Samblik koosned erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest.
1. Miks nim. samblike keha talluseks? Sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. 2. Nimeta ja kirjelda erineva kasvuvormiga samblikke. Kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud.Koorik- kasvab ühetaolise sileda või teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus, põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal. 3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil. 4
nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees. Ribosoomi suurus on vahemikus18-23nm Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke- Lõhustatakse mitmeid aineid nt. sed. Mõõtmed jäävad mõne mikrom. piiresse. makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. Golgi komp- Koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatja- lõuab lõpule valkude töötlemine leks test tsisternikestest, põiekestest ja neid ühen- ja nende pakkimine sekreedipõie- davatest kanalitest.Ümbritsetud membraaniga kestesse ja lüsosoomidesse. Mitokonder Kujult ümar või pulkjas, läbimõõt vahemikus Põhiülesandeks on raku varusta- 0,2-5um. Ümbritsetud 2 membraaniga. Sise- mine energiaga. Neis viiakse lõ- membr
Ookeanilaamade lahknemine (maavärinad, vulkaanid) - Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine (maavärinad, kurdmäestikud) - India-Austraalia ja Euraasia laam Laamade liikumine küljetsi (maavärinad)- P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam 5. Kivimite teke ja liigitus (näited igast kivimiliigist) Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalide kogumid, mis esinevad maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina Tardkivimid on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. (graniit, basalt) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. (lubjakivi, fosforiit, liivakivi) Moondekivimid on tekkinud teistest kivimitest sügaval maakoores seal valitsevate tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel. (marmor, gneiss) 6
tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina. 3) Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel. 4) Tardkivim - magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. 5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. 6) Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 7) Laamtektoonika - geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.
Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed ämblikkrabid, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini. · Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes. Magevetes on tavaline vesikakand, meres merikilk. Maismaal elavad mullakakandid ja keldrikakandid, kes suudavad asustada ainult niiskeid elupaiku, kuna hingavad lõpusesarnaste kehast väljaulatuvate jätketega. · Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga
keriloomad), troopikas mõningate taimede lehtedes ja laisiklaste karvades. Osa moodustab koos seentega samblikke. Vetikad on sise- ja välisehituselt väga erinevad. Ehitustüübilt eristatakse amöboidseid, monaadseid (viburlane), kokkoidseid (liikumisvõimetud jäiga kestaga rakud), palmelloidseid (limaga kattunud rakukolooniad), niitjaid (harunemata või harunenud niidiks ühinenud rakud), koelisi (ühest või mitmest rakukihist koosneva plaatja, toruja või kotja rakisega), mõikjaid (rakises pole rakuvaheseinu) ja muu kujuga vetikaid. Väikseimate vetikate läbimõõt on vähem kui 1 mikromeeter, suurimad (näiteks pruunvetikas Macrocystis pyrifera) on kuni 60 m pikkused. Sinivetikad (uuemais käsitlusis tsüanobakterid) on eeltuumsed, neid peetakse 15 ürgseimaiks – nende jälgi on leitud ligi 3 miljardi aasta vanuseist lademeist (stromatoliidid). Muud vetikad
tugevamad. Esinevad dorsaalsed seesamluud 29. Varvaste luude iseärasused mäletsejalistel. Neil on neli varvast, kui toetuvaid vaid kahele (III ja IV) arenenud varbale. Sõraluude dorsaalsel pinnal esineb sirutajajätke (processus extensorius). 30. Varvaste luude iseärasused hobusel. Toetub ainult III varbale. Distaalset varbalüli nimetatakse kabjaluuks (os ungulare) ja sellel eristub mediaalne ja lateraalne palmaarjätke, millega seostuvad plaatja kujuga mediaalne ja lateraalne kabjakõhr. (cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis
Select one: a. Si-Cu b. Al-Cu c. Al-Mg d. Al-Si Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Select one: a. sama b. praktiliselt puudub c. väiksem d. suurem Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Suurim tugevus on malmil Select one: a. pesalise grafiidiga b. plaatja ning liblelise grafiidiga c. keraja grafiidiga d. vermikulaargrafiidiga Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Select one: a. ülessulamine b. survepinged c. väsimuspragude tekkimine d. tõmbepinged Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Select one: a
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada Vali üks: a. sisepingeid ja liivtühikuid b. gaasipoorsust, sisepingeid ja pragusid c. liivtühikuid d. kahanemistühikuid Küsimus 27 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Suurim tugevus on malmil Vali üks: a. vermikulaargrafiidiga b. keraja grafiidiga c. pesalise grafiidiga d. plaatja ning liblelise grafiidiga Küsimus 28 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege valumeetodid, mis võimaldavad valandite tootmist korduvkasutatavates vormides Vali üks: a. survevalu, koorikvalu, täppisvalu b. kokillvalu, survevalu, täppisvalu c. kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu Küsimus 29 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
· viimistluskihtide tegemiseks vilgukivi(1), antratsiit(2) ja kvarts. Terade · dekoratiivkrohvide tegemiseks mõõtmed ei tohi ületada üle 10 mm. · eriotstarbeliste krohvide tegemiseks (1)Vilgukivi on looduslikult esinev säravmust 1. Sideaine järgi: pigment väljapaistva plaatja struktuuriga. · Lubimört Seda on Kreidezit roostekaitsevärvis suures · Lubi-kipsmört koguses ja moodustab metalli pinnale kaitsva · Tsement-lubimört kihi, mis takistab vee ligipääsu. Peale selle · Tsementmört tagab vilgukivi suurepärase kaitse UV-kiirte eest
Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik-, leht-, ja põõsassamblikud. Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. Põõsassamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel. [5] 3.2. Samblike ehitus ja toitumine Samblike talluses elavad seeneniidid sümbioosis rohevetikate või sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt. Seeneniidid suudavad imeda ja kinni hoida udu, kastet ja ka vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett
Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik-, leht-, ja põõsassamblikud. Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. 8 Lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. Põõsassamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel. [5] 3.2. Samblike ehitus ja toitumine Samblike talluses elavad seeneniidid sümbioosis rohevetikate või sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt. Seeneniidid suudavad imeda ja kinni hoida udu, kastet ja ka vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Ka eritavad
lainepikkusega laineid, mis rannalähedasse madalmerre jõudes võivad minna tsunamiteks. Mõisted: litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. mineraalid- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallidena. kivimid- geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina. settekivimid- nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest tekkinud kivimid. tardkivimid- nii maakoores kui ka maapinnal magmast tardunud kivimid. moondekivimid- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes nii sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumisel tekkinud kivimid.
(smektiidid) või tagatakse side lihtsalt pakettide aatomite segu vabade elektrilaengutega (kaoliniit). Looduses muutub pakkettide vaheline seos pidevalt: kord kantakse siit lahustega minema K+ või Mg2+, kord tungib nende vahele rohkem vee molekule kui see on struktuuri püsimiseks vajalik. Tagajärg: pakettide vaheline seos nõrgeneb või kaob hoopis. Savil on omadusi, mis teevad temast väärusliku maavara. Oma kihtvõrelise ehituse tõttu on kõik saviosakesed plaatja kujuga, liituvad üksteise külge alati suurimate pindadega ja käituvad seetõttu mõnigi kord justkui suuremate ühtsete kristallidena, mille sidusust on raske lõhkuda. Sellel põhinebki savide omadus anda märgudes hästi vormitavaid segusid. Savidel on peale vormitavuse veel teinegi tähelepanu väärne omadus: paakuda kuumutamisel tugevaks poorseks massiks. Paakumine on savide omadus sulamistemperatuurist madalamal
Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom.Eesti rannikumeres krabisid pidevalt ei ela. Mõnikord eksivad siia viikäppkrabid lõunapoolt. The masked crab Corystes cassivelaunus, a north-east Atlantic species http://www.solaster-mb.org/mb/crustacea.htm Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid. kakandid 39. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on ämblikuga sarnased lülijalgsed. Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgadegs.Võrku ei koo. koibik Skorpionid elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ja tipus on mürgiastel
ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami. mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina kivim-kindla koostisega mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina maak-mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. vahevöö-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest sisetuum-Maa tuuma siseosa, mis on tahkes olekus välistuum-Maa tuuma välimine osa, mis on vedelas olekus ookeani keskahelik- süvik-ookeanilaama sukeldumisvööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus
Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom.Eesti rannikumeres krabisid pidevalt ei ela. Mõnikord eksivad siia viikäppkrabid lõunapoolt. The masked crab Corystes cassivelaunus, a north-east Atlantic species http://www.solaster-mb.org/mb/crustacea.htm Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid. kakandid http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/vahid.htm 39. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on ämblikuga sarnased lülijalgsed. Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgadegs.Võrku ei koo. koibik Skorpionid elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades
Fakoliit - kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad - kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; Batoliit suurim, ebaegulaarse kujuga, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega põikintrusiiv, paksus 10-20km, pindala moodustab 1000-10 000 km2 Stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistuspind alla 100km2 Daik magmakivimeist täitunud lõhe Sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud plaatja kujuga, sageli "mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega. Nekk kunagine vulkaanilõõr, mis tekkis magmaga, magma tardus seal, üldine kivim kulutati ära ja järgi jäi nekk (ainult seesmine magmakeha) Lakkoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha, rööpne magmakeha, 5-6km läbimõõt, kuplikujuline struktuur 25. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste
Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama krabideks. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed ämblikkrabid, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini. Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes. Magevetes on tavaline vesikakand, meres merikilk. Maismaal elavad mullakakandidja keldrikakandid, kes suudavad asustada ainult niiskeid elupaiku, kuna hingavad lõpusesarnaste kehast väljaulatuvate jätketega. Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid
mõõduga, mitte konkreetse pikkuse, laiuse vi paksusega. Kruusa-, liiva- ja tolmuterade kuju võib iseloomustada kui kompaktset. Nende kõik kolm mõõdet - laius, pikkus ja paksus - on ühes suurusjärgus. Terad võivad olla nurgelised, nurgeliste vi ümardunud servadega vi ümardunud olenevalt tekkeviisist. Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi mineroloogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 7 Tabel 2.1 Pinnaseosakeste nimetused 1. Fraktsioon 2. Alafraktsioon Osakeste suurus d mm Rahnud >200
laevakere) ja vähk täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid perekond Balanus on substraadiga seotud jäigalt. Eestis Balanus improvisus Liikide arv: Eestis 1 Kirjandus: - II Rühm: Ülemvähid on mõõtmetelt suuremad vähid kui alamvähid. Mõned liigid suudavad elada ka maismaal. Selts: Kakandilised Isopoda Kakandilised on laiovaalse plaatja kehaga. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes ja ka maismaal. Esindajad: vesikakand Asellus aquaticus, merikilk Saduria (Mesidotea) entomon, mullakakand Oniscus asellus, tavaline keldrikakand Porcellio scaber. Liikide arv: Eestis 5-6 liiki Kirjandus: - Selts: Kirpvähilised Amphipoda Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid.
standardi järgi. Kuna saueosakesed on plaatjad vi nõeljad, siis on tegemist mingi ekvivalentse mõõduga, mitte konkreetse pikkuse, laiuse vi paks usega. Kruusa-, liiva- ja tolmuterade kuju võib iseloomustada kui kompaktset. Nende kõik kolm mõõdet laius, pikkus ja paksus on ühes suurusjärgus. Terad võivad olla nurgelised, nurgeliste vi ümardunud servadega vi ümardunud olenevalt tekkeviisist. Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi minero loogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 4 5.Pinnaste terastikuline koostis. Pinnase lõimisekõver Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega osakestest. Olenevalt
Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama krabideks. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed ämblikkrabid, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini. Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes. Magevetes on tavaline vesikakand, meres merikilk. Maismaal elavad mullakakandid ja keldrikakandid, kes suudavad asustada ainult niiskeid elupaiku, kuna hingavad lõpusesarnaste kehast väljaulatuvate jätketega. Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid
ookenide passivsed äääred) sügavaimas osas ning see võib üle minna tüüpiliseks regionaalmoondeks. Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.). Kontaktmoondel, mis areneb maakoores tarduvate magmamasside kontaktil ümbriskivimitega tekivad nn. kontakt-sarvkivimid, millele nimetus tuleneb väga peeneteralise vôi peitkristalse mineraalse massi poolt loodavast karpjast e. sarvjast murdepinnast. Valdavalt peitkristalses massis eristuvad ainult üksikud suuremad kristallid e. porfüroblastid
Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal. 54 MÄGIMÄND Liigikirjeldus Mägimänni (Pinus mugo) looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranzikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid
Aga noori võrseid ei tohi ka liiga pikaks jätta, sest siis vananeb hekk ruttu (E. Käger, 2011). 7. Pinus mugo - mägimänd 7.1 Liigikirjeldus Mägimänni (ladina k. Pinus mugo) looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt
Aga noori võrseid ei tohi ka liiga pikaks jätta, sest siis vananeb hekk ruttu. MÄGIMÄND (Pinus mugo) Joonis 8. Mägimänd. http://muhedikumaailm.blogspot.com.ee/2015/06/kelle-aeg-praegu- on.html Iseloomustus Mägimänni looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased.
Esimesed tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis, teised murranguvööndeis, kolmandad mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis). Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.). http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_kivimid.htm ja loengukonspekt 3.7. Eesti maavarad. Põlevkivi. Põhiline energeetika maavara Eestis. Koosneb 50% orgaanilistest ainetest ( vetikad). Ei esine puhtal kujul, vaid on segatud paekiviga. Eesti põhilised maardlad: Paldiski; Kohtla-Järve; Jõhvi; Tapa. Diktüoneemaargilliit Esineb Hiiumaast Narvani. Lasub fosforiidi peal. Kasutada saab komplekselt koos
vi paksusega. Kruusa-, liiva- ja tolmuterade kuju võib iseloomustada kui kompaktset. Nende kõik kolm mõõdet - laius, pikkus ja paksus - on ühes suurusjärgus. Terad võivad olla nurgelised, nurgeliste vi ümardunud servadega vi ümardunud olenevalt tekkeviisist. Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi mineroloogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). Tabel 2.2 Peamiste savimineraalide mõõtmed. Mineraal Osakese paksus µm Osakese küljepikkuse ja paksuse suhe Eripind (m2/g)
annaabi.ee 
