TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Mihhail Kuznetsov Postmodernistlik arhitektuur REFERAAT Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Juhendaja: lektor Piret Multer Tallinn 2007 SISUKORD 1. ARHITEKTUURI OLEMUS.......................................................................................3 2. POSTMODERNISTLIK ARHITEKTUURITEOORIA. ............................................... 3 3. AT&T HOONE...........................................................................................................4 4. POSTMODERNISLIKU ARHITEKTUURI NÄITED. ................................................. 5 5. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU..................................................................6 ...
Tallinna kirikud Nimi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-...
Madis Arula EI-22 Mis on Õnn? Õnn on mitmeti defineeritav ja seega võib see olla igale indiviidile erineva tähendusega. Näiteks, alustades kõige noorematest, lastest, neil on õnn, kui vanemad ostavad maiustusi, või kingitusi, või kui ei pea kooli minema. Mida vanemaks inimesed saavad, tema väärtushinnangud muutuvad, loetakse õnneks head tervist, suurepärast figuuri, jõukust, et on olemas perekond, kes hoolib ja katus peakohal, sõbrad, keda saab usaldada. Õnn on abstraktne mõiste, mis muudab aja jooksul oma tähendust, jäädes samas täpselt samaks. Näiteks võib kuulda pensionieas inimestelt et nad on õnnelikud, kui näevad lapselapsi ja et kui tervis peab vastu ja söök laual. Sellegi poolest, mis on õnn? See on nagu üks tunnete kogum, mis teeb tuju heaks ja tekitab mõnusa enesetunde. Minu arust võib õnneks pidada kõike meie ümber, et meil on valged talved, et meie ümber on inimesed, kes panevad ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Henri Täht TALLINNA LINNAMÜÜR REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest................................................................
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
EIFFELI TORN Eiffeli torn on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon. Sellel pildil on esimene plaan Eiffeli torni joonistanud 1884 aastal. Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva. Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis. Pärast ehitamist peeti torni väga inetuks ja häbiväärseks. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest Pariisi linnale, kes lubas selle kohe lammutada. Torni ehitamise tingimuseks oligi, et see peab olema kergelt lammutatav. Vahepeal oli aga leiutatud raadio. Prantsu...
TallinnaTehnikaülikool Kunsti- ja arhitektuuriajaloo õppetool Essee Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tüüpilised ehitused, nende detailid, sarnased ja erinevad võtted Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: Juhendaja: Helli Sisask Tallinn2014 Vana-Kreeka ajastu algas arhailise perioodiga ehk vanaajaga(7-6.saj. eKr) ning lõppes hellenistliku perioodiga(3-1.saj.eKr). Arhitektuuri esimesteks saavutusteks on templid, mis ehitati kivist või enamasti marmorist. Hoone põhiplaaniks oli tavaliselt piklik tempel, mille ees oli kahe sambaga eeskoda. Templit rajati kõrgemale kohale ja tavaliselt 3-astmelisele aluselt ning templi katuseks oli viilkatus. Kreeka templite juures kõige iseloomuliku...
Westminster Abbey Westminster Abbey on ehitatud gooti stiilis ja see asub Londonis ning nagu nimigi ütleb, siis Westminsteris. See on üks vanimaid ja uhkemaid gooti stiilis kloostreid. Sellel on kandilised tornid ning luksuslikud võlvid. Võlvidel on roided, millel pole kandvat iseloomu. Katedraali lagi koosneb paljudest fiaalidest ehk väiksematest tornidest. Hoonel on palju suuri ning teravkaarseid aknaid ja neil akendel on ka rohkelt vitraaze. Kirikul on peafassaadi kõrval kaks suurt torni ja üks väike haritorn. Gooti stiilile kombekohaselt on kasutatud väga palju siire ehk kolmveerandringidest koosnevaid ornamendistiile. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Westminster Abbey on ladina risti kujuga, kuid sellele lisandub veel klooster. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Maja tagumises otsas on Henry VII kabel. Maja eest avaneb vaade Parlamendi väljakule. Seestpoolt on maja väga avar ning suur. ...
Plebian ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE KOKKUVÕTE Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1ÜRGAEG.................................................................................................................................3 2MESOPOTAAMIA..................................................................................................................4 3EGIPTUS....................................................................................................................................
Lossid ja paleed NORRA Oslo kuningaloss • Lossi hakati planeerima 1821. • Loss valmis aastal 1849. • Lossi arhitekt oli Hans Linstow. ROOTSI Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius Kriegerile käsk projekteerida väike hubane loss. • Barokkstiilis lossi ehitati a...
Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas h...
Sissejuhatus Selles referaadis olen kasutanud kahte piirkonda Tartu ja Tallinn. Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda p...
San Giorgio Maggiore kirik Maile Kikerpill Ats Altmäe 2013 Üldandmed 16. saj Benediktiini kirik Basiilika klassikalise renessanssi stiilis Asub samanimelisel saarel Veneetsias, PõhjaItaalias Disainitud Andrea Palladio poolt Ehitatud 15661610 Põhiplaan Konstrukstioonid Traditsiooniline ristikujulise põhjaplaaniga kirik Üleval on kuppel Eraldi kellatorn Valge Istria kivi Fassaad Uhke valgest marmorist frontooniga ehitud fassaad Fassaadi liigendavad neli kolmveerandliitsammast, mis on festoonide abil ühendatud ning sissepääsu raamivatele kõrgetele pjedestaalidele tõstetud. Ruumiline pilt väljast Huvitavad detailid Pühendatud San Giorgiole pühak, kes oli kuulus draakoni võitmise eest Palladio uskus, et valge on värv, millega Jumal on kõige rohkem rahul Kasutatud allikad http:// www.slowtrav.com/blog/annienc/2007/11/san_giorgio_maggiore.html http://en.wikipedia.org/wiki/Church_of_San_Giorgio_Maggiore https://www.google.ee/searc...
Roman Colosseum Rome, Italy Barcelona, Spain Fallingwater Pennsylvania Sydney Opera House Sydney, Australia Pantheon Rome, Italy Villa Savoye Poissy, France Pyramide du Louvre Paris, France Sagrada Familia Guggenheim Museum New York, USA Barcelona Pavilion Barcelona, Spain Centre Pompidou Paris, France Chrysler Building New York,USA Tugendhat House Brno, Czech Republic Casa Mila Statue of Liberty Barcelona, Spain Liberty Island,USA 30 St Mary Axe Johnson Wax Building London, England Racine, Wisconsin Notre Dame du Haut, or Ronchamp Casa Batllo Ronchamp, France Barcelona, Spain ...
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduv...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppesuund Arhitektuuriajalugu Seminaritöö Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end väljendama oma arhitektuurikeeles, mis omakorda tuleneb tehnoloogilistest saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuu...