Tartu Karlova Gümnaasium Muusikaajalugu GIAN LORENZO BERNINI Referaat Kai Kornet 10.h klass Juhendaja: Sirje Vasman 2009 Gian Lorenzo Bernini Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) oli barokkajastu üks silmapaistvamaid skulptoreid. Bernini ületas paljusid oma aja portreekunstnikke ning lõi büstitüübi, mida jäljendasid tema järeltulijad ning pidasid üldkehtivaks. Ta kujutas julgelt elulisi karaktereid ning väljendusrikkalt ning veidi liialdatult tundeid. Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on
Gian Lorenzo Bernini (7. detsember 1598 Napoli 28. november 1680 Rooma) Bernini oli 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Elukäik- Algul töötas ta oma isa Pietro Bernini käe all. Hiljem märkasid tema võimeid kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& D...
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Gian Lorenzo Bernini Koostaja: Kristi käesel Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Sisu 4 3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5
Konspekt Gian Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) Eluloo lühikokkuvõte G.L.Bernini oli 17. sajandi silmapaistvam skulptor. - Giovanni Lorenzo Bernini sündis 7. detsembril 1598. aastal Itaalias Napolis. - Tema isa oli maneristlik skulptor Pietro Bernini, kes pärines Firenzest. - 7-aastasel saatis Bernini oma isa tööreisidel Rooma. Roomas pälvis noor, kuid andekas Bernini kunstnik Annibale Carracci ja Paavst Paul V tähelepanu ning Bernini hooldajaks
Raamatu sisukokkuvõte Moodsa Aja sarjast Lugesin Elena Ferrante raamatut "Üksilduse päevad". Peategelaseks (minategelaseks) oli 38. aastane Olga, kelle mees Mario, jättis peale 15.aastat abielu maha. Neil oli ka kaks last: poeg Gian ja tütar Ilaria ning Saksa lambakoer Otto. Alguses arvas naine, et mees tuleb ikkagi tagasi ja vajab ainult natukeseks hingamisruumi, kuid eksis. Neil oli ka 5aastat tagasi olnud väikene kriis, kui nad käisid läbi Mario kolleegi Ginaga, kelle 15.aastasele tütrele Carlale Mario keemiatunde andis ja justkui isa eest oli. Just selle Carla pärast Mario Olga maha jättiski, kui Carla oli vanem ning nad said alustada suhet
Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude 3 tütar oli nende jaoks liiga vana. Samal põhjusel loobus Marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka Johann Sebastian Bach. Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta Toskaana suurhertsogi poega. Arvatavasti oli see prints Gian Gastone de Medici, kuigi Mainwaringi andmetel oli see Gian Gastone vend, troonipärija Ferdinando de Medici. Prints oli vaimustuses Händeli andekusest ning kutsus ta Itaaliasse ja ennekõike Firenzesse. Händel läks sinna sügisel 1706 ning reisi peamine eesmärk oli saada kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles zanris, "Rodrigo", esietendus järgmise aasta novembris. Händel naasis Firenzesse igal sügisel aastani 1709, tutvus seal printsi
RETSENSIOON ,,London-New York" Kontsert leidis aset EMTA kammersaalis, kesklinnas, kolmapäeval, 15. Veebruaril, 2011, kell 18.00. Esinejateks olid Martti Raide saateklassi üliõpilased. Kontsert oli tasuta. Kokku esines 8 paari ning igas paaris oli üks vokalist ja teine klaveril saatja. Lauldi laule nii inglise kui ka ameerika heliloojatelt. Kõige esindatum helijooja oli Benjamin Britten. Esitati ka teoseid Gian Carlo Menottilt, Ralph Vaugh-Williamsilt, Andrew Lloyd Webberilt, Samuel Barberilt, George Gershwinilt ja teistelt. Kuna tegemist oli õpilaskontsertiga, siis minu meelest said enamus väga hästi hakkama. Eriti tüdrukud, sellepärast, et tütarlastel oli hääl kõrgem, see oli selgemini kosta ning ka diktsioon oli paremini arusaadav. Paarist noorhärrast, Ott Kasest ja Grigori Seliverstovist polnud kahjuks üldse aru saada, mis keeles nad laulavad, isegi, kui teadsin, et selleks keeleks on
Gian Lorenzo Bernini G.L. Bernini sündis 7. detsembril 1595 ja suri 28. novembril 1680. aastal. Ta oli barokiajastu silmapaistvaim itaalia skulptor ja arhitekt. Ta töötas peamiselt Roomas. Lisaks on ta veel maalinud, näidendeid kirjutanud ja loonud metallitööd. Bernini on ainus suurmeister skulptuurialal. Ta loob barokile omase skulptuuristiili- maalilise, dünaamilise ja ülipiduliku käsitlusviisiga ning see laad jääb valitsema 150. aastaks Euroopas. Bernini hülgab klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, mille domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on alati ühenduses neid ümbritseva ruumiga. Bernini teosed on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust. Nende mõju on rajatud pidulikudele, järskudele ja kontrastsetele liigutustele, neis valitsevad taltsutamatu kirg ja haarav ekstaas. · Bernini meistritoeseks loetakse väljakut Peetri kiriku ees. Ta kasutas osavaid ...
Milano toomkirik (Duomo di Milano) on üks tuntuimaid gooti stiilis ehitisi Euroopas. Ta asub Põhja-Itaalias Milano linna südames Piazza del Duomo ääres. Viielööviline, 157 m pikk ja 92 m lai basiilika on üks suurimaid gooti katedraale maailmas. Ta on mõeldud mahutama 40 000 inimest. Peatorn on 109 m kõrge. Katedraali tähelepanuväärseim osa on katus oma 135 tornikese ja tohutu hulga kujude ning veesülititega. Ehitamisega alustati Gian Galeazzo Visconti ajal 14. sajandil. Nimelt oli Gian Galeazzo pärast võimuletulekut Milanos laiendanud oma valdusi üle kogu Lombardia idaosa, allutanud endale osa Veneto piirkonnast ning maid ka lõuna pool. Unistades tervet Põhja-Itaaliat katvast kuningriigist, vajas ta oma tulevasele pealinnale väärilist kirikut. Gian Galeazzo andis heldelt maksuraha tohutu hulga marmori hankimiseks ja kohaletoimetamiseks.
Francis Stephen jäi õukonda kuni 1729 aastani kui ta tõusis Lorrainis troonile. Kuid talle ei antud Maria Theresa kätt enne kui 31. jaanuaril 1736 kui toimus Poola vabadussõda. Louis XV Prantsusmaalt nõudis et Maria Theresa kihlatu loovutaks oma esivanemate maa oma äiale, Stanislaw Leszczynskile kes oli võimult Poola kuningas. Francis Stephen sai enda valdusse Tuscana suurhertsogiriigi peale seda kui lastetu suurhertsog Gian Castone De' Medici. Maria Theresa ja Francis Stephen abiellusid 12. veebruaril 1736. hertsoginna armastus oma mehe vastu oli tugev ja omastav. Kirjad mille ta talle saatis lühidalt enne nende abielu väljendasid ta himu meest näha, kuid teiselt poolt olid tema kirjad stereotüüpsed ja formaalsed. Ta oli väga armukade abikaasa ja mehe truudusetus oli suurim probleem nende abielus, eriti armukade oli Maria Theresa Maria Wilhelmina, Auerspergi printsessi peale kuna too oli mehe tuntuim armuke
Karl VI kaalus asja kaua. Lõpuks ta nõustus. 1736. a. 01.31 tuleb F. Stephan oma pruudile kosja. Pärast tseremooniat naases ta Ungarisse Pressburgi (Bratislava). Pulmad toimusid 1936. a. 12. veebruaril. Karl VI otsib oma väimehe tiitlile vastavat valdust valitseda. Salaja otsustatakse, et temast saab Madalmaade maahärra õigustes kindralkuberner. Kuid Prantsusmaa võimaliku vastuseisu tõttu see ei realiseerunud kunagi. Alles järgmisel aastal, pärast Gian Gastone surma saab F. Stephan keisri tahtel Toskaana suurhertsogiks. Vahepeal sai selgeks, et Karl VI endale meessoost pärijat ei saa. Suurenes võimalus, et M. Theresiast saab Habsburgide ainupärija. F. Stephan sattus piinlikku olukorda. Ta leidis tegevust sõjaväes, mis seda mõnevõrra kergendas. 1740. a. sai Austria troonile M. Theresia.Ta oli väga korralik ja kombekas. Keelas naistel ära dekolteed ja madalad kleidid. Sünnitas 16 last. Prantsuse valgustajatesse suhtus ta
Chiswick House: meenutav väliselt La Rotondat, tiheda ruuduga termaken, aia pool veneetsia aknad. Väravas valvavad sfinksid, obeliskilaadsed korstnapiibud, exedra vormis sisekujundus. Uhke aed W. Kenti poolt Robert Adam: põlgas Palladio ja Burlingtoni töid, ent siiski oli mõjutatud antiikarhitektuurist. Võttis kasutusele liikuvuse arhitektuuris. Kedleston Hall 3. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate: Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel
Luugi valgus oligi hele valguskiir, mis justkui läbi luugiava oli suunatud ühte kohta. Barokkarhitektuuri juurde kuulus peale maalikunsti kindlasti ka. Skulptuuridel oli, aga sootuks teine ülesanne, mis oli keskaja kirikutes olevate kujude ülesanneteks. Kui ennist kujud jutustasid lugusid, siis nüüd olid nad lihtsalt hoonete sisemuse ja fassaadide kaunistamiseks. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratsioonideks. Gian Lorenzo Bernini oli barokiajastu üks silmapaistvamaid Itaalia skulptor ja arhitekt. Väga tuntud on tema skulptuur teos ,,Püha Theresa ekstaas", see kaunistas üht Rooma kiriku alatarit. Barokiajastu arhitektuur avaldus esmalt kirikuehitistes oli samuti äärmiselt oluline barokk kunsti väljendamise koht. Barokk arhitektuuri sünnilinnaks on paavstilinn Rooma. Selle ajastu arhitektuuri stiil tõi palju muutusi hoonete põhiplaanidesse, nagu näiteks hakkas levima
Sambaid on kokku 284 ning neil asuvad 140 märtri ja pühaku kujud. Bernini ise võrdles kolonnaadi mõlemat tiiba kahe väljasirutatud käega, mis haaravad iga väljakule astuja oma embusse. Eriti kaunis vaade on väljakule Püha Peetri kiriku kupli vaateplatvormilt. 3 „Apollon ja Daphne“ "Apollon ja Daphne" on itaallasest skulptori Gian Lorenzo Bernini marmorist skulptuur, mis asub Villa Borgheses Roomas. Skulptuur kujutab antiigiainelist röövimisstseeni valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 1625. aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutav teos tõi autorile laiema kuulsuse. Apollon on tema eest põgenenud nümfile Daphnele järele jõudnud ja valmis teda haarama;
• Kas “suur viisik” hõlmab kõike, mida saab isiksuse kohta öelda? • Ei – kuigi peaaegu iga isiksuse konstrukt on kirjeldatav Suure Viisiku abil, ei ole võimalik Suurest Viisikust kõiki isiksuse konstrukte tuletada. “Suur Viisik” (Big Five) • Kas isiksuse kirjeldamiseks on alati tarvis viit dimensiooni? • Ei, näiteks poliitikute isiksuse kirjeldamiseks piisab kolmest faktorist! Gian Vittorio Caprara Claudio Barbaranelli Philip Zimbardo Caprara, G.V., Barbaranelli, C., & Zimbardo, P. (1997). Politicians uniquely restricted Personalities. Nature, 385, 493. Kaks olulist eeldust (1) Isiksuse seadumused on ajas püsivad. • Ilmselt on suurem osa inimesi nõus „teooriaga”, et inimese käitumine sõltub eelkõige olukorrast: karm ja jäärapäine ülemus võib olla kodus vagur naise tuhvlialune. Samas näib enamik
eeskätt kuulasks Francesco Sforza hiigasliku ratsurikuju, aga mitte oma maalidega.Kahjuks pole tänase päevani säilinud ühtegi skulptuuri, mille kohta me võiksime kindlalt ütelda, et selle on loonud Leonardo oma kätega.Leonaro võttis osa mõningate Verrocchio töökojas tehtud skulptuuriteoste loomisest; dokumentide järgi sai kirjeldatud ka tema tööd seitsme meetri kõrguse ,,Cavallo" loomisel ja meenutatud tema eskiise Gian Giacomo Trivulzio ratsamonumendi jaoks.Nende töödega seotud arvukad joonistused säilivad eeskätt Windsoris ja Madridis.Kirjanduses on sageli veel ära toodud seda, et Leonardo töötas ka koos G.F.Rusticiga aastail 15061507 tema pronsist kujudegupi ,,Püha Ristija Johannes levidi ja variseri vahel".On olemas muidugi skulptuuri teoseid, millede kohta siin ja seal on asjatundjad arvamust avaldanud, et need on loonud Leonaro ise.Toome ära vähemalt
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus
inimkeha, sealhulgas üht üle 100-aastast äsja surnud meest. · Teda huvitas väga inimese naeratus. · Leonardol oli 120 kirjutatud/planeeritud teost, kuid säilinud on vaid traktaat torsost. · Ta joonistas üles kummalisi elnudeid, mida tänapäeval inimese kehast ei leia. · Leonardo: "Kui sa leiad oma tõelise sõbra, siis oled leidnud oma teise mina." Kunstniku "teiseks minaks" sai Francesco Melzi. · Uus "Cavallo" pidi püstitatama Gian Giacomo Trivukzio auks. · 21. sept 1513.a Leonardo lahkus Milanost koos oma sõprade ja Salaiga. "Cavallo" jäi taaskord püstitamata. Igavene linn · Kui Leonardo oli 61-aastane, kutsus Giuliano de Medici ta Rooma. · Michelangelo 5 aastat kestnud Sixtuse kabeli laemaalide maalimine lõpes 1512. aastal · Giuliano oli vilets väepealik, kuid huvitus tumedatest teadusaladest ning oli andunud akeemilistele nõidustele.
Cambridge, Mass: Harvard University Press. Hendriks, B. & M. van Mulken 2012. Comparing effectiveness of ELF, L1-L2 interaction and receptive multilingualism in Computer-Mediated Communication (CMC). A paper in Berlin 2012. High Level Group on Multilingualism (HLGM). Final report. 2007. Comission of the European Communities. http://ec.europa.eu/languages/documents/doc1664_en.pdf Hilton, N.H. & A. Schüppert & C. Gooskens 2011. Syllable reduction and articulatin rates in Danish, Norwe- gian and Swedish. In Nordic Journal of Linguistics 34(2), 215-237. Hufeisen, B. & N. Marx 2007. How can DaFnE and EuroComGerm contribute to the concept of receptive multilingualim. In J.D. ten Thije & L. Zeevaert (eds.), Receptive multilingualism. Linguistic analyses, lan- guage policies and dialectic concepts. Amsterdam: John Benjamins, 307321. Härmävaara, Hanna-Ilona 2013 (in press) Kielten samankaltaisuus monikielisen suomalais-virolaisen vuorovaikutuksen resurssina. In Lähivõrdlusi
allegooria. Peter Paul Rubens - (flaami kunstnik, kelle maalid on Prados kõige arvukamalt esindatud) säilitas tihedad sidemed Hispaania kuningakojaga. Imperaatorite Karl V., tema poja Felipe II ja kultuurse Felipe VI. valitsemise ajal laienes kuninglik kollektsioon itaalia maalidega. Peenutseva Veneetsia maalikunsti esindajad: Tintoretto, Veronese, Bassano, Mantegna, Tizian (Karl V portreed), Giovanni Battista Tiepolo, tema poeg Gian Domenico. Samuti eksponeerib Prado veel paljude teiste itaalia kunstnike töid alates Botticelli hingelistest maalidest kuni (mõjutused Marsilio Ficinolt ja Picco della Mirandolalt) lõpetades pehme Raffaeli Madonnadega ja baroki julma realismiga.
Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (15981680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus François Rabelais, kirg Gargantua et paatos
annaabi.ee 
