BAROKK JA ROKOKOO ITAALIA BARKOKK 1. Peetri väljak vatikanis, Bernini Carraci laemaal HISPAANIA BAROKK FLANDRIA BAROKK HOLLANDI BAROKK Piima kallav teeenijatüdruk, Vermeer Danae, Rembrandt Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini
Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Lossis on kabel, ooperiteater 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale tasandile. Lahingute saali seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal. Veel on Versailles` lossis Kellakabinet, Keiserlik magamistuba, kabel. Louis XIV magamistuba oli pilkupüüdvalt kaunistatud: kuldsed ilustused valgel tagapõhjal. Peeglisaal on hiigelsuur sädelev galerii 17 aia poole avaneva aknaga. Vastasseinas on 17 valeakent, mis kokku pandud rohkem kui 500 peeglitahvlist.
puud-põõsad lõigati kujunditeks.Taheti parandada & ilustada loomulikku loodust,täiendada ja seda mõistusesüsteemile allutades.Palju skulptuure ja purskkaeve. Loss seest: *palju stukreljeefe *värviline marmor *peeglid(aknaga vastassuunas,et võimedada peeglite sära mõju) *lühtrid *kuningannasaal e rahusalong , kuningasaal e sõjasalong, peeglisaal. *siseruumid vastuolus välisilmega *on eeskujuks olnud mitmetele Euroopa lossile Venemaal: Lülitus 18.sajandil Euroopalikku kunstiellu. 1703.a alustas tsaar Peeter I uue linna rajamist St.Peterburg Kutsus mujalt (näiteks Itaaliast) arhitekte,kunstnike. Eelistas hollandipärast klassitsismi. 1)Domenico Trezzini Peeter I katedraal,Peterburi Ülikooli peahoone 2)Bartolomeo Rastrelli - Talvepalee,Katariina loss
Pariisi rahukonverents: 18. jaanuar 1918 Versailles'kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Möödus viis aastat ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale.
valmistama jäätist ja kääritama vahuveini. Kasutusele võeti kasuliku söögivahendina kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV ajal hakati Pariisi rajama raamatukogusid, tähetorn ja botaanikaaed. Lähiminevikus on Versaille loss saanud tunnustust kohana, kus sõlmiti Versaille rahuleping. 28. juunil 1919. aastal tehti seda liitlasriikide Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kuulsas Versaille lossi Peeglisaalis. Tänapäevalgi on Peeglisaal olnud suureks tähelepanu tõmbajaks oma suursugususega. Saalis on 357 peeglit, mis katavad ruumi 72 meetri pikkuses ning peegeldavad valgust 17 suurest, maast laeni ulatuvast aknast. Uhke ruumi rajajaks oli Charles Le Bruni. Versailles’ oli suurejooneline barokiajastu loss, mis on tänapäevaks muutunud kogu maailmas tuntud tsivilisatsiooni, ohjeldamatute lõbustuste ja võimutäiuse sümboliks. Loss on külastajate arvult teine turismiobjekt Prantsusmaal Louvre’i järel
Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1.Peeglisaal (tundub suurem, valgem) 2.uhke park 3.Sõja salong, Rahu salong 4.skulptuurid, maalid 5.kristall-lühtrid 7.Kes olid invaliidid (neile ehitati kirik Pariisi)? 8.Iseloomustage lühidalt prantsuse barokk-kunstnikke. De la Tour Le Nain Callot 9.Mis on ideaalmaastik ja heroiline maastik? 10.Milline on inglise park? 11.Nimetage 2 tuntud inglise arhitekti. 12.Millised flaami kunstnikud tegutsesid edukalt Inglismaal? 13
Miks? Kõige enam meeldis mulle barokk koos oma meeliköitva arhitektuuriga. Barokkarhitektuuris puudus korrapärane rahu, kõik liikus ja lainetas. Hoonete fassaadid olid igaüks kui omaette kunstiteos, mille sarnast teist ei olnud. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, mis omakorda talletab kõik mälestustesse. Eriti meeldib mulle Prantsusmaal olev Versailles loss, mis on Euroopa suurima pargi- ja lossiansambliga. Eelkõige köidab mu meeli lossi peeglisaal. Ma ei ole küll ise seal käinud, kuid tulevikus sean sammud Prantsusmaale.
24 Diego Velazquez /velaskes/ - on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda ,,Infant Balthasar Carlos" ,,Kojadaamid" (ehk ,,Õuedaamid") Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on 25 Versailles` /versai/ loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal (ühes seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlikud, väikesemõõtmelised maalid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid
rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks? - Sundis aadlikud riigiteenistusse või sõjaväeteenistusse - Keelati prantsuse piibel, tühistas Nantes'i edikti ja usuvabadus - Alaline sõjavägi - Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtes kulla- ja hõbedavarudes. - Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? Riseljöö ja Masarään Mille poolest oli eriline Versailles'i loss ja park? Louis IV lasi ehitada. Peeglisaal kõige uhkem ballisaal. Põõsad olid pügatud erinevateks kujunditeks. Geomeetriline planeering. Teed sirgjoonelised. Purskkaevud. Hooned rokkoko (barokk) stiilis. Umbes 2000 tuba õukonna jaoks. -Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? Ta ostis võimalikult vähe asju sisse ja palju asju välja. Asutas manufaktuure, kuhu riik pani raha, nt siidi, paberimanuaktuur. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil?
saj. keskpaigani. See on üks maailma suurimaid muuseume., mis ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Muuseumina avati osa paleest 1793. a. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. Ma ei saanud käimata jätta ka Versailles loss mis on võrratult kaunis losside kompleks, mis ehitatud Prantsusmaa Päikesekuninga Louis XIV ajastul ning asub asub Pariisist 20 km kaugusel. Maailmakuulus on Versailles'i lossi Peeglisaal, kus on 357 peeglit, mis katavad ruumi 72 meetri pikkuses ning peegeldavad valgust 17 suurest, maast laeni ulatuvast aknast. Lisaks pole Versailles´ tuntud ainult kui Prantsuse kuningate residents, vaid seal kirjutati 1919. aastal alla ka Versailles` rahuleping, millega lõppes esimene maailmasõda. Viimasena lähen ma Rooma. Roomas elavad kõrvuti kaasaeg, antiikmüüdid ja ajalugu.Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest üks kõige rikkamaid linnu.
Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee- ja kohvijaoks Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma Amalienburgi lossi peeglisaal Münchenis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Amalienburgi lossi laeornament Click to edit Master text styles Second level Third level
- Maalis inglise õukonnas. - Kusti ja situti sinna kuhu taheti - ,,Henry VIII" , ,,Kristus hauas" - Sünnimärgid karpides. - Versailles'i ümber prantsuse stiilis park geomeetriliseks pügatud. - Peeglisaal (kõige kaunim ruum) - Venemaa: - Talvepalee (trepikoda väga uhke) - Peetri õu (Peterhof) väga uhke ja ilus - Katariina loss (asub tsarskoje selos) merevaigutuba(kadunud restaureeritud) - Peeter I skulptuur on ka barokne - Saksamaa - Dresden (sulanud linn): Maria kirik (uuesti üles ehitatud, muutub mustaks), Zwingeri loss (suur üleujutus 2002, skulptuurid heledad, muutuvad mustaks),
Prantsusmaa pidi kaitsma hugenotte. 13. aprill 1598 (Henri IV poolt välja antud) Tänu millistele muutustele tugevned Prantsuse kuningate võim 17. s, nii et me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks? Valitsus tsentraliseeriti, aadelkond pidi minema riigiteenistusse ja absolutismi kujunemine. Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? Richelieu ja Jules Mazarin. Mille poolest oli eriline Versailles'i loss ja park? 1. Peeglisaal 2. Tohutult suur ja väga uhke 3. Piiratud müüriga 40 km 4. Õukonnamuuseum 5. Pargis asusid väikesed lossid Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? Ta hoidis ära pankroti, arendas kaubandust(mis tähendas rohkem tulu). Teda peetakse ka prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? Uhked rõivad Baroki kujunemine Loodus muutus maalimisobjektiks
Seega võib öelda, et konkurents on küllaltki suur, kuna mõned neist on tegutsenud aastaid ja saavutanud häid tulemusi kõikjal maailmas. Kuid tantsukooli algataja silmis on kõik olemasolevad tantsukoolid mõnes osas ühte tüüpi ja V-Mix Tantsukool tahaks aga õpilastele õpetada uusimaid tantsuskeeme ja unustamatuid showsid. V. TURUNDUSE STRATEEGIA 4.1 Turustamine Esialgu alustame tantsukooliga Jõhvis. Peamine asukoht oleks Jõhvi Kontserdimaja peeglisaal. Selleks tuleb rentida 1-2 peeglisaali. Leian, et Jõhvi oleks hea koht selle loomiseks, kuna see Jõhvis ja selle ümbruses (Ahtmes ja Kohtla-Järvel) elab suhteliselt palju noori inimesi kellel ei ole eriti tegevust ning tahaksid mida uut proovida ja nii mõnedki tahaksid kindlasti vahetada oma tantsuringi. Juhul kui ettevõte laieneb, saab suuremates linnades rentida ka suurema pindalaga saale. Rentida saale on mõtekam kui
vahepealne vorm. Seal piirasid kuninga võimu rahvaesindused, millele kuulus õigus seadusi välja kuulutada või kuninga antud seadusi kinnitada. Oli Inglismaal. 5. Versailles ja Louis XIV õukond Louis XIV pidas Pariisis asuvaid keskaegseid kuningalosse kitsaks ja vanamoodsaks ning hakkas uut residentsi ehitama Pariisi lähedal asuvasse Versailles külla. Lossis oli kokku 2300 ruumi ning 67000 m² põrandapinda. Kõige uhkem ruumid oli peeglisaal, kus laemaalingutes kujutati kuninga võidukaid lahinguid. Ehitamisel said tööd parimad arhitektid ja kunstnikud. Kõik tähtsamad isikud liikusid ümber kuninga. Aadlikud pidi järgima ranget ja keerulist etiketti. Louis XIV oli väga uhke oma kaunite jalgade ja balletitantsu oskuse üle. Väliskülalised olid sellest toredusest pahviks löödud. Juba kuninga ärkamine hommikul oli eraldi suur tseremoonia. Terves lossis oli ainult
Fassaad 3-korruseline. Ülemisel 2-l korrusel võimsad sambad. Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN- MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal (akende vastas peeglid). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Louix'i tähtsamad ruumid kaunistatud stukkreljeefidega, marmoriga, seina- ja laemaalidega. Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure
Sai eeskujuks kuninga esinduskojale. Algselt kutsuti Itaaliast Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. *Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism
prantslastele võõraks. Mansardkatus Versaille' loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Peterhof. Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal,
taandub seinapind* Zwingeri loss- (prantsuse park, mis on geomeetriliseks pügatud). Katusel on skulptuurid, mis aastatega tumedamaks muutuvad. *Sans Souci loss- loss maa peale ehitatud. Hoonepind on kaunistatud baroksete skulptuuridega. Seal pargis on barokne Hiina teemaja. ( Berliini lähedal linn) * Pr.maal. Versailles loss- (torn rensanss)(vasaat pernini barokk)Hiiglaslik kompleks, kus ei ole ühtegi vannituba ega WC-d. Olulisim ruum PEEGLISAAL-Ühel pool aknad, teisel pool peeglid, ning keskel on kristallid. Kõik need peegeldavad valgust , hästi ilusti. Väga suurejooneline ehitis.* Venemaal talvepalee-Valitsejate talvine eluase.*Eesti suurim barokne hoone on Kadrioru loss-Madalam osa on Pätsi aegne ehitis. Arhidekt Michetti venemaalt. Suur valguse saal , kõige suurem ruum. *Narva raekoda- ei ole originaalkujul säilinud. NARVA OLI KUNAGI SUUR BAROKNE LINN; AGA SÕJA AJAL HÄVITATI.
jagada, kuid meeskonnad uputasid need Ingl. Sadamas ära (21.juuni 1919 Scapa Flow`s ) Põhjalikult : · Versailles'i rahuleping Saksamaaga kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Lepingu sõlmimisaeg ning koht polnud valitud juhuslikult: 28. juunil möödus viis aastat I maailmasõja ajaendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Versailles'i lossi Peeglisaal oli aga Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. Ka Pariisi rahukonverentsi alguskuupäev polnud valitud juhuslikult. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. · Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: Marjanne Priidik 12
Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul
Mansardkatus Versaille’ loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. 14.Louvre, Versailles- algus, ümberehitused ja tähtsus kunstiajaloos
kollased toonid. ,, Toledo äikeses". Diego Velazquez on kuulus e elk õige portree maalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda. ,, Infant Balthasar Carlos". ,,Kojadaamid" (ehk ,, Õuedaamid" ) Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku il me ga. Tuntui m barokse ehituskunsti näide on Versailles` loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil ela ma Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsai m Peeglisaal. Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, ge o m e etrilisteks kujunditeks pügatud puudpõõsad Holland Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania v õi mu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism. Maalikunst Se e kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlikud, väikese m õ õtmelised maalid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud zanrid olid natüür mordid ja olustiku maalid,
annaabi.ee 
