3) heloodid (orjad) Et hoida suuremat osa elanikkonnast kontrolli all, selleks oligi vaja sõjaväestatud ühiskonda. Umbes 7-aastaselt algas poistel erikasvatus Sparta valitsemine: rahvakoosolek valis 30-liikmelise geruusia (liige pidi olema vähemalt 60- aastane) Gerontokraatia 5 efoori (riigiametnikud) [seal oli 2 päritava võimuga kuningat] Võimukorraldus oli aristokraatlik Agõge kasvatus Spartas b) Ateena riik Kasvatus oli palju mitmekülgsem, paideia, retoorika (kõnekunst), grammatika, ajalugu, loodusteadused, füüsiline kasvatus, gymnasion (spordi tegemise koht). Ei toimunud laste selekteerimist. Ateenas on demokraatia. Kuidas valitseti? Ametnikud valiti liisku tõmmates. Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek. Seal osalesid täiskasvanud meeskodanikud. Rahvakoosolek ekleesia (6000 inimest) Liisku tõmmates valiti 10 strateegi (riigi ametnikud) Liisku tõmmates valiti ka vandekohtunikud
ateenlastele, kelle eesmärk oli avada inimese anded. Teise olulise külje kasvatuses moodustas seda täielikult läbiv agonaalsus, mis sundis iga noorukit püüdlema võitjaks ning iga võit tõi mitte ainult võitjale endale, vaid ka kodulinnale ja riigile au ja kuulsust. Sellel rajaneski ateenlaste kasvatamise ja harimise programm. Ateenas püüti pikka aega hoida tasakaalus intellektuaalsust ja füüsilist ettevalmistust. Foto 4. Ateena poisid õppimas. Hakkas välja kujunema paideia- kasvatuse süsteem, mis kujundas tevikliku igakülgselt arenenud inimese. Kreeka poisid pidid läbima õpetuse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Grammatist õpetas lastele lugemist ja kirjutamist ning andis edasi aritmeetika põhialused. Lapsed kirjutasid terava pulgaga vahaga kaetud puutahvlikestele- algul üksikuid sõnu, siis terveid fraase. Kui lugemine ja kirjutamine oli selge, mindi vanade autorite juurde,
on iseloomulik keskajale. Rooma tsiviilõiguse abil toimus rehumaniseerumine tavaõiguse?????????? Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Linnades sündis koos kaupmeestega uus aja kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium. Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni. Studia humanitatis (ld.k.) = paideia (kr.k.) - see, mis teeb inimesest inimese. Pm. dünaamika, uus lähenemine teadmisele, võrreldes skolastilise teadmisega. Renessanssi süsteemid on tegemise süsteemid – tähtis pole asjade tegemine vaid eksperimentaalsus. Pilgatakse skolastikat ja seatakse fookusesse humanitaarsed ideeed. (Rablé) Ruum? Aeg? Loodus? Naer? Relatiivsus? Itta paigutati maine paradiis, sageli peeti sellega silmas Indiat. Seda kujutati peaaegu alati ka kaartidel. Ida aga paigutati üles.
palgati paidagogos e. lapsesaatja Muusade kool · LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist · MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma · VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist. Gümnasion (gymnos kr. k. alasti) · Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia. · Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. Seitsme vaba kunsti ained Efeebiteenistus · Vanuses 18-20 · Sõjaline ettevalmistus Homoseksuaalne armastus kui osa Kreeka kasvatusest · Loomulik osa aristokraatliku helleni kasvatusest noor ülik sai õpetust vanemalt mehelt · Antiiktraditsioon seob meestevahelist armastust eelkõige julguse ja vapruse edasiandmisega
7-16 MUUSADE KOOL/ PALESTRA 7-12 ELEMENTAARKOOL 1-7 KODUNE KASVATUS SPARTA ATEENA ROOMA: Muusade kool LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist, ujumist, kreeka viievõistlust. Muusade kool. Tüdrukute õpetamine. Gümnasion: Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia. Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba kunsti aineid Sparta kasvatus: Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile. Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test eugenes kr.k. puhtatõuline). Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). HARIDUSSÜSTEEM
Leake). Kujutletav ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Vastus: Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 40. Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks. 12 tahvli seadus- vanim Rooma õiguse kirjapanek aastaist451-450 eKr. Kaheteistkümnel elevandiluust (antiikajaloolase Liviuse andmel pronksist) tahvlil Roomas väljapandud seadus, mille koostasid
pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 16 40. Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks. 12 tahvli seadused, käisid kreekast seadusi otsimas. Tõid kreeka teadmised Rooma ja
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. käitumine ebakindel ja juhuslik. Sel juhul puudub piisav kriteerium oma tegevuse hindamiseks muutlikes oludes. Õigest arvamusest üksi on vapruse omandamiseks vähe ka seetõttu, et iga arete, nagu iga muugi oskus, vajab harjutamist ja harjumist. Vaid nii muutub ta inimese püsivaks omaduseks. Vaprust võib Platon nüüd suuremas kooskõlas tavaarusaamadega nimetada ka kestvaks kindlaksjäämiseks hariduse ja kasvatuse (paideia) kaudu loodud õigele arvamusele selle kohta, mida tuleb karta ja mida mitte. (Politeia 429c; 430b) Täpsustavalt tuleb aga juurde lisada, et osutatud haridust saab anda üksnes see, kes omab ranges tähenduses teadmist vapruse kohta. Kes niisugust teadmist omab, sellel puudub mõistagi vajadus toetuda tegutsedes pelgalt õigele arvamusele sellest, mis on vaprus. Söakas käitumine ilma teadmise või õige arvamuseta on aga mitte vaprus, vaid hulljulgus. (Laches 197b)
integral part of this behaviour. Thus, culture includes languages, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19.
muidugi täiesti pimestatud. Tal tuleb oma silmi pikkamööda harjutada – alguses öösel kuuvalguses, hiljem juba päevavalgel – enne kui ta suudab siin kõiki asju näha. Ning alles peale pikka treeningut võib ta ehk tõsta pilgu ka selleks, et avastada päike kui kõige nähtava nähtavuse tingimus. Maailm koopast väljas sümboliseerib antud juhul ideede valdkonda ning päike hüvelisuse ideed. Koopast välja tõusmine sümboliseerib haridust (paideia) ja filosoofiat. Raskused, millega see koopast välja jõudmine seotud on, sümboliseerivad seda, et filosoofia ei ole kerge ega pelgalt lõbu pakkuv ettevõtmine, vaid eeldab enda pingutamist ja pikaajalist pühendumist mõtlemise harjutamisele sedalaadi maailmamõistmisega. IV situatsioon. Lõpuks palub Sokrates kaasvestlejatel endale ettekujutada seda, kuidas koopast väljas käinu laskub tagasi koopasse ning asub oma algsele kohale teiste aheldatute kõrval. Esialgu
Kreeka poiss hakkas juba seitsmeaastaselt õppima relvakäsitlemist, muusikat ja tantsu. Haridust peeti muusikalise ja gümnalistilise kasvatuse lahutamatuks ühtsuseks, mis pidi tagama füüsilise ja vaimse arengu. Nende elementide sünteesiks pidi saama klassikaline keha ja vaimu tasakaal- kalokagaatia, ilu ja headuse ideaal, mis on inimestes kokku sulanud. Hakkas välja kujunema 6 paideia-kasvatuse süsteem, mis kujundas tervikliku igakülgselt arenenud inimese. Kreeka poisid pidid läbima koolituse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Kreeka tähtis saavutus oli gümnastika lai ja igati avatud kasutamine, see ületas hõimu-lised, rituaal-maagilised ja sõjalised raamid. Üks gümnastika valdkondi oli orhestrika, mis tähendas liikumise kultuuri omandamist.(nt sõjatantsud). Teine valdkond oli palestrika,
Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus? Platon (ca 428-348 eKr) Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, samamoodi ka kui hinge laastab ebavooruslik toimimine. Platon voorusest ja õnnest. Platoni keskmised dialoogid (Vabariik). Õnne jaoks keskne : vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast.
Kreeka poiss hakkas juba seitsmeaastaselt õppima relvakäsitlemist, muusikat ja tantsu. Haridust peeti muusikalise ja gümnalistilise kasvatuse lahutamatuks ühtsuseks, mis pidi tagama füüsilise ja vaimse arengu. Nende elementide sünteesiks pidi saama klassikaline keha ja vaimu tasakaal- kalokagaatia, ilu ja headuse ideaal, mis on inimestes kokku sulanud. Hakkas välja kujunema 6 paideia-kasvatuse süsteem, mis kujundas tervikliku igakülgselt arenenud inimese. Kreeka poisid pidid läbima koolituse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Kreeka tähtis saavutus oli gümnastika lai ja igati avatud kasutamine, see ületas hõimu-lised, rituaal-maagilised ja sõjalised raamid. Üks gümnastika valdkondi oli orhestrika, mis tähendas liikumise kultuuri omandamist.(nt sõjatantsud). Teine valdkond oli palestrika,
By what is included or excluded we teach students that they are part of or apart from the natural world. To teach economics, for example, without reference to the laws of thermodynamics or those of ecology is to teach a fundamentally important ecological lesson: that physics and ecology have nothing to do with the economy. That just happens to be dead wrong. The same is true throughout all of the curriculum. A second principle comes from the Greek concept of paideia. The goal of education is not mastery of subject matter, but of one's person. Subject matter is simply the tool. Much as one would use a hammer and chisel to carve a block of marble, one uses ideas and knowledge to forge one's own personhood. For the most part we labor under a confusion of ends and means, thinking that the goal of education is to stuff all kinds of facts, techniques, methods, and information into the student's mind, regardless of how and with what effect it will be used
Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis) Voorus - arete – täiuslikkus, loomutäius ihade ja ootuste piiramine Paideia: kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid: õnn pole vooruseta võimalik. tagasitõmbumine maisest elust Õnn>voorus, voorus>õnn, õnn <-> voorus? Poliitik ei ole õnnelik! – parasiitlik, kuna vajab turvan. Platon (428-348): Tavaarusaam: õnn asjadest
· Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö väljaarendamine jmt ehk manuaalne töö) Antiikfilosoofia voorus on õnneks tarvilik tingimus, õnne ei ole ilma vooruseta. Koolkondade vaidlus: kas on ka piisav tingimus või on veel midagi vaja? (Loogika kui voorus on tarvilik ja piisav tingimus, siis on õnn ja voorus sünonüümid.) Kuidas vastati? Platoni varased dialoogid (Sokrates) · Elu ei ole elamist väärt, kui
integral part of this behaviour. Thus, culture includes language, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj
annaabi.ee 
