Mõnikord lisatakse võile ka näiteks purustatud küüslauku või mõni tilk Tabasco kastet. Krabiliha võib serveerida tema enda naturaalses kestas, mille purustamiseks kasutatakse pähklitange, nuga või väikest haamrikest, kuid väga hästi saab seda teha ka kahvliga. Kesta võib ka enne serveerimist katki murda. Maitseelamus on kuninglik. 7 3. Homaar Homaar on gurmaanide poolt armastatud oma mahlase ja õrna maitse poolest. Tal on kümme jalad, helmetaolised silmad, pikad tundlad ja kooretaoline kest. Erk punane värvus tekib keetmisel, elusana on tema värvus rohekassinine. Homaare müüakse nii värskelt kui ka keedetult. Värskena ostes tuleb jälgida, et ta näitaks liikumise märke ja kui saba sirgeks tõmmata, siis peab see tagasi alla kõveraks tõmbuma. Ülejäänud on surnud ja neid ei tohi toiduks kasutada
............................................................................ 9 ...............................................................................................................................................9 Koorikloomad......................................................................................................................10 Jõevähk............................................................................................................................10 Homaar............................................................................................................................ 11 Langust........................................................................................................................... 11 Krabi................................................................................................................................11 Krevett...................................................................................
Noored lõhed jõgedes toituvad puruvanadest, vette langenud putukatest ja vähikestest. Lõhe kasvab jões elades kolme aastaga ainult 10 cm pikkuseks, meres aga ühe aastaga üle 20 cm. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Ta on kiire ja tugev. Ta suudab liikuda kuni 50 km ööpäevas. Lõhe on üks tähtsamaid meie veekogudes elavaid kalu. Merivähk e. Homaar Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. Varem loeti homaaride sugukonda ka Homarinus capensis, kuid 1995. aastast asub see uue perekonna Homarinus all. Merivähk on väiksem kui homaar. Selle koor on pehmem ja sõrad pikad ja krobelised. Merivähid on hele- või hallikasroosad, täiskasvanud merivähk on u 20 cm pikk ja kõige maitsvam septembrit detsembrini.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Jürgens 021K MEREANNID referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 HOMAAR ..............................................................................................................................5 SEEPIA.................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Mereand on üks enim kõneainet tekitav ning populaarne toiduaine , ilma milleta ei eksisteeriks Vahemaade arenenud toidukunsti meisterlikkust. Mereandide saab kas vihata või armastada , vahepealset varianti pole
3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4.3 Jõevähk .......................................................................... 10 4.4 Krevett ........................................................................... 11 4.5 Krabi .............................................................................. 12 5 Peajalgsed ..
............................................5 Seepia...............................................................................................................................................5 Kalmaar ...........................................................................................................................................6 Koorikloomad.......................................................................................................................................6 Homaar ............................................................................................................................................6 Krevett ............................................................................................................................................7 Langust.............................................................................................................................................7 Jõevähk...........................................
Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar................................................................................................................................ 3 Jõevähk............................................................................................................................... 4 Krabi.................................................................................................................................... 5 Langust...........................................................................
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad).
TÄHTSUS,NÄITED Toiduks, tähtis liik Toiduks paljudele Tolmeldajad, taimekahjurid, aineringes, taimhõljumi taimeliikidele, söövad haiguste edasikandjad, filtreerimine putukaid, loomade parasiidid, toiduks SUURIM:Ameerika SUURIM:Hiid-Linnutapik loomadele, lagundajad, homaar VÄIKSEIM:Lest mõned toodavad mett, VÄIKSEIM:Krill,Vesi-Kirp OHTLIKUIM:Puuk biotõrje, inimkaaslejad OHTLIKUIM: SUURIM:Hiidpõrnikas VÄIKSEIM:Munakireslane OHTLIKUIM:Kapsakoi
Lusikatäis oliivi- või linaseemneõli päevas on kasulik südamele. Seedehäirete vältimiseks peaks hoiduma maisiõlist. A tüüp vajab pähkleid ja need on talle kasulikud proteiinikoguse andjana. Suurepäraselt sobivad kõrvitsa- ja päevalilleseemned, samuti mandlid ja kreeka pähklid. Kasulik on süüa ka maapähkleid, sest need sisaldavad vähivastast lektiini. Toiduained, mida tuleks vältida : Kõiksugused lihad. Kaladest angerjas, austrid, anshoovis, heeringas, heik, kaaviar, homaar, krabi, krevett, lest, suitsulõhe, rannakarbid. Piimatoodetest Emmentalijuust, jäätis, kodujuust, parmesan-jasinihallitusjuust, või, shveitsi juust. Maapähkliõli, maisiõli, seesamiõli. Pistaatsiapähklid, harilik aeduba, nisust erinevad kliid, kestad, seitsmeviljasegu, tärklis. Leivatoodetest mitmeviljaleivad, inglise kuklid, nisukliikuklid, täisnisuleib. Manna, nisujahu ja spinatipasta. Aedviljadest kapsa erinevad sordid, kartul, pipra erinevad sordid ja tomat.
Metoodiline liigitus · Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad, nt: Tõruvähid, sõudikud, vesikirbud jne. Metoodiline liigitus · Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid, nt: Jõevähk, krevett, langust, keldrikakand jne Homaar · Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. · Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Jaapani hiidkrabi · Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi) on suurimate isenditega lülijalgseliik tänapäeval.
leib). Kindlasti kuulub Itaalia toidu juurde ka vein, mille maitse on rikkalikult hea. Ülekõige armastatakse seal : · Juust ...on itaalia köögis üks tähtsamaid toidu aineid. Itaalias populaarsed juustud : kitsejuust, mascarpone,mozzarella, parmesan, pecorino ja ricotta · Mereannid Modernses itaalia köögis leiavad sagedast kasutust nii värske kala kui mereannid,mida Vahemeri pakub rikkalikus valikus. Levinuimate mereannide hulka kuuluvad : merikarbid,krabi,merivähk ehk homaar, rannakarbid, kajeksajalg, austrid, krevetid, kalmaar · Pasta Pasta on Itaalias kõige armastatum ja levinum toit. Seda söövad itaallased peaaegu, et iga päev ja pasta tegemises on nad suured meistrid. Tuntuimad pastavormid : kanelloonid, farfalle, penne, lasanjeplaadid, ravioolid, spagetid, tortelliinid Eesti ja Itaalia toitude võrdlus. EESTI ITAALIA
Itaalia köök Kerli Purask Üldandmed Itaalia kohta: Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel: Itaalia Rahvaarv: 60 626 600 (2011) Rahvastiku tihedus: 199,8 in. km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17.03.1861 Rahaühik: Euro (EUR) Itaalia asukoht kaardil. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia lipp. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni President Giorgio Napolitano. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Peaminister Silvio Berlusconi. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni ...
Essee Inimesele oluline biometall: Magneesium Magneesium on mineraal, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Magneesium osaleb süsivesiku- ja fosforiainevahetuses, langetab kolesteriinisisaldust veres ja kudedes, laiendab ja lõõgastab veresoont, stimuleerib soolte peristaltikat ning soodustab sapieritust. kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi vähesuse korral suureneb veresoonte seintes südame- lihases ja skeleti lihastes kaltsiumihulk, Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka,...
rasvane ja pehme. Puristid ja andunud fännid söövad austreid kas paljalt või tilgakese sidruniga.Lisandiks võib pakkuda sibulavinegretti, Uues Maailmas ka Tabasco kastet. Praeguses peakokakultusega kokandusmaailmas serveeritakse restoranides kuumtöödeldud austreid kõikvõimalike lisanditega kas gratineeritult, aurutatult või friteeritult. Homaar - Euroopa, P.-Ameerika ja L.-Aafrika rannavetes leiduv suur merivähk kümnejalaliste seltsist. Kuni 75 cm, 15 kg.Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. Tasub teada, et emase homaari liha on hõrgum kui isase oma. Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks.Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Värsket homaari võib grillida ning serveerida jahutatuna koos majoneesiga. Keedetud homaar sobib hästi suppidesse, aga ka eelroaks. Kalmaar - söödav mollusk peajalgsete klassist.Kaheksajalaga lähedases suguluses olevad
Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig - heeringas (suitsu ja marineeritud), kalmaar, kaheksajalg, konn, suitsulõhe ja lõhemari. Kirjeldus: Söögiks Kasutatakse peamiselt 8-50kiloseid haikalu. Kuigi väiksemaid haikalu tarnitakse ka tervelt, siis enamasti müüakse fileesid, Lõike või tükeldatud kala. Hailiha kohta luudevaba, tugeva Maitse ja Madala rasvasisaldusega, kontsistentsilt meenutab tavalist liha.
(värske) · Punane · Nisuhelbed · Looma- · Papaia liha · Hiidlest peakapsas · Sepikujahu · Rabarber · Homaar Shiitake- · Täistera- · Maks · · Jõevähk seened nisujahu · Metskits · Kaaviar · Sampin- · Täistera- · Oinas · Kaheksajalg
Vähk kestub igal kevadel ja sügisel. 5. Milles seisneb vähkide tähtsus? Oluline lüli looduse aineringes. Väikesed hõljuvad vähikesed moodustavad suure osa veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele (nt: ainuõõsed ja kalamaimud), ka inimestele toiduks (nt: Jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust.
XI praktikum Paeluss (kalas) on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit. Ta elab nakatunud inimese peensooles. Tartar kaste on kreemjas valge kaste, mida tihti kasutatakse mereandide lisandina. Koostis baseerub majoneesil. Kammkarp on valkjas-beezikas lihav osa, mis on väga pehme tekstuuriga ja maitselt väga õrn, meenutades krabi või vähi liha. Austrid on soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Homaar on suurem merivähk. Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. Kalmaar söödav mollusk peajalgsete klassist. Need on pehme kehaga, mis on kaetud õhukese punakaslilla nahaga. Kui viimane eemaldada, paljastub õrn valge liha. Lisaks kerele on söödavad ka haarmed. Kaaviar on kalamari, mis saadakse emaselt kalalt ja seda soolatakse. Maitse on rikkalikult mereline, tekstuur kergelt krõmpsuv ja siidine. XII praktikum Nimeta 3 subprodukti ja võimalusi nende kasutamiseks toiduvalmistamisel Seamaks maksapasteet
Mullad on Brasiilias viljakad, peamiselt esinevad seal punamullad. [leharimist Brasiilias ei esine. Riik toetab p]llumajandust tugevalt ja ligi 8% kogu elanikkonnast tegeleb p]llumajndusega. Brasiilia p]llumajanduses on p]hir]hk taimekasvatusel. Peamisteks kasvatatavateks on kohvipuud, mais ja puuviljad. Brasiilia on ka [ks suurimaid maisi kui ka kohvi tootjaid maailmas. (http://www.annaabi.ee/Brasiilia-p%C3%B5llumajandus-m17272.html) Kalandus Peamiselt p[[tavad liigid: Krevett Homaar Tuunikala M]]kkala (http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008) Peamiselt toimub p[[k Atlandi l]una rannikul. Alles on ka p[[djaid, kes tegelevad kalndusega traditsioonilisel moel, kuid enamsu kalast saadakse siiski suurte laevadega avamerel p[[dmas k'ies, kuigi ka sisevetest p[[takse m'rkimisv''rne kogus kala. Suurel hulgal toodetakse just kuivatatud kala, sest konservitehaseid ja muud kuivatamata kala tootmiseks vajalikku on v'he. 2000
6 Brasiilia põllumajanduses on põhirõhk taimekasvatusel. Peamisteks kasvatatavateks on kohvipuud, mais ja puuviljad. Brasiilia on ka üks suurimaid maisi kui ka kohvi tootjaid maailmas. (http://www.annaabi.ee/Brasiilia-p%C3%B5llumajandus-m17272.html) Kalandus Peamiselt püütavad liigid: Krevett Homaar Tuunikala Mõõkkala (http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008) Peamiselt toimub püük Atlandi lõuna rannikul. Alles on ka püüdjaid, kes tegelevad kalandusega traditsioonilisel moel, kuid enamus kalast saadakse siiski suurte laevadega avamerel püüdmas käies, kuigi ka sisevetest püütakse märkimisväärne kogus kala. Suurel hulgal toodetakse just kuivatatud kala, sest konservitehaseid ja muud kuivatamata kala
Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna. Sobivad carpaccio’na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. 32 9.4 Austrid Austrid on erinevat liiki, peamiselt austerkarplaste hulka kuuluvad söödavad limused. 9.5 Homaar Merivähk. Meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500- 600 g homaar. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 9.6 Kalmaar Söödav mereelukas peajalgsete klassist. Nende pehme keha on kaetud nahaga
1. Teenindamismeetodid Serveerimine saksa moodi Saksapärase teenindamise all mõistame teenindamist lauas/nõude ja söögi lauale toomist. Taldrik asetatakse külalise ette paremalt poolt. Vaagnad ja kausid asetatakse lauale tema käe ulatusse. Lihavaagen asetatakse kahvlist vasakule, teised nõud magustoidulusikast ülespoole. Külaline teenindab end ise. · Serveerimine Ameerika moodi Ameerikapärase teenindamise all mõistame toidu taldriku peal lauale toomist. Toit pannakse taldrikule köögis ja ettekandja asetab selle külalise ette paremalt poolt. Serveerimine Inglise moodi Inglisepärase teeninduse all mõistame teenindamist serveerimislaualt (guéridon). Toidud asetatakse köögis serveerimisnõudesse. Peatoitu näidatakse külastajale ja asetatakse kuumalusele. Road pannakse serveerimislaual taldrikutele. Töötatakse mõlema käega. Märkus: ainult pool portsjonit serveerida, et mitte taldrikut üle kuhjata. Taldrik asetada paremalt po...
hästi õrnemate hiina ja jaapani roogadega, viimasest tasub proovida sushiga (sake asemel näiteks). Aastakäigu sampanja kõrvale sobib pakkuda ka kana, metslinde ja kergemaid liharoogi. K.Kroon, U. Ugandi, A. Laaniste , ,,Vein & Toit", Tallinn: Elustiil, Ene Kaasik, lk 84- Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 866. Õige vein õige toidu kõrvale Chardonnay luksuslikud koorikloomad: kammkarbid, hiidkrevetid, merivähk, homaar. Pedro Ximenes Õuna- ja pirnikook, kohupiimakook: toovad esile hea dessertveini parimad maitseomadused. Sauvignon Blanc sobib suitsulõhe ning muude suitsukaladega. Tasub proovida kitsejuustuga. Väärikas seltsiline sparglile. Chablis austrid. Mereannid, krabid ja vähilised, merekalad. Sauternes Roquefort või ka mõni muu tugevamaitseline sinihallitusjuust. Sobib foie gras'ga (hane- või pardimaksa pasteet) ning kreembrüleega.
sööki-jooki. 4 G sidrunimahl, sool ja pipar. Serveeritakse muna-,köögivilja- ja kalagatoitudega. Homaar ehk merivähk on meredelikatess, leidub Atlandi ookeani Gratään köögivilja-, liha-, kala- või teraviljaroog, mis poolvalmis rannaäärsetes vetes. Liha on valge, emastel hõrgum kui isastel, või valmis kujul ahjus juustu, riivsaia või krutoonidega kaetult marja kasutatakse roosade kastmete tegemiseks ja toitude
vüi taldrikul · Kalamari · Soolatud värske kala · Keedetud kala · Kala marinaadis · Austrid · Vähid · Homaarid · Assortiid-liha,kala, puuviljad, · Sekser-kuus külma või sooja suupistet · Kihilised ja suured võileivad · Kokteili salatid Kuumad suupisted: Serveeritakse tavaliselt samas nõus, kus valmistatakse. Serveeritakse nii, et saaks süüa ka noa ja kahvliga. Neid võib ka süüa lusikaga. · Vähk, homaar, teod · Erinevad krabid · Seened · Viinerid, lihapallid · Soojad võileivad,korvikesed, pliinid, pirukad · Fondüü · Raklett-sveistipärane variant kus sooja sulatatud juustuga valatakse kartulid üle. Supid Supid on kas soojad või külmad. On kas tükikestga supp või püreesupp. Serveeritakse kahte moodi. Vanaaegne-pannakse valmis ja kõik tulevad lauda. Moodne- inimesed istuvad lauas,
Liha Kana- ja kalkuniliha Rasvata loomaliha, Part, hani, (ilma nahata), taisink, vasika- või salaamivorst, vasika-, küüliku-, kanavorst, maks (2 pasteedid, peekon, lambatalle- ja korda kuus) viinerid, vorstid, linnuliha rasvane liha, kodulindude nahk Mereloomad Homaar, austrid, Kalmaar, krevetid merekarbid Joogid Tee, kohv, 100 % naturaalne Alkohol, mineraalvesi, madala mahl, madala sokolaadijoogid, iiri kalorsusega kalorsuseda kohv karastusjoogid sokolaadijoogid Piimatooted Rasvata piim, vähese Kuni 30 % Rasvane piim, suhkrusisaldusega rasvasisaldusega rasvased juustud,
59. Missugune krabi elab maismaal? Ocypode quadrata harilik ruutkrabi 60. Missugusel kümnejalalisel ülemvähil puuduvad sõrad? Palinurus elephas Euroopa langust 61. Emane jõevähk kaitseb oma järglasi: kannab mune ja koorunud vähikesi oma tagakeha all õige 62. Missugusi jõevähke on keelatud püüda? 1) alla 10 cm pikkusi vähke 2) mune kandvaid emaseid 63. Kõige suurem vähk homaarlaste sugukonnast on Homarus americanus ameerika homaar, kehapikkus kuni 60 cm 64. Krabilistel tagakeha on taandarenenud ja kõverdunud suure rindmiku alla 65. Mille poolest vähkide tundlad erinevad teiste lülijalgsete tundlatest? Vähkidel on kaks paari tundlaid, teistel ainult 1 paar. 66. Enamus suurtest vähkidest on röövloomad või raipesööjad õige 67. Nimeta kümnejalalisi vähke, kes elavad Läänemeres. 1) hiina villkäppkrabi 2) läänemere krevett
Lõpuks tuleb märkida ka eluskalade säilitamist ujuvpuurides avamerel või maismaarajatistes. See tegevus on seotud kalapüügitsüklitega ja võimaldab säilitada ja nuumata väljapüütud kalu nende hilisema turustamise eesmärgil. Eeskätt kasutatakse seda meetodit veeloomade puhul, kelle maitseomadused lähevad tavapäraste konserveerimistoimingute, nagu kuumutamine, steriliseerimine või külmutamine, käigus kaduma. Kõige ilmekamaks näiteks on suured koorikloomad, nagu euroopa homaar, langust ja taskukrabi, kelle püügihooaeg on kevadel, kuid tavapärane tarbimisaeg talvel, aastalõpupidude käigus. Rohkem vaidlusi tekitanud näiteks on hariliku tuuni nuumamine ujuvpuurides, millega hakati tegelema Vahemere piirkonnas 1990. aastatel. Selline tegevus võimaldab talvel eksportida soodsama hinnaga kevadise püügihooaja kestel püütud isendeid. Vastsete kasvatamine veekogude taasasustamiseks
Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom
Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom
viimase lüli jätked moodustavad saba. Esimesed käimisjalad suurte sõrgadega. Elupaik: vees, mõned liigid ka maismaal. Eluviis: vabalt elavad ja kinnitunud. Liiguvad kõndides ja ujudes. Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett. Nägemiselundid: liitsilmad. Erituselundid: rohelised näärmed (neerutaolised elundid). Hingamine: lõpustega. Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: Jõevähk, krabi, homaar, keldrikakand. ÄMBLIKUD Keha jaguneb pearindmikuks ja lülistumata tagakehaks. Lõugkobijad, lõugtundlad ja kaheksa jalga. Tundlad puuduvad. Paljud liigid koovad võrku. Elupaik: maismaal, vähesed vees. Eluviis: vabalt elavad, liiguvad kõndides. Närvisüsteem: peaaju, pikka närviketti pole. Nägemiselundid: lihtsilmad. Erituselundid: eritustorukesed Hingamine: raamatkopsud, lisaks trahheed. 51 Sigimine: lahksugulised
okikvastne e.zoea, emasel munad haudepaunas, väljudes täikasvanu moodi. Meres, magevees, harva maismaal.Seltsid: kirpvähilised, kakandilised, müsiidilised, kümnejalalised, hiilgevähilised. Kirpvähilised kirpvähk( järvve ja jõe.kirpvähk), tavaline kootvähk kakandilised vesikakand,, harilik mullakakand. Müsiidilised- reliktne kuulmiksaba; suur hulklõpuslane. kümnejalalised- harilik jõevähk,(Eestis pole-kitsasõraline jõevähk, signaalvähk) Meres - Homaar, erakvähk, krabid (signaalkrabi), krevett, garneel. Hiilgevähk krill. 45. Vees tekkinud, tänapäeval maismaal, kaks kehapiirkonda pearindmik( suised ja 4 paari jalgu) ja tagakeha( võivad olla jäsemed). Kehalüli pearindmiku ja tagakeha vahel, tundlaid pole, esimene paar suiseid lõugtundlad, lahksoolised, paarituvad, maismaal otsene areng.KL: ürglõugtundlased, ämblikulaadsed, hiidjalgsed. Ürglõugtundlased meres, suur
Bailarico, Vareirinha, Malhão, Vareira, Maneio, Vira de Cruz, Vira Solto, Vira de Macieira, Sapatinho, Tau-Tau, Ciranda, Zé que Fumas, Regadinho, O Pedreiro ja O Ti Tirititi. Toit Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, sealhulgas eri liiki liha, mereannid, värske kala, kuivatatud ja soolatud tursk (bacalhau). Samuti populaarne on värsked sardiinid (eriti kui grillitud nagu sardinhas assadas), kaheksajalg, kalmaar, seepia, krabid, krevetid, homaar, Langustid ja paljud teised koorikloomad, näiteks barnacles ja hanesid barnacles, merluus, harilik (stauriid) silmud, meriahven. Caldeirada on hautis, mis koosneb erinevate kalade ja karpide kartuli, tomati ja sibulaga. 142 Muusika Portugali muusikalised traditsioonid on mitmekesised ja dünaamilised, need peegeldavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
