TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Aivar Erik HERALDIKA Referaat Juhendaja: Kalev Jaago Viljandi 2011 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................
asetati ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. Peaasi, lapsele sisendati maast- madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus heerold turniiri juht, vapinduse asjatundja Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud
ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp Filmikunst Lumiere T.A.Eddisson 1877 fonograaf Johannes Pääsuke Erinevaid infoallikaid kirjeldada Heraldika ehk vapiteadus (eksamil) Värviline, juriidiliselt kinnitatud, süboolika Koosneb: Kilp (põhiosa) viikingikilbi kujuline, kuldne (joonistamisel täpistada) hispaania kilp, must (joonistamisel ruuduline) prantsuse kilp, sisine (joonistamisel merelained) saksa kilp, punane (joonistamisel jooned ülalt-alla) naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus) Lubatud on kasutada vapil kaks metalli (kuld ja hõbe) ja viit erivärvi ja ainult isasloomi (suunaga
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
õppimine. Pärast seda sai temast kannupoiss- tänapäeval halvustav tähendus truu kaasajooksja tähenduses, tuleb sõnast kannus- käib hobusele vms. Ta võis kanda isikliku relva, saatis oma isandat sõjakäikudel, kaitserüü ja relvastuse hooldamine/selga aitamine isandal. Kui kannupoisi aastad olid läbi, siis 18-21a. Toimus rüütliks löömine,löödi mõõgaga õlale või pähe. Igal aadliperekonnal oli oma lipp ja vapp, vapiteadus heraldika. Rüütliturniirid olid reeglina kolmepäevased. Koguneti varem, püstati telgid, pidutseti. Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused. Rüütli relvastus jagunesid kaitsevarustuseks(kilp, kaitserüü. Ründerelvad jagunesid kaheks: lähirelvad(mõõgad, odad, piigid, sõjakirved) laskerelvad e. Kaugrelvad(vibud, ammud,
Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele
Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis,
2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga. Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle keskel tikitud kristliku sümbolina rist. Võidupüha eelsel jmalateenistusel, 17. juunil 2001 kinkis Naiskodukaitse kogudusele lipu, mille andis üle Naiskodukaitse ülem Dagmar Mattiisen. Lipp valmistati heraldika- kunstnik 7 Priit Herodese kingitud kavandi järgi Tallinna lipuvabrikus. Lipu valgel kangal on punane mantova rist ja selle peal kuldkollase äärisega mustal sõõril heraldiliselt vasakule suunatud mõõka hoidev hõbehall soomusvarrukas käsi ning kaarjas E täht. Lipu vardapoolses ülemises nurgas on Tori valla vapp. Vardaehiseks on kuldne rist, mille peal punane heraldiline roos, mille süda- mikuks kuldne süda ja sellel must rist
Vasall vandus senjäärile truudust, tasuks andis too vasallile maavalduse- lääni. Seal omati piiramatut võimu; hierarhiline üks lepingu poole teisest kõrgemal; isikuline kehis põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Tagajärg: vasallide suure iseseisvuse tõttu oli maa äärmiselt killustatud. Väikefeodaalid rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud. Suurfeodaalid krahvid, hertsogid, vürtsid, grandid, parunid. Kõige tipus kuningas süserään. Heraldika - Rüütliseisuse liikmeil kombeks lisada oma ristinime juurde kohanimi ning tarvitada sugukonna tunnusena vappi pärilikult edasiantav sümboolne värviline märgis, mis on loodud kindlate reeglite alusel. Ajapikku hakati koostama aadlimatrikleid. §7 Viikingid ja nende kultuur Viikingid olid põhjarahvad, Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume
sajandist, sisaldab andmeid Eesti maakondade suuruse kohta adramaades. Preestrid ei loendanud inimesi vaid majapidamisi. Lähtudes talude arvust ja ühe talu keskmiselt elavate inimeste arvust on pakutud tolle aja Eesti elanike arvuks 100 000-200 000. Ligilähedast rahvaarvu on võimalik välja arvutada 16.- 18.sajandi maa-ja adramaarevisjone, mida korraldasid uued peremehed vastsete valduste maksuvõime väljaselgitamiseks. 2000a andmete järgi 1,37milj elanikku Eestis. 20. Heraldika def japõhimõisted Heraldika ehk vapindus uurib igat liiki vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. (heerold ehk kuulutaja-ametimees,kes tundis vappe). Vapid tekkisid Lääne-Euroopas 12. sajandil, kui ristirüütlite kilpe hakati kaunistama värviliste maalingutega. Värvilised sümboolsed kilbimärgised olid kaugele nähtavad, mistõttu raudrüü alla varjuv rüütel oli äratuntav. Rüütlid hakkasid oma vappi kandma nii lahingutes kui ka turniiridel
. Teaduseks sai statistika 16 saj Itaalias ja 17 saj Saksamaal. Tsaari Venemaal oli statistika heal tasemel ja sõjaväe komplekteerimise huvides hakati 17 saj korraldama majapidamise loendusi. 18 toimusid hingeloendused. Eesti ja Liivimaa kubermangude statistikatoimikud loodi 1834. aasta ukaasi alusel. Esimene rahvaloendus Eestis ja Liivimaal oli 1881. EV rahvaloendused 1922 ja 1934. Tänapäeval on võimalik rahvaloendusel osaleda ka arvuti vahendusel. Heraldika def ja põhimõisted- vapindus , ajaloo abiteadus, mis uurib linnade, riikide suguvõsade jne vappe, nende teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis , mida valitseja riik, viimase osa ( maakond, vald) kasutab. Vapidiplom- spetsiaalne tunnistus. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel- omapärane kaunistus- keep, mis langeb kroonitud kiivri alt
teenistuslehed, vanglatoimikud. Kuna kõik vähegi aktiivsemad said tsaarilt mõne ordeni, niisama tublid ja aktiivsed olid kirjas muudes nekroloogides ja vangitoimikutes on pätid, kujutavad need materjalid suurt isikuandmete kogu, nendest leitavatesse hinnangutesse tuleb suhtuda see-eest etteaatlikult. Vesimärgid Vesimärkide uurimine on seotud paleograafiaga, hea oleks neid uurida koos dokumendiga. Uurimisel aitavad kaasa sfragistika ja heraldika, mis aitab vappide arengu põhjal filigraane dateerida. Uuritakse ka paberi koostist, vesimärgid aitavad analüüsida paberi vanust ja päritolupaika. Probleemid: · Vesimärkide leidmine & identifitseerimine · Dünaamika ja variantide paljusus Ühes veskis kasutati ka mitut raami (erinevad jooned) või erinevaid märke, vahel kasutasid erinevad veskid sarnaseid märke ning vahel on aegrida katkestatud. Leidub ka hulkuvaid vesimärke, mis dateerimisel üldse ei aita.
isanda sõjaväes, toetada isanda poliitikat, nõuandmine, vajadusel lunaraha maksmine (kui isand langeb vangi) Senjööri ülesanded: (lääniisand) Lääni andmine, vm. Tulusa ametikoha andmine, Vasalli kaitsmine Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht. LÄÄNIPÜRAMIID Kuninga süserään. Suurfeodaalid- krahvid, hertsogid, vürstid, grandid, parunid. Väikefeodaalid- rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud HERALDIKA Ajaloo abiteadus- teadus vappidest. Rüütlite sugukonna tunnusena kasutati vappi. Vanimad on kolmnurksed. Mida keerulisemaks vapikilp muutub seda hilisema vapiga on tegu. INGLISMAA KUJUNEMINE 1066 hakkavad Inglismaad valitsema Normannid. KÕRGKESKAEG 11.(teine pool)-14. saj KESKAEGNE PÕLLUMAJANDUS IX saj-ks oli feodaalsuhted põhiliselt välja kujunenud. Kadunud olid vabade talupoegade kiht. Sõltuvate talupoegade kiht kujunes järgmiselt
Chiesa di Sant' Andrea al Quirinale - Peafassaad on vaatega Via del Quirinale nagu ka San Carlol. Erinevalt San Carlost on hoone tänavast kaugemal ja ruum väljaspool kirikut on ümbritsetud madala kaardus kandilise seinaga. Kuplti ümbritseb ovaalne silinder ja suured volüüdid. Peaportaali kohal olevat poolringi kujulist verandat hoiavad kaks joonia sammast. Üleveranda küünib Papmhili patrooni heraldika vapp. Francesco Borromini (1599 1667) Itaalia arhitekt ja Bernini rivaal, kes juhatas keerulise ruumipaigutuse ning dünaamiliste põhiplaanidega sisse Rooma hilisbaroki. Üks fantaasiarikkamaid ja uuendusi püüdlevamaid Taalia arhitekte. Tema peamisteks töödeks on Rooma San Carlo alle Quattro Fontane kirik ning Sant' Ivo alle Sapienza ülikoolikirik San Carlo alle Quattro Fontane - kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga
annaabi.ee 
