Vastus leiad õppematerjalist: Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis (0)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile?
Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid?
Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused?
Mis on majusklid ja minusklid?
Mis on palimpsest?
Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel?
Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud?
Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut?
Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik reception studies lähenemine antiigile?
Kesksed USA millised Venemaa antiigitõlgenduses?
Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs millised Venemaal?
Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga?
Millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt?
Milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk?
Miks on uusaja Euroopas tekkinud nii palju probleeme antiigi materiaalse pärandiga?
Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis?
Milliseid kirjanduslikke ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta?
Millal hilisemas Euroopas?

Antiigipärand Euroopas
Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis.

Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele.
Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjandusžanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika . Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast.

Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile?
Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites ( kunst , kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud . Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet.

Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal.
Vastus;
Renessanss : Taaselustati antiikaja kirjandusžanre( bukoolika , eepika; 16. saj. draama )

Avastused, teaduste areng,
Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine,
Tõlked, antiigiainelised teosed,
Arhitektuuris sambad ja kuplid ,
Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis,
Ooperi algus ( Jacopo Peri Dafne , 1597R. draama: Draama taasavastamine 15.-16. saj
Püsivate teatrite ehitamine,
Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju ( Seneca , Plautus), ka luuleteoreetilised käsitlused(Aristotelese, Horatiuse „Luulekunstist”)Vähem tähtsad Terentius, Euripides , Sophokles ( Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471

BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine – Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika – John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline . Vastandite ja kontrastide kunst – nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne – empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik).
Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud.
Romantism (18.saj lõpp – 19.saj) :

uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus , improvisatsioon , tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid.
Sümbolite tähtsus
Žanripiiride segunemine
Mineviku ja müütide poetiseerimine
Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu
Vabadusliikumine
Rahvuskultuurid
Paganluse idealiseerimine

Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine.

Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid.
Vastus: 300, Meet the Spartans, Ulixes jt
Mõõga ja sandaali filmid, üsna sisutud teised, olid moes 60datel, arvatakse kohe, et kui filmis on hõlst ümber, siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, ülimalt popp viimasel ajal on olnud Termopüülide lahing, näide vastupidavusest on spartiaatide faalanksi marssimine. 2.Mõõga ja sandaalifilmid spagettiwesternid, tänapäevased. Herakles , Odysseus . (multikas, pärisfilm, teleseriaal). Termopüülide lahing – 300. (algul graphic novel – 1998 – frank miller); travestia – meet the spartans. Funktsioonid: teadvustamine , harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb). Veel filme: Gladiator, Clash of the titans , The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt.

Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses.
Vastus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau ( 1636 -1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674). Normatiivne poeetika . Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre.

Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani.
Vastus: keskajal – inimese eksirännakute allegooria. inimese otsingud ja vaevalised rännakud. rändajat tabavad kiusatused ja katsumused, kannatab, peab neist üle saama; elab läbi vintsutusi elumere lainetel. „väikene laevukene elumere lainetel“ - pilt Odysseusest keskajal. (ka kunstis) – hingelaevuke, navicula animae. katsumused, enne kui jõuab koju/rahusadamasse. Hing leiab rahu, leiab õige koha, kus võib rahulikult edasi elada. võrgutajad, sireenid ja naised saartel kuuluvad katsumuste hulka. Kunstilistel kujutustel on laevukese mastipuu tihti ristikujuline, sümboliseerides kristlikku mõttemaailma; Odysseusest saab peaaegu märter.
Ilmalikumas plaanis kujut. Odysseust ka rüütlina, kes rändab ja tahab jõuda oma unistuste naise Penelopeni Ithakal. Penelope kuju on kreeka mütoloogias omapärane – teist sellist kahtlusteta truu ideaalnaise kuju kreeka mütoloogias pea polegi, tavaliselt on meeskangelastel ikka naiste pärast suured probleemid. '
Odysseus klassitsismi- ja barokiajal – tuuakse esile ta teine omadus – tarkus ja kavalus . Viimane oli klassitsismi ajal lausa lemmikteemaks. Odysseus/Faust.

Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel?
Vastus: Tõlked munkade poolt ja Alexandri rmt. Pärast võimult tagasitõmbumust asutas ta kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju ning laskis neid (sh paganlikke käsikirju) munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskaja. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku „Institutiones“. C on kirjutanud ka kroonika „Maailma loomisest“, kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi.

Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused?
Vastus: Keel, rikkusevahe ja riided. Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises.

Mis on koinee ?
Vastus: Oli antiikajal Kreeka ühiskeel. See tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunedes.

Mis on majusklid ja minusklid ?
Vastus: Majusklid – suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, näit ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist, jäid majusklid kasutusele ehiskirjana.
Minusklid – väiketähed, tähed, mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4. saj m.a.j.; nende arenenumast kujust – Karolingide minusklitest- lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9. Sajand m.a.j.

Mis on palimpsest ?
Vastus: (kr. K. „uuesti maha kraabitud“ ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero „De re publica“ („Riigist“), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate Dei“ („Jumala riigist“).

Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis.
Vastus: Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr,

sõdurkeisrite periood (235–285); Constantinus I (Suur) (valitses 306–337)
Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt ( Edictum Mediolanense)

kultuuriliselt: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4. saj.

Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel). Ja kristlus ...

Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid.
Vastus: Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõrateks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud, jäid need unustusse, neid ei peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud paljud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid.
Teiseks hävimise põhjuseks on tekstide maha kraapimine käsikirjadelt taaskasutamise eesmärgil.

Tooge näiteid antiigiteemade kasutamises William Shakespeare ’i loomingus.
Vastus: Teosed nagu „ Julius Caesar “, „ Antonius ja Kleopatra “, „Timon Ateenast “, „Pericles“, „ Venus ja Adonis “... «Eksituste komöödia» seostub Plautuse äravahetamiskomöödiaga, mis jutustab kaksikvendadest Menaechmustest. Tragöödias „ Titus Andronicus“ põimis kirjandusest pärinevad ajaloohõngulised sugemed kindla isiku (Bütsantsi valitseja) koht Ovidiuse õuduslugudega. Brutuse biograafia alusel „Julius Caesar “- meisterlikud karakterid; „Troilus ja Cressida“- traagiline komöödia, antiikne tõlgendus.
Antiikainestikul kirjutatud näidendeis on Shakespeare alati käsitlenud oma aja probleeme ja andnud antiikaja kangelastele oma kaasaegsete iseloomujooned, lüürikas- „Venus ja Adonis“.

Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias.
Vastus: Molieré. Lubavaiks sai vaid antiikkirjandusest tuntud zanrid . Zanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised. Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased.
Tragöödiad: Jean Racine „Phedre“, „Iphigénie“
Komöödia: Moliere „Amphitryon“.

Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce ’i romaanis „Ulysses“.
Vastus: Vergilius , Aeneis : tüüpiline kreekrlane- ülebe ja naudinguhimuline.Odividus: suur rändav naistemmees, pm Nipernaadi. Harold Bloom: “One of the great wandering 'womanizer'
James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri „Telemachos“, teise „Nestor“ ja nii edasi .

Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest.
Vastus: Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennaksed Schlegelid.

Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel?
Vastus: Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate žanrite viljelemine oli prestiižne. Romantismile sobis müüditemaatika.
*traditsioonide toetamiseks ( konventsionaalne , konservatiivne eesmärk) – antiigi pärandi kinnitamine positiivses mõttes. kaasaja raamides oleks kaasaeg kinnituseks , et asjad tõesti peavad niiviisi olema
* protesti väljendamiseks kaasaja suhtes- näidata, et antiikajal tehti midagi teisiti. (revolutsiooniline eesmärk) nt romantismiperiood: isikuvabadus , vabaduse ideaal – näiteid toodi just antiigist . lemmikkangelane oli Prometheus , kes hakkas Zeusi vastu protestima.
*esteetiliste eeskujude leidmiseks – kasutamine kunstilistel eesmärkide. eeskuju leiti nii kunstivormides, nt skulptuurikaanonite järgimises, kirjanduse põhimõtetes – nt poeetikateooriad – eriti klassitsistlikus traditsioonis hakati järgima.
*lisaks: antiikaja mälestisi on väga praktiliselt ära kasutatud, nt antiikaja templite sambad kristlikes kirikutes; kujude osad, mida kasutatakse teistsugusel otstarbel – sel kujul mälestiste kasutamine kuulus ka antiikaja enda juurde. nt hilisemal rooma ajal, kui keisrid kiiresti vahetusid, tehti neist kujud vahetatavate peadega, et nii palju marmorit ei kuluks

Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel?
Vastus: Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest – Latiumi maakond Tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid . u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150 a. 338 eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima. Selle 160 a-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel – Lingua Latina . 1. saj-ks eKr, kui ladina k. oli juba väljapoole Itaaliat levinud, võttis Cicero kasutusele uue sõna: Latinitas. Lingua Latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiižne keel. Lingua Latina oli üldmõiste, Latinitas tähendas prestiižset keelepruuki.

Milliste astmetena ja miks kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone?
Vastus; Järjest kaotati...
I Emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele. Keskaja (800-1300) ladina keel on poolelav : pole kellegi emakeel , kuid teise keelena paljude kasutuses.
Kasutusvaldkonnad: kiriku-, kooli-, riigivalitsemis-, teadus- ja kirjanduskeel.
II Keele areng on seiskunud valdaval osal keeletasandeist, uusi tekste luuakse vanade väljendusvahendite piires. Riigi- ja õiguskeel ena taandus alates 13. sajandist, lõplikult prantsuse keel diplomaatiakeelena 16/17. saj
III Lõpeb ladinakeelne ilukirjanduslik tekstiloome - 17. saj lõpp – ladina keele kui surnud keele motiiv .
IV. Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena. Teadustekstidest kaob 18./19. saj vahetusel. Koolikeelena kaob 19/20. saj vahetusel. Pronuntiatio restituta – taastatud hääldus.
V. Taandumine katoliku kirikust- Leo XIII (1878-1903). 1965 rahvuskeelsed missad

Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud?
Vastus: 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng).
Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku – võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida.

Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud ( Hard word dictionaries)?
Vastus: 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures.

Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid.
Vastus:
*Isikunimevaramu:
Rooma kahekomponendilise isikunime traditsioon (eesnimi+ perenimi ): Titus Livius .
Nimevalik: Roomlaste eesnimedest: Cornelius , Lucius- Lucia , Marcus , Titus ja igast tähenduste värk. Nimi ja omadussõnadest, nt Felix
*Kohanimevaramu:
Augusta Raurica-Augst (Šveits); Augusta Treverorum – Trier (Sksm); Augusta Uscorum – Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria – Aosta (Itaalia);

Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid.
Vastus: Inglise keelt ei hoitud jäiga ega muutumatuna, vaid saadi aru, et muudest keeltest mõjude ja laenude ülevõtmisega keel ei hävi. Inglise keeles on ladina keele laene , germaani keelte laene ja gretsisme (kreeka keele laene). Kuna inglise keel oli "paindlik", st võeti meelsasti üle teiste keelte mõjusid ega seistud vastu loomulikule keele arengule, tagas see inglise keele säilimise ja aitas inglise keelel muutuda rahvusvaheliseks suhtlus- ja teaduskeeleks.
Erinevalt inglise keelest taheti ladina keeles säilitada klassikalise ladina keele (100eKr-14pKr) kuju, seisti vastu uuendustele. Kivinenud grammatika ja keeleuuenduste vastasus tingisid lõpuks ladina keele kadumise elavate keelte hulgast (keele suremise, s.t ladina keelt emakeelena kõnelejad on surnud või läinud üle teisele keelele). Seega võttis paindlik inglise keel üle ladina keele rahvusvahelise keele funktsiooni.
Inglise keeles olid erinevad laensõnade lained: nt otsekokkupuuted Rooma impeeriumiga (nt via strata (lad. k.)>straet (vana-ingl)>street (ingl. k. 'tänav'); kirikuladina keelest (nt sõna castellum - vanainglise chester, sealt tulnud nimed Manchester , Leichester jms). Normannide vallutustega tuli inglise keelde prantsuse keele kaudu veel ladina keele laene, samuti renessansiajal (humanistlike ideede levik koos sellealase kirjandusega. Uusladina keeles teosed, mis tingisid jällegi vastavate laenude ülevõtmist.
Inglise keel levis nagu ladina keelgi vallutuste ja koloniseerimisega. Inglise koloniaalvallutused on suured, inglise keelt hakati kolooniates kasutama eliidi poolt.

Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik ( reception studies) lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest?
Vastus: Lugejaarvamuslik? Retseptsioon

Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses?
Vastus: USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid , Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.)
b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt).
Luuletajaid ( Homeros , Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato.
Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel)
Venemaal : Aisopose valmid, Homerose- paroodia "Konnade ja hiirte sõda“. 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid ). Vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde.

Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19. sajandi Venemaal ja USAs.
Vastus: USA: 1. Rooma oli eeskujuks oma riigi loomisel (18. sajand):
- Rooma vabariigi konstitutsioon (3-1.saj eKr)
- Riikliku sümboolika eeskuju
- Riiklike institutsioonide nimetused (senatus>senat)
- Föderatiivsuse alused Kreeka demos 'te liidu eeskujul.
2. Arhitektuuris (18.-19. saj)
- Neoklassitsism (1780-1820)
- Kreeka templi stiil (1820-1860)
3. Inglise haridussüsteem ja koos sellega antiikautorite tundmaõppimine alates 17. sajandist (1636 esimene kolledž Harvardis)
- Fookuses olid proosaautorid:
a) moraalifilosoofid (Cato "Distihhonid", Aisopose valmid, Cicero kirjatööd)
b) ajalooteosed (nt Liviuse "Linna rajamisest alates").
Proosas nähti moraalset ja poliitilist tarkust, praktilist väärtust. Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius) hinnati vähem.
Antiikautorite avastamisele aitasid kaasa:
- era- ja avalike raamatukogude rajamine,
- tõlkimine kui patriootlik tegevus.
- ülevaatekursused ülikoolides antiigi ajaloo ja olmekultuuri kohta.
4. Seostas ka USA 18. sajandi voorusepüüdlusega, mille järgi olevat nelja põhiväärtuse kompleks õiglus, tarkus, tasakaalukus, vaprus. Selle põhjal eristas B. Franklin 12 ameerikalikku põhivoorust.
Venemaal:
1. Antiik mõjutas arhitektuuri, eriti 18. sajandi Peterburis:
- Iisaku katedraal Rooma Pantheoni eeskujul.
- Püsiva teatrihoone rajamine Peterburgi 1796.
2. Tõlkekultuur: antiikautorite teoste tõlkimine vene keelde:
Nt. 16. sajandil tõlkis vürst Kurbski Cicero "Stoikute paradokside" IV ja VI raamatu vene keelde.Nt Peeter I leping Amsterdami trükkali van Theisingiga antiigi võtmetekstide avaldamiseks vene keeles (1697).Nt 19. sajandil professionaalne kohalik tõlkekultuur.
3. Kujutav kunst:
- 17. sajandi Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (nt Aleksander Suur, Dareios),
- kunstimuuseumi rajamine Peterburgi 18. sajandil.
- antiiksest eeskujust inspireeritud skulptuurid suveaedades (18. saj).
4. Võimuga seonduv :
- nimetus tsaar tuleb Bütsantsi kaudu (Caesar - isevalitseja).
- väljendi SPQP ülevõtt, mis tähendas Senatus Populusque Petropolidis.
- Peeter I lasi endale Rooma keisrite eeskujul pidada kiidukõnesid.

Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal?
Vastus: Kõrgaeg USAs 1760 -1790 (hõbeaeg 1790-1830).
Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg k), hõbeaeg (Katariina II ajal).

Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist?
Vastus: Mõis antiikeeskujude ja -esemelise kultuuri vahendajana.Antiigi avardumine (ad fontes , ca 1900-1940 :
1) eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele + tõlkelaenudele:
Nt. malum discordiae > Zankapfel > tüliõun, (õun, mille tülijumalanna Eris viskas Peleuse ja Thetise pulmapeol külaliste sekka ja mis põhjustas Trooja sõja).
2) Antiikkeelte ja –kultuuride professionaalne tundmaõppimine.
Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nežini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool.
1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond , umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 1918-40.
Eestikeelsed õpikud 1920ndail:
Tadeusz Zielinski 1. Wana -Greeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiik-kultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vana-kreeka kirjandus. tlk. Linda Metslang..
3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, Adamson-Eric, Fr. Tuglas , Ed. Vilde jt.
antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust.

Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 3-5 iseloomulikku joont, žanri, nähtust.
Vastus: sama, mis ülemine suht

Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest.
Vastus: Meie ladina k. retseptsioon on germaanimõjuline.
Varaseim laenukihistus eesti keeles seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud sõnade väärtõlgendusega. Sõnad sanctus >sant; pater noster> paterdama; signare>siunama. Esimestest laenudest saadik on näha, et meie keeled on ladina sõnad täielikult omaenda häälduse ja õigekirja järgi kohandanud.
Teine, massiline kihistus sõnavarra tuli 15./16. sajandil seoses eesti ja soome keele jõudmisega kirjakeele tasemele , peamiselt alamsaksa keele kaudu; see grupp tähistas eelkõige
a) igapäevast sõnavara (kaubandus, ehitus jm) ja kohanes täielikult eesti keele põhimõtetega, nii et tänapäeval on raske paljude selliste sõnade puhul eeldada ladina tausta :
amphora>ampora> amber >ämber
cucurbita> Kurbitz> kõrvits
ceresa>Kirse> kirss
cepulla>Zwiebel>sibul
radix>ratih> redis
beta>bete>peet
b) valitsemise ja võimuga seonduv sõnavara:
caesar>kaiser> keiser ; teistkordne ülevõtmine vene keele kaudu: caesar>tsaar.
catena>ketina>kett (ahel)
c) usu-, hariduse- ja kultuuriga seonduvat sõnavara:
schola > Schule >kool
magister>meister>meister
tabula >tavola(vulgaarlad)>tafel> tahvel
crux>Kreuz> rist
Kolmas, suurim osa ladina sõnavara (ja ladina kaudu ka kreekakeelset) võeti eesti keelde siiski alles 19-20. sajandil, kui kohalik keel tulid välja talupojakeele staatusest ja vajas rahvusvaheliselt mõistetavat terminoloogiat. Ka need laenud on võetud valdavalt saksa keele, harvem vene keele vahendusel. Sel perioodil hakati üle võtma ka ladina tuletusliiteid.

Miks on uusaja Euroopas tekkinud nii palju probleeme antiigi materiaalse pärandiga? Nimeta keerulisemaid juhtumeid ja materiaalse pärandi säilitamiseks loodud lahendusi/meetmeid.
Vastus: Uusaja Euroopas olid esimesteks väljakaevajateks arenenud riikide ehk Suurbritannia , Prantsusmaa ja Saksamaa arheoloogid. Seetõttu sattus enamik materiaalset pärandit, mida liigutada sai, just nendesse maadesse. Itaalias takistas väljaviimist paavsti keeld, kuid Türgist ja Kreekast viidi minema palju mälestisi. Probleemid kerkisid üles Kreeka rahvusriigi loomisega , mil hakati tagasi nõudma minema viidud pärandit. Türgis kerkisid probleemid esile vabariigi loomisega 1923, mil samuti hakati nõudma Türgi aladelt minema viidud mälestisi.
Tuntumad keerulisemad juhtumid on Trooja kuninga Priamose aare , Parthnenon Ateenas ning Pergamoni altar. Palju on tagasi antud Kreekale , kuid Parthenonist lord Elgini poolt minema viidud marmorreljeefid pakuvad veel tänapäevalgi vastavate riikide vahel kõneainet.
Antiigi materiaalse pärandiga tegeleb tänapäeval UNESCO , kes on võtnud palju mälestisi kaitse alla ning jälgib, et nende eest hoolitsetakse ning neid kaitstakse. Lisaks on paigutatud palju muuseumidesse, kus saab mälestisi hoida säilitamiseks vajalikes tingimustes ning on ka rekonstrueerimisi, nt Parthenoni templi puhul, kus üritatakse sajandite jooksul tekkinud kahjusid vähendada..

Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis?
Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist.
Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid). Maalid: Angelica Kaufmann ‘Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal’ (1793).
Karl Brüllovilt ‘Pompei viimne päev’ (1833): mütologiseerimine ( Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan ‘The last days of Pompeii ’ (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.)
Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt.
19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper ‘L’ultimo giorno di Pompei’ (‘Pompei viimnepäev’, 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus.

Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule.
Vastus: Wilhelm Jenseni romaan ‘Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück’ (1903): elluärganud kunstiteose- skulptuur . Gradiva: kõndija, sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde.
Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20. saj. esimesel poolel.
Salvatore Dalí ja André Bretoni, André Masson Gradiva metamorfoosid.
Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas.

Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust?
Vastus: 1) kirjanduslik traditsioon, esteetika (eepos, arhailine lüürika);
2) religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused, müsteeriumid, antropomorfism religioonis);
3) ühiskonna areng ( Ateena demokraatia).

Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas ( keskaeg , renessanss, barokk, klassitsism, romantism).
Vastus: Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus).
Renessanss: kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega.
2 suunda:
1) tragöödiate ja komöödiate taaselustamine ( lavastused , tõlked),
2) kasutamine originaalloomingus ( tegelaskujud , motiivid, sündmustik, ideed).
15. saj. lõpus klassikateemade töötlused it. k.
Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt.
Barokk: Jean Racine (1639-1699)?!?!? Antiigist teemad ja tegelased
Klassitsism: tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal
Cleopatra (1552, Seneca mõju).
16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides). Probleem: ladina või kreeka algupära?
Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare
16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest.
Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj.
16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus.
Jean Racine (1639-1699)
Romantism: kreeka algupärandid
P. B. Shelley Vabastatud Prometheus.
Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud , muusika : Richard Wagner (Oresteia idee)
Friedrich Nietzsche – uus vaade kreeka tragöödiale
Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus).

Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta?
Vastus: Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo .
Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik : Iason , Medeia )
Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia)
Historia : Linnade asutamine (Väike Aasia , Musta mere rannik (8.-7. saj.)
Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr)
Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.)
Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese
Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel
Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia)
Kirj :

Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele?
Vastus: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma.
Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika ; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris.
Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884- 1898 ) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon.
18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Kujutletav ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel – memorial landscape , mälestuste maastik .
19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883).
1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet .
Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia , kohanimed (Nemea).

Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas.
Vastus: Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia – haridus ja kasvatus
Autopsia –isiklik kogemus

Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid , Justinianuse koodeks .
12 tahvli seadus- vanim Rooma õiguse kirjapanek aastaist451-450 eKr. Kaheteistkümnel elevandiluust (antiikajaloolase Liviuse andmel pronksist ) tahvlil Roomas väljapandud seadus, mille koostasid patriitsidest deetsemvirid lihtrahva ehk pleebsi nõudmisel. Tahvlid ei hõlmanud kõiki õiguse alaliike, vaid peamiselt perekonnaelu ja eraõigusega seotud sätteid. Tänaseks järelejäänudseis on taastatud antiikaegsete autorite fragmentaarsete kirjapanekute alustel. Järgnevad põlved pidasid seda kogu avaliku ja eraõiguse allikaks (Liviuse hinnang 1. saj pKr) ja õiglase seaduse lõppeesmärgiks ( Tacitus 1.saj pKr). Kaheteistkümne tahvli seadustes käsitletud teemad:
I-II tahvel – kohtukohustus ja -menetlus;
III tahvel – otsuste täideviimine (korratu) võlgniku vastu;
IV tahvel –isavõimu reguleerimine;
V tahvel - pärimisõigus;
VI tahvel – omandiõigus ja selle saamine
VII tahvel - kaasomandiõigus
VIII tahvel – deliktiõigus
IX tahvel - kriminaalõigus
X tahvel – matustega seotud õigusküsimuse;
XI-XII tahvel – lisasätted.
Gaiuse institutsioonid oli elementaarõpik algajale juristile. See sisaldas tüüpilise õpikuna
seotud tekstina süstemaatiliselt kirja pandult kogu Rooma õigust. Ilmselt oli õpik
kasutusel kolm sajandit, sest seda tsiteeritakse hiljem ohtralt Justinianuse Tsiviilõiguse
kogumikus( Corpus Iuris Civilis). See on ainuke antiiksest Roomast tervikuna säilinud
õigusalane tekst. Keskajal tunti teost veel vaid tsitaatide järgi teiste autorite tekstides.
Gaius oli Institutsioonide koostamiseks uurinud väga põhjalikult Kaheteistkümne tahvli
seadusi ja teisi muistseid seadusi ning oli oma vaadetelt konservatiiv. Institutsioonid koosnesid neljast raamatust, sisaldades kolme teemat:
1) Isikutesse puutuv õigus (isiku- ja perekonnaõigus)
2) asjadega seotud õigus (omandiõigus)
3) hagid (kaebused) ja õiguste kaitse (protsessiõigus).
Justinianuse koodeks- kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala antud. Kuningas vastutab Jumala ees, tema peamine ülesanne on hoida rahu. Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. Kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja.
12

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 56 allalaadimist

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #1

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #2

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #3

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #4

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #5

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #6

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #7

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #8

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #9

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #10

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #11

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Scatty Õppematerjali autor

2013 a küsimuste vastused. Küsimused kattuvad osaliselt varasemate aastate omadega.

antiigi pärand antiik ladina keel Justinianuse koodeks Gaiuse institutsioonid 12 tahvli seadus antiikteater eesti ja ladina keel antiigi mõju

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis

Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku,

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Antiigi pärand euroopa kultuuris

Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo)

Ajalugu

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz)

Ajalugu

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

soojemaid tundeid ka laste suhtes, abielu armastuse pärast peeti banaalseks.  Klassitsism pani paika kõrge ja madala stiili, olid kindlad žanrid mida soositi(eepos ja tragöödia), ja oli neid, milles ei kirjutatudki.  Töötati välja ranged reeglid, mida teos pidi järgima  Lähtuti põhimõttest, et kõige tähtsam on õpetlikkus ja moraal, selge, väga korrapärane, tunded olid ebasoosingus.  Palju kasutati antiigi eeskuju.  Kogu draama kirjandus pandi kindlatele alustele, töödeldi Aristotelese teatriteeoria reeglite kogumikuks. Näidendis: o Kolme ühtsuse reegel (aeg, koht, tegevus). Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelaskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed.

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

rtf

Antiigipärand Euroopas

Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.)

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid

Antiikkirjandus

doc

Antiikkirjanduse kordamine eksamiks

Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? * Vanakreeka kirjandus on Euroopa kirjanduses kõige vanem ja arenes täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele toetumata. * Rooma kirjanduse võttis üle kreeka kirjandusest pärit zanrid, ainestiku, stiili; kreeka kirjandust tõlgiti ladina keelde. Rooma kirjandus lähtus kreeka eeskujudest.

Antiikkirjandus

Rohkem sarnaseid