Maastikuarhitektuuri ajalugu I

Q: Mis on maastikuarhitektuur?

Vastus leiad õppematerjalist: Maastikuarhitektuuri ajalugu I

Q: Mida teevad maastikuarhitektid?

Vastus leiad õppematerjalist: Maastikuarhitektuuri ajalugu I

Q: Mida said teada objekti kohta millest tegid referaadi?

Vastus leiad õppematerjalist: Maastikuarhitektuuri ajalugu I

Kuzemko, Aleksandr

Maastikuarhitektuuri ajalugu I (1)

Eesti Maaülikool - Maateadus - Maakorralduse ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on maastikuarhitektuur?
Mida teevad maastikuarhitektid?
Mida said teada objekti kohta millest tegid referaadi?

MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011

Mis on maastikuarhitektuur ? Mida teevad maastikuarhitektid?
Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine ( elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni.

Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi?
Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee . kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab treppidel . Alhambra kindlusloss ja Generalife aed asuvad Granada linnas Lõuna-Hispaanias. Ehituaeg on 13.sajandi keskelt kuni14.sajandi lõpuni. Kõrged vahemere küpressi hekid moodustavad aedades varjulisi labürinte. Alhambra kindluslossi koos valitsejate suveresidentsi Generalife aedadega peetakse islami arhitektuuri ja aiakunsti kaunimaks pärliks.

Kirjelda lühidalt tüüpilist Egiptuse aeda *
Iseloomulik Egiptuse aiale oli: Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline , piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Teljeline orientatsioon ehitistele. Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline veebassein või palju väikesi basseine, mis olid korrapäraselt laiali jaotatud. Aiad rajati tasasele alale ja kuna ruumi oli vähe, olid ka aiad väikesed. Vana-Egiptuse aedades oli orgaaniliselt seotud religioosne, praktiline ja esteetiline funktsioon.

Kirjelda lühidalt tüüpilist Mesopotaamia aeda *
Iseloomulik Mesopotaamiale oli 1) Mesopotaamiat peetakse terrass - ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine. 3) Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Asüürlaste aed- Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Pärsia aiad- olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega sarnaselt jahipidamiskohad.

Kirjelda lühidalt tüüpilist Antiik-Kreeka aeda *
Iseloomulik Kreeka aedadele: Aia jaotamine vastavalt aiakultuuride gruppidele mitmeks osaks. Ühiskondlikult kasutatavate spordiparkide, sh staadioni teke. Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas tähtsust eelkõige aiandus Kreeka kultuuri siirdajana roomlastele.

Kirjelda lühidalt tüüpilist Antiik- Rooma aeda *
Rooma aiad: 1) arhitektuuri laiendus väljas; 2) aed sisehoovis; 3) Plinius Noorema detailsed kirjeldused arhitektuurilisest vormilisusest, erilise väärtuse asetamine varjulistele promenaadidele, merele ning maastikule vaadetele, jahedatele romantiliste seinamaalingutega portikustele (topia), mis seovad tervikuks hoone ning aia, väärtuslikud olid ka skulptuurid , pügatud hekid, pukspuuparterid, põõsastest pügatud kujud (topiaariumid), vesi ning grotid ; 4) Rooma kui parkide linn laienemas piki Tiberi jõge.

Kirjelda lühidalt tüüpilist Islami aeda *
Aias puudusid raidkujud , sest islam keelas inimese kujutamise. Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt ronitaimi. Islami aias oli palju purskkaeve. Vesi voolas läbi aia. Aed oli kanalitega jaotatud tavaliselt neljaks osaks. Paljudes õuedes oli tsentraalseks kompositsiooni elemendiks sirge kanal keskse purskkaevuga, õue kaunistasid ka keraamiliste plaatidega sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad, sest kliima ei soosinud sageli elustaimestikku) või mudejar-stiilis ornamenteeritud akna- ja ukseavad, sammastega kaaristud või terved seinad.

Kirjelda lühidalt tüüpilist Hiina aeda *
Hiina aedu iseloomustas kolm traditsioonilist elementide rühma: 1) mäed ja kivid ; 2) järved ja ojad; 3) paviljonid ja muud ehitised. Hiina aedade kaks põhielementi ongi kivi ja vesi. Kolmandaks elemendiks oli taimed. Hiina aedades olid levinud ka avatud galeriid (lang- fang või lang-tzu), mis järgisid aia looklevaid kontuure, tiigikaldaid ja ühendasid erinevaid hooneid . Väga dekoratiivseks elemendiks hiina aiakunstis on sillad , mis ühendavad põhiaeda järves asuvate saarte või kaljudega. Skulptuure kasutati vähe ja siis meenutasid need kas linde või loomi - draakonid , kilpkonnad jm.

Kirjelda lühidalt tüüpilist Jaapani aeda *
Jaapani aiad väljendavad lihtsust , ilu, selgust ja seotust loodusega. Lisaks saab neid luua väikesele alale ja neid on vaja vähe hooldada.Jaapani aia elemendid on kivid, vesi ja taimed. Kaunistustest esineb jaapani aias laternaid, et jalgteid valgustada, kivitorne (e pagoodid), Buddha kujusid ja skulptuurkurgi, kilpkonni, konni või küülikuid. Jaapani aias kasutatakse väikesi puid nt: jaapani vaher . Kõige vähem on jaapani aias õitsvaid taimi. Eriline koht jaapani aias on kirsiõitel.

Kirjelda lühidalt tüüpilist keskaegset aeda *

Kirjelda lühidalt tüüpilist renessanssaeda Itaalias *
Renessansi aed: sümmeetria ja geomeetrilised vormid, proportsioonid, perspektiiv ; liigiline mitmekesisus ; tehnilised lahendused, arhitektuuri ja vee kasutamine jne; vaated, metsaga kaetud alad. Keskkond on tähtis. Aia kujunduses on tähtsad esiteks aia erinevad osad ja neis sisalduvad elemendid, mida on võimalik mõõta, loendada, nimetada ja kirjeldada. Teiseks on oluline kompositsioon : kuidas on aia osad omavahel ühendatud, teede ja telgede süsteem, vaated, üksteisele järgnevad elamused. Iga itaalia renessansiaed koosnes kolmest osast: 1) orto - lillede-rohttaimede aed, 2) viljapuuaed ja 3) bosco - mets. Need kolm osa esindasid tollal kasutatavaid taimekategooriaid. Terrassid , trepid, müürid: aia arhitektoonilised osad.

Kirjelda lühidalt tüüpilist barokkaeda Prantsusmaal *
Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett , 3) allee . Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon : õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon . Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus.

Kirjelda lühidalt tüüpilist Inglise maastikuaeda *
Inglise maastikupargil võib eristada mitmeid alajaotusi: 1) Romantiline park ( Kent )- välditi sirgeid teid, kõik veemängud, isegi purskkaevud olid tabu; alles võisid jääda vaid ebaregulaarsete kallastega järved või jõed, mis voolasid maona maapinnal. Puudes ja põõsastes väljendati valguse ja varju kunstipärast skeemi: neil lasti kasvada vabal. 2) Pastoraalne park (Brown)- Parki eraldavad ümbritsevast põllumajandus-maastikust looduslikud metsaribad ja -tukad. 3) Pitoreskne stiil (Repton)- metsik maastik , suured pildid, üksikute puude grupid, laiad murupinnad, voolava vee paisutamine, sopilise kaldajoonega tiigid. Park sümboliseerib liigendatud puude istandit. 4) Inglise-hiina aed / park (Chambers)- Aiad rajati nüüd vahelduva maastikuga. Heinamaadele lisaks kujundati mägesid, kõrgendikke, ojasid ja tundeid tekitavaid maastikuosasid.

Barokk Eestis *, näited
Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud.Näide: Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.

Inglise maastikupark Eestis *, näited
Inglise maastikupark oli vabakujulise plaaniga territoorium , kus metsatukad ja karjamaalapid kombineerusid kõverate teede, ojade- tiikide , hoonete ning spetsiaalselt ehitatud lossivaremete ja juhuslikult paigutatud kividega. Omamoodi oli siin tegu kujunduse abil maastiku parandamise, mitte enam lausmuutmisega. Näiteks: Vidva jõeorg

Kirjelda lühidalt tüüpilist rahvaparki *
Gümnaasiume saab pidada esimesteks rahvaparkideks. Siin kasvasid pühad oliivipuud, plaatanid ja paplid, jalakad, jugapuud ja mirdid jt. Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Aias leidus muuseum : kultuseplats muusadele. Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama.

Selgita mõisteid:
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi.
Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus.
Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega.
Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim) ornament , islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive.
Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks.
Arhitektooniline- ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav.
Balustraad - käsipuuga vm ühendatud balustrite reast koosnev rinnatis, eriti rõdude ja balkonite avakülgedel, veekogude ääres jm. Baluster - lühike, altpoolt või keskelt tüsedam profileeritud sambake , tulband.
Basiilika - keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis.
Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane.
Broderiiparter- väga peen parteriliik, meenutab pitsilist mustrit.
Eklektitsism - erinevaid stiilielemente ja -võtteid vms laenav ja omavahel formaalselt ühendav stiil. Ekseeder- aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -nišš.
Funktsionalism- arhitektuuris ehitise funktsioone rõhutav suund ehituskunstis, eitab rahvuslikke traditsioone.
Galerii- algselt lossiehituses mitmeid ruume ühendav pidulik käik, mille üks külg on kujundatud tiheda akendereaga.
genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast.
Grotesk - põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid.
Grott - tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat.
„ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama looduslikku ilmet aias, toimis lammastele piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku. Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel .
Juugendstiil-19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses ) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil.
Kaskaad - vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav.
Klassitsism - üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul).
Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik.
Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu . Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil.
Modernism - uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul.
Nišš- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas.
Obelisk - ülalt ahenev , neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid.
Orangerie-oranžerii, apelsinikasvuhoone või tsitrusviljaliste aed, kus kasvatati ja eksponeeriti troopilist külmaõrna taimmaterjali, eriti apelsini ja sidrunit.
Palissaad - tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaotsaga palkidest.
Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms. Paviljon - tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga.
Pergola - lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed.
Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad.
Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost.
Pilaster - nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas".
Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega.
Rokokoo- iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika.
Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak.
Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel.
Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum.
Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel.
Viridarium- puudesalu rooma aias, ümbritsetud müüriga. Kasutati õhtusteks lõbustusteks tule valgel.

Kes olid need isikud:
Leon Battista Alberti- Itaalia arhitekt , teadlane ja teoreetik. Leon Battista Albertit võib pidada kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades.
Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens 'is ümmarguse tiigi.
Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid.
Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot.
Gertrude Jekyll - oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik .
Geoffrey Jellicoe- inglise arhitekt, linnaplaneerija, maastikuarhitekt ja aiakujundaja. Suurim huvi oli maastiku ning aiakujunduse vastu.
Le Corbusier - tuntud kui Le Corbusier, oli Šveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel.
André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja.
Andrea Palladio - Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks. Ehitised olid templisarnased, inspireeritud Platoni vormide teooriast.
Vitruvius Pollio- Rooma arhitekt, insener ja planeerija.
Frank Lloyd Wright- Ameerika arhitekt, algselt õppis linnainseneriks.

Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid:
Alhambra- Islamiaed
Belvedere-Barokk
Daisen-in-Jaapani aed
Generalife-Islamiaed
Het Loo- Barokk
Kadriorg- barokk stiilis
Keila -Joa- neogooti stiilis
Kunda- varaklassitsistlik
Padova botaanikaaed- Renessans
Palmse- barokk stiilis
Peterhof - Barokk
Raadi - pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk.
Sangaste - Gooti stiil
Sanssouci- Rokokoo
Stourhead- itaalia stiilis
Stowe- inglise stiil
Suuremõisa- Barokk
Toila Oru- renessanss
Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil
Versailles - Barokk
Villa d´ Este - renessans
Villa Lante- Prantsuse stiil
Villa Medici- Itaalia stiil
Wörlitz- renessans

Nimeta vähemalt 5 kaasaegset maastikuarhitektuurset objekti Eestis.
Tigutorn
*Looduslikud ja kultuurilis -poliitilised tingimused, filosoofia, aia planeering ja ruumiline ülesehitus, arhitektoonika ja taimmaterjal , aia funktsioonid, muljed.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 48 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Aleksandr Kuzemko Õppematerjali autor

Arvestuse küsimused

maastikuarhitektuuri ajalugu maastikuarhitektuur

Sarnased õppematerjalid

docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu

1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et

Maastikuarhitektuuri ajalugu

doc

Antiik aiakunst

4. Hilisemal keskajal lahknevad ürdi ja tarbeaed. Renessansi aiakunst Itaalia aed 15. saj. "Renessans" tähendas antiigi analoogia taassündi. Itaalias polnud antiigi teema kunagi vaibunudki. Kontakt loodusega tõusid keskseks teemaks, maastiku või panoraamvaade. Lähtus jõekaldale rajatud Firenze suvaemajadest. Vaatekohad olid tähtsad. 1. Kuulsaim renessansi arhitekt on M.Bartolomeo (1396-1472). Tema kuulsamad: a. praegune Palazzo Medici-Riccardi. b. Villa Gareggi esindab keskajast renessansi ülemineku etappi, seal oli ka pottistutusega katuseaed, mis hävi hiljem tulekahjus. Selles renessansi liituvad aed ja hoone teineteisega tihedamalt, ühendajateks aialodzad- omapärased aia ja hoone vahel jäävad veranda taolised avaruumid. Aeda ümbritsev müür ja

Aiandus

doc

TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST

Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus

Ma ajalugu

docx

MAASTIKUARHITEKTUUR

Kordamisküsimused 1. Maastikuarhitektuuri mõistest (iseseisvalt) Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele.Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19.sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, ajakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Maastikuarhitektuur hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhidektide, aednike ja taimekasvatajate koostööna. Esimese proffesionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted 2. Aed kui inimese looming (iseseisvalt) Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja taimede kasvatamiseks

Arhitektuur

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika;

Maastikuarhitektuuri ajalugu

odt

Maastikuarhitektuuri ajalugu

tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. William Robinson- aluse panija looduslikule aiakujundusele Reginald Blomfield- arvas et planeerimine on vajalik 19. sajandi “roheline liikumine” pani aluse unistusele linnast kui aiast = aedlinn. G.Jekyll- aiakunstnik, robinsoni idee järgija West- valge ja roheline, jugapuu , cotagge stiil F.L.Wright- maastik pluss arhitektuur R. Verey- kasutas palju sibullilli, kasutas oskuslikult taimi B.Chatto- rajas kruusasele alale lopsaka aia, õpetas kuidas leida erinevatele kohtadele vastavaid taimi, mis ei vaja palju hooldust. P.Oudulf- kõrrelised, värvikamma, Hollandi aiakunstnik, lilleaasad M.Ruys- vältis kõverjooni, ruudu ja kolmnurgakujulised blokid, Hollandi aiakunstnik, taaskasutas materjale J. Brookes- Inglise aiakunstnik, traditsiooniline inglise aed F

Maastikuarhitektuuri ajalugu

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

eraldi failina. Ära pinguta liialt, et jätta meelde täpseid kuupäevi või aastaarve. Süvene pigem ajastule, sündmuse või aia rajamise paiknemisele üldises ajastus ja kronoloogias (nt. Place Vendome rajati ajaliselt enne Parc Guell´i) ning püüa mõista vormi ja konteksti. Eraldi failina on ÕISis üleval ka fail oluliste nimedega, keda Sa peaksid tundma õppima. Jällegi aastaarvud ei ole siin nii olulised kui üldisem arusaam sellest, millal nad tegutsesid üldises maastikuarhitektuuri ajaloos (20. sajand? 18. sajand?), millisel ajastul (barokk? renessanss? jne) ning mis oli nende panus maastikuarhitektuuri ajalukku. Õppematerjalina kasutada ÕISis üleval olevat konspekti ja slaide ning kohustuslikku eestikeelset kirjandust: 1. Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. [Toim. T. Tallinn] 2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea.

Maastikujalugu

doc

Stiilitabel

Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2007. a OLULISEMAD ETAPID MAASTIKUARHITEKTUURIAJALOOS Lihtsustatud skeem Looduslik kontekst, aia-pargi Kompositsioon ja kujunduse Iluaed: detailid, liigid Tuluaed, liigid osatähtsus ja objektid elemendid

Ma ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

janis93: jaa väga kasulik materjal on :)

16:54 28-09-2012

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk