Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini (1)

II SLAIDITÖÖ
1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal , refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel
Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.
● MASSIIVSUS
● ÜMARKAAR
● RÕHUTATUD HORISONTAALJOON
Eeskujuks basiilika . Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept - kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid . Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn . Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4- nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi.
Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid , mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed , siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid.
Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel .
Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid . Kaari kandsid piilarid .
Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega . Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. Laiemaid lööve sai katta ristvõlviga. Siiski ristvõlv oli väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada väga massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikseteks ja kitsad löövid hämaraks.
KAPIITLISAAL- mungad kogunesid hommikuti sinna, loeti ette 1 kapiitel .
REFEKTOORIUM- söögisaal.
DORMITOORIUM- magamisruumid
ARMARIUM- kloostri raamatukogu ja arhiiv.
EMPOORID- galeriiosa külglöövide ja katuse vahel.
KOLMIKSIIRIUS-
Erinevad aiaosad: ( Sankt - Galleni klooster ) haigla või arstide maja ees on ürdiaed, kus on 8 alatist lillekarikat ja nende ümber rabatt . Nendes kasvas roose, liiliaid, salveisid, gladioole, rosmariini jne. Niisiis oli tulemuseks ravimtaimede viljelemisele lisaks ka veel kaunis lilleaed. Kloostri surnuaed oli ühtlasi aed, kuhu istutati erinevaid puuliike, aga ka viljapuid. Tarbeaias oli piirde sees 18 ristkülikukujulist istutusplatsi. Munkadel oli juurviljakasvatus oluline, kuna nende toit koosnes põhiliselt taimedest .
Basiilika tüüpi kirik . Klooster oli hariduse ja kultuuri keskus. Järsult kasvas kiviehitiste püstitamine. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis aluse nimetada seda ehituskunsti romaani stiiliks.
Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks . Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda.
Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati.
Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad.
Cluny klooster mõjutas romaani arhitektuuri arengut, kloosterkirikute liikumine Euroopas. 5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam.
White Tower- DONJONI’i tüüpi elutorn, kindlus , nelinurkse põhiplaaniga.
BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant.
Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta.
2. Gootika- gooti  katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon ; gooti katedraali lääneportaali osised : roosaken , portaal , kuningate galerii, läänetornid, fiaalid  
Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder - ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre – nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms.
Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Need olid kokku pandud kas raidkividest või tellistest. Roiete peale laoti õhukese kihina kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared . Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu ; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole.
fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks , lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga.
Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken – rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraažiga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraažidele.
Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes niššides – kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes niššides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad.
Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata.Uksed – portaalid – asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine – peaportaal – on teistest suurem ja dekoratiivsem.
Võeti kasutusele roided, siilud, päiskivi ja gooti kaar. Ümarkaar muutus teravkaareks (kõrvalsurve väiksem). Uus võlvitüüp lubas ehitada kõrgemaid ruume kui kunagi on ehitatud, avarad ja õhulised.
Aknad- roosaken, algul tinaga kokku, hiljem maaliti ise vitraaže, värvid kirkad, eri värvi klaas.
Peamised tunnused: kergena mõjuvad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad, teravkaar ja roidvõlvid. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla. Ristvõlvi skeletiks sai kaks diagonaalselt ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina vastu tugikaared. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided.
Gooti katedraali põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist . Transept ei eendunud enam nii palju vaid liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3- või 5-lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest palju laiem ja kõrgem. Külglöövid olid nii kitsad ja madalad, et nende võlvid ei vajanud erilisi tugisüsteeme. Koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Kooril oli mitu väljaehitist- kabelit -, mis moodustasid kabelipärja. Pärja keskmine kabel oli teistest suurem- Maarja kabel.
Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Ruum mõjus õhulisema, avarama ja vabamana ja pilk võis haarata kõike.
Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ja paljud raiddetailid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram.
3. Itaalia renessanss - palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel ; Itaalia manerismi perioodi villad : Villa del Te Mantovas
Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Dekoratiivsete vormide rohkus : seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, niššid ja girlandid, grotesk . Elemendid on loovalt ümber töötatud. Tasakaalu taotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Huvitab ühtse ruumimõju probleem.
Palazzo pitti- linnaloss, mida ei kaitse tarad. Meenutab kindlust ; rasked, rustikaalsed kivid, 2.korrus poolrustika, 3.korrus madalkivi. Lähtub uuest mentaliteedist. Ühe rikka perekonna elamu.
Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris. Range, kindlusetaoline, pidid kaitset pakkuma. Kodanluse elupaik. 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised 4-nurkse siseõuega. Katus madal. Laotud tellistest, kaetud suurte, jämedate, tahutud kiviplokkidega. Aknad ja uksed on kas 4-nurksed või ümarkaarsed. Rõhutati üksikosade funktsioone. Silmadele muutub hoone korrus-korruselt kergemaks, õhulisemaks. Dekoratiivsete vormide rohkus. Otsiti kuldlõiget, rõhutati horisontaaljooni.
Rustika - ehituskivitüüp
Rustikaalne - tahumata, raske.
FILIPPO BRUNELLESCHI- Juurutas uut stiili. (Firenze katedraali kuppel, Pühavaimu kirik, San Lorenzo kirik).
Lõi perspektiiviteooria (õpetus sellest,kuidas kolmemõõtmelist ruumi kahemõõtmelisel pinnal edasi anda kui kolmemõõtmelist)
Tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitati Firenze toomkiriku kuppel. Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peentele korinthose stiilis sammastele toetuv kaarestik. San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared.
On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid.
MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal. Siseruumis toetab kuplit võimsad piilarid. Firenze raamatukogutrepp.
4. Palladionism - Palladio motiiv , Palladio villade iseloomustus; palladionismi levik Inglismaale , neo-plaadionism 18. sajandil Lord Burlington ja Chiswick House, Robert Adam, inglise stiilis pargi arhitektuursed elemendid
5. Itaalia barokk - Gianlorenzo Bernini ja Vatikani kompleks : Peetri väljaku kujundus, kirik, keersammas; Borromini baroksed kirikud
Barokk-kunsti iseloomustab liikuvus, mitmekesisus , kontrastide armastamine, ülekuhjumine, vormi moonutamine, ekspressiivsus. Barokk on vastand renessansile. Ehitused on ka ümara põhiplaaniga. Liikuvuse saavutamiseks rohkem kõveraid jooni. Ülevoolavus, pulbitsevus, toredus valitseb sisearhitektuuris.
Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv.
* Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet.
* Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline , astmeline või kaarekujuline .
* Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks.
Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI ( 1598 -1680).
Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niðid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon .
Kirik kahekorruseline, voluutidega ühendatud. Itaalias oli tähtis sakraalehitis, mis oli basiilika tüüpi. Barokk-kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Jeesuse kirik. Kiriku siseruum ei jaotunud löövideks. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks said aknad. Valgus koondus nii kooriruumi . Suur tähtsus kirikuid kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel. Nendega proovitakse mõjutada inimese tundeid. Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad. Rütmiliselt eenduv sambapaar- visuaalne rütm, teeb liikuvaks, valguse rütm. Fassaadi kaunistab nišš. Skulptuure, petikaknad, akna kohal viil, aga viilul murti viilu tipp ära. Tavaliselt teise korruse niššide kohal.
BORROMINI- sümmeetria hakkab kaduma, toob ehitusse ovaalse põhiplaani (mitu ovaali võivad põimuda), ümarad ja kaarjad vormid. Eenduvad ja taanduvad rütmid, valguse ja varju mängu näitamine.
Bernini- ehitusmeister ja skulptor , linnaplaneerija, projekteeris kolonnaadi. Alustas perspektiivvaadete seeriate kujundamist, mis andsid avatud ruume liikumiseks. Kolmekiireline tänavaehitussüsteem. Püha Peetri väljak. Tema tegevus pani aluse Euroopa linnaplaneeringule. Muutis skulptuuri põhimõtteid, sisse toodi liikumine. Kallid materjalid, viis ellu pateetilise stiili.
6. Prantsuse barokne klassitsism - Claude Perrault ja Louvre idafassaadi kujundus; Vaux -le-Vicomte lossikompleks eeskujuks Versaille `le, Versaille kompleks ja selle eeskuju Euroopas: Schönbrunn, Petrodvorets
Louvre`i lossil on kaks suurt külge, läänefassaad ja idafassaad. Neid ühendab piklik hoone. Idakülje jaoks kuulutab kuningas välja suure konkursi, kust võtab osa ka itaalia arhitekt Bernini. Louis`le ei meeldi aga Bernini projekt – see on liiga rahutu, koosnedes mitmest silmatorkavast risaliidist. Kuningale meeldib hoopis arhitekt Claude Perrault fassaad, paarissammaste motiiv, mida on ohtralt kasutatud. Berninilt tellis kuningas oma portreebüsti. Versailles ` lossi ehitustöid alustatakse samal ajal kui Louvre`i fassaadi omi. Lossifassaadid: barokk, renessanss, baroki-renessansi segu.
Kõrgbaroki ajastul muutus klassitsistlik suund PRANTSUSE arhitektuuris üha tugevamaks. Oluliseks sündmuseks klassitsismi esilekerkimisel sai võistlus Louvre'i lossi idafassaadi kujundamiseks 1665. Konkursi võitis Claude Perrault' kavand.
Töö teostati 1665-1680. Louvre'i kolonnaad on range lahendusega. Alumine korrus on lihtne, teist ja kolmandat korrust ilmestavad läbivad sambad. Prantslased olid Perrault' lahendusest vaimustuses. Konkursil osales ka kuulus itaallane G. L. Bernini, kuid tema barokk jäi oma pompöösse meelevaldsuse tõttu prantslastele võõraks.
VERSAILLES LOSS- jahilossi laiendati. Keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn Marmorõu. Teisel küljel hiiglaslik park, mis on reegipärase pargikunsti täiuslikeim näide. Basseinid , reeglipärane teedevõrk, geomeetrilised kujundid, lillepeenrad, erinevalt pügatud puud ja põõsad. Hoone keskus oli kuninga magamistuba. Rikkalikult kaunistatud. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, millest keskmine oli Pariisi suunas. Ruumide paigutus rõhutab kuningliku isiku tähtsust. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii.
Versailles` loss on ehitatud põhiplaanilt nagu tohutu risaliidina. See fassaadiosa on üle 400 m pikk. Kahe eenduva tiiva vahel on avar õu. Versailles' palee jäi kauaks ajaks eeskujuks Euroopa lossiehituses. Versailles`i lossi pargi rajaja on arhitekt Andrè le Nôtre. Prantsuse- ehk regulaarses pargis on kõik allutatud geomeetrilistele vormidele , teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud ümmarguseks või koonusekujuliseks. Tohutu aednike armee. Versaille` lossi pargis on ka kaks suurt tiiki, mille pinnalt peegeldub fassaad; arvukalt skulptuure ja purskkaeve. Ka Tallinnas üritatakse taastada Kadrioru prantsuse stiilis parki.