.Võrku ei koo. koibik Skorpionid elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ja tipus on mürgiastel. Sellega surmab om ohvri. Siis rebib selle tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest , vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest ­ elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks....

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Kirjandus: Vilbaste, A, 1955. Juhend puukide kogumiseks. Tartu: 27 lk. Selts: Pärislestalised Acariformes Väikesed sageli mikroskoopilised ämblikulaadsed, kelle kehaehitus on tugevasti lihtsustunud. Keha sageli selgelt lülistumata ning ka jäsemete arv võib väheneda kuue või neljani. Hästiarenenud lõuaaparaat on kohastunud närimiseks või imemiseks. Palju mullas vabaltelavaid liike, taimekahjureid ja loomade parasiite. Sametlest , elab mullas.Vesilestad elavad veekogudes ja on üsna arvukas liikide poolest. Peale nende on tuntud veel parasiitsed liigid varroalest Varroa jakobsoni, nääpsulest Demodex folliculorum, sõstra-pahklest Eriophyes ribis. Hõimkond: Üheharused UNIRAMIA Erineva välimusega, alates pikast vorstikujulisest kuni ümara kehaga loomani välja. Mõõtmed 0,5 mm ­ 35 cm. Keha koosneb mitmeti grupeerunud lülidest. Lülidele kinnitub erinev arv lülilisi jäsemeid...

Loodus
19 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Eluslooduse eksam

ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus,...

Loodusõpetus
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun