See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures kasutati eri ajastute stiilielemente, enamasti lähtudes ehituslikust praktilisusest, mistõttu võib sel perioodil rääkida arhitektuuri demokratiseerumisest. Eri stiilide osakaal ei olnud võrdne ja peamine rõhk langes keskaja eeskujudele, neogootika kujunes olulisimaks suunaks, vastanduses klassitsismile. See väljendus näiteks individualiseeritumates ja eripärasemates fassaadides, mis sobisid kokku romantismiajastu vaimuga vabama ja lüürilisema suhtumisega ellu. Oluline rõhk oli ka rahvuslikul omapäral, mida arvati kõige paremini avalduvat just keskaja kultuuris. Klassitsismist eemaldumine toimus 1830-40. aastatel, mil mõisamajandust oli tabanud kriis ja neid ehitati vähem. Üleminek historitsismile avaldus
Historitsistlik arhitektuur Tiiu Saame 11.A 19. sajand · Algas linnastumine · Transpordi areng · Tekkisid uued sidevahendid telegraaf ja telefon · Valgustus - gaasilaternast elektrini Historitsism · Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest. (1) · Peamised liigid on neogootika, noorrenessanss ja neobarokk. (1) · Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat. (2) Neogootika · Prantsusmaal õhutas huvi neogootika vastu Eugene Violett-Le-Duc. (4) · Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel. (6) · Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet,(5) Inglismaal parlamendihoonet Londonis. (3)
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Grete Jeltsov Historitsism Referaat Juhendaja: Raimond Lepiste Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Historitsistlik arhitektuur...............................................................................................3 Neogootika maailmas...............................................................................................4-5 Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel...................................................................5-6 Neobarokk...................................................................................................................6 Eklektika......................................................................................................................7 Raudkonstruktsioon..........
Historistlik arhitektuur 11. klass 19. sajand Algas linnastumine Transpordi areng Valgustus- sajandi alguses gaasilaternad ja sajandi lõpul juba elekter Leiutati uued sidevahendid- telegraaf ja telefon. Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis
Romantism võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19. saj. Võtab eeskuju minevikuarhitektuurist. Levinumad stiilid on neogootika, neobarokk ja neorenessanss. Neogootika Levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist.
Keila Kool Referaat Keila-Joa mõis Krister Klement 12a 2009 Sissejuhatus 1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Ee...
kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August Weizenberg, Amandus Adamson(Russalka) 20.saj: Ants Laikmaa-maalis (ateljeekool Tallinnas, maja Taeblas), Kristjan Raud-söejoonistused, Kalevipoja illustratsioonid Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj
HISTORITSISM Historitsism Mis on historitsism? 19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse
Historitsism (kr.k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis
Laitse loss Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma
Historitsism 1. Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõju. Neostiilid: Neogootika Neorenessanss Neobarokk Neoromaanika Alatskivi mõisahoone. Laupa mõisahoone Järvamaal. Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Taagepera mõis Sangaste mõis Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Uued materjalid ehituses: raudkonstruktsioonid, metallsõrestik, klaas, raudbetoon
*tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a.)sõltumatu kunst muutuvad, mässavad voolud. ,,Maha klassitsistlik kivisus", ,,Elu tuleb kujutada nii nagu ta on", olemasolev aeg(klassik arvab, et on sobiv; romantik arvab, et kaasaeg ei sobi kuhugile) b.)sõltuv e salongikunst e ametlik kunst *Arhitektuur historitsism iseloomustab romantismi ajastut, võtab eeskuju keskajast, sarnaneb gootikale, romaani stiilile neogootika, neoromaanika. Ajaloolist stiili järgiv. Nt Peetri kirik Tartus eklektika kasutatakse erinevate ajalooliste stiilide segu, nt Sangaste loss, Alatskivi loss, Tallinna Aleksandri Nevski katedraal. mitteelektilised: Londoni parlamendihoone neogootika, Pariisi ooperiteater neobarokk *Maalikunst nimetatakse ka neobarokiks, diagonaal ja ristdiagonaalkompositsioon, kirjandusliku süzeega maalid.
Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism .
kompositsioone, aga tänapäeval huvitutakse tema portreedest, aktimaalidest, joonistustest. Tõetruudus on neis ühinenud väljapeetud ja üldistava joonekäsitlusega. Historitsistlik arhitektuur 19.saj Sel ajal toimus urbaniseerumine, tehnnika areng. Eeskujuks mineviku arhitektuurid. Historitsismiks nimetatakse mõne vanaaegse stiili (mis on pärast antiikaega) jälgendamist. Klassitsism jäljendas ainult antiiki. Historitsismil on palju vormistiile eesliitega neo- (nt neogootika, neorenessanss, neobarokk jne). Levib peamiselt alates 1820.aastatest. Neogootika Levis peamisel Inglismaal, Saksamaal, hiljem ka Prantsusmaal. Selle stiiliga püüti rahvuslikku eneseteadvust suurendada. Selles stiilis hoonete tellijateks olid aristokraadid, valitsused ja kirik. Inglise parkidesse hakati rajama eksootiliste lisadena kabeleid ja kunstlikke varemeid. Vaesemate aadlike ja linlaste lemmikud olid neorenessanss ja neobarokk.
skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad
· esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele · väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Tunnete ja instinktide tähtsust. Kunstniku originaalset eneseväljendust. Ühendas ellusuhtumine mitte sarnane vormikäsitlus. · Vanaaegse stiili jäljendamine, minevikustiilide taaselustamine · neostiilid, neogootika · Alatskivi ja Sangaste mõisahoone · erinevate stiili elementide segamine ja täiendamine originaalsete detailidega · marmonist ja kipsist kujude järgi, mitte elavate modellide · portree kunstnik · õhku, valgust, päikest
Kõrgklassitsismil: Börsihoone Admiraliteedihoone Kaasani peakirik Peastaabi kaarhoone(Carlo Rossi) Wihhailovskoja palee IngresKlassistlikud ideaalid.Suured kompositsioonid,portreed,aktimaalid. Vanakreeka, ei tahtnud muudatusi. 19 sajandi ametlikku kunsti on kutsutud Akademismiks. Mütoloogia, portree ja ajalooteema. HISTORITSISM mineviku arhitektuuri eeskujuks võtmine. Klassitsism jäljendab ainult antiiki,aga historitsism võtab ka mujalt stiile. Neogootika Neo neoroomaani Neobarokk Jne Kui kõik segada, siis EKLEKTIKA Eestis Neogooti stiilis Altskivi ja Sangaste loss. 19.saj kirikud neogootis. Neoromaanis Kaarli kirik, Rapla kirik Neorenessansis-rüütelkonna hoone (kuskil?) Neobarokk Pariisi ooperihoone (kuigi se vist ei asu eestis, aga noh..okei)
neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik-romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Oluline oli ka raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt (Nt: Paddingtoni raudteejaamad Londonis), vastuolu fassaadi ning siseruumide vahel. Kolm levinumat alastiili: >neogootika- jäljendas gootika stiilipõhimõtteid levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal tellijateks olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Tartu Jaani kirik Tallinna Toomkirik Gooti stiili esindajad · Klaus Sluter (skulptor) · Adam Kraft (skulptor) · Tilman Rimenshnaider (skulptor) · Vit Stvosh (skulptor) · Matteo Dzovanetti ( maalikunstnik)
tekitama kunstnikes, kes tahtsid väljendada oma elamusi, meeleolusid, tundeid ja fantaasiat, vastuhakku; · taaselustus maastikumaal, arenes edasi ajaloomaal ning paljud kunstnikud võtsid eeskuju romantilistest kirjandusteostest. Milliseid arhitektuuristiile kasutati romantismi ajal? Too näiteid! · Romantismi ajal olid arhitektuuris kasutusel mitmed stiilid; · Inglismaalt alguse saanud gootika jäljendamine (sh ka neogootika). Näiteks parlamendihoone Londonis; · Eklekrilises stiilis (stiil, mille puhul kasutati ära teiste ajastute ehituspärandeid.) Suur Ooper Pariisis; · Neoromaani stiilis Neuschwansteni loss Saksamaal. Skulptuur romantismi ajal. · Muutused toimusid skulptuuris aeglasemalt (skulptuuri omahind oli kõrgem, sõltus eelkõige tellimustest); · ei loodud palju kõrgtasemelisi romantilisi teoseid. · Tähtsaim skulptor oli Francois Rude (1784-1855)
seelikuid. Realism- on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Loobumine väljamõeldud maailmast.Hülgab romantismi liigset tundlikkust ja klassitsismi liigset ratsionaalsust. Tähtis on tõde, objektiivne ja ilustamata tegelikkuse esitamine. Prantsuse realism: Gustave Courbet Jean-François Millet Honoré Daumier Camille Corot Eesti realism: J.Köler A.Adamson A.Weizenberg Historitsism- palju vormisüsteeme- neogootika, neorenessanss v neobarokk. peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud möödunud ajastute kunstistiile matkinud kunstisuund.Historitsism tekkis romantismi mõjul. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektikaga.
Tema värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Üks romantismi skulptoritest oli prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel "Marseljees" väljendab revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses,neogootika, oli küll peen, kuid samas keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Annika Suup 12.A
Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel Arhitektuur Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti Arhitektuuri ehitised Parlamendihoone Londonis Neogootika Neuschwansteini loss Baieris Neoromaani stiil
Delacroix. Alzeeria naised Delacroix. Taillebourg'i lahing Goya. Markiis de Goya. Uinuv mõistus Goya. Saturnus õgib Solana sünnitab koletisi. Sarjast oma lapsi "Los Caprichos" Rude. Marseljees Parlamendihoone Neuschwansteini loss Charles Garnier. Suur Londonis. Neogootika. Baieris, Saksamaal. Ooper Pariisis. Neoromaani stiil. Eklektiline stiil.
Boheemlane peab kunstnikuks olemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. 3. Mis toimus romantistlikus arhitektuuris ? · Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. · Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutame. 4. Mis on historitsism ? ...on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul ( neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. 5. Mis on eklektika ? 19. saj teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioon , esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. 6
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente ei kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes juba 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. ARHITEKTUUR Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid
io oli geenius, ta mõtles välja oma Nii ei saanud eksida ja ehitist pidi olema võimalik päriselus püstitada. Gaudi alati arvas, et tema tööd ei ole valmis, kuigi tegelikult nad olid suurepärased. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Tema ehitised on nagu luulest, kuigi antonio alati on väitnud et vihkab luulet. Sagrada Familia Maa : Hispaania Linn: Barcelona Hoone tüüp: Basiilika Stiil: Neogootika/Modern Proekti autor: Antonio Gaudi Üles ehitamine: Al. 1882 a. tänapaevani Sagrada Familiat projekteeris algselt ranges gootistiilis arhitekt Francisco Villar, aga juba aasta hiljem hakkas sellega tegelema Gaudi ise. Sagrada Familia tornid kujundas ta märja liiva tükkide järgi, mida ta üksteise otsa kukutas- nii saavutas ta täiesti kindlalt püsiva tulemuse. Gaudi tehnika on nii unikaalne, et peale tema surma seda ehitist üritasid jätkata paljud
Mood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gooti stiil Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. Gootika tõusis neogootikana Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Kokkuvõte Gootikas saavutas keskaja kunst oma ülima täiuslikkuse, kadus romaanipärane kohmakus. Arhitektuur mõjutas kõiki teisi kunstiliike, aga kuigi arhitektuuri juhtijaks oli kiriku disain, vähenes kiriku mõju kunstis, hakati keskenduma inimtunnetele, elurõõmule.
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
ja sümmeetriline) Romantismi arhidektuur - (historitsistlik arhitektuur)see iseloomustab 19. saj arhid. Toimunud on suur linnastumine, raudtee võrgustikud. Suuremad linnad võtavad gaasilambid kasutusele & saj. lõpul kanalisatsioon. Eeskujusi põhiliselt võetakse antiigist aga nüüd ei tunta huvi antiigi vastu vaid hoopis keskaja arhid. Võetakse al. keskajast kõikidest kunstistiilidest eeskuju.Üldiselt see ongi vanaajajäljendamine - historitsistlik. (Neogootika) Al. 1820 hakkavad levima neostiilid : Inglismaal , Saksamaal hiljem prantsusmaal. Neogooti stiili peamisteks tellijateks on valitsejad ja kirikud.Inglise neogootika parim näide on londoni parlamendi hoone.Arhidektiks Barry Charles Ehitati kuni 1860. Fassaad on maaliline ja ebasümmeetriline - tornid meenutavad gootikat aga seal on ka klassikalist sümmeetriat sees ;) Prantsusmaal gootika rõhutamine mõjutab restaureerijaid. Saksamaal - on õõ seotud
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne- Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
aastal Napoleon erru • Brissaci loss • 7korruseline, Prantsusmaa kõrgeim renessanss-palee Hispaania • La Granja • Madridi lähedal • Filipe V võttis eeskujuks oma vanaisa Louis XIV lossid • 1716. aastast • Barokk • Sagrada Familia • 30aastasena asus arhitekt Antoni Gaudi püstitama Barcelonas oma “kivist palvet” • Ootab tänini valmimist Portugal • Amelia Pena suvepalee • Sintra linn • 1840. aastatel • Neogootika Venemaa • Talvepalee • Peterburis • 1754. aastast 10 aastat • Itaaliast Bartolomeo Rastrelli • Peterhofi loss • Peterburi lähedal • Barokk • Veesüsteemid • 1714. aastal Läti • Rundale loss • Bartolomeo Rastrelli • Kuramaa hertsogi Ernst von Bironi jaoks Ukraina • Pääsupesa loss • Krimmi poolsaar • 19.saj Türgi • Dolmabahce palee
alguses eesti kirjanduses välja kriis, mida intelligents endale ka teadvustas ja mille üle ajakirjanduses palju arutleti. Eesti arhitektuur Eesti arhitektuuris võib jälgida rahvusvaheliste suundumuste vaheldumist ning esimeste arglike rahvuslikkust taotlevate ilmingute teket. Etteruttavalt võib ütelda, et viimases osas kuigi kaugele ei jõutud, piirduti rahvusliku ornamendi kasutamisega. 19. sajandi lõpukümnendeil võidutses neogootika, mis leidis tavaliselt lahenduse telliskivihooneis. Usuliikumised Suuri usuliikumisi pärast viimast vene usku siirdumist 1880. aastail Eestis enam ei toimunud. Valitsevaks jäi luteri kirik, mis patronaadi õiguse säilimise tõttu jäi härraskirikuks ja seepärast taunis rahvas sageli kirikukorraldust. Kasutatud kirjandus Lehed– VII PÄRAST ÄRKAMIST JA ENNE ISESEISVUST TÄN AM ET !! ! ÄHE S T
individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik · Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule · Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust 3. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, 4
KEILA 2009 Historitsism Tallinna arhitektuuris Autor: Rauno Väli Juhendas: T. Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil
Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (17841855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist,
Romantismiga algas boheemlus. Isikupära rõhutav ja normaalset elu trotsiv käitumine. Romantismi peetakse üheks esimeseks kunstivooluks. Romentikutel oli üks ellusuhtumine ja mõtteviis. Romantism sai alguse inglismaalt. Tärkas huvi gooti stiili ja keskaja ning seega rahvaluule vastu. Uus pargistiil-inglise park. Arhitektuuri nimetatakse historitsistlikuks arhitektuuriks. Sellepärast, et arhitektuur jäljendas mineviku arhitektuure. Neo stiilid levisid alates 1820ndatest aastatest, neogootika algas samal ajal klassitsismi uue tõusuga(1850). Neogootika levis peamiselt inglismaal ja saksamaal. Neogooti hoonete peamised tellijad olid valitsejad, aristokraadid ja kirik. 19.saj alguses levis inglismaal neogootika koos klassitsismiga. 1860 aastal ehitati Londoni parlamendihoone. Eri kõrguse ja kujuga tornid, mis teevad hoone ebasümmeetriliseks. Põhiosas oli maja klassitsistlikult reeglipärane, aga oli ka rohkelt kaunistusi.
· Tähtsaim romantiline skulptor · kuulsa "Marseljeesi"-grupi autor. · Tema kuulsaim teos "sõttamineku laul" · Hoogne ja tundeküllane kõrgreljeef Tähe võidukaarel Pariisis F. Rude. Sõttamineku laul F. Rude. Napoleon F. Rude. Fisheripoiss Arhitektuur · Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitism ja eklektika. · Historitsism- mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). · Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . · Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. · 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja
Rude. Marseljees Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga.
fantaasia küllane. Tunnuseks on huvi eksootiliste maade vastu ja tahetakse ära tänapäevast. Otsitakse muutusi paremuse poole. Väljendavad pettumust valgustusideoloogia vastu ning rõhutavad instinkte. Romantism e boheemlikus (isikupära rõhutav). Arhitektuur Romantismi aegne arhitektuur on historitsistlik. Hakatakse rohkem huvi tundma mineviku arhitektuuri vastu (gootika ja barokk). Kõik stiilid saavad neo nimetuse. 1820.aastal hakkavad levima üle Euroopa. Neogootika peamiseks tellijaks monarhid, aristokraadid ja kirikud. Linnakodanik eelistab pigem neobarokk ja –renessaanssi. 1836-1860 Charles Barry poolt Londonis parlamendi hoone. Gootika: erineva kõrgusega tornid, rõhutatakse vertikaalsust. Gootika on ühendatud klassitsistliku korrapäraga. Prantsusmaal historitsism viib selleni, et hakatakse vanu kirikuid restaureerima. Saksamaal ehitatakse valmis Goni katedraal, mida ehitati alates 12/13.saj. Alatskivi ja Sangaste losside eeskujuks oli Inglismaa.
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik)...............................9 Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20.
*Hiinavaasid · Näiteks: Põltsamaa Loss Leedu saatkond Tln-s KLASSITSISM (18.saj. lõpp- 19.saj. algus) · Tunnusmärgid: *Antiigi eeskuju *Sissekäik tähistatud sammastega * Samba kujundused: 1. Dooria,2. Joonia, 3. Korintose · Näiteks: Tartu Ülikool Palju mõisahooneid: Raikküla, Kolga, Järlepa, Riisipere, Vana Antoonikum NEOSTIIL (19.saj. lõpp) · Neobarokk, neogootika- vanadest stiilidest tehtud uuendusi · Neogootika- gootistiili jäljendamine Alatskivi Loss Vasalemma kool Laitse Heimtali mõisa Juustukoda Porkuni Loss Sangaste Loss Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus) · Tunnusmärk: *Sisekujunduses taimornamendid *Väikesed ruudud *Suured kaaraknad
Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (17841855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates
Ingres ,,Suur supleja", ,,Suur odalisk", ,,Napoleon keisritroonil". Romantism (1830 1850, kunstivool) keskaja imetlus, omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, kunstniku originaalne eneseväljendus, väljendas kahtlust või petumist valgustajates, rõhutasid tundeid ja instinktide tähtsust, kustnikke ühendas ellusuhtumine, üheks väljenduseks oli inglise park, mineviku idealiseerimine, ebatavalised tegelased ja sündmustikud; arhitektuur historitism: minevikustiil neogootika arhitektuuri stiil, mis levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal, hoonete tellijateks olid valitsused, aristrikraadid, kirikud, Londoni parlamendihoone, Tartu Ülikooli muuseum, Sangaste loss, neobarokk baroki jäljendamine, tellijad olid uusrikkad, Pariisi ooperiteater, Brüsseli Justiitspalee, Vittorio Emanuele II monument, eklektika erinevate stiilide segunemine, võeti kasutusele raudkonstruktsioonid, Kristallpalee, Kings Cross, Pariisi raamatukogu; maalikunst kindel
Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
1886. JeanLeon Gerome (18241904) Orjaoksjon. ROMANTISM Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda
Mis on selle peamised alaliigid? Mõne vanaaegse stiili jäljendamist nim historitsismiks. Alamliigid: neogootikaneobarokk, neovene 2. Millisel maal hakati esimesena ehitama historitsistlikke ehitisi? Millist konkreetset stiili seejuures eelistati? Inglismaa, eelistati Antiik-Kreeka ja -Rooma kunsti 3. Millises stiilis on Suurbrittannia parlamendihoone Londonis? Põhiosa klassitsistlikult reeglipärane ning gootikal viitavad vaid rohked kaunistused 4. kes õhutas huvi neogootika vastu Prantsusmaal? Eugene Viollet-Le-Duc 5. Maini paar tuntumat neogooti stiilis mõisahoonet Eestis. Nt Alatskivi ja Sangaste 6. Milliste ehitiste juures võib meil sageli näha neogooti stiilis elemente? 19 saj kirikud, mõisahooned 7. Millise neostiili sissetungi põhjustas 1880.a Eestis alanud venestuspoliitika? Neovene 8. Milline on Pariisi toredaim neobarokne ehitis? Pariisi ooperiteater 9. Mida tähendab mõiste eklektika? Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine
annaabi.ee 
