Vastus leiad õppematerjalist: Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis (1)

Ajalugu - Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

3 HALB

Esitatud küsimused

Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile?
Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid?
Millised olid LääneRooma ja IdaRooma suuremad kultuurilised erinevused?
Mis on majusklid ja minusklid?
Mis on palimpsest?
Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel?
Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud?
Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku ja kohanimevaramut?
Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik reception studies lähenemine antiigile?
Kesksed USA millised Venemaa antiigitõlgenduses?
Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs millised Venemaal?
Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga?
Millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt?
Milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk?
Miks on uusaja Euroopas tekkinud nii palju probleeme antiigi materiaalse pärandiga?
Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis?
Milliseid kirjanduslikke ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta?
Millal hilisemas Euroopas?

Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis.

Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele.
Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjandusžanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika . Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast.

Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile?
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud:
ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)
kasutatakse pastišši (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed
fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu
ideede lõtv seotus
paranoilisus
kindla teemaderingi eristamatus
postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšilikud elemendid, („taaslähenemine elule“) püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel;
Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi.
Modernism lükkas kõrvale kõik väljundid mistahes kunstiliigis, mis olid muutunud traditsiooniliseks. Vanu vorme küll kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides.
Olulisemad hoiakud/jooned modernistlikumas kirjanduses:

Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega
Progress versus võõrandumine
Uue (ja alternatiivse) otsingud
Pidev enda ületamise püüe
Kunstivoolude teke (uue otsimine!) .

Picasso „ Silenos “ , Giorgio de Chirico „Adriane“

Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal.
BAROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine – Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika – John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,
Vastandite ja kontrastide kunst – nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga.
Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist.
Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik.
Väga emotsionaalne – empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik).
Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud.
Renessanss:
Taaselustati antiikaja kirjandusžanre
( bukoolika , eepika; 16. saj. draama )
 Avastused, teaduste areng
 Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine
 Tõlked, antiigiainelised teosed
 Arhitektuuris sambad ja kuplid
 Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis
 Ooperi algus ( Jacopo Peri Dafne , 1597
R. draama : Draama taasavastamine 15.-16. saj.
 Püsivate teatrite ehitamine
 Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju
( Seneca , Plautus)
 Ka luuleteoreetilised käsitlused
(Aristotelese, Horatiuse „Luulekunstist”)
 Vähem tähtsad Terentius, Euripides ,
Sophokles ( Aischylos mitte)
 Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471
Romantism (18.saj lõpp – 19.saj) :

uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus , improvisatsioon , tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid.
Sümbolite tähtsus
Žanripiiride segunemine
Mineviku ja müütide poetiseerimine
Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu
Vabadusliikumine
Rahvuskultuurid
Paganluse idealiseerimine
Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine.

Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid.

Vastus: 300, Meet the Spartans, Ulixes jt
Mõõga ja sandaali filmid, üsna sisutud teised, olid moes 60datel, arvatakse kohe, et kui filmis on hõlst ümber, siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, ülimalt popp viimasel ajal on olnud Termopüülide lahing, näide vastupidavusest on spartiaatide faalanksi marssimine. 2.Mõõga ja sandaalifilmid spagettiwesternid, tänapäevased. Herakles, Odysseus . (multikas, pärisfilm, teleseriaal). Termopüülide lahing – 300. (algul graphic novel – 1998 – frank miller); travestia – meet the spartans. Funktsioonid: teadvustamine , harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb).
1)müütidel põhinevad filmid
2) ajaloosündmustel põh. Filmid
3) müüte ja ajaloosündmusi põimivad filmid
Veel filme: Gladiator, Clash of the titans , The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt. Palju pannakse n-ö hea kassamüügi nimel juurde, mitte tegelikkuses esinenud detaile.
Esimestes filmides oldi originaalitruud.

Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses.
Kirjeldage Johan Joachim Winckelmanni rolli klassitsismi põhimõtete sõnastamisel.

Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid . Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia , näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal.

Teoreetilise aluse rajasid W oma kirjutistega, maalikunstnik Mengs ja Piranesi (veduudigraveerija). K. taotles lihtsust ja selgust ning võttis eeskujuks antiigi vastavalt W 1755. Aastal esitatud juhtmõttele: „Ainus tee kuidas saada suureks ja, kui võimalik, jäljendamatuks, on antiikrahvaste jäljendamine“. K-le oli omane normatiivsus ja harmooniapüüdlus. Oli Klassitsismi toereetik ( 1717 -68), nimetati saksa arheoloogia ja uuema kunstiteaduse isaks. Klassitsism – otsene orienteerumine antiigile. Käis Pompei ja Herculaeneumi väljakaevamistel. „Üllas lihtsus ja vaikne suurus.“
Klassitsism pidas oluliseks kõrge ja madala stiili (komöödia ja tragöödia) ranget lahushoidmist, ning püüdis viljeleda kõrgžanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödiažanris hinnati õpetlikkust. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja-, koha-, ja tegevusühtsuse) põhimõte. Luules hinnati puhtaid riime.

Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani.
Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal.
keskajal – inimese eksirännakute allegooria. inimese otsingud ja vaevalised rännakud. rändajat tabavad kiusatused ja katsumused, kannatab, peab neist üle saama; elab läbi vintsutusi elumere lainetel. „väikene laevukene elumere lainetel“ - pilt Odysseusest keskajal. (ka kunstis) – hingelaevuke, navicula animae. katsumused, enne kui jõuab koju/rahusadamasse. hing leiab rahu, leiab õige koha, kus võib rahulikult edasi elada. Odysseusest saab peaaegu märter.
Ilmalikumas plaanis kujut. Odysseust ka rüütlina, kes rändab ja tahab jõuda oma unistuste naise Penelopeni Ithakal. Penelope kuju on kreeka mütoloogias omapärane – teist sellist kahtlusteta truu ideaalnaise kuju kreeka mütoloogias pea polegi, tavaliselt on meeskangelastel ikka naiste pärast suured probleemid.
Odysseus klassitsismi- ja barokiajal – tuuakse esile ta teine omadus – tarkus ja kavalus . Viimane oli klassitsismi ajal lausa lemmikteemaks. Odysseus/Faust.
Keskaeg vaatles Odysseuse lugu läbi kristliku prisma: mastipuus nähti risti, laevas kirikut, rännakus endas teekonda läbi kiusatusi (sireenid, Kirke ) täis elumere koju rahusadamasse.
Juba Vergilius toetus „Aeneises“ Odysseuse teemale. Keskajal sai Odysseuse rännakust kristlik allegooria. Dante kasutas Odysseuse enda kuju, ent mitte tema rännakuid. 19.sajandil leidis Odysseuse Alfred Tennysson, 20ndal sajandil James Joyce, Jean Giono, Nikos Kazantzakis.

Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel?
Tänu munkade ümberkirjutustele ja ka Aleksandria raamtukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja tekste kirjutati ümber.
Üks ta suuremaid teeneid kultuuriloos on Vivariumi kloostri rajamine perekonnamõisasse Joonia mere kaldal . Klooster hoolitses munkade vaimuliku ja ilmaliku hariduse eest, täiendades usuõpinguid klassikalise haridusega. Vivarium tegutses veel 630. aasta paiku. Ta pani aluse Vivariumile - munkade kopeerimistöökojale. Eesmärk koguda kokku antiikajast pärinevaid tekste ja neid kopeerida/ümberkirjutada. Eriti head leiud need, mis olid kloostrites aastasadu n-ö tolmu kogunud ja leiti juhuslikult.
Cassiodoruse teoseid loeti keskajal, kuid teda ennast eriti ei tuntud. Tema nime ja eluloolisi tõiku kirjeldati tihti vigasel. Pärast võimult tagasitõmbumust asutas kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju ning laskis neid (sh paganlikke käsikirju) munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskaja. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku „Institutiones“. C on kirjutanud ka kroonika „Maailma loomisest“, kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi.

Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused?
Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises.

Mis on koinee ?
Koinee oli Antiik-Kreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunemsel.

Mis on majusklid ja minusklid ?
Majusklid - suurtähed, minusklid – väiketähed. Vastus: Majusklid – suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, näit ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist, jäid majusklid kasutusele ehiskirjana.
Minusklid – väiketähed, tähed, mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4. saj m.a.j.; nende arenenumast kujust – Karolingide minusklitest- lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9. Sajand m.a.j.

Mis on palimpsest ?
(kr. K. „uuesti maha kraabitud“ ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero „De re publica“ („Riigist“), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate Dei“ („Jumala riigist“).
Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud.

Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis.

Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr,

sõdurkeisrite periood (235–285); Constantinus I (Suur) (valitses 306–337)
Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt ( Edictum Mediolanense)

kultuuriliselt: üleminek papüüroselt pärgamendile 2/4. saj.

Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel).

Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid.
Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõrateks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud, jäid need unustusse, neid ei peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud paljud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid.
Teiseks hävimise põhjuseks on tekstide maha kraapimine käsikirjadelt taaskasutamise eesmärgil.

Tooge näiteid antiigiteemade kasutamises William Shakespeare ’i loomingus.
Shakespeare võttis eeskuju paljudest ladina autoritelt. „Eksituste komöödias“ kombineeris ta kaks Plautuse teost omavahel ja kasutas tegevuskohana ka Ephesose amfiteatrit. „ Romeo ja Julia“ võttis eeskuju Ovidiuselt. Teosed nagu „ Julius Caesar “, „ Antonius ja Kleopatra “, „Timon Ateenast “, „Pericles“, „ Venus ja Adonis “... «Eksituste komöödia» seostub Plautuse äravahetamiskomöödiaga, mis jutustab kaksikvendadest Menaechmustest. Tragöödias „Titus Andronicus“ põimis kirjandusest pärinevad ajaloohõngulised sugemed kindla isiku (Bütsantsi valitseja) koht Ovidiuse õuduslugudega. Brutuse biograafia alusel „Julius Caesar“- meisterlikud karakterid; „Troilus ja Cressida“- traagiline komöödia, antiikne tõlgendus.
Antiikainestikul kirjutatud näidendeis on Shakespeare alati käsitlenud oma aja probleeme ja andnud antiikaja kangelastele oma kaasaegsete iseloomujooned, lüürikas- „Venus ja Adonis“.

Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias.
Tragöödiad: Jean Racine „Phedre“, „Iphigénie“
Komöödia: Moliere „Amphitryon“.

Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce’i romaanis „Ulysses“.
James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri „Telemachos“, teise „Nestor“ ja nii edasi .

Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest.
Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck , Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennaksedSchlegelid. Goethe „ Iphigeneia Taurisest“, Heinrich von Kleist „Penthesileia“ .

Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel?
Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate žanrite viljelemine oli prestiižne. Romantismile sobis müüditemaatika.
*traditsioonide toetamiseks ( konventsionaalne , konservatiivne eesmärk) – antiigi pärandi kinnitamine positiivses mõttes. kaasaja raamides oleks kaasaeg kinnituseks , et asjad tõesti peavad niiviisi olema
* protesti väljendamiseks kaasaja suhtes- näidata, et antiikajal tehti midagi teisiti. (revolutsiooniline eesmärk) nt romantismiperiood: isikuvabadus , vabaduse ideaal – näiteid toodi just antiigist . lemmikkangelane oli Prometheus , kes hakkas Zeusi vastu protestima.
*esteetiliste eeskujude leidmiseks – kasutamine kunstilistel eesmärkide. eeskuju leiti nii kunstivormides, nt skulptuurikaanonite järgimises, kirjanduse põhimõtetes – nt poeetikateooriad – eriti klassitsistlikus traditsioonis hakati järgima.
lisaks: antiikaja mälestisi on väga praktiliselt ära kasutatud, nt antiikaja templite sambad kristlikes kirikutes; kujude osad, mida kasutatakse teistsugusel otstarbel – sel kujul mälestiste kasutamine kuulus ka antiikaja enda juurde. nt hilisemal rooma ajal, kui keisrid kiiresti vahetusid, tehti neist kujud vahetatavate peadega, et nii palju marmorit ei kuluks.

Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel?
Roomlased võtsid oma keele nimetuse üle neid ümbritsevas Latiumi maakonnas elavatelt latiinidelt.
Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest – Latiumi maakond Tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid . u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150 a. 338 eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima . Selle 160 a-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel – Lingua Latina . 1. saj-ks eKr, kui ladina k. oli juba väljapoole Itaaliat levinud, võttis Cicero kasutusele uue sõna: Latinitas. Lingua Latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiižne keel. Lingua Latina oli üldmõiste, Latinitas tähendas prestiižset keelepruuki.

Milliste astmetena ja miks kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke
funktsioone?
Ladina keele korduv suremine ,s.t elava keelefunktsioonide kaotamine:

Emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele – 9.-12. sajand

813 Tours 'i kirikukogu: preestrid peavad ladinakeelset piiblit ette lugema ja tõlkima romaani keelde.

Põhja-Prantsusmaa ( karolingid ) – 9.saj I pool
Lõuna-Prantsusmaa (provansi k) – 9. saj keskpaik
Itaalia- 9. saj II pool
Hispaania – 10. saj I pool jne.

Pidevus keelearengust ja uuendustest mööda vaadata. Keele hääbumine.

Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud?
16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng).
Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku – võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida.

Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)?
16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures.

Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid.
Vastus: a) isikunimed (vähemalt 2 nime; praenomen ja nomen ): Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed ( Cornelius , Lucius- Lucia , Marcus , Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed:
Augustus> August, Augusta , Gustav;
Aemilius> Emil, Emilie , Milli;
Constantinus> Konstantin;
Antonius>Anton, Antonina, Nina;
Claudius > Claudius, Claudia ;
Julius>Julius, Julia, Juliana/e jne.
Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi- ja omadussõnadest.
b) kohanimevaramu. Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr-1. saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht.
Augusta Raurica-Augst ( Sveits ); Augusta Treverorum – Trier (Sksm); Augusta Uscorum – Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria – Aosta (Itaalia);
Caesaraugusta – Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda – Kaiserswerth; Caesaris Praetorium (Kaiserstuhl);
Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi.
Colonia Agrippina> Köln;
Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks:
Lugdunum> Lyon, Augusta Raurica-Augst (Šveits).

Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid.
Tänu varastele kokkupuudetele on inglise keelel pikem kogemus latinismide integreerimisega oma keelde. Tänapäeval on inglise keelel kõige avaram sõnavara. Inglise keelde võeti ladina sõnu kõikidest ladina keele perioodidest alates klassikalise perioodi antiikautorite sõnavarast kuni keskaegsete sõnadeni välja.
supervenire (kl. periood)>supervene
superhumanus (hilisladina)>superhuman
supersubstantialis (kirikulad) >supersubstantial
supernaturalis (keskaegne lad. k) >supernatural.
Võeti üle ka ees- ja järelliiteid.
Inglise keele püsimajäämisel rahvusvahelise terminoloogia keelena on keeleajaloolistel põhjustel pikem perspektiiv, sest sel keelel on tänu varasele romaani keelte mõjule (al. 11. sajandist) ladina laensõnade integreerimise kogemus oma keelde, samal ajal kui keele oma germaani leksika on tahaplaanile surutud, rõhumuutused toimunud, aga ka paljud sõnaperekonnad koosnevad segiläbi germaani ja ladina elementidest. Inglise keel on tänu mahukatele laenudele ladina ja romaani keeltest maailma kõige sõnarikkamaid keeli, s.t ka, et selles keeles on enim võimalusi varieerida stiili- ja tähendusvarjundiga. Tänapäeval umbes 51% latinisme.

Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik ( reception studies) lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest?
Retseptsioon

Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses?
USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid , Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.)
b) ajalooteosed ( Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt).
Luuletajaid ( Homeros , Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato.
Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel)
Venemaal : Aisopose valmid, Homerose-paroodia " Konnade ja hiirte sõda“. 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid ). Vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde.

Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19. sajandi Venemaal ja USAs.
USAst ega Venemaalt ei võrsunud umbes 200 aasta jooksul (17.sajandi keskpaik kuni 19. sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast teaduslikku käsitlust.

Eeskuju oma rahva ja riigi arendamisel (ühiskondliku vooruse mudel) Klassikaliste kohanimede panek USAs - Capitolium, Phoenix , Atlanta etc.
II isiklike vooruste mudel - Džentelmenliku kasvatuse alus, nt:

antiikautorite tsiteerimine,
klassikaliste paralleelide kasutamine kirjandusteostes,
antiikajast pärit orjanimede kasutamises lõunaosariikides jne.
Venemaal: avaldus ilmaliku teatri loomisega 1672.

Madalmaade vahendusel, Peeter I . 1718 ukaas : anda teada antiikesemete leidudest- vaevatasu.
Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub.
Kunstkambri rajamine Peterburis.

Arhitektuur : 1768 Teaduste akadeemia hoone sammaste, pilastrite, Farnese Herculese, Minerva ja Flora kujudega .
2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis – Prantsuse klassitsism.
3) Klassikaline skulptuur suveaedades jm.

Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal?
Kõrgaeg USAs 1760-1790 (hõbeaeg 1790-1830).
Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg k), hõbeaeg (Katariina II ajal).

Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist?
Mõis antiikeeskujude ja - esemelise kultuuri vahendajana.
Antiigi avardumine (ad fontes, ca 1900-1940 :
1) eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele + tõlkelaenudele:
Nt. malum discordiae > Zankapfel > tüliõun, (õun, mille tülijumalanna Eris viskas Peleuse ja Thetise pulmapeol külaliste sekka ja mis põhjustas Trooja sõja).
b.) 2) Antiikkeelte ja –kultuuride professionaalne tundmaõppimine.
Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nežini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool.
1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond , umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 1918-40.
Eestikeelsed õpikud 1920ndail:
Tadeusz Zielinski 1. Wana-Greeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiik-kultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vana-kreeka kirjandus. tlk. Linda Metslang..
3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, Adamson- Eric , Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt.
antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust.

Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 3-5 iseloomulikku joont, žanri, nähtust.
Eelmisega enam-vähem samad.
(eelmise küsimuse juures kõik vastused peaaegu olemas).

Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest.
Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega:
sanctus > sant
signare > siunama
Teine, massilisem laen tuli 15. - 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus- ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära.
amphora>ampora>amber>ämber
cucurbita> Kurbitz> kõrvits
Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli-, hariduse- ja ususõnavara:
caesar > kaiser > keiser, kusjuures see sõna laenati teistkordselt vene keele kaudu
caesar > tsaar
schola > Schule > kool
klaustrum > Kloister > klooster
Veidi tuli ka balti keelte kaudu: marita (abielunaine)> leedu marti>mõrsja
Suurim osa laene tuli aga 19.-20. sajandil, kui kohalik keel tuli välja talupojakeele staatusest.

Miks on uusaja Euroopas tekkinud nii palju probleeme antiigi materiaalse pärandiga? Nimeta keerulisemaid juhtumeid ja materiaalse pärandi säilitamiseks loodud lahendusi/meetmeid.
Antiigipärandi laialivedamine : intensiivistus renessansi ajal,
muutus süsteemseks arheoloogiliste kaevamiste algusega Itaalias ja Kreekas 18. sajandil.
Väljakaevajateks inglise, prantsuse, saksa arheoloogid >
antiigipärand sattus nendesse riikidesse.
Algul peamiselt erakogud, alates 18. saj lõpust ja 19. sajandi algusest riiklikud muuseumid .
NB! Väljavedu Itaaliast takistas paavsti keeld.
Türgi (sh Kreeka) ja Põhja-Aafrika alad ei olnud väljaveo eest seadustega kaitstud.

Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis?
Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist.
Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid). Maalid: Angelica Kaufmann ‘Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal’ (1793).
Karl Brüllovilt ‘Pompei viimne päev’ (1833): mütologiseerimine ( Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan ‘The last days of Pompeii ’ (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.)
Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt.
19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper ‘L’ultimo giorno di Pompei’ (‘Pompei viimnepäev’, 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus.

Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule
Wilhelm Jenseni romaan ‘Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück’ (1903): elluärganud kunstiteose-skulptuur. Gradiva: kõndija, sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde.
Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20. saj. esimesel poolel.
Salvatore Dalí ja André Bretoni, André Masson Gradiva metamorfoosid.
Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas.
Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile „Gradiva“.
Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides.

Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust?
Tragöödia - “tragoidia” tähendab sokulaulu. Sokud-saatürid olid Dionysose saatjad , tragöödiaid etendati tema auks. Teatrietendustele dionüüsiate ajal tuldi kaugelt kohale, sel kogunemisel oli sotsiaalne tähtsus. Tragöödiavõistlusele palumine oli autorile kõrge au, iga endast lugupidav kodanik käis võistlust vaatamas.
1) kirjanduslik traditsioon, esteetika ( eepos , arhailine lüürika);
2) religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused, müsteeriumid, antropomorfism religioonis);
3) ühiskonna areng ( Ateena demokraatia).

Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism).
Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus).
Renessanss: 14.-15. saj. kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega.
2 suunda:
1) tragöödiate ja komöödiate taaselustamine ( lavastused , tõlked),
2) kasutamine originaalloomingus ( tegelaskujud , motiivid, sündmustik, ideed).
15. saj. lõpus klassikateemade töötlused it. k.
Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt.
Barokk: Jean Racine (1639-1699)?!?!? Antiigist teemad ja tegelased
Klassitsism: tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal 16 saj.
Cleopatra (1552, Seneca mõju).
16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides).
16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus
Probleem: ladina või kreeka algupära?
Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema).
William Shakespeare
16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest.
Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj.
16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus.
Romantism: kreeka algupärandid
P. B. Shelley Vabastatud Prometheus.
Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud , muusika : Richard Wagner (Oresteia idee)
Friedrich Nietzsche – uus vaade kreeka tragöödiale.
Antiikaaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos.
Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus).

Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta?
Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo.
Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason , Medeia)
Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia)
Historia : Linnade asutamine (Väike Aasia , Musta mere rannik (8.-7. saj.)
Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr)
Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.)
Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese
Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel
Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia)
Kirj :
Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia , Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika ; 2. Korinthos; 3. Lakoonia ; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia ; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris.

Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele?
Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma.
Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris.
Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884- 1898 ) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon.
18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel –memorial landscape , mälestuste maastik .
19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883).
1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet .
Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia , kohanimed (Nemea).

Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas.
Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia – haridus ja kasvatus
Autopsia –isiklik kogemus

Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid , Justinianuse koodeks .
12 tahvli seadused, käisid kreekast seadusi otsimas. Tõid kreeka teadmised Rooma ja nii ka edasi läände. Corpus Iuris Civilis. Codex Iustinianus. Tema seadustest sai terva Ida-Rooma/Bütsantsi seadustik . Ainuke koht läänes, kus seda tutvustati oli Itaalia. Sealt liikus see aga edasi Lääne-Euroopasse ja 12. Sajandil sai paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks. Lõpuks jõudis see isegi Ida-Euroopasse, leides tee isegi Venemaa seadustikku. Codex Iustinianus on tänapäevani mõjukas.
12.tahvli seadus - , Vana-Rooma vanim seadustekogu ; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450 eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks.
Leges XII tabularum
• I-II tahvel – tsiviilprotsessi sätted
• III tahvel – reeglid (korratu) võlgniku vastu (legis
actio per manus iniectionem)
• IV tahvel – sätted isavõimu kohta (patria potestas)
• V-VI tahvel – eestkoste, pärimine, omand ja selle
saamine ( mancipatio ja in iure cessio )
• VII-VIII tahvel – obligatsiooniõiguslikud suhted
• IX-X tahvel – ius publicum ja matustega seotud
õigusküsimused (ius sacrum)
• XI-XII tahvel – mitmed lisasätted
Gaiuse Institutsioonid - 451-450 eKr.
Teosed:
• Ad legem XII tabularum
• Res cottidianae sive
( verba ) aurea
• Institutiones 4 raamatut
(commentarius).
• Inst. 1.8: Omne autem ius, quo utimur, vel
ad personas pertinet vel ad res vel ad
actiones
• Tsiviilõiguses – institutsiooniline süsteem:
1.isikutesse puutuv õigus
2.asjadega seotud õigussuhted
3. hagid – õiguste kaitse
Justianuse koodeks - Justinianus 482-565
• valitses 527-565.
Corpus Iuris Civilis
• 527-533 pKr; ühine
pealkiri 1583
(Gothofredus)
• Institutiones (533)
• Digesta seu Pandectae
(530-533)
• Codex Iustinianus - 529 pKr pole säilinud
• 534 pKr uus redaktsioon
Codex Iustinianus
repetitae praelectionis
• 12 raamatut ( liber )
• 4600 korraldust alates Hadrianusest kuni Justinianuseni.
19

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 64 allalaadimist

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #1

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #2

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #3

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #4

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #5

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #6

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #7

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #8

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #9

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #10

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #11

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #12

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #13

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #14

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #15

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #16

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #17

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

c2roly Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused eksamiks kordamisel.

12. sajandi renessanss modernismid Odysseus barokk klassitsism Cassidorus koinee majusklid minusklid ladina keele arengud

Sarnased õppematerjalid

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku,

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine,

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Antiigi pärand euroopa kultuuris

Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo)

Ajalugu

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

soojemaid tundeid ka laste suhtes, abielu armastuse pärast peeti banaalseks.  Klassitsism pani paika kõrge ja madala stiili, olid kindlad žanrid mida soositi(eepos ja tragöödia), ja oli neid, milles ei kirjutatudki.  Töötati välja ranged reeglid, mida teos pidi järgima  Lähtuti põhimõttest, et kõige tähtsam on õpetlikkus ja moraal, selge, väga korrapärane, tunded olid ebasoosingus.  Palju kasutati antiigi eeskuju.  Kogu draama kirjandus pandi kindlatele alustele, töödeldi Aristotelese teatriteeoria reeglite kogumikuks. Näidendis: o Kolme ühtsuse reegel (aeg, koht, tegevus). Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelaskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed.

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz)

Ajalugu

rtf

Antiigipärand Euroopas

Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.)

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid

Antiikkirjandus

doc

Nimetu

Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse. 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Nad ammutasid rohkelt ainestikku mütoloogiast. Mütoloogia ise pole meieni säilinud, küll aga juba töödeldud teosed kirjanike poolt. Muutsid inimkonna universumi keskpunktiks. Lõid jumalad inimese näo järgi. Asus euroopa ja aasia piirl euroopa kultuuri häll! Kreeklased lõid peaaegu kõik kirjanduse zanrid mis praegugi kasutusel. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid