Divisio personarum Gaius 1.9-12, 1.48-49 (õpikus lk 47) 9. Et quidem summa divisio de iure personarum haec est, quod omnes homines aut liberi sunt aut servi. Isikute õiguse jaotamine on järgmine, nimelt kõik mehed on kas vabad isikud või orjad. summa, ae f. tervik, kokkuvõte, summa divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine de iure õiguse, seaduse kohaselt ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund hic, haec, hoc see, tema; nüüdne, siinnee omnis, e iga, kogu, kõik, terve homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees liber, i m. vaba (isik) sum, fui, esse olema, sunt nad on servus, i m. - ori 10. Rursus liberorum hominum alii ingenui sunt, alii libertini. Jälle/taas, mehed, kes on vabad, on kas vabad inimesed või vabakslastud. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu liber, era, erum vaba homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees al...
allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed. Referaadi eesmärgiks on tutvustada ülevaatlikult Rooma õiguse peamisi õigusallikaid, milledeks on XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis ning võrrelda nendes sisalduvaid õiguspõhimõtteid täna kehtiva õigusega ning seeläbi leida nende omavahelised seosed, juhul kui need esinevad. Töö koosneb kahest peamisest osast: Rooma õiguse ajalooline taust ja Rooma peamised õigusallikad seostes Eesti kehtiva õigusega. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpikule ,,Rooma eraõiguse alused" ja H
SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid .............................................................................................6 1.3. Corpus Iuris Civilis ..................................................................................................7 2. Omandiõiguse mõiste ............................................................................................................8 3. Omandiõiguse sisu ................................................................................................
5 Nimetus Corpus Iuris Civilis võeti kasutusele 1583. aastal, kui ilmus prantsuse juristi Dionysius Gothofreduse (1549-1622) toimetatud esimene trükitud väljaanne. CICi kaudu levis Rooma õigus paljudesse maadesse, sealhulgas ka Eestisse.6 CICi struktuur, üksikosade struktuur, materjali järjestus 1. Esimene osa "Institiones sive Elementa" koostati 533.a. See on lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, 3 M. Kupinskaja "Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk.9 4 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk.9 5 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk.9 6 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk. 10
Tiberiuse asja jätkajale ja valis ta 123. aastaks rahvatribuuniks. Gaius Gracchuse seadused. Gaius otsustas eelkõige luua endale tuge Rooma ühiskonnas. Selleks teostas ta viljaseaduse, mille järgi anti rahvale vilja riiklikest ladudest alandatud hinnaga. Selle seadusega tõmbas Gaius enda poole Rooma linna kehvikkonna. Seejärel teostas Gaius toetuse leidmiseks kaubanduslikes ringkondases kohtuseaduse. Seni määrati kohtunikud kõigiks tähtsamaiks protsessideks senaatorite seast. Gaiuse seaduse alusel võeti neilt see õigus ja anti ratsureile (kaubanduslikule seisusele), kes sel teel said riigis suure tähtsuse. Sedasama eesmärki taotles ka teine Gaius Gracchuse samm: maksude kogumise andmine Väike- Aasias Rooma maksurentnikele. Peale selle asutati vaesema talunikkonna huvides Itaaliasse mõningad kolooniad. Samuti kavatseti asutada kolooniaid väljapoole Itaaliat, ja nimelt Aafrikasse, hävitatud Kartaago asemele. Maajagamise komisjoni tegevus algas uuesti.
ühildumise probleemi kohta. Pidasime õigemaks Consensus omnium kõikide nõusolek, sulgudesse lisasime teise variandi, mis võiks võibolla samuti õigeks osutuda. 2 See lause tekitas probleeme otsetõlkega, mis kujunenuks välja üsna arusaamatu. Uurimise käigus leidsime variandid sellest lausest H. Siimets Gross magistritööst, 2002, lk. 86 88, kus oli täpsemalt uuritud antud lause tõlget ja selle võrdlust Gaiuse ja Iustinianuse institutsioonides. Leidsime väljendi quae res pondere numero constat asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi. Samas leidsime ka, et sõna constat tähendab otsetõlkes "on teada", kuid siis kujuneks lause jällegi täiesti ümber ja jääks segaseks. Seega tuli meilgi antud lause lõplik tõlge selline, nagu vastuses näha on. 2
kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid) Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534) Rooma õigusajaloo periodiseering II Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel
o Jurist gaius ,,institutiones"(160 pkr)- sissejuhatav õpik eraõigusesse, o lõi augustus ehk gaius octavianus(ajastu?!) rominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) o valitseja keiser ja jumal- dominus et deus o keisril võimutäius o majanduslik langus, rooma riik lagunes lääne ja ida roomaks o keiser justinianus(527-565) ühendas mõlemad riigid ning adnis käsu koostada corpus iuris civilis(esimene osa sissejuhatav õpik õigusse, 60% gaiuse inst.põhjal) bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel o kviriitide õiguse periood- põlluharijate linnriik muutub impeeriumiks, 754/3ekr- 2. Saj ekr o rahvaste õiguse periood- oluliseks muutus side rooma riigi helleniseeritud ida ja romaniseeritud lääne vahel; 146 ekr- 235 pkr o rooma helleenilise õiguse periood- justinianuse valitsusaja lõpuni ja üktse rooma riigi lõpliku lagunemiseni; 305, 306- 565 rooma eraõiguse ajaloo periodiseering
i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii. Senat muutub printsepsi tööriistaks iv. Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid v. Jurist Salvius Iulianuse "Edictuum perpetuum" (ca 130 pKr) vi. Jurist Gaiuse "Institutiones" (160 pKr) d. Dominaadi ehk absoluutne monarhia aeg (284-565): i. Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna neil polnud enam pärijaid --- muutis ebastabiilseks ii. Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus iii. Keisril võimutäius iv. Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks v
valdkonnaks. Tänapäevalgi hinnatakse pea tuhandeaastast tööd, mida roomlased arhailisest Rooma vabariigist kuni 12 tahvli seaduste ning Justinianuse Corpus Iuris Civilis'eni tegid. Rooma juristid ei olnud ainult õpetlased ega targad, vaid sajandite vältel ise ka selle õiguse loojad, kusjuures nad said väga hästi aru, et tegemist on pidevalt muutuvate selgitustega. Õigusteaduse kuldajal (2 saj. lõpp eKr 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone". Selle sama pika perioodi vältel saab vaadelda ka juristide sotsiaalse positsiooni ning mõjuvõimu muutumist. Selle järgi saab juristide tüüpe jagada neljaks. Esimene neist jääb 4. sajandisse eKr, ked võib kujutada kui arhailist preestrit. Seda iseloomustab õiguse seotus usu esiisade käitumismustrite kokkuvõtmisega. Õigust praktiseeris väike hulk preestreid ning kuigi on püütud selgitada, kuidas nad eristusid, tuli see kõige tõenäolisemalt
Printsipaadi ajal (1.saj pKr) tekkisid ka õigusteaduslikud koolkonnad. Printseps andis koolkondade peadele ka ius respondendi (õiguse anda protsessi pooltele oma otsuseid nagu imperaatori nimel). Hiljem anti neile arvamustele seaduse jõud. Printsipaadi ajal võisid kõige tähtsamateks juristideks saada ka need isikud, kes vabariigi ajal poleks seda oma päritolu tõttu saanud. Kõige tähtsam selle perioodi õigusallikas on tänapäeval 2. sajandi juristi Gaiuse „Institutiones”, sest see on üks vähestest õigusallikatest, mis meieni on sellest perioodist säilinud. Meie teadmised klassikalisest eraõigusest pärinevad peamiselt aga Corpus Iuris Civilis’e osast Digesta. Printsipaadi kõige nõrgemaks küljeks oli keisritrooni pärimine. Alates Septimus Severusest (193-211) valitseb sõjaline diktatuur ning alates aastast 235 on Rooma riik sügavas kriisis. Rooma kaotab oma tähenduse ka pealinnana, sest keiser on pidevalt lahinguväljal
mõnikord lasus ka kohustus õigust luua, rakendada) res (asi) persona (isiklik, personaalne) Roomast sai maailmariik. Suhtles võõraste riikidega, käsitles võõraid kultuure jne praetor urbanus ja praetor peregrinus (linna praetor ja peregriinid olid välismaalased) Peregriinid kasutasid teistsugust õigust kinnisvara võõrandamiseks. Pandiõigust pidi praetor kinnitama 2 süsteemi rooma õiguses: 1) institutsionaalne süsteem pärit Gaiuse teosest ‘’Instituudid’’. Kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta. corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks
ümberkäimisest tingitud põlengud. Suurim neist toimus 64. aastal ning tulekahjus hävisid lisaks paljudele eluasemetele ka Circus Maximus ning Palatinus. Nagu Roomas, tuli ka Nero elus ette problemaatilisi ja kriitilisi hetki. Nii näiteks soovis Nero järglaseks määratud Gaius Piso 65. aasta aprillikuus päikesejumala templis võimulolevat imperaatorit tappa. Ilmselt oli selline teguviis ajendatud otseselt Gaiuse võimuihast ja soovist ise kiiremini troonile pääseda. Teda toetasid mitmed Roomas üsnagi suurt võimu omavad mehed, igaüks neist oma kindla isikliku põhjusega. Tollane atentaadikatse aga ebaõnnestus, sest mõned Nerole ustavad kaaslased said vandenõust teada ning hoiatasid keisrit. Ilmnes, et loosse oli segatud ka tema endine õpetaja Seneca, kelle Nero seepeale surma mõistis. Too astus midagi kartmata julgelt oma saatusele vastu.
jõu.Justinianus keelas kommentaaride koostamise selle kogu kohta. 1538. a andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus iuris civilis. Rooma õiguse rakendamine ja läbitöötamine feodalismi ja kapitalismi perioodil. Tähtsamad Lääne-Rooma seadustekogud: Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianum-sisu on pärit Gaiuse, Pauluse ,Papinianuse kogudest Edictum Theodorici-roomaõiguslik koodeks, kehtis idagootide riigis. Lex romana Burgundiorum-kehtis burgundia riigis Rooma riigi idaosas-Büstantsis , arenes Rooma õigus omarada. Õiguse alusena püsis Justinianuse kodifikatsioon. Corpus iuris civilis osad töötati ümber, lihtsustati ja lühendati. Läääne-Euroopa elus toimusid muudatused:feodaalkord lagunes; riigid püüdsid luua tugevat keskvõimu kuningaga eesotsas
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Gerda Fatal CALIGULA Referaat Juhendaja dots Aleksei Kelli Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Gaius Caesar, hüüdnimega Caligula oli Rooma imperaator aastatel 37-41. Ta oli Tiberiuse troonipärija, keda tunti kui väga jõhkrat valitsejat ning Gaiuse surma järgselt päris trooni ta onu Claudius. Caligulat on peetud väga julmaks valitsejaks. Siin referaadis käsitletakse Caligula lapsepõlve, valitsemisaega ning ka erinevaid vandenõusid, mis olid tema vastu suunatud, et teada saada, kas ta oli julm valitseja. Caligula lapsepõlv Gaius Caesar Germanicus sündis 31. augustil aastal 12.1 Gaius Ceasari hüüdnimi ,,Caligula" on tulnud ühest naljast sõdurite seas, sest ta veetis lapsepõlves palju aega nende seas riietatuna
Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea) 42.Selgita seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Reisimise osa hariduses: 2.sofistika (uus sofistika 2.-3.saj) retoorika ja erudeeritus. Padeia- haridus ja kasvatus.Autopsia-isiklik kogemus 43.Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse Kodifikatsioon. 12.tahvli seadused, käisid kreekast seadusi otsimas. Tõid kreeka teadmised Rooma ja nii ka edasi läände. Corpus Iuris Civilis. Codex Iustianus. Tema seadustest sai terve Ida- Rooma/Bütsantsi seadustik. Ainuke koht läänes, kus seda tutvustati oli Itaalia. Sealt liikus see aga edasi Lääne-Euroopasse ja sai 12.sajandil paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks. Lõpuks jõudis isegi Ida-Euroopasse, leides tee Venemaa seadustikku
reegleid. Arvatakse, et XII tahvli seaduste sisukord oli järgmine: I tahvel käistles esmajärjekorras kohtukohustust. Kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik - vindex, kuid hageja pidi sellise vahetusega ainult siis nõustuma, kui vindex oli temaga seisuselt võrdne. Kohus võis kesta vaid päikeseloojanguni. II tahvlist on eriti vähe säilinud ja see paistab reguleerivat kohtumenetlust. 2. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku
Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure. Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ] 5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele 1. Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist. Kujutab endast teatavat poole vahelist „käelöömist“, mille summa kannab nim sacramentum. Protsessi kaotanud poole sacramentum läheb riigilaekasse- aerarium. Suurus oli seadusega fikseeritud: hagides väärtusega 1000 assini-50assini, kus hagi
Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Vastus: Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 40. Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks. 12 tahvli seadus- vanim Rooma õiguse kirjapanek aastaist451-450 eKr. Kaheteistkümnel elevandiluust (antiikajaloolase Liviuse andmel pronksist) tahvlil Roomas väljapandud seadus, mille koostasid patriitsidest deetsemvirid lihtrahva ehk pleebsi nõudmisel. Tahvlid ei hõlmanud kõiki õiguse alaliike, vaid peamiselt perekonnaelu ja eraõigusega seotud sätteid. Tänaseks järelejäänudseis on taastatud
Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 16 40. Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks. 12 tahvli seadused, käisid kreekast seadusi otsimas. Tõid kreeka teadmised Rooma ja nii ka edasi läände. Corpus Iuris Civilis. Codex Iustinianus. Tema seadustest sai terva Ida-Rooma/Bütsantsi seadustik. Ainuke koht läänes, kus seda tutvustati oli Itaalia. Sealt liikus see aga edasi Lääne-Euroopasse ja 12. Sajandil sai paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks
üürilepingu tähtaja lõppemiseni, siis on üksnes Daphnel otsene nõudeõigus Felixi vastu. Alternatiivseks lahenduseks Daphne jaoks oleks leida Erosega kokkulepe, pakkudes talle asenduseks üürida mõni teine enda majadest, mis oma tingimuste poolest ei ole halvem eelmisest. 9 5 Kasutatud kirjandus 1. Digesta 2. Elmar Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001. 3. Gaiuse ,,Institutiones" 4. Hallebeek, J. Contracts for a third-party beneficiary: a brief sketch from the Corpus iuris to present-day civil law. 5. Võlaõigusseadus. 26.09.2001 RT I 2001, 81, 487 6. Watson, A. (tõlk). The digest of Justinian. University of Pennsylvania Press, 1998. 7. Zimmermann, R. The law of obligations: Roman foundations of the civilian tradition. Oxford University Press. 1996 10
poliitikat puudutavate arutlustega, kus näiteks valitseja põhjendab enda loodud uusi tähestikutähti. Sellegipoolest on Graves ajalooliste allikate (enamasti on nendeks Tacitus ja Suetonius) suhtes valiv ega järgi alati nende kirjutatut. Näiteks on kõige hullemad süüdistused Tiberiuse ja Caligula vastu ära toodud üks ühele, kuid sarnased süüdistused Augustuse vastu paneb Graves Livia mõju süüks. Gravesi teostes tunnistab Livia ka oma süüd Marcelluse, Agrippa, Augustuse, Gaiuse ja Luciuse mõrvades, kuigi need on ära toodud vaid ühes arheoloogilises allikas (Tacituse omas). Augustust aga kujutab autor lahke mehena, isegi sõbraliku klouni ja ohvrina, kelle elu on juhtinud ta suurushullustuses naine. Ajaloolased on Claudiusele tihti pahaks pannud, et ta lasi end kergesti abikaasadel ja vabakslastutel juhtida. Graves lükkas selle oletuse kaasaegsete ajaloolaste kombel Claudiuse tööde ja heategude vallas ümber. Sellegipoolest
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Nimi Perekonnanimi BA I. Aasta OSTU - MÜÜGILEPING ROOMA ERAÕIGUSES Referaat Juhendaja Sisukord 1 Sissejuhatus Arvestades, et põhilised ideed Rooma õigusest leidsid kinnitust ka Eesti tsiviilseadustikus, pean vajalikuks vaadelda ostumüügilepingu päritolu, analüüsida peamised ideed, mõisted ja mõned ostumüügi lepingu omadused Rooma õiguses. Rooma eraõigus iseloomustab ostumüügilepingu järgmiselt. Esiteks tuuakse välja ostu müügi mõiste lepinguna. Siis rõhutatakse konsensusliku lepingu olemust arvestades erinevust konsensuslikus õiguses Rooma õiguses ja Justiniaanuse õiguses, märgitakse sellise lepingu sihtotstarbet. Selles referaadis käsitletakse ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS XII tahvli seadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 Allika liik................................................................................................................................ 4 Allika liigendus.......................................................................................................................4 Allika originaalkeel.................................................................................................................6 Kasutatud tõlke keel..........................................
ning temast saab enda perekonna pea. 6 6 A. Berger. Encyclopedic Dictionary of Roman Law, volume 43, part 2. 1953, p 451 7 5. Abikaasadevahelised õigussuhted 5.1. Abielu Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes. See tähendas tema üleminekut isa eeskoste alt abikaasa eeskostele. Rooma abielu oli ainuabielu ehk monogaamia. Perekonnapea võimu abielusuhetes nimetatakse manus'eks (käsi). Gaiuse ,,Institutsioonides" on välja toodud kolm abielu vormi: Confarreatio on religioosne akt, mis toimus preestrite kaasabil ning kümne tunnistaja juuresolekul. Coemptio on naise otsmine selle isalt või eeskostjalt mancipatio teel. Usus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. Siin on kasutatud igamise printsiipi. Kuid naistel oli võimalik seda ära hoida. Kaheteist tahvli seadustes oli järgmine
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 A...
aequitas - õiglus.. -õigus on hea ja õigluse kunst- ROOMA ERAÕIGUSE ALUSTE SÜSTEEM Rooma õigust võib käsitleda: 1) ajalooliselt - vaadeldakse kas kõiki õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinsituudi arenemisteed. 2) dogmaatiliselt- vaadeldakse Rooma õigust nii, nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. Institutsiooniline süsteem- (kuulsa rooma juristi Gaiuse tees.. Õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta.) Kogu eraõiguse instituutide järjestus: 1)isikutesse puutuv õigus 2) asjadega seotud õigussuhted 3) hagid- õiguste kaitse. Pandektiline süsteem- eraldatakse kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda koosneb neljast osast: 1)asjaõigus
tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused. 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Lokaal e partikulaarõigus Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega
Hilisemal perioodil muutub ka laste õiguslik seisund, vabanemisel järkjärgult isa võimu alt. Abielu Nagu eespool märgitud sai tundis Rooma vaid patriarhaalset perekonnavormi. Viimane määrab oluliselt ka Rooma abielu. Abielu oli ainuabielu monogaamia, eesotsas perekonnapea absoluutse võimuga. Perekonnapea võimu nimetatakse abielu puhul manus, s.t käsi, mis on abielumehe võimu väljenduseks. Abielu sõlmimiseks on Gaiuse "Institutsioonide" kohaselt 3 vormi: Confarreatio s.o religioosne akt, mis toimub kümne tunnistaja ja preestri kaasabil. Pidulik toiming mille sõlmimisel anti abiellujatele erilist leiba, millest ka selle abiellumise vormi nimetus. Coemptio - naise ostmine selle isalt või eestkostjalt suulise lepingu (mancipatio) teel viie tunnistaja juuresolekul ja kaalumehe (libripens) osavõtul. Usus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. Siin on Rooma õigus
ei arvestanud Marius varanduslikku tsensust, mis lubas väkke kutsuda ainult piisavalt jõukaid kodanikke, vaid värbas vabatahtlikke ka sõjaväekohustuseta proletaarlaste hulgast. Viimased tuli riigi kulul relvastada. Loomulikult said sõjamehed tava kohaselt riigilt palka. Armee võitlusvõime tugevdamiseks uuendas Marius lahingutaktikat Sulla Liitlassõdade Rooma-poolne juht. Vallutas Marius Gaiuse käest Rooma ja pani aluse diktatuurile. Teostas senati autoriteeti suurendavaid reforme, tõstes selle liikmeskonna 300-lt 600-le. Spartacus Suur gladiaatorite ja orjade ülestõus. S oli endine gladiaator, kes oli ka ülestõusu juht. Esialgu vist üritas oma väed üle Alpide vabadusse viia, aga pärast üritasid hoopis Sitsiiliasse põgeneda. Crassus Crassus piiras Spartacuse väed ümber ja hävitas need. Kui nad üritasid Lõuna-
Rooma õ on tähtis kirjutatud õ kontekstis, et mõista mandrieuroopalikku õ. Kultuuri. Rooma õ varasematel etappidel oli tegu süsteemiga, kus kirjutatud õ-l polnudki erilist tähtsust. (action- süsteem, hiljem kirjutatud õ).Keiser Theodosius II ajal keiserlikud seadused Codex Theodisianus 5s, CIC 6s. 3. s eKr formeerus antiikne jurisprudents. Rooma õ arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Gaiuse "institutions" on hilisk (institutsiooniline süsteem), Ulpiani liber singularis regularum (Ulpianuse tööd), Pauli sententatie, Fragmenta Vaticana, Lex Dei ehk Collatio legume Mosaicarum et Romanarum. 2. Justinianuse eesmärk CIC loomise põhjused/ eesmärgid: · õiguse ühtlustamine · õigushariduse ühtlustamine · ühte moodi mõtlevad juristid ühtne õigus · ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorral...
Osad: I Codex Justinianum - 12 raamatut, sh Codex Theodosianus II Digesta ehk Pandectae, koosneb 50 raamatust, koostatud tsitaaditehnikat kasutades. Kaks professorit viimastest antiikaja juriidilistest ülikoolidest Konstantinoopolis ja Beirutis said ülesande valida seadusteks sobivaid tsitaate. Sobis kasuistliku tehnikaga (professorid märkisid ära viited, kuid on tekste ka vajadusel muutnud). III Institutiones, 4 raamatut, suuremas osas erajurist Gaiuse (?) samanimeline õpik 161 pKr (Rooma õigust tutvustav käsiraamat) IV Novellae – Justinianuse eluajal valminud seadused. Rooma kriminaalõiguse areng Kohtumõistmise ainuallikas on kuningas Ilmalik, eraldus religioossest varakult Perekonnapea karistusõigus Kuningate aeg: Ilmalik ja usuline läbisegi, karistati reetmist ja ketserlust Vabariik: ilmalik, riiklikud kriminaalkohtud
jõu.Justinianus keelas kommentaaride koostamise selle kogu kohta. 1538. a andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus iuris civilis. Rooma õiguse rakendamine ja läbitöötamine feodalismi ja kapitalismi perioodil. Tähtsamad Lääne-Rooma seadustekogud: Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianum-sisu on pärit Gaiuse, Pauluse ,Papinianuse kogudest Edictum Theodorici-roomaõiguslik koodeks, kehtis idagootide riigis. Lex romana Burgundiorum-kehtis burgundia riigis Rooma riigi idaosas-Büstantsis , arenes Rooma õigus omarada. Õiguse alusena püsis Justinianuse kodifikatsioon. Corpus iuris civilis osad töötati ümber, lihtsustati ja lühendati. Läääne-Euroopa elus toimusid muudatused:feodaalkord lagunes; riigid püüdsid luua tugevat keskvõimu kuningaga eesotsas
tsiviilõigust peetaksae eraldi õigusvaldkonnaks ja see on kodifitseeritud. Pretsedendiõigusele põhinev Angloameerika (common law) õigussüsteem tsiviilõigust eraldi õigusvaldkonnana ei tunne 13 . Ka Skandinaaviamaades 14 , kus tsiviilõigust küll tuntakse, on tsiviilõigus kodifitseerimata. Kaks tuntumat tsiviilõiguse süsteemi on institutsionaalne ja pandektiline süsteem. Institutsionaalne süsteem tuleneb Rooma õigusest, kus Rooma juristi Gaiuse teoses "Institutiones" on öeldud, et "kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta". Tulenevalt sellest jagatakse institutsionaalse süsteemi puhul tsiviilõigusnormid kolme gruppi: 1) isikutega seotud normid; 2) asjaõigused ja 3) õiguste omandamise viisid. Pandektiline süsteem tuleneb samuti Rooma õigusest, keiser Justinianuse korraldusel koostatud Corpus iuris civilis'e teise osa pealkirjast "Digesta seu Pandectae"
Võrdlusnäiteks aga piisab kahe etniliselt lähedase hõimurahva riikide - Soome ning Eesti skemaatiliselt kujutatud õiguse süsteemidestki (skeem nr 11 lk 65 ja skeem nr 12 lk 66). Õiguse süsteemi struktuuris kajastuva kvalitatiivse erinevuse näiteks on Saksa ning Prantsuse tsiviilõiguse erinevad õigusdoktriinid, ehkki mõlema juured on rooma tsiviilõiguse põhimõtetes. Prantsusmaal kehtib tänini Napoleoni-aegne Code Civil, mille süsteemi aluseks on II saj Rooma nimeka juristi Gaiuse kolmikjaotus: personae, res, actiones (isikud, asjad, toimingud). Eesti õigusteadlane L.Leesment viitab, et see süsteem jäigi püsima prantsuse tsiviilõiguse doktriinis. Saksa tsiviilõiguse hiljem novellidega täiendatud põhiallika BGB süsteemi aluseks on aga pandektide põhimõtte nelikjaotus: kohustisõigus (obligatsiooniõigus; võlaõigus), asjaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus, mille ette on paigutatud mahukas üldosa. § 3. Õiguse süsteemi struktuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
