Arhitektid Borromini ja Guarini Ülevoolavus ja liialdatus Tagasipöördumine pikiehitusliku kiriku juurde Illusioonide loomine maalidega Valgusega mängimine II Gesu kiriku pikiehituslik plaan Louis XV Rocaille kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistus aias Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie 1715. aastaga algab Georgian'i-stiil "Inglise stiil" Georgian'i stiil liikus kaasa hilisbaroki ja rokokooga William Kent & Sir Robert Walpole Tähtsaks peeti ruumist ruumi vaadet anfilaat Mahagon Thomas Chippendale Eklektiline uusaegne mööblistiil Cabriole jalg, azuurne seljatugi Lisaks toolidele, klaasvitriiniga kapid, baldahiinvoodi ja kirjutuslauad Materjalina tamm, pähkel ja pöök Konstruktsioonilt keerukas Viimistlemine Naturaalsest puidust kuldamiseni Tsaar Peeter I projektid Versailles'i eeskujul Katharienthal'i loss
Kaunist advendiaega! Georg Friedrich Händel Hilisbaroki suurkuju Orelikontsert B-duur I osa Allegro Küsimused: · Mis zanri teosega on tegemist? ·Kirjelda, mida kuuled. ·II osa Adagio e fuuga - mille poolest erineb? Eestis Rootsi aeg (1558-1710). Tartu Ülikool. Forseliuse seminar koolmeistrite ja köstrite õpetamiseks Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles
Usuti mõistuspärastesse loodusteadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda ning harmooniasse. Seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Antiikse Kreeka ja Rooma kunsti mõju hilisemale kunstiajaloole pole kunagi lakanud. Iluideaaliks peeti vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Üleminekuajastuks ehk eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720-1760. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks
ehitusstiilile. Sisekaunistused on toretsevad ja suurejoonelised. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune PEEGLIGALERII, RAHUSALONG ja SÕJASALONG. Tihedas ühenduses lossiga on prantsuse stiilis park , mis aiakujunduse abil suurendab hoone mõjukust. Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised nt. Louvre'i idafassad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis. Barokkmuusika Prantsusmaal Prantsuse barokkmuusika pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18. sajandi algusest. 1570. aastast tegutses Pariisis Poeesia ja Muusika Akadeemia, kes panid aluse õukonnaballetile. 1650. aastal lisandus õukonnaballetile ballettkomöödia (nt. ''Kodanlasest aadlimees''. Barokkskulptuur Prantsusmaal Prantsuse barokkskulptuuri maitsekas ühtsus kujunes välja siis, kui troonile tõusis Louis XIV. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET. Maalikunst Prantsusmaal
Kuigi Mozart õppis väga palju Haydnilt ja Beethoven soovis saada Mozarti juurde õppima, on nende kõigi looming sõltumatu ja erinev. Väga palju nende teostest on üle maailma tuntud. Kuigi iseloomult, eluviisidelt jms oli tegemist täiesti erinevate inimestega, ei saa mitte kuidagi kahelda nende muusikalistes võimetes. Klassitsism- classicus tähendab esmaklassilist, parimat. Klassitsismi periood oli 18. saj teine pool 19. saj esimene pool. Sai alguse Itaalia ja Prantsuse hilisbaroki muusikas sündinud vooludest. Zanrid- sonaat, sümfoonia, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, avamäng- kõikide zanrite esimene osa kirjutati alati sonaat-allegro vormis. Suur osa muusikast toetub sonaat-allegro vormile.
kunstivoolu siiski raske, sest klassitsismi vormiprintsiibid ja väljendusvahendid kanduvad ka 19. sajandi, st. romanstismiajastu heliloojate loomingusse (klassikalis-romantiline period). Enamasti mõeldakse klassitsismi all muusikas kolme Viinis tegutsenud helilooja Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingut, mis langes ajavahemikku 1750-1820. Klassitsistliku stiili tunnusjooned hakkasid kujunema aga juba varem, itaalia ja prantsuse hilisbaroki esindajate teostes. Tekkisid uued vormid, zanrid ning esituskoosseisud ja oluliselt muutus helikeel. Üleminekuperioodi kunstis leiab ka rokokoolikku kaunistusterikkust, väljenduslaadi galantsust ja tundelisust. 4 Klassitsismiga sai muusikas nõutavaks lihtne, selge, tasakaalustatud väljenduslaad, mis vastas tollase kuulaja maitsele seda iseloomustasid
on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega, tsaari soosikule Mensikovile aga pisut lääne poole Oranienbaumi loss. · BARTOLOMMEO RASTRELLI hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. · ETIENNE MAURICE FALCONET Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi. Kunst Eestis:
Klassitsism (18. saj II pool- 19. saj I veerand) Klassitsism tuleb ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassiline, parim, eeskujulik. Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja Napoleoni sõdadest. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. Klassitsismil on kolm perioodi: 1) 1720-1760 eelklassitsismi periood. Uued muusikavormid ja zanrid. 2) 1760-1780 varaklassitsismi periood. Eelmisel perioodil tekkinud muusikavormide väljakujunemine. Mozarti ja Haydni varajane looming. 3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste valmimise periood ja Beethoveni esimesed teosed. Klassikalise stiili kujunemine
Klassitsimi essee Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720- 1760. Tekkisid uued muusikažanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Varaklassitsismist on ajavahemikus 1760-1780.
KLASSITSISM EESTIS Koit Roots Tp-13 AJAJÄRGUD 1770–1790 varaklassitsism, baroksete elementidega 1800–1830 (1840) kõrgklassitsism, baroksed hüljatud 1850-1930 järelklassitsism, klassitsismi elementidega 1940-1950 neo- ehk pseudoklassitsism VARAKLASSITSISM Varasemaid hooneid, kus domineerivad baroklikud jooned, mis on segunenud mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees) Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Stenbocki maja. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister Johann Schultz.
Klassitsism- kunst, mis kestab üle oma aja. 1. Valgusajastu 2. Klassitsism väärtustab antiik maailma. 3. Uued žanrid: sonaat, sümfoonia, instrumentaal kontsert. SOOLOLAUL kui žarn. 4. I korda ülekaalus ilmalik, instrumentaal ja homofooniline muusika. 5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13
spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I-le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. pilt 2 Domenico Trezzini on tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss (vt. pilt 1) ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega. Bartolomeo Rastrelli on hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee (vt. pilt 2) ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. pilt 2 Etienne Maurice Falconet on Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose - Peeter I ratsamonumendi.
Rokokoo kasvas välja hilisbaroki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelse sõnaga barocco. Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. See mõjutas sealhulgas paljusid kunstialasid: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptist...
Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell Georg Friedrich Händel- Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. Johann Sebastian Bach- Sündis Saksamaal väga suures perekonnas Eisenachis. Perekonnanimi tähendas oja ning räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Varakult jäi ta
Händeli ja Bachi võrdlus Georg Friedrich Händel ja Johann Sebastian Bach – neid kahte suurkuju on arvukalt võrreldud nende hämmastavate sarnasuste pärast. Need kaks hilisbaroki ajastu esindajat olid iseloomu ja loomingu poolest väga erinevad. Kõige huvitavam sarnasus Bachi ja Händeli vahel on nende sünniajad ja kohad. Händel sündis 23. veebruaril 1685. Saksamaal Halles. Bach sündis kõigest kuu aega hiljem ja mitte kuigi kaugel Händeli sünnikodust, ehk Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Mõningaid sarnasusi leidub ka lapsepõlves. Bach sündis linnamuusiku peres, mistõttu oli loomulik, et ta saab muusikalise hariduse
Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperilavale ilmus satiir- hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla
1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". See on teos mille muusika on säilinud tänani. Orpheuses kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. . Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Eesti ooperi eelkäijad olid muinasjutulised, rahvusromantilisest
○ Tsarskoje Selo ○ Läti Jelgava loss ○ Läti Rundale loss Skulptuur - põhitegija prantslane Etienne Maurice Falconet (nt Peeter I ratsamonument) Eesti kunst 17.-18. saj Arhitektuur- kõige tähtsm linn Rootsi ajal oli barokklinn Narva (pommitati ja alles pole peaaegu midagi); Kuressaarde ehitati barokne raekoda ja vaekoda; Niccolo Michetti tegi Kadrioru lossi (Itaalia hilisbaroki stiilis; tagasihoidlik siiski); bastionid: ● Rootsi bastionid Tallinnas ● Skane bastionid Tallinnas ● Narva bastionid ● Tartu bastionid ● Pärnu bastionid ● Kuressaare bastionid mõisad: ● Palmse mõis ● Põltsamaa loss (rokokoo interjöör) Skulptuur - põhitegija oli puunikerdaja Christian Ackermann: ● Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel
Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid ning see vähenegi pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18.sajandi algusest. 1570.aastal tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, mille nimetus oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650
Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid ning see vähenegi pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18.sajandi algusest. 1570.aastal tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, mille nimetus oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650
Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754
kontserte, ülalpidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusika keskused olid London, Pariis, Viin, Berliin, Leipzig. Arenes ka nooditrükindus, muusika ajakirjandus. Hakati välja andma muusikaõpikuid. Klassitsismi ajastul oli religioon seotud inimeste tunnetega ja kogemustega, varem aga kirikuga. Klassitsisimi ajastu on saanud oma nime ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab tõlkes esmaklassiline. Klassitsismi ajastu muusika sündis Itaalia ja Prantsusmaa hilisbaroki muusikast 1730 aasta paiku, uutest vooludest. 1720- 1760 oli aeg mil kujunesid välja uued muusikavormid ja zanrid. 4. Muusiku koht ühiskonnas. Muusikud hakkasid oma teostega elatist teenima, üha rohkem hakati heliloojatelt ise lugusid tellima. ... 5. Muusikainstrumendid klassitsismi ajastul. Soolopilliks sai klaver, mis vahetas välja klavessiini. Kujunes sümfooniaorkestri koosseis. I, II viiul, vioola, altviiul, tsello, kontrabass, oboe, flööt, klarnet, fagott,
kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga. Rahva hulgas tuntakse seda perioodi muusikas just kolme Viini klassikuga- Haydni, Mozarti ja Beethoveniga- ning 18. sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Üleminekuajastuks ehk eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720-1760.Siis tekkisidki uued muusikazanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Toimusid olulised muudatused muusikaelus, mis sidusid heliloojad uute publikukihtidega ning nende muusikalise maitsega. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis
väljaspool Itaaliat) ARCANGELO CORELLI (16531713). *Tema triosonaadid (tal on neid neli kogumikku, igas 12 teost) said olulisimaks eeskujuks hilisbaroki kammermuusikale Itaalias, Saksamaal ja Inglismaal. *1700. aastal välja antud 12 soolosonaati basso continuo’ga olid kuni 19. sajandi lõpuni iga viiuldaja õpperepertuaaris. HEINRICH IGNAZ FRANZ BIBER
Samad olid sagely ka ettekandjad. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunu esitused kirikus, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Klassikaline muusika kitsamas tähenduses on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk, klassitsistlik või eelromantistlik muusika. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas. Oratooriumis muutub tähtsaks "maitse". Muusika on komponeeritud eelkõige kuulaka meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks. Nii muutus kõige tähtsamaks muusikas selgus ja puhtus. Romantismiajastul oli oratooriumile iseloomulik väljendusrikas meloodia. Oratooriumides muutusid valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Harmoonia oli väga värvikas selles vokaalsümfoonilises suurvormis 1820 - 1880 aastatel. Koosseisud suurenesid romantismiajastul
saj algul (hilisbarokk). Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper (OPERA BUFFA) oli Giovanni-Battista PERGOLESI (1710 1736) "Teenija- käskijanna" esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. KLASSITSISMIAJASTU (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos)
Näiteks avaldas Monteverdi oma kuulsaima kaebeaaria ,,Lasciate mi morie" elu lõpul ka uue ladinakeelse tekstiga vaimuliku kontserdina. Monteverdi eristas oma kirikumuusikas kahte stiili vana polüfoonilist, uut tundelist ja kontsertlikku. Itaalia Kirikumuusikas eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni. Katoliku muusika kõige toretsevamat laadi võis kohata Roomas, Bolognas, Viinis ja Salzburgis. Pidulikematel puhkudel kasutati missamuusikas hiigelsuuri kontserkoosseise. Hilisbaroki ajal sai ooperi mõju missamuusikale ja kontsermotetile järjest nähtavamaks. Ansamblimadrigal, mis valitses hilsrenssansi kammerlaulus, asendus 17. sajadni esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida laulid basso continuo või väikese ansambli saatel. 17. sajandi algul võis kohata väga erinevates vormides soololaulu ehk aariat lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust kuni lihvitud stiilis poeetilise soolomadrigalini. Kuni sajandi lõpuni olid väga armastatud
kõiki helistikke. Varem häälestati klahvpillid nii nimetatud naturaalse häälestuse (kus pooltoonid ei ole võrdsed) järgi väga täpselt ning see välistas paljude helistike kasutamise. Hästitempereeritud klaviir – lühend - HTK - (klaviir-ühine nimetaja klahvpillidele va orel), mis sisaldas kõikides duurides ja mollides (12 duuris ja 12 mollis), prelüüde ja fuugasid. Johann Sebastian Bach ja HTK Hilisbaroki suurmeister Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli esimene muusikaajaloos, kes kasutas süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Tema oli helilooja, kelles loogika ja konstruktiivne mõtlemine kombineeris tema fantaasigaa ja eriliste muusikatundmistega, lisaks oskas ta ära kasutada psühhoakustilisi inimese kuulmise iseärasusi. Oma instrumentaalloomingus on ta osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Bach on kõigi aegade suurimaid
Tähtsus muusikaajaloos Bach ei olnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud 3.sajandi muusikatraditsioonidele kokkuvõtja. Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika muusika unustati pärast tema surma tükiks ajaks. Pärast Händeli surma algasid suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händelil oli inglise muusikas väga tähtis osa- rajas inglise oratooriumi. BACH SARNASUSED HÄNDEL Ainus zanr Olid hilisbaroki Avas end VÕRDLU millega ei tähtsaimad puutunud kokku heliloojad ooperis S Tegutses kogu Muusikaline Pool karjäärist elu Saksamaal koolitus kirikust Saksamaal ja pool Inglismaal Saavutas Kirjutasid Suur edu kuulsuse oma oratooriume oratooriumitega
balletkomöödia on "Kodanlasest aadlimees" Lüüriline tragöödia-Tõsine Prantsuse stiilis ooper Libretist Jean Philippe Quinault tegi Lullyga koostööd, millest sündis "Cadmus ja Hermione" "Attis", "Roland", "Armide", "Alkestis". Prantsuse stiilis avamäng, punktuaalse rütmiga, majesteetlik avaosa. Vaimulik muusika Henri du Mont- kapellijuht Grand motet- oratoorimui lähedane Tähtsaim helilooja- Mark Antoine Charpentier, kelle loodud on "Te Deur" Jean Philippe Rameau- Hilisbaroki esindaja Prantsusmaal, organist, muusikaõpetaja. Muusikateoreetikuna lõi 1722.aastal harmooniatraktaadi (õpetussõnade kogum). See rajab klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. On ka klassitsistliku stiili aluseks. Tema loodud on ballettooper "Galantne India" ja lühiballett " Pygmalion" Fuuga- polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. 1 TEEMA, PALJU HÄÄLI. Võib olla ka 2-3 teemat, sel juhul on tegu topeltfuugaga.
"süvamuusika". Selles töös on aga käsitletud klassikalist muusikat kui, mis on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk-, klassitsistlik või eelromantistlik muusika, mille põhilisteks vormideks kujunesid sonaat-sümfooniline tsükkel ja instrumentaalkontsert. Klassitsistliku muusika tuntumateks esindajateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsismiajastu muusika Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündinud uutest vooludest. Ajavahemikku 1720-1760 võiks pidada üleminekuajaks, eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid ning zanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus, mis sidusid heliloojad uute publikukihtide ja nende muusikalise maitsega. Õukond ja kirik ei omanud enam endist tähtsat kohta Euroopa vaimukultuuris. Haritud kõrgkodanlus rajas kõigis
Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varajases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Baroki aja heliloojad: Claudio Monteverdi, Domenico Scarlatti, Antonio Vivaldi, Jean- Baptiste Lully, Jean Pilippe Rameau, Henry Purcell, Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Heinrich Schütz. Klassitsism Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Üleminekuajastuks ehk eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720-1760.Siis tekkisidki uued muusikazanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Toimusid olulised muudatused muusikaelus, mis sidusid heliloojad uute publikukihtidega ning nende muusikalise maitsega. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis
32. Mis on Chippendale'i stiil? Inglise rokokoo. 1750.a paiku tekkinud mööblistiil, mille loojaks oli kuulus mööblimeister Thomas Chippendale. 33. Nimeta kõige tähtsam arhitekt Inglismaal 17. sajandi II poolel. Tähtsaim ehitis. Christopher Wren. Saint Pauli katedraal Kunst Eestis 17.-18. sajandil 34. Kelle valitsemisajal ehitati Kadrioru loss? Mis stiilis on ehitis? Kirjelda lossi. Selle kavandas itaalia arhitekt Niccolo Michetti. Peeter I valitsemisajal. Hilisbaroki stiilis. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid, kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli pidude ja vastuvõttude jaoks. Poesaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ning kujude ja maalidega. Klassitsism ja romantism 35. Miks nimetati 18. sajandit valgustusajaks? Valgustajad, nt. kirjanikud ja filosoofid Voltaire, Montesquieu ja Diderot väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning
Tol ajal olid enamus tudengeid sakslased ja rootslased. Elanikke oli „vanal heal Rootsi ajal“ Tartus umbes 2000. Põhjasõja ajal 1700 – 1721. a vallutasid Peeter I väed Tartu, hävitades linna plaanipäraselt ning küüditades kogu elanikkonna. 18. sajandi lõpus hakkas linn majanduslikult kosuma. 1775. aastal tabas Tartut suur tulekahju, millest puutumata jäi väga väike osa tänapäev Laia tänava piirkonnast. Suures osas tänu tsaarivõimule ehitati linn siiski hilisbaroki ja klassitsismi stiilides üles. Elanike arv 18.saj lõpus oli umbes 3000. 19. sajandil toimus Tartus vilgas ehitustöö, taasavati ülikool ning linnast hakkas kujunema klassitstlik arhitektuuripärand. Tartus sai alguse eestlaste rahvuslik ärkamine. Eestlased hakkasid kaasa lööma äritegevuses, ülikooli asusid õppima eesti rahvusest mehed, näiteks: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. 1869.
rahvadraamadeks. Eriline koht Händeli loomingus on oratooriumil "Messias" (1741 ) - ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid oli 1749. aastal Green Park' is tähistamaks Aacheni rahu sõlmimist. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mida saatis Händeli orkestrisüit ja mida hakati kutsuma "Tulevärgimuusikaks". 1751 kirjutas ta juba kehva nägemisega oma viimase oratooriumi "Jefta" (8) Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis kohaliku linnamuusiku Johann Ambroosiuse peres
oma isikupäral särada lasta. Uue ja oluliselt kasvanud ning muusikaga kursis oleva publiku ees saigi ennast maksma panna vaid ereda ning isikupärase väljenduslaadiga looja. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. Haydn oli veel põhiliselt õukonna teenistuses, Mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, Beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. 1720 1760 võib nim. üleminekuajaks, mil tekkisid uued vormid ja zanrid. Uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Süvenes homofooniline väljenduslaad (üks häältest on domineeriv ehk meloodia, teised moodustavad
Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722) rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Elu teisel poolel tegutses silmapaistva teatriheliloojana (esimene ooper "Hippolytos ja Aricia"), peateoste hulka kuuluvad veel
Händelist pärineb 30 oratooriumi. "Messias" erineb teistest. Kõik oratoorumid on kolmeosalised. Ta lõi Vanast Testamendi süzeest suuri rahvadraamasi. Suur osa Händeli orkestriteostest on sündinud 1730. Aastatel, mil helilooja majanduslik seis oli ooperiettevõtte läbikukkumise tõttu raske ning ta pidi otsima uusi võimalusi. Ta lõi 18 suurepärast concerto grosso`t, mis on tähtsad kogu orkestrimuuika ajaloos. Orkestrisüidid "Veemuusika" ja "Tulevärgimuusika". Händel oli hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott", tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. Ta oli muusikaajaloo esimene vabakunstnikuna tegutsenud helilooja. 16) Heliloojate võrdlus Sarnasused - Mõlemad sündisid 1685. aastal. Mõlemad olid suurepärased viiuldajad. Mõlemad olid Saksamaa barokkheliloojad. Nii Bach kui ka Händel surid pimedatena. Mõlemad sündisid Saksamaal.
Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2. Saksamaa: Hortus Palatinus Kuningalossi aed Heidelbergis. Tellija kuurvürst Friedrich V. Ehitusaeg 1613-1638. Arc. Salomon de Caus ja õukonnaaednik Leonhard. Sanssouci Potsdamis lossi ja aiansambel Frederick II aed endisel Preisimaal. 3. Austria: Hellbrunni lossiaed Salzburgis Tellija peapiiskop M.S. von Hohenems. Ehitusaeg 1613-1618. Arc. Santiano Solari. Schönbrunni lossipark Viinis , kui hilisbaroki näide Habsburgide dünastia kuningaloss koos aedadega. Ehitusaeg 1696-1788. Parter, jahialad, kammeralad, bosketid, puiesteed. 4. Holland: Het Loo Tellija Madalmaade asevalitseja Oranje prints Willem III. 5. Inglismaa: Tudori-aegne aiaplaan Hampton Court kuninglikud aiad Theimsi ääres, prantsuse stiilis alleed, hollandi stiilis partnerid. 6.Venemaa Kuningliku perekonna
Kuni tänase päevani on Händeli ooperite meespearollid , mis on enamasti kirjutatud kastraatlauljatele, ettekandmisel suuri probleeme tekitanud. Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt. Tihti laulavad neid rolle metsosopranid ja see lahendus on parem muusikaliselt, ent kummalised lavaliselt. Tänapäeval on võimalikuks kompromissiks falsetiga laulvate meessolistide ehk kontratenorite kasutamine. Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. 15) JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694
sonaadi ja sümfoonia tsüklile. Loobutakse koorist, prima donnad (kõrgtehniliste võimetega ), staarikultuse levik. Olulisemad autorid :Itaalias Cavalli (Markuse kiriku kapellmeister) loonud 50 ooperit, Prantsusmaal Lully(Firenzes)kammerteener,viiuldaja,tantsija,õukonnamuusika juht,kuningliku ooperi direktor ,kirjutanud 16 ooperit, 22 balletti, 14 komöödia- balletti, Uudseks vormiks on prantsuse avamäng(Ouverture)-tempodega aeglane kiire(fugaato) aeglane. Hilisbaroki tähtsaim ooperimeister Rameau- 20 ooperit, sh. suured ballett-ooperid. Inglismaal kirjutati 16.saj. mütoloogilise sisuga vaatemänge, millesse ikka tugevamalt tungis muusika.Tuntuim Inglise helilooja oli Purcell. Napolis viljeldi opera seria (heroilised süzeed) kõrval ka opera buffat (paroodialik või koomiline süzee, rahvalik, tüüpkarakterite e. maskidega). Napoli ooperi tüüpi jälgis põgusalt ka Händel. 2.Üldmõisted
põrutanud, varvast vigastanud ja gangreeni surnud. 9 Vaimulik muusika oli prantsuse barokis tagaplaanil. Esimene barokiliku kirikumuusika looja oli Henri Du Mont. Tähtsaim esindaja oli M-A. Charpentier-tema kuulsaim teos on pidulik hümn „Te Deum“. Prantsuse klavessiinimuusika tipuks on Francois Couperini looming, mida on nimetatud ka prantsuse muusika kokkuvõtteks. Prantsuse hilisbaroki suurkuju oli J-P. Rameau. Tema 1722. aastal ilmunud „Harmooniatraktaat“ rajas klassikalise õpetuse hramooiast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Muusika 17. sajandi Inglismaal Inglise muusika kõrgaeg lõppes Elisabeth I surmaga. Sellele järgnenud puritanismist innustatuna hävitati noote ja pille. 1660 aastal võimule tulnud Charles II püüdis vana korda taastada, kuid võttis eeskuju Louis XIV valitsusstiilist ja muusika sattus prantsuse mõju alla
teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722) rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Elu teisel poolel tegutses silmapaistva teatriheliloojana (esimene ooper "Hippolytos ja Aricia"), peateoste hulka
saj algul. Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper oli Giovanni-Battista Pergolesi (1710 1736) "Teenija-käskijanna", esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. Klassitsismiajastul (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos).
Carlol. Erinevalt San Carlost on hoone tänavast kaugemal ja ruum väljaspool kirikut on ümbritsetud madala kaardus kandilise seinaga. Kuplti ümbritseb ovaalne silinder ja suured volüüdid. Peaportaali kohal olevat poolringi kujulist verandat hoiavad kaks joonia sammast. Üleveranda küünib Papmhili patrooni heraldika vapp. Francesco Borromini (1599 1667) Itaalia arhitekt ja Bernini rivaal, kes juhatas keerulise ruumipaigutuse ning dünaamiliste põhiplaanidega sisse Rooma hilisbaroki. Üks fantaasiarikkamaid ja uuendusi püüdlevamaid Taalia arhitekte. Tema peamisteks töödeks on Rooma San Carlo alle Quattro Fontane kirik ning Sant' Ivo alle Sapienza ülikoolikirik San Carlo alle Quattro Fontane - kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev, kõik näib liikuvat, sirgjoont peaaegu ei kasutata, kasutab ovaali,
Municipal Museum (linnamuuseum) - Ehitati 1722-1726 Madrilene`i arhitekti Pedro de Ribera poolt. Nimetati Fernando III järgi. Tänapäeval raamatukogu ja Kommunaalmuuseum. Vanasti oli koduks linna vaestele, haris ja integreeris heidikuid tagasi ühiskonda. Aastakümneid hiljem majutas Carlos III poolt tänavailt pagendatud kerjuseid ja prostituute. Neile õpetati seal ristiusku, anti neile algharidus ja õpetati selgeks mingi amet, mis neid toidaks. Fassaadi kõige dekoratiivsem element hilisbaroki portaal (Pedro de Ribera ). Fassaadi kohal kujutatud Fernando III Sevillale võtmeid tagasi andmas. Munitsipaalmuuseumis (rajatud 1900-1910) on esitatud täielik ülevaade Madridi ajaloost Museum of St. Cruz - asub 16. saj -l. kardinal Mendoza poolt Enrique Egas`i juhendamisel tööd alustanud homonüümse haigla hoones. Hoone ehitatud kreeka ristplaani järgi: kaks korrust on omavahel ühendatud ilusa trepiga, neli võlvi piiravad poolringikujuliste kaaristutega ümbritsetud kolme sisehoovi
kelle poolt loodud Santa Maria della Salute kiriku ( Veneetsia, 1631-81 ) kiriku jõulised voluudid pingestavad ehitise vormikõnet. Ideaaliks oli, et barokkhoone pidi olema piltlik, omamoodi visuaalne võlumaailm. Siit ka mitmesugune perspektiivivõtete kasutamine, mis nii eksterjööris kui ka interjööris süvendasid liikumise illusiooni või siis andsid seintele ja eriti lagadele ruumilise sügavuse ilme ( laemaal San Ignazio kirikus Roomas, 1685, A. del Pozzo ). Hilisbaroki meistritest ( 18. saj. ) võiks ehk nimetada N. Salvit ja tema loodud Trevi purskkaevu ( 1732-62 ) ja 1725. aastal A. Specci ja Ph. de Sanctise ehitatud kuulsat Hispaania treppi. Itaalia arhitektid panid aluse maalilis - dünaamilisele suunale barokis, mis levis eriti feodaalkatoliiklikes maades, omandades samal ajal igal maal pisut erinevaid, ainult sellele maale omaseid jooni. BAROKK HISPAANIAS Hispaania, kes kogu 16
annaabi.ee 
