Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajalugu - kordamisküsimused (0)

1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet.
Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika . Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal , III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele.

• Palazzo Strozzi
  

• Palazzo Medici
  

2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.–18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Palladio arhitektuuripärandi edasiarendus Inglismaal Lord Burlington, Robert Adam.
Palladionism on Itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Juhindus järjekindlalt Rooma arhitektuurist . Iseloomulik sümmeetrilise planeeringu ja harmooniliste proportsioonidega monumentaalselt lihtne ehituskehand. Vältis skulpuurkaunistusi, taotles hoone vormi selget liigendatust, ranguse ja proporsiooni kooskõla, ehitise sobivus loodusega. Tõstis sammasportikuse 2. korrusele ja võttis kasutusele Veneetsia akna (sammastega kolmeks jaotatud kaaraken, küljed keskosast madalamad). Muudab vana gootipärase fassaadi õhulisemaks, valgusküllasemaks

• La Rotonda: (tegemist näidismajaga teadusprojektide tarvis), kreeka risti kujuline sümmetriline põhiplaan, igal küljel keskteljel sammasportikus, tsentraalse kupliga saal, templilaadne fassaad igas küljes, mille kõrgemad tipud mahuvad kujuteldava kaare sisse. Framuugid (sisuliselt valgmik , eraldiseisva raamiga aknaosa)
  
• 
  

• Villa Foscari: sümmeetriline fassaad, sammasportikus tõstetud 2. korrusele, kasutatud termakent, kolnurk frontoon , sammasportikus
  

• Villa Barbaro: Villa rustika eelkäija- looduses asuv villa, koos majandushoonetega: eesti mõisatele eeskuju. 2- korruseline eenduv, kõrgem keskmine osa läheb üle sümmeetrilisteks arkaadiga ilustatud tiibadeks, mis lõpevad paviljonidega, keskmise osa fassaadil dekoratiivsed joonia sambad ja kolmnurkfrontoon, kesktelje vastas purskkaev- nymphaeum, aja kujunduses kasutatud exedra vormi.
  

Lord Burlington: neopalladionismi rajaja Inglismaal, käis Itaalias Grand Touril Pallaadio teoseid uurimas. Chiswick House: meenutav väliselt La Rotondat, tiheda ruuduga termaken, aia pool veneetsia aknad. Väravas valvavad sfinksid, obeliskilaadsed korstnapiibud, exedra vormis sisekujundus. Uhke aed W. Kenti poolt
Robert Adam: põlgas Palladio ja Burlingtoni töid, ent siiski oli mõjutatud antiikarhitektuurist. Võttis kasutusele liikuvuse arhitektuuris. Kedleston Hall
3. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate: Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus.
Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/ varjude mäng, paarisambad, risaliit , tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel
Gian Lorenzo Bernini: Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära.(Peetri troon )
Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali, Rooma Ülikooli kabeli fassaad
4. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus.
Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus).
Tagasihoidlik barokk , eeskuju renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist.
Juhtivaks saab profaanarhitektuur - lossiehitus. Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maaalilisusega jääb prantslastele võõraks. Mansardkatus
Versaille’ loss on 3- osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev . Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad , peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal . Ruumid mõeldud läbimiseks.
Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria , sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi.
Peterhof . Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma „alumiste ja ülemiste“ aedade poolest, kus on rajatud ühed barokiajastu võimsamaid ja vaatemängulisemaid purskaevude komplekse. Peahoone suhteliselt pikk ja kitsas , liigendatud, ca 30 tuba, minimaalselt dekoratsioone, tiibade otstes paviljonid, mansardilik katus, pilastrid, nurki katab kvaader kivi motiiv
Rundale losss . Asub Lätis. 4- nurkne , sisehooviga, kasutatud nii kolmnurk - kui ka segmentfrontoone, katusel roosaknaid, keskrisaliidil prantsuse aknaid ja valgmikke. Valge saal.
5. Robert Adami arhitektuurieeskujud ning mõned näited tema loomingust.
Põlgas palladionismi ja lord Burlingtoni töid. Lõi uue arhitektuurilise dekoratsioonistiili- liikumine. Kasutab antiikarhitektuurile omaseid sambaid ja kolmnurkfrontoone ning võidukaare motiivi. Kedlestone Hall: 3-kordne,3-osaline hoone, mis on kaares koridoridega ühenuses, 1. Korrus rustikaalne , teised siledad, korintuse sambad, kolnurkfrontooniga, tagakülg 3-osaline, keskmine risaliit kujutatud triumfikaarena, mille ees kaares trepid. Framuugid-akna ülemine eraldi raamiga osa
Pulteney Bridge: Adami meistriteos, 3 portaalilikku ümarkaarsillust silda hoidmas, silla peal poed , kasutab veneetsiaakna motiivi, pilastrid
6. rokokoo stiili iseloomustus ja näiteid (3 objekti-interjööri).
Teokarbimotiiv, asümmeetriline kujundus- looduse vahetu eeskuju, ruumid väikesed (salongi, buduaari teke), ei kattu välisarhitektuuriga, kumerad kurved, välditi sambaid, paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid.
Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad, peeglid
Amalienburgi pargi paviljon:
Rundale lossi valge saal:
7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude- Nicolas Ledoux ja
Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited.
Rääkiv arhitektuur , ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks,
Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seniapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid.
Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega. Ledoux projekteeris linna ringikujulisena, kuigi valmis ehitati ainult pool. See on võimu väljendus arhitektuuris: keskel on bossi maja, ümber on sektorid . Ringikujuline plaan asetab kõik vaatlusvälja ja ei lase midagi varjata. Keskelt jälgib võim, kõrvalt naabrid
Newtoni kenotaaf , Bouelle: ümmargune kuul ümmargusel alusel, küpresspuud. Täiuslik kera, suuremõõtmeline, monumentaalne. Visionaarne arhitektuur uue maailma ja teaduse ülistamiseks, tegi massiivseid projekte.
Tema idee on see, et kirikute ehitamise asemel tuleb ehitada teaduse- ja valgusetempleid. Tema ideid ei realiseeritud kunagi üks-ühele, kuid tema projektidel ja joonistel, monumentaalsetel ja mastaapsetel ideedel oli suur mõju edasise arhitektuuri kujunemises, ta oli inspireeriv ja andis edasi julguse mängida suurte vormidega.
Biblioteque natsionale: hiiglasik kaarvõlv-laega hoone
8. Ampiirstiili tunnused arhitektuuris, interjööris: Napoleoni Pariis ja Aleksander I Peterburi 19. sajandi alguses.
Ampiirstiili eemärk sisekujunduses matkida Napleoni välilaagrile iseloomulikke jooni. Peen triibumotiiv seinapinnal, karniis lillevaniku motiiviga. Kasutati dooria -toskaana sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid vanaegiptuse kunstist. Suursugune , massiivne ja paraadilik. Iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus , kullatud kaunistused, vähe aknaid. Ampiirstiili iseloomulikud tunnused ka astmikfrontoon ja arhitektuuriplastika – seintele on modelleeritud temaatilised kujud.
Pariisi tuntuim ampiirehitis on Triumfikaar . Ohtralt kaunistusi, kujusid. Rou de Rivoli- pikk tänav, ühtne fassaad, meenutab sõjaväemarssimist, pidev liikumine.
Peterburis Senati väljak Aleksander I auks Napoleni alistamisel, seal peastaabihoone ja trumfikaar 6 hobu rakendiga. Hoonete seinad olid siledad ja vähese kaunistusega, siis rõhutati ehitiste suurust, mahtu, töötati välja fassaadide tüüpprojektid. Valged sambad, kollased seinad. Mihhaili palee . Admiraliteedihoone- keskel kõrge torn, 500m pikk fassaad.
9. Historitsismi mõiste ja jaotus hooneliikide alusel, 19. sajandi neostiilid (3–4 näidet iga neostiili kohta Euroopas).
Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned) , neorenesanss (administratiivhooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon , metallkonstruktsioonid.
Londoni parlamendihoone - neogooti
Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa
Cologne katedraal - neogooti, Saksamaa
Viini Kustiajaloo muuseum - neorenessans
Vladimiri palee- neorenessanss , Venemaa
National Theatre- neorenessanss, Tšehhi
Grand Opera, Pariis- neobarokk
Bode Museum - neobarokk, Saksamaa
Volkstheater- neobarokk, Austria

Arts & Crafts Movement ja William Morris `e Red House.
Inglismaal levinud kunsti ja arhitektuurisuund ,mis võttis nostalgiliselt eeskuju rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsest maaelamute lihtsast tellis - ja kiviarhitektuurist. Kunst väljendub elamutes ja peab olema kättesaadav kõigile. Omane historitsistlik olemus, teravkaared, toekas ja raskepärane mööbel, propageeris käsitööd. Tarbekunst tõsteti dekoratiivkunsti ja arhitektuuriga samale tasemele .
Red House (P. Webb)- Morrise kodu, punasest tellisest, asümmeetriline, teravkaared, järsk katus, dekoratiivsed korstnapiibud, looduslikud materjalid, mitmekesised aknad ka lansetlik- kitsas terava kaarega, väga kõrgelt hinnatud maja. Ehitati nö seest välja, oli teada tubade suurused ja nõudmised. Meenutab pigem maamaja tüüpi, esineb kindlusearhitektuuri jooni. Ineterjööris naturaalsed materjalisd- tammepuit. Erineva suuruse ja kõrgusega toad. Dekoratsioonides väga palju kohalikke lilli. Värvitoonid mahedad, looduslähedased.

Geomeetrilise ja maalilise juugendi tunnused. Charles Rennie Mackintosh ja Hill House iseloomustus. Josef Hoffmann ja Villa Stocklet` iseloomustus. Victor Horta ja tema loomingust paar näidet koos iseloomustusega.
Pearõhk sisekujundusel, looduslikud materjalid, uudsed raudbetoon materjalid. Dekoratiivset juugentit isel eeskuju loodusest, kus püüti jäljendada voolavust ja elulikke taimemotiive, iseloomulik kaaremotiiv, lehtede ja puuvõra kujundus.
Geomeetriline juugent - sirge joon, toonitatakse konstruktsiooni musta joonega , kasutatakse ümmargust kuuli liitekohtades. Märksõnad: space , color, line, patten, light
Hill House- hall ja sile seinapind iseloomustamaks taevast, selged ringi ja ruudu motiivid, paksud seinad, asümmeetriline kujundus, aknad ruudu ja ristkülikukujulised. Interjöör hubane, soe, eksootiline, hoolikalt dekoreeritud. Kasutusel tume puit, millele on kontrastiks valge ramma-tsoon
Villa Stocklet- üks uhkeimaid eramuid 20saj, marmoriga kaetud hallikas fassaad, pronksist ääred, geomeetriliselt keeruline kuid vaoshoitud kuju, asümeetriline põhiplaan, kõrge astmeline torn pika aknaga, tipus Heraklese kuju
Hotel Tassel- 3st eri osast koosnev, sõlmpunktideks trepikojad ja hallid . Eksterjöris palju toonitud klaasi, interjöris maagiline juugent, nt metallist taimekujuline post. Vetikaid meenutavad dekoratsioonid sumedas elektrivalguses. Kerge kurviline joon – hortalik joon.
Horta museum- analoogsed võtted Tasselile

Walter Gropius ja Bauhaus . Le Corbusier ja funktsionalismi põhimõtted. 5 pilotit. Villa Savoye.
Iseloomulik moodne ja uuenduslik materjalikäsitlus.
Bauhaus- kustikool, madal katus, klaasist seinad, nurgas klaasist trepikoda
Le Corbusier: „maja on elamise masin“
5 põhimõtet:

• Postidel maja
  
• Vaba fassaadikujundus, raudbetoon
  
• Lintaken (horisontaalaken)
  
• Vaba põhiplaan, kaldtee
  
• Lamekatus , katusaed
  
• Valged seinad, suured aknad
  

Villa Savoye- järgib neid põhimõtteid
13. Frank Lloyd Wright, tema preeriastiil ning orgaaniline arhitektuur: Falligwater. Alvar Aalto ja Põhjamaise orgaanilise arhitektuuri esindaja. Villa Mairea.
Preeriastiil- Väike maja, milles on palju ruumi. Madalad majad, madala kallakuga katusega , laiad rõhutatud korstnad, tugevalt eenduvad katuseääred, terrassid . Kasutab rustikaalset kivi fassaadil.
Orgaaniline arhit.- looduskeskne, sobivus maastikku . Hoone kuju sõtuvalt asukohast ebakorrapärane, ka sulptuurne. Eeslistatud looduslikud materjalid
Falligwater- „valged betoonplokid kose kohal“, asub kose kohal, vesi voolab alt läbi, mitmetasandilised konsoolpalkonid ja terrassid, kasutab paekivi ja betooni.
Aalto ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid , kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust.
Villa Mairea- L- kujuline põhiplaan, kuju sopis kurvilise joonega bassein, millele on arvukalt vaateaknaid, rõhutatud horisontaalsus, palju eenduvad detaile, fassaad rangem, ametlikum, seinapind valge, mis tõstab esile tumedad puitosised
14. Art Dèco ja teise põlvkonna pilvelõhkujad: Chrisler Building , Empire State Building.
Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 1925–1940. Hõlmab endas segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Dekoratiivkunst, elegantne, glamuurne, funktsionaalne, modernne .
II põlvkond- Pikem ja sihvakam kuju võrreldes Ipk, fassaad toimib kütteallikana, peegelklaasid, konditsioneeri kasutamine, suurenenud valgusnõuded
Chrysler Building- maailma kõrgeim telliskiviehitis, kasutab detaile chrysleri autodelt, kasutatud roostevaba terast katmaks astmeliselt katust. Kasutatud art decole isel sik-sak mustrit akende disainis tipu osas.
Empire State Building- Omaaja kõrgeim ehitis, metallkarkassil, fassaad kaetud hallika Indiana paekivipaneelidega, meenutab oma astmelisusega antiikset egiptuse või azteegi püramiidi
15. Minimalism arhitektuuris ja Mies van der Rohe Seagaram Building – kolmanda põlve pilvelõhkujate stiil.
Inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Kasutatakse lihtsaid (geomeetrilisi) vorme, avatud ruumi, tihti musta ja valget, dekoratsioone ja kaunistusi on minimaalselt. „Less is more“
Seagram Building- eeskujuks kõigile 3nda põlvkonna pilvelõhkujatele, tuletõrje eeskirjade tõttu kasutatud struktuuris pornksikarva talasid, mis on nähtavad läbi klaasi, kuid seesmine osa rajatud betoonist.
III põlvkond- üleni toonitudklaasiga kaetud fassaad, suur läbipaistvus, hermeetiline, täielikult konditsioneeril hingav, kompaktne kuju, nn mustade pilvelõhkujate ajastu