Bioloogia - putukad (0)

Bioloogia arvestus – putukad

• Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad.
  
• Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest.
  
• Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest.
  
• Suiste ehitus sõltub toitumisviisist.
  

Rohutirts

• Väikesed 1-2 cm pikkused
  
• Külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga
  
• Keha on kaetud kitiinkestaga.
  
• Välisehitus:
  

Tundlad
Kombib ja tunneb lõhna
liitsilmad
Näeb objekti liikumist, selle kuju aga mosaiikselt
3 lihtsilma
Eristab valgust ja varju
suised
Asuvad suu ümber; toidu maitsmiseks, peenestamiseks ja enesekaitseks
Jalgadel asuvad ogad ja küünised
Abiks rohus liikumisel
jalad
Tagumised on suuremad ja kohastunud hüppamiseks
kitiinkest
Katab ja kaitseb keha kuivamise ja vigastuste eest
tiivad
Tugevaks muudavad võrkjalt paiknevad sooned; kasutab hüppe pikendamiseks

• Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine , lõhna-ja maitsetaju.
  
• Suhtlevad omavahel helisignaalide abil.
  
• Pikk mitmekambriline süda
  
• Avatud vereringe , mis kannab edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse, kuid hapniku ei transpordi.
  
• Hingamiselunditeks on trahheed, üks ots avaneb putuka keha küljel, teine haruneb peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde.
  
• Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasi välja.
  
• Toitub taimedest:
  
  • Suistega hammustab lehe tükke ja peenestab need
    
  • Segab suus süljega ja neelab pugusse
    
  • Toit läbib ma ja soole, kus see seeditakse
    
  • Tahked seedimisjäägid väljutatakse pärakust
    
• Tagasooles imendub suurem osa veest tagasi, putukas peab läbi ajama ainult selle veega, mis sisaldub toidus.
  
• Lahksugulised
  
• Emase tagakeha lõppeb mõõgakujulise munetiga.
  
• Areneb vaegmoondega, moone , mis jaguneb 3 etappi – muna, vastne ja täiskasvanud :
  
  • Munad munetakse mulda, kus nad talvituvad
    
  • Kevadel kooruvad vastsed , kes sarnanevad täiskasvanuga, kuid on väiksemad ja puuduvad tiivad; ronivad maapinnale ja alustavad söömist ( taimi)
    
  • Vastne toitub ja kasvab ning ta kest jääb väikseks, kestub ( 5 korda), saab tiivad ja pikenevad tundlad.
    
  • Viimasel kestumisel väljub täiskasvanud rohutirts .
    
• Elavad vaid ühe suve, talvituvad ainult nende munad.
  
• Sugulased – heinaritsikas :
  
  • Kehast pikemad tundlad ja pikk muneti
    
  • Suurem 4,5 cm
    
  • Söövad peamiselt putukaid
    
  • On ka taimtoidulisi
    
  • Ohu korral eritab suu kaudu soolest pruunika vedelikutilgakese, see on nahka ärritava toimega.
    

Liblikad

• Sale keha, peened jalad
  
• 4 tiiba kaetud värviliste soomustega
  
• Keha karvane, aitavad soojust säilitada.
  
• Jalgadel maitsmiselundid
  
• Lõhna tunnevad tundlatega
  
• Jagunevad:
  
  • Hämarikuliblikad
    
  • Ja päevaliblikad
    

Päevaliblikad

• Päevase eluviisiga
  
• Tiivad erksavärvilised
  

Hämarikuliblikad

• Öise eluviisiga
  
• Tavaliselt tuhmi hallikaspruuni värvi
  
• Jässaka kehaga
  
• Moodustavad enamiku
  

Eluviis

• Näeb suhteliselt hästi
  
• Lõhna tunneb tundlatega
  
• Maitsmiselundid paiknevad jalgadel
  
• Taimtoidulised
  
• Toituvad imilondi (suisest kujunenud toru) abil, mis õienektari kogumiseks keerdub lahti ( pikkus vastab taimele , mida külastatakse)
  
• Puhkeolekus panevad tiivad selja peale kokku, alumine osa on tuhmimas värvis ning tänu sellele jääb liblikas märkamatuks.
  
• Arenevad täismoondega:
  
  • Muna -> röövik-> nukk - > valmik
    
• Munad munetakse nendele taimedele, millest toituvad nende röövikud.
  
• Röövikud kestuvad mitu korda
  
• Maailmas on teada u 165 000 liiki
  
• Elavad kohtades, kus õitsevad taimed.
  
• N. Admiral , pääsusaba, võrktiib, lapsliblikas, koerliblikas .
  
• Suurimad: linnutiivad – tiiva siruulatus kuni 18 cm.
  

Roll looduses ja inimese elus

• Tolmeldavad õistaimi
  
• Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi
  
• Riidekoi rikub inimese riideid.
  
• Toituvad taimedest ja on taimekahjurid . ( röövikud).
  
• Inimeste läheduses elavad:
  
  • Leedikud – vastsed arenevad jahusaadustes, hallikad või pruunikad, koovad torujaid võrgendeid toiduainete sisse.
    
  • Koiliblikad – röövikud toituvad villast ja sellest valmistatud esemetest, karusnahast; vastsed koovad võrgendiniidist torutaolise varjupaiga, lendavad veebruarist sügiseni
    

Mardikad

• Suurim rühm putukaid
  
• Nende hulgas on rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu ja laibatoidulisi.
  
• Asustavad maismaad ja vett
  
• Paksud ja läikivad kattetiivad, nende all kilejad lennutiivad. ( kokku 4 paari tiibu).
  
• Kõik ei lenda
  
• Paks kitiinkest
  
• Täismoondega areng: muna-> tõuk -> nukk -> valmik
  

• Veemardikad –
  

• Kukrikud – läikivad mustad o,5 cm pikkused mardikad , kes tiirlevad hulgakesi veepinnal ; nende silma ülemine osa on kohastunud õhus, alumine osa vees nägemiseks ( saavad otsida saaki vees ja vee peal; toituvad väikestest putukatest.
  
• Ujurid
  

Roll looduses

• Toiduks röövputukatele, lindudele, kaladele , imetajatele, ussidele jne.
  
• N. mudaujur, kukrikud, ninasarvikpõrnikas ( suurim Eestis), selgsõudur
  
• Jaanimardikas – ainsad helendavad mardikad Eestis, emase tagakehas helenduselund, isaste ligi meelitamiseks.
  
• Kahjurid – osad elavad inimese juures, toituvad toiduainetest, karusnahkadest, riietest, mööbli puitosast.
  
• N. nahanäkk, toonesepp , kartulimardikas, jahumardikas, leivamardikas, kiireim on liivikas, jooksik , siklane, pehmekoor, sõnnikumardikas, kuldpõrnikas, maipõrnikas, õnnetriinu.
  

Kiilid

• Sale keha ja pikk tagakeha
  
• 2 suurt liitsilma, millega näevad teravalt kuni 10 m kaugusele.
  
• Röövtoidulised – söövad teisi putukaid ( püüavad lennates)
  
• Kiireimad lendajad putukate seas.
  
• Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest.
  
• Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida
  
• N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik.
  

Ehmestiivalised

• Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad.
  
• Tiivad on kaetud peente karvakeste e. ehmestega.
  
• Vastsed elavad vees, on taim-või loomtoidulised
  
• Mõned ehitavad enesekaitseks „majakese“ ( oksajupikestest, liivaterakestest, väikestest kividest või teokodadest) – puruvanakesed.
  
• Toiduks paljudele veeloomadele, sealhulgas kaladele.
  
• Mõned koovad saagi püüdmiseks püünise.
  
• Puhkehetkel asetavad tiivad seljale katusekujuliselt.
  
• N. järvevana
  

Kiletiivalised

• Neli kilejat tiiba, eesmised on veidi suuremad
  
• Tagakeha tipus muneti või mürgiastel.
  
• Kõige kõrgemalt on arenenud astlalised, n. mesilased , või herilased .
  
• Nende tagakeha on rindmikuga ühendatud peene varrekesega.
  
• Paljud liigid hoolitsevad oma järglaste eest.
  
• Enamus elavad üksinda, üks kord elus kohtuvad vastassugupoolega, et järglasi saada.
  
• Ühiselulised putukad – putukad, kes saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. ( mesilased , herilased, sipelgad ).
  

Kodumesilased

• Elavad suurte peredena inimeste ehitatud tarudes, kuhu ehitavad kärgedest pesa.
  
• See püsib neil aastaid, olenemata sellest, et üks pereliige elab paar kuud.
  
• Mesilaspere moodustavad:
  
  • Emamesilane e. mesilasema – teistest suurem, ülesandeks on muneda. Veedab kogu oma elu tarus ja lendab välja ainult paaritumiseks või hiljem sülemiga.
    
  • Lesed e. isasmesilased – ülesandeks on mesilasema viljastamine , elavad tarudes kevadest suve lõpuni ja lendavad tarudest välja ainult mesilasema viljastamiseks, pärast seda surevad, astlata.
    
  • Töölised – suguvõimetud emased , kelle muneti on muutunud mürgiastlaks, teevad tarutöid.
    
• Tarus on tööjaotus:
  
  • Ühed töömesilased eritavad vaha ja ehitavad kärgi,
    
  • teised toidavad ema ja tema munetud munadest arenenud järglasi,
    
  • kolmandad puhastavad ja valvavad, soojendavad ja jahutavad pesa ning tihendavad seda taruvaiguga.
    
• Arvatavasti orienteeruvad maasiku järgi (eristavad kollast ja sinist ning esemete kuju).
  
• Suhtlevad teineteisega eriliste liigutuste, nn tantsu abil.
  
• Mesi on tegelikult õienektari ja mesilase sülje segu.
  
• Mett süüakse kui korjele minek pole võimalik.
  
• Järglasi toidavad suiraga – mee, sülje ja õietolmu segu.
  
• Mesilasema vaklu ja tööliste vaklu toidetakse mesilaspiimaga.
  
• Kevadel - hakatakse nektarit koguma, mesilasema hakkab munema .
  
• Suvel – toimub sümelemine – enne uue ema koorumist lendab vana ema koos osa pereliikmetega tarust välja, et uus elupaik leida.
  
• Sügisel – algab ettevalmistumine talveks, mätsivad taru kõik praod taruvaiguga kinni
  
• Talvel - talvituvad, kogunevad sooja hoidmiseks tihedasse kobarasse, toituvad kogutud meest.
  

Sipelgad

• Pere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle all maa- alustes käikudes.
  
• Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi.
  
• Tööjaotus: haude hooldajad, ehitajad , toidumuretsejad jt.
  
• Kodu kaitsevad kõik töösipelgad – ründavad vaenlasi tugevate lõugadega või sipelgamürgiga.
  
• Enamik on tiibadeta.
  
• Kord aastas kasvatab sipelgapere põlvkonna tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paarumislennule.
  
• Osa emastest tulevad vanasse pessa tagasi ja alustavad munemist koos teiste emastega, teised otsivad endale uue pesakoha, murravad tiivad ning asustavad uue pere.
  
• Isased surevad pärast paarumist.
  
• Külmade saabudes liiguvad sipelgad maa-alustesse käikudesse, ei suuda pesa soojendada , ärkavad alles kevadel.
  
• Söövad putukaid ja nende vastseid , taimemahla, lehetäide magusat eritist ja seemneid.
  
• Hävitavad põllu-ja metsakahjureid
  
• Paljud liigid on looduskaitse all.
  

Kimalased

• Ehitavad pesa ainult üheks aastaks.
  
• Talvituvad ainult emasputukad
  
• Kimalased e. maamesilased – teevad pesa maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse või samblasse ja hakkavad munema; esimesena kooruvad töölised, eks aitavad järglaste eest hoolitseda ja pesa laiendada
  
• Suve teisel poolel arenevad peres uued emas-ja isaskimalased, kes jätavad pesa pärast koorumist maha ja lendavad pulmalennule ega pöördu enam tagasi.
  
• Pärast paaritumist isaskimalased hukkuvad, kimalasemad toituvad veel mõnda aega ja poevad siis varjulisse kohta kevadet ootama.
  
• Vanas peres hukkuvad kõik peale emase.
  
• Kasulikud – tolmeldavad taimi.
  

Herilased

• Ehitavad pesa ainult üheks aastaks.
  
• Talvituvad ainult emasputukad
  

• Ehitavad oma pesa süljega niisutatud kõdupuidust
  
• Pesa teevad maapinnale olevatesse urgudesse, pööningule või põõsastesse.
  
• Toidavad vastseis peeneks mälutud putukatega.
  
• Täiskasvanud toituvad ka nektarist , valminud puuviljadest ja marjadest.
  
• Mett ei valmista
  
• Suve lõpus hakkab pere lagunema ja herilased lendavad sihitult ringi.
  
• Kõik peale emase, kes poeb varjulisse kohta talvituma, hukkuvad.
  

Kahetiivalised

• 1 paari tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekitavad iseloomuliku heli.
  

Sääsed

• Öise eluviisiga ( tulevad välja ka pilves ilmaga), kitiinkest on õhem, kaotavad rohkem vett.
  
• Sale keha, pikad jalad ja tundlad.
  
• Toituvad nektarist või ei toitu üldse.
  
• Pistesääsed – toituvad (emased) imetajate verest, munade arenguks.
  
• Majasääsk – sääseliik, mis on asunud elama inimeste majadesse.
  
• Vastsed arenevad vees või niisketes paikades.
  
• N.. Metsasääsk, hallasääsk, majasääsk.
  
• Surusääsed – toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas. Tuntud lendamisstiil üles-alla
  
• Kihulased – väiksed mustad putukad, nende sülg on mürgine
  

Kärbsed

• Jässakas keha, lühikesed tundlad.
  
• Tegutsevad ainult päeval – paks kitiinkest.
  
• Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele vakladele
  
• N. toakärbes, lihakärbes e. porilane, parm , põdrakärbes, äädikakärbes, veise-nahakiin..
  
• Inimesi häirivad: vere imemine, prügikastides ronimine , toidule munemine jne.
  
• Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad.
  
• On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest.
  

Putukate tähtsus looduses ja inimese elus

• Taimekahjurid – kartulimardikas, lehetäi, kooreürask, mitmete liblikate vastsed, männikärsakas jt.
  
• Toiduks paljudele loomadele – linnud, kahepaiksed , roomajad, putuktoidulised , ämblikud.
  
• Lagundavad taimejäänuseid – sõnnikumardikas, termiiidid.
  
• Tolmeldavad taimi – mesilased, liblikad , kärbsed.
  
• Loomade parasiidid – täid, kärbsed
  
• Kannavad edasi haigustekitajaid – liblikad, parmud, sääsed, kärbsed, n. unitõbi ja malaaria .
  
• Rikuvad toitu, saaki, ehitisi , rõivaid, mööblit jne
  
• Mesilased – mesi; siidiussid - siid