Maderno surma järel liitus Bernini juhitud rühmitusega ning lõpetas Madernol pooleli jäänud Palazzo Barberini juureehitused ja fassaadi. Tema tähelepanuväärsemad tööd on: San Carlo alle Quattro Fontane, Sant'Agnese in Agone, Sant'Ivo alla Sapienza, Oratorio dei Filippini 1652 1672 Barokk kirik Carlo Rainaldi kavandatud Piazza Navona, Püha Agnese hukkamispaik, Rooma Kiriku lasi ehitada paavst Innocentius X. Borromini töötas hoone fassaadi kallal aastatel 1653-1657. Muutis kahe torni vahelist kaugust ning muutis seinad nõgusaks. Ehituse lõpetas Carlo Rainardi poeg Girolamo Rainardi. On legend, et Bernini Nelja jõe fontääni Rio de Plata skulptuur on seetõttu küürus, et ta kardab kiriku fassadi kokkuvarisemist tema peale. Ehitatud 1637 1650 Hoone kuulus Oratooriumi kogudusele, mis loodi Filippo de Neri poolt. Selle järgi ka nimi.
sambaid Peetri väljak Rajaja Lorenzo Bernini Ovaalne põhiplaan, mis mõjub avaramana ja kiriku fassaad kõrgemana Väljakut piirab kahekordne kolonnaad Navona väljak Kavandas Lorenzo Bernini Keskel asub obeliski ning skulptuuridega kaunistatud purskkaev Väljaku ääres asetseb Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad Kuulsamad esindajad Giacomo da Vignola Carlo Maderna Lorenzo Bernini Francesco Borromini Kasutatud materjalid Kunstikultuuri ajaloo õpik 11.klassile www.google.ee Tänan vaatamast!
17. saj 18.saj kunst Kunsti üldilme järgi jaguneb Euroopa kolme piirkonda Väljakasvamine hilisrenessansist Euroopa protestantlikuks muutumine Arhitektuuri ülesandeks võimu sobivas suuruses ja hiilguses esindamine Baroroco ebakorrapärase kujuga pärl Arhitektid Borromini ja Guarini Ülevoolavus ja liialdatus Tagasipöördumine pikiehitusliku kiriku juurde Illusioonide loomine maalidega Valgusega mängimine II Gesu kiriku pikiehituslik plaan Louis XV Rocaille kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistus aias Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie 1715. aastaga algab Georgian'i-stiil "Inglise stiil" Georgian'i stiil liikus kaasa hilisbaroki ja rokokooga William Kent & Sir Robert Walpole
o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK · Keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev · Väljaku ääres Francesco BORROMINI ehitatud Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad · Arhitektuur Saksamaal o Eeskujuks Itaalia barokk o Kuulsaimad ehitised rokokoo ajastul o Tihti barokk ja rokokoo segamini o Johann Balthasar NEUMANN WÜRZBURGI PIISKOPLOSS o ZWINGER DRESDENIS Peoplats, sillutatud kiviparketiga
Baroklik terviku loomine suured ansamblid Ruumilised illusioonid ja efektid Lorenzo Bernini ° Peetri kiriku ette rajas Peetri väljaku ° Ovaalne põhiplaan ° Väljakult piirab kahekordne kolonnaad sammaste rida Peeti oluliseks hoonete paigutust linnaruumis Teisigi suurejoonelisi väljakuid ° Navona väljak selle keskel obelisk ja skulptuuridega purskkaev ° Väljaku ääres on Francesco Borromini Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad Francesco Borromini ° Äärmusliku baroki esindaja väga kaunistatud ° Väga populaarne Hispaanias ° Püha Agnese kirik ° 1652. alustatud ° Loodud juba olemasolevale kirikule fassaad ° Poolkaares nõgusa fassaadijoonega avardas näiliselt pikka, kuid kitsast väljakut ° Roomaaegse staadioni kohal asuv Plazza Navona ° Selle keskel juba vanem Bernini ,,Nelja jõe purskkaev" võimsad mehekujud ° Keset väljakult Egiptusest toodud vana obelisk Siracusa toomkirik Sitsiilias
Santa Maria della Vittoria Roomas, üks osa sellest Cornaro kabel seal asub Giovanni Lorenzo Bernini (1598 1680) meistriteos "Püha Theresa ekstaas" (1645 1652). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost. San Carlo alle Quattro Fontane (1665-67) Roomas, arhitekt Francesco Borromini (1599 1667) esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Armastab kõverat ja lainelist joont. Püha Agnese Agoonia kirik Borromini on autor. Maskaroon lõustmask, protoom kaelaga nägu. Kujud katusel tähendavad üldiselt barokki. Barokk võib olla, kas väga rahulik või vastupidi väga dünaamiline ja mäslevate vormidega. Orvand = rokai (rocaille) raamistus, piiritletud ala. Püha Peetri kirik Roomas, 324. a
mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). CARLO MADERNA projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on nissid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Lorenzo Bernini. Rooma Peetri väljak koos kirikuga. Püha Peetri väljaku kolonnaad. Carlo Maderna. Santa Susanna kirik Roomas.
Selle saavutamiseks loobuti löövisüsteemist. Kõrvallöövide asemel ehitati pealöövi külgedele rida kabeleid. Fassaad muutus kogu välisehitise tähtsamaks osaks, kuhu rajati arvukalt dekoorielemente. Barokki ongi kerge ära tunda paarissammaste ja paarispilastrite järgi fassaadil. Barokkehitiste siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga, maalide ja skulptuurkaunistustega. Itaalia arhitektidest olid kõige väljapaistvamad Giovanni Lorenzo Bernini ja Francesco Borromini. Maalikunsti iseloomustavad üldjuhul rahutud pildid. Jäädvustati meelega ebatavalisi poose ja ägedaid liigutusi. Armastati kujutada peamiselt jõulisi, võimukaid inimesi. Ajastu suurimaid maalijaid oli Hollandist pärit Rembrant, kes lõi üle 700 maali ja graafilise lehe. Itaalia meistritest oli kuulsaim Caravaggio. Barokiajastu skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Viljeleti dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ning parke
„Püha Teresa ekstaas“ Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi. 4 Francesko Borromini Ta elas aastatel 1599-1667. Ta sündis ja elas Itaalias ja ta oli arhitekt. Suurim töö on tal San Carlo alle Quattro Fontane kirik. San Carlo alle Quattro Fontane kirik. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge
Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektidest. Saksamaal: Tagasihoidlikum,alles toibub sõjast. Z. Dresdenis kiviparketiga kaetud peoplatsi autor.Ümbritsetud galeriidest. Berliini lähedal Bostami loss. Prantsusmaal: Välditi liialdusi.Tagasivaade antiigile. Lowri lossi edasiehitus.Võimul Louis XIV. Claude Perrault ehitas idafassaadi.3-korruseline,hiigelsambad. Versailess loss: *hakati ehitama kuninga jaoks, sai kuninga pearesidendiks.
· Esimesed ilmingud Michelangelo viimastes töödes · Barokk avaldus esmalt kirikuehituses · Levis Saksamaale, Austriasse, Venemaale, Hispaaniasse, Ameerikasse; aga ka Lätti, Eestisse · Keerulised fassaadid, korintose stiilis poolsambad, lainjad jooned ja ovaalid · Laemaalid hõljuvate inglite, pühakute ja pilvedega · Oskuslik perspektiivi ja valguse maalimine · Kallis marmor · Lopsakad, maalilised skulptuurid Kuulsamad arhitektid · Francesco Borromini · Suurim tooniandja (ka skulptuuris) Lorenzo Bernini Santa Susanna kirik Barokk-kiriku fassaad San Carlo alle Quattro Fontane kirik Zwinger Talvepalee Bartolomeo Ratsrelli Smolnõi kloostrikirik Tsarskoje Selo Peterburi Peterburis lähistel Rundles Lätis Tallinnas Niccolo Michetti Ehitatud Peeter I naise Katariina I jaoks Kadriorg
Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal. Siseruumis toetab kuplit võimsad piilarid. Firenze raamatukogutrepp. 4. Palladionism- Palladio motiiv, Palladio villade iseloomustus; palladionismi levik Inglismaale, neo- plaadionism 18. sajandil Lord Burlington ja Chiswick House, Robert Adam, inglise stiilis pargi arhitektuursed elemendid 5. Itaalia barokk- Gianlorenzo Bernini ja Vatikani kompleks: Peetri väljaku kujundus, kirik, keersammas; Borromini baroksed kirikud Barokk-kunsti iseloomustab liikuvus, mitmekesisus, kontrastide armastamine, ülekuhjumine, vormi moonutamine, ekspressiivsus. Barokk on vastand renessansile. Ehitused on ka ümara põhiplaaniga. Liikuvuse saavutamiseks rohkem kõveraid jooni. Ülevoolavus, pulbitsevus, toredus valitseb sisearhitektuuris. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad
Kunsti eesmärgiks ei ole midagi seletada, vaid mõjutada inimese tundeid, tekitada imetlust ja aukartust. Barokk kiriku välisilmes kasutati väga sageli. Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi. Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu. Kasutatud sambad või poolsambad ei oma tegelikult toetavat ülesannet Rooma Peetri kiriku edasiehitamine (Maderna). Peetri kiriku väljak (Bernini). Püha Agnese kirik (Borromini) Itaalia maalikunst ja skulptuur Maalikunst Caravaggio- Maalidele iseloomulik ruumilisuse rõhutus, mis saavutatakse hele-tumeduse kaudu. Keldriluugivalgus. Itaalia maalikunstnikele on iseloomulik ka illusioone tekitav maalimine, eriti lagede puhul. Skulptuur Bernini- Rooma Peetri kiriku baldahhiin, Püha Teresa ekstaas. Apollon ja Daphne- liikuvus, rahutus, emotsionaalsus, voogavad riided. Barokk Itaalias
Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.Näha Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus- poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruseline fassaad kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele.Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667), armastas äärmuslikke liialdusi, eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned fassaadil.Lorenzo Bernini (1598-1680)üleeuroopaliselt kuulus, kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku. 8. Milline oli pärisbaroki skulptuur? Tunnused- hoogsad, rahutud, maalilised, voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta
· Suurte ansamblite loomine . Ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on üks barokiaja arhitektuuri lemmikvõtteid. Näiteks Peetri kiriku ette rajas kuulus arhitekt ja skulptor LORENZO BERNINI Peetri väljaku , millel on ovaalne põhiplaan. Väljakut piirab kahekordne kolonaad. Bernini kavandatud on ka Navona väljak ning selle keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev. Väljaku ääres on FRANCESCO BORROMINI ehitatud Püha Agnese kiriku fassaad. Barokk Saksamaal: · 17. Saj Saksamaa kunstielu tagasihoidlik · Sajandi lõpul kunstielu õitseng · Lõuna Saksamaa eeskujuks itaalia barokk · Kuulsamad saksa arhitektuurieitised loodi alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas levima juba uus stiil rokokoo · Rokokoo piir barokiga on Saksamaal ebaselge ja vaieldav. · Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo
Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtnefassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest.
ruuduga termaken, aia pool veneetsia aknad. Väravas valvavad sfinksid, obeliskilaadsed korstnapiibud, exedra vormis sisekujundus. Uhke aed W. Kenti poolt Robert Adam: põlgas Palladio ja Burlingtoni töid, ent siiski oli mõjutatud antiikarhitektuurist. Võttis kasutusele liikuvuse arhitektuuris. Kedleston Hall 3. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate: Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel Gian Lorenzo Bernini: Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk
CARLO MADERNA 1556-1629 · Rooma Peetri kiriku juurdeehitus fassad, o ladina risti kujuline o Üks suuremaid sakraalhooneid maailmas(211,5) LORENZO BERNINI 1598-1680 · Peetri väljak 1667 o Ovaalne põhiplaan o Väljakut piirab kahekordneja neljarealine kolonnaad (sammaste rida) o Kiriku sisekujundus on tehtud Bernini jooniste põhjal FRANCESCO BORROMINI 1599-1667 o Püha Agnese kiriku fassaad Saksamaa o Alles 17.saj.lõpul puhkes kunstielu õitsele o Baroki ja rokokoo piir Saksamaal ebaselge (nt.väljast barokk seest rokokoo) JOHANN BALTHASAR NEUMANN 1687-1753 o Würzburgi piiskopiloss (seest seguneb rokokooga) Zwinger tornikeste, nurgapaviljonide ja galeriidega ümbritsetud peoplats o Kuurvürst August Tugev lasi ehitada ratsamängudeks
Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Stukk-dekoor ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik, Rooma Peetri kiriku fassaad(obeliskiga). Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane kirik, Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures, Santa Agnese kirik. Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak. Niccolo Salvi: Trevi purskkaev. BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL Johann Fischer von Erlach: Viini Karl Borromeuse kirik. Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss. Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL
Seda saab võrrelda tuule ja mässaeva merega e. Puudub rahu.kõik liigub, lainetab. Sageli kavandati ehituspõhiplaanid kõverjoonelioselt, Valguse ja varjumängu saavutmiseks lasti hooneosadel eelduda ja taanduda, kasut. Sambaid ja poolsambaid. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid. Nissidesse oli paigutatud skulptuure.fassaadi külgedel keerdusid spiraalsed valuudid. Giacomo da Vignola II Gesu kirik Roomas.u.1575a. Kõige fantaasiarikkamaks arhitektiks oli Francesco Borromini(1599-1667) San Carlo alle Quattre Fantane kirik (seal justkui kõik liigub 1667.a) Lorenzo Bernini(1598-1680; itaalia barokkkunsti peaesindaja. Tema kujundas Vatikani Peetri kiriku suure väljaku koos kolonaadiga) Barokk skulptuur Skulptuuris viljeldi peamiselt dekoratiiv plastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade,interjööre ja parke, Skulptuuris kasutati arhitektuurile omaseid detaile(järsud rakusrsid,põimumised, teravad valguse ja varjumängud. Lorenzo Bernini
põhiplaaniga ehitisi, taas tuli käibele basiilika, kuid ümberkujutatuna. Pealööv oli avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses otsas kerkis kuppel. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati perspektiivi. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid inglid, pühakud või tegelased antiikmüütidest(taevani ulatuv ruum). Borromini ehitisi domineerisid eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil, kui põhiplaanis. Äärmuslikum suund. Bermini, Maderna: Santa Susanna kiriku fassaad. Saksa: külluslik ja toretsev. Belvedere loss. Prantsusmaa: Välditi itaalialikke liialdusi Valitsevaks sai nn klassikalistlik suund. Püüti jäljendada antiikset ja renessansi kunsti. Selged sümmeetrilised ja rahulikud ehitised. Itaalia järel teine maa, mis võtab vastu baroki
ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. (autor Carlo Madrena- + hiiglaslikud sambad). Suured ansamblid terviklikkuse loomiseks. Peetri väljak- ovaalne põhiplaan mõjub avaralt. Piirab karekordne kolonnaad. (lorenzo bernini). Teine ta kavandatud väljak on Navona väljak+ obelisk + skulptuuridega kaun. Purskkaev. Väljaku ääres asub Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad (Francesco Borromini). · Arhitekt. Saksamaal--18 saj II pool. Euroopas uus stiil rokokoo. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille siseruum seguneb barokk + rokokoo.Zwinger Dresdenis- ratsamängudeks mõeldud avar peoplats. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL · Kaks suunda rooma barokis: naturalistlik suund ja idealistlik ehk akadeemiline suund. · Caravaggio (nat). Loomingu uudsus. Ta kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast
Selle ajastu kuulsaim meister Itaalias, ühtviisi silmapaistev nii arhitektuuri kui skulptuuri alal on Lorenzo Bernini. Tema meistriteoseks on väljak Peetri kiriku ees ühes seda ümbritseva kolonnaadiga. Kaasaegsete poolt kõige hinnatum oli aga üks tema dekoratiivset laadi teos, nimelt 1633a. valminud pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all. Peaaltari kohal on siin baldahhiin, mida kannavad neli keerdsammast; viimased on barokiajastu eelistatavamaid motiive. Bernini kaasaaegne Francesco Borromini esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Tema loomingus pääseb mõjule kirglik püüd uuenduste poole, pääsevad valitsema veidrus ja ekstravagantsus. Barokkdekoratsiooni kuulsaimad meistrid on jesuiitide paater Andrea Pozzo ja Pietro da Cortona. Väga kuulsad on nende laemaalid; tuntuimad neist on Pozzo loodu Sant` Ignazio kirikus ja Cortona Palazzo Barberini laemaal. Roomas kujunenud ideed ei leidnud mitte igal pool soodsat pinda
Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest
Michelangelo - “Viimane kohtumõistmine”, “Aadama loomine” Raffael - Madonna Leonardo da Vinci - “Mona Lisa”, “Püha õhtusöömaaeg” Sixtuse kabeli laemaalid Madalmaad (Holland, Belgia) ● Õlivärvid, peenmaal ● Jan van Eyck “Genti altar”, “Arnolfinide abielupaar” Barokk “Kõik liigub ja lainetab” 17. saj Barokk ● Sügavate tunnete kujunemine Skulptuur: Bernini “Apollo ja Daphne”, “Püha Teresa ekstaas” Lossiehitus: arh F. Borromini - Versailles loss - Talvepalee Peterburgis - Kadrioru loss Maalikunst: M. da Caravaggio (Itaalia), P.P.Rubenns (Belgia), Verner van Delft, Tim’s Vermer Versailles loss Talvepalee Maalikunst ● Itaalias M. da Caravaggio ● Belgias P.P.Rubens ● Vermer van Delft ● Tim’s Vermeer P.P.Rubens “Leukippose tütarde röövimine” Vermeer van Delft “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” M. da Caravaggio “Õhtusöök Emmause juures” Rokokoo 18. sajand
juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L. Bernini 1598-1680, kasutas arhitektuuris perspektiivi, lõpetas Peetri kiriku kompleksi, tegi väljakuesise sammastiku, „Skala Regia” Borromini 1599-1667, hülgas kõik traditsioonid, ebakorrapärane, laineline joon, skulptuurid, Santiivo kabel, tuntumad veel – Rainaldi, Fontaana, Hispaania – kujunes välja omapärane plateresne stiil(plaadid) esindaja Cano 1601-1667 Ranada katedraali fassaad Churriguera 1665-1725 kelle loodud stiili Churrigerism Holland – iseloomustas reeglipärane klassitsistlik stiil, mille aitas võidule Campen Campen 1596-1687 – Amsterdami raekoda(praegune kuninga loss)
Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala Regia(kuningatrepp)- trepp ahenes veidi ülespoole minnes ja nii jättis sügavama mulje.
2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad
Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665
Hans Holbein- suurim portreemaalija. Eestis on renessanssi esindatud Mustpeade vennaskonna maja fassaad. Tallinna Pühavaimu kiriku kantsel on selles stiilis. Tallinnast on pärit ka portreede meister Michel Sittow. · Barokk Euroopas ja Eestis. 16. Sajandi lõpul arenes Itaalias välja barokostiil. Nimetus tähendab eriskummalist. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kõige äärmuslik arhitekt oli Francesco Borromini-San Carlo alle Quattro Fontane kirik. Peagi sai suurimaks stiili esindajaks Lorenzo Bernini. Saksamaal Potsdamis-Sanssouci loss. Austrias Belvedere loss. Peterburis- Talvepalee. Tallinnas- Kadriorg. Barokiajastu suurim skulptor oli Lorenzo Bernini- Suurim meistriteos on ,,Apollon ja Daphne". Tema kuulsaim altaritöö on ,,Püha Teresa ekstaas" Caravaggio tegi tõetruid maale elust enesest-,,Peetruse ristilöömine". El Greco-Hispaania barokkmaali rajaja
Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niðid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665
Chiesa del Carmine – mõjub rokokoolike lisanditega gooti kirikuna. Bernardo Vittone: Santa Chiara kirik 4.Bernini- arhitekt ja skulptor Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. Kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära. (Peetri troon) Navona väljak Roomas. Skulptuur: Püha Teresa ekstaas Apollon ja Daphne Persephone röövimine Taavet Tritoni purskkaev Barberini väljakul Roomas 5.Borromini ja tema tähtteosed San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali. Rooma Ülikooli kabeli fassaad. Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. Santa Agnese kirik 6.Rooma kirikud, väljakud ja fontäänid 7.Kunstielu Roomas- Academia St Luca vs Pariisi akadeemia Rooma: Roomat peetakse 17.saj olulisemaks maalikunsti keskuseks. Paavstid olid seal patronaažid ja pakkusid tööd paljudele kunstnikele
Barokki iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kui renessanssajastu arhitektuur on ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Arhitektuur Sündis Roomas. Avaldus kirikuehituses. C. Moderna Santa Susanna kirik Poolsambad, pilastrid, krooniks kolmnurkne viil. Voluudid kahel pool fassaadi. Staatuad seinaorvades. Valguse ja varju mängud. Nende poolest oli tuntud F. Borromini. L. Bernini Püha Peetri kirikule andis lõpliku lihvi, kujundas väljaku, muutis hoone kavandit, teostas sisekujunduse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad sulavad tervikuks. Basiilika tuli uuesti, avara ja valge pealööviga. Külglöövidest moodustus rida kabeleid. Kuppel altaripoolses otsas. Skulptuur Hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid inimesi, otsitud poosides kujutati ilma riieteta või lehvivates rüüdes
· kasutati sambaid ja poolsambaid · nissidesse paigutati skulptuure · ehitusilmekuse ja maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive · fassaadi külgedel keerlesid voluudid · Giacomo da Vignola, Roomas u. 1575a. · San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks, kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini (1598-1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad (sammaste ring). kuulsaim kuju on Püha Theresa ekstaas asub kirikus Roomas, 1655 "Apollon ja Daphne" 1625 Daphne muutub justkui loorberipuuks. Apolloni riietus lehvib tuules. Keerulised kursid on barokkskulptuuri tähtsaim omadus "Luois IV" "Nelja jõe purskkaev" BAROKK maalikunst ITAALIAS · üldised iseloomutunnused : soe koloriit, · "Leukippose tütarde röövimine" 9. peatükk.
sisekujunduses peamiselt Prantsusmaal (kus seda sisekujunduses nimetatakse ka Louis XV stiiliks), Austrias ning Saksamaal Ajastu ehitusmälestisi: Püha Peetri katedraal Vatikanis (alustas 16. saj, arh. Bramante, Michelangelo; fassaad 17. saj – arh. C Maderna) G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32) F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652) Ch. Perrault Louvre’i idafassaad (1667–74) L. le Vau ja J. Hardouin Mansart Versailles’ loss (1668–84), J. Hardouin Mansart Invaliidide kuppelkirik Pariisis (1675–1705) A..Schlüter Berliini loss (1698-1706) J. Fischer von Erlach Karl Borromäuse kirik Viinis (1716–35)
Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala Regia(kuningatrepp)- trepp ahenes veidi ülespoole minnes ja nii jättis sügavama mulje.
Omalaadse sügavusperspektiivi saavutas Bernini ka Vatikani paraadtrepi - Scala Regia - juures, tehes seda trepiastmete ja 75 sammaste järkjärgulise madaldamisega. Väike San Andrea al Quirinale kirik ( 1653-58 ) aga tundub olevatotsekui etteastuv portikus. Vaatamata erinevate arhitektuurivõtete rikkalikule arsenalile, mõjub Bernini looming üsna rahulikuna itaalia baroki suurmeistri F. Borromini ( 1599-1667) poolt tehtu kõrval. Borromini rakendab oma teostes äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Tema ehitistele on omane jõuline dünaamika ja maksimaalne pingestatus, puhuti isegi veidrus ja ekstravagantsus. San Carlo alle Quattro Fontane (1638-41, fassaad 1667 põhiplaanis domineerivad kõverjooned, ovaalile orienteeritud põhiplaan on üks barokile iseloomulikke võtteid ) jätkuvad fassaadi kujunduses, mis üleni voogab ja lainetab, haarates sellesse
Taheti kujutada veesõidukit järvel (gallon) koos oma mastidega. Villaaedades väljakujunenud teljeline ülesehitus ja looduslike elementide domineerimine kunstlike üle jäi Itaalias domineerivaks kuni 18. sajandini. Ka antiikvaremed said mõnedel juhtudel aedade romantiliseks lisandiks, seda eriti Roomas. Itaalia tähtsamateks barokkarhitektideks olid Carlo Maderna, skulptor ja arhitekt Giovanni Lorenzo Bernini (1598-1680, Rooma Peetri kiriku kolonnaadi kujundaja) ja Francesco Borromini (1599-1667, San Carlo allee Quattro Fontane kirik Roomas). Itaalia barokkmaalijatest on tuntud Michelangelo Caravaggio. Kuigi Itaalia oli renessansi ja baroki sünnikohaks ja mõjutab oluliselt kogu Euroopa kunstiarengut, siis aiakunstis saab 17.-18. sajandil olulisimaks maaks Prantsusmaa, kes peegeldab omakorda Itaaliast tulnud ja prantsusepäraseks muutunud kujundust tagasi Itaaliasse. Nii on 18. saj Itaalia
annaabi.ee 
