1903.aastal valmis Ingise stiilis uhke mõisahäärber.Projekti autoriks oli tõenäoliselt Inglise arhitekt Arcibald MacPherson.Põhiolemuselt on see kahekorruseline ja ebasümmeetriliselt liigendatud. Kõrge graniitsokliga maja esimene korrus on punastest tellistest ja teine on kaetud heleda pritskrohviga. Mitmel fassaadil asuvad korrustevahelised karniisid ning sammasrõdud. Lõunafassaadil peasissekäigu ees on kaarjas paindus ja kolmnurkfrontooniga risaliit. Peasissekäigu ees paikneb ka valge sammasrõdu. Pargifassaadil asuvad polügonaalne ja tavaline risaliit ning nende vahel suur sammasrõdu. Sisekujunduses on kasutatud rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Stiilseimaks ruumiks on läbi kahe korruse ulatuv inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus.
vaieldav. Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo. Wieskirche (Wiesi kirik) Baierimaal Zwinger Dresdenis, Saksamaal http://www.youtube.com/watch?v=w11S85EI7mo Küsimused lehekülg 120 1.Millise ordu emakirik Roomas oli juba 16. saj. ennustanud uue kirikutüübi sündi? V:Jesuiitide ordu emakirik. 4.Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetailiga varem kokku puutunud?Jäta meelde mõiste "risaliit". V: Voluut on spiraalikujuline ehitismotiiv arhitektuuris. Seda võib kohata ka ornamentikas. Risaliit on kogu hoone kõrguse ulatuses veidi eenduv välismüüri osa. Küsimuse lehekülg 120 5.Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? V:Loobuti tsentraalehitistest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suur kupli ära varjab. Kirik
mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Tähtsaim barokk-kiriku puhul oli läänefassaad: kahekordne, ühendatud voluutidega. Kaunistatud renessansist pärit dekoratiivdetailidega: poolsambad, pilastrid, viilud, nissid. Kasutati erinevate seinaosade eendamist risaliit. Fassaad võis olla laineline, astmeline või nõgus, ebasümmeetriline. Üldmulje dünaamiline, liikuv, rahutu. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias? 1. Naturalism. 2. Eklektsism. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! Kuulsaim Hispaania maalikunstnik oli DIEGO VELAZQUEZ. Tema tööd: ,,Õuedaamid", ,,Joodikud", ,,Vulcanuse sepikojas" ,,Infant Baltasar Carlos", ,,Breda alistumine e. piigid", ,,Paavst Innocentius X portree", ,,Veenus peegliga", ,,Ketrajad"
¤ enam ei jagunenud siseruum löövideks 3. Mis annavad ilmet sellise kiriku välimusele? Kirjelda selle läänefasaadi. Kuppel ja läänefasaad -detailid on samad, mis renessansipäevalgi -detailid on allutatud tervikule -detailidel puudus konstruktiivne osa -üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? Loobuti tsentraaliehitisest ja loodi kõrge fassaadidega pikihoone. Kiriku omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117
vormi sobivust maastikku. Palazzo palee, levinum linnaehitise tüüp Itaalias XV-XVI saj. Petikaken akna kuju jäljendav lame ehisorv Pilaster lame püstine seinaeend, millel on harilikult baas Polis linnriik, Antiik-Kreeka riigivorm Portaal ehitise kunstliselt kujundatud sissekäik Pseudo eba, vale Püloon kahe torniga siisepääsuehitis templisse Vanas Egiptuses. Risaliit eend, eenduv fassaadiosa. Sakraalehitis usukultuslik hoone (kirik, klooster, kabel, mosee jne.) Term antiikaja kümblusasutus Toomkirik peakirik, piiskopikirik mille juures asus toomkapiteel (vaimulike nõukogu) Tsentraalehitis keskse püstteljega sümmeetriline ringi-, ellipsi- või korrapärase hulknurga kujulise phiplaaniga hoone, mida tavaliselt katab kuppel.
· kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein · risaliit- hoone fassaadis tugevasti esinduv hoone osa hoone ilmestamiseks
Kedleston Hall 3. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate: Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel Gian Lorenzo Bernini: Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära.(Peetri troon) Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali, Rooma Ülikooli kabeli fassaad 4
Seinaorvad staatuate pesitsuspaik Pilaster Seina piilar, nelinurkne seinasammas Paraadportree portree, millel rõhutatakse kujutava isiku seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. Risaliit hoone välismüüri osa, mis ulatub pisut esile hoone terve kõrguse ulatuses. 48. Peter Paul Rubens tegi ajaloolise mütoloogilies või muu sisuga töid barokipärase dünaamilise ülesehitusega. Neis oli hoogu liikumist, pakkuvat jõudu ja elulusti, soojad hõõguvad värvid. 49. Anthonis van Dyck lõi paraadportree, kus kujutav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja viisakana. 50. Barokiajastu kunstivoolude esindajad: Olustikumaal: Pieter de Hooch
Pimedad, „Jahimehed lumes” (16-17saj väike jääaeg Euroopas)) Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant, Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L. Bernini 1598-1680, kasutas arhitektuuris perspektiivi, lõpetas Peetri kiriku kompleksi, tegi väljakuesise sammastiku, „Skala Regia” Borromini 1599-1667, hülgas kõik traditsioonid, ebakorrapärane, laineline joon, skulptuurid, Santiivo kabel,
barokki on võrreldud tuule ja mässava merega. Barokk esines eelkõige sakraalehitistel Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehituse tunnused: Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, detailide kordus, illusionistlikud stseenid, ekspressiivsus, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. Fassaadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet
kogupikkus on üle 700m. C. L. ENGEL kutsutakse Helsingi arhitektiks, kujundas terve klassitsistliku südalinna, nt Helsingi suurkirik (pildil), Senatihoone. Baltikumi jõudis klassitsism juba 1770ndatel. Selle keskuseks oli Tartu, mis 1775 baroksena maha põles. Sümboliks on Tartu Ülikooli peahoone. Baltikumis ehitatakse ka palju kivist klassitsistlikke mõisaid. Eestis on näha ka Inglise palladionismi tunnuseid (risaliit jms), nt Riisipere mõisahoone Harjumaal klassitsistlik, aga säilinud risaliidid. Sel ajal on ka mõisnikud ise oma mõisaid projekterinud. 4. Romantism Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias Romantikutele sobisid maalikunst ja graafika need mitte ei olnud vaid odavamad, aga võimaldasid ka üksikisiku kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt kajastada. W. BLAKE tema teoste aineks olid kummalised fantaasiad. Blake mõtles
Uderna ja Malla mõis. Muuga kuulus Carl Timoleon Neffile, Peterburi Kunstiakadeemia liikmele, ühele menukamale tolle aja baltisaksa kunstnikule, kes mõtles mõisa omandades ka oma antiik- ja itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane palazzo. Mõisahoone asub jällegi soliidselt keset parki ja pearõhk on asetatud horistontaalsetele liigendustele ning fassaadi keskmes asub kogukas risaliit, mida ilmestavad kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid. Muuga peahoonega sobivad kokku ka kaks pargirajatist väravahoone, mis meenutab antiikset triumfikaart, ning kellatorn, mis sarnaneb itaaliapärasele kampaniilile. Inju mõisahoone on Muugast hilisem, kuid samuti väga soliidne palatsolik kollakast paekivist hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad.
Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; Eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; Üldmulje dünaamiline, rahutu. Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel. Kiriku põhiplaan muutub põhiplaan piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. 2.Rooma Peetri kirik- interjöör- eksterjöör Kirikut ehitati terve sajand
22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 1919 Tooming, A., (2010) Tartu Peetri kirik, Tartu; EELK Tähe 3 maja historitsismi profaan Tähe tänava hoone on vanim spetsiaalselt korporatsiooni tarbeks loodud hoone Eestis. Maja on puhasvuukviimistlusega tellisehitis mille tänavapoolse kahekorruselise hooneosaga liitub tagaküljel ühekorruseline saaliplokk. Peafassaadi liigendab kaheastmeline risaliit, mille kujunduslikud aktsendid on peasissepääsu portaal, kahe ümarsamba ja balustraadiga lodza ning seda päädiv kolmnurkfrontoon.2 1883. aastal tõusis balti-saksa korporatsioon Estonias päevakorrale oma konvendi hoone ehitamise küsimus. Korporatsiooni vilistlased panid maja algkapitaliks kokku üle 10 000 rubla. Maja ehitusplats osteti Karlova mõisa maadele, mis kuulusid linna juurde juba vähemalt 1636. aastal, kui valmis esimene teadaolev linna plaan
11.2007 Prantsuse kunst 17. Sajandil 147-156 Prantsusmaa kujuneb 17.sajandi keskpaigas Euroopa juhtivaks suurriigiks. Seal algavad ka suured ehitustööd. Berninile esitati konkursikutse, kuid seda ta ei võitnud. Louis XIV tundis ennast piisavalt targana, otsustas valitseda ilma peaministrita. Selle konkursi võitis arst Claude Perrault Versailles' loss Kerge, õhuline, suured risaliidid fassaadil Põhiplaan ongi nagu 1 suur risaliit Tuntud ka selle suur park, kus leitis kehastust Andre le Notre'i fantaasia ja geniaalsus Peegligalerii Keskseks ruumiks oli kuninga magamistuba Selle läheduses Jätkati hoogsalt ka Louvre'i lossi ehitusi Selle idafassaadi projekteeris Claude Perrault' Peamiseks kaunistuselemendiks paarissambad, külgedel näha ka 2 väikest risaliiti, keskel paviljon katusel oleva viiluga (3-korruseline) Vaux-le-vicomte ehituslugu Fouquet röövis riigiraha
esialgse, varabarokse ilme. Selle perioodi ehituskunsti peaesindajaks oli itaalia päritolu meister D. Trezzini ( 1676-1734 ), kelle loomingus on silmapaistvamad ehitised Peeter-Pauli katedraal ( 1712-33 9, iseloomuliku barokse kupli ja sihvaka kellatorniga; Peeter I suveloss ( 1710-14 ), mille projekt oli lähedane ülikutemaja kinnitatud tüüplahendusele ja 12 kolleegiumi hoone, milles kaheteistkümnel üheks kokkuliidetud hoonel on igaühel eenduv risaliit ja volutfrontoon; hoone ühtset pikka fassaadi aksentueerib keskne sissekäik. Tagasihoidlik on ka teise itaallase D. Fontana ehitatud Mensikovi loss ( 1710-60 ), mille arhitektuuris aimub lähedust hollandi kodanikemajaga. Varabaroki ajajärgul rajatakse Venemaale ka esimesed pargid - Peterburi linna Suveaed ( 1704 ), millele järgnesid suviste linnalähilosside ( ka kaugemate ) pargiansamblid ( Petrhof Peterburi lähedal, Kadriorg Tallinnas ).
annaabi.ee 
