Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis (1)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles need avalduvad?
  • Millise perioodi kirjandusega on tegu?
  • Kuidas erineb Dante Odysseuse-kujutus Homerose omast?
  • Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis sh arhitektuuris?
  • Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid?
  • Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased?
  • Kuidas suhestusid hilisantiikajal paganlik ja kristlik kirjandus?
  • Mida tähendab väljend renessansiinimene�?
  • Mida tähistatakse kunstiajaloos terminiga spolia?
  • Mida tähistatakse sõnaga humanism� kes on humanistid?
  • Mille poolest on olulised Aelius Donatus ja Priscianus?
  • Milline on baroki peamine kunstiliik?
  • Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel?
  • Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal?
  • Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused?
  • Millised on olnud meelisteemad Odysseuse kujutamisel maalikunstis?
  • Mida Penelope tegelikult mõtles?
  • Mis on barokiajastu kolm peamist kultuurilist ja intellektuaalset suundumust?
  • Mis on Bütsantsi kunsti kaks peamist teemat?
  • Mis on kirjanduses cento?
  • Mis on majusklid ja minusklid?
  • Mis on modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned?
  • Mis on palimpsest?
  • Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel?
  • Mis on retoorika kuidas on see seotud demokraatiaga kõnevabadus?
  • Millises valdkonnas on see ilmsem millised on põhilised muutused?
  • Millistel sajanditel oli ladina keel elav keel paljude funktsioonidega?
  • Miks räägitakse ladina keelest kui korduvalt surnud keelest?
  • Millistel ladina keele eripäradel tugineb seisukoht et ladina keel on keeruline?
  • Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud?
  • Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut?
  • Millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt?
  • Kes on tuntumad kreeka pärandit levitanud humanistid?
  • Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub euroopa kirjanduses ja kunstis?
  • Millised erinevused olid antiikajal kreeka ja rooma spordiharrastustes?
  • Milline religioosne alus oli antiikajal Olümpias peetud spordimängudel?
  • Millised on Rooma õiguse tähtsamad autorid ja kogumikud?
  • Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele.

    12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele.
  • Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid.
    Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid.
    Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus
    „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm
    „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal
    „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“
    Theseus – Ateena kangelane
    Odysseus – eksirännakud
    „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine
    „The Odyssey “ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „ Odüsseia “ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde.
    Perseus – muinasjutu elemendid
    Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia
    „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate
    „300“ 2006 Zack Snyder
    „Meet the Spartans“ 2008 paroodia
  • Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid.
    Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks.
    Perspektiiv kaob, sümbolistlikud stseenid, religioon ja imperaatorid põhiteemaks, ikoon , ikoonimaal , reljeefid, mosaiigid .
    Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu – smaldi.
    Figuurid on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli.
    Tavaline oli ristkuppelkirik . Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Paljud bütsantsi kirikud koondusid ühe keskse, tsentraalse kupli ümber (tsentraalehitised). Süngus , raskuse vaim.
    8. ja 9. Saj ikonoklastide (pildieitajate) liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid .
    Hagia Sophia kirik , San Vitale kirik

  • Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses.
    Klassitsism tekkis 17. sajandil Prantsusmaal.
    Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad kombed, polnud kombeks näidata soojemaid tundeid ka laste suhtes, abielu armastuse pärast peeti banaalseks.
    • Klassitsism pani paika kõrge ja madala stiili, olid kindlad žanrid mida soositi( eepos ja tragöödia ), ja oli neid, milles ei kirjutatudki.
    • Töötati välja ranged reeglid, mida teos pidi järgima
    • Lähtuti põhimõttest, et kõige tähtsam on õpetlikkus ja moraal , selge, väga korrapärane, tunded olid ebasoosingus.
    • Palju kasutati antiigi eeskuju.
    • Kogu draama kirjandus pandi kindlatele alustele , töödeldi Aristoteles e teatriteeoria reeglite kogumikuks. Näidendis:
      • Kolme ühtsuse reegel (aeg, koht, tegevus). Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelaskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed.
      • Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni.
      • Värsimõõduks oli aleksandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut.
      • Näidendis pidi olema 5 vaatust .

    Luules puhtad riimid, ranged vormid.
    Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks.
  • Iseloomustage modernismi põhilisi hoiakuid. Milles need avalduvad?
    Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule ning seadis oma eesmärgiks kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda ehk teisisõnu korrastada ja tulevikus ühendada tükkideks lagunenud maailm.
    Sageli tegid modernistid seda müütide ja sümbolite keeles.
    • Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega
    • Progress versus võõrandumine
    • Uue (ja alternatiivse) otsingud
    • Pidev enda ületamise püüe
    • Kunstivoolude teke (uue otsimine!)
    • Indiviidi tähtsustamine

    6. Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal.
    Odysseuse eksirännakuid tõlgendati kristlusele vastavalt. Odysseuse kristlik idealiseerimine .
    mastipuu– rist ; Odysseus tahab kuulda sireenide laulu, laseb ennast laeva mastipuu külge siduda, et mitte merre hüpata. Keskajal tõlgendati: Odysseus oli risti külge seotud ning päästis inimkonna surmaohust (just nagu Jeesus).
    laev–kirik
    elumeri ja rahusadam
    võrgutajad ( sireenid , Kirke )
    Vrd navis Ecclesiae (‘kirikulaev’),tüürimeheks Kristus
  • Iseloomustage romantismi põhimõtteid kirjanduses.
    Tekib 18. sajandi lõpuveerandil.
    • Alguses oli tegu lihtsalt sentimentaalse kirjandusega, ainsa eesmärgiga panna inimesi nutma kaastundest ja härdusest. Minnakse üksikasjalikumaks, meeleseisundid võetakse erakordse tähelepanu alla.
    • 18.sajandi teisel poolel leiab üldtunnustatud vastuvõtu, et tunded on piisavalt väärt nähtus, et kirjanduses ja kunstis kujutada. Üksikasjalikult võetakse vaatluse alla kõik tunded, eriti melanhoolsed.
    • Hakati kirjutama pisarkomöödiaid (alati õnneliku lõpuga, vahepeal kurb lahkuminek), mis tekitasid haritud ja mõtlevate meeste seas tõrksust, aga naistele meeldisid.
    • Diderot paneb kirja teatriuuenduse punktid:
    • Autor ei kujuta tegelikkust tõepärasena, vaid sellisena nagu ta seda näha soovib, palju on fantastilisi elemente.
    • Pöördutakse oma rahva kauge mineviku juurde. Eksootilised rahvad (vabad, iseseivad ja sõjakad), mustlased, mägilased.
    • Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi).
    • Kangelane on üksik.
    • Looduse poetiseerimine ( eksootika ).
    • Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi.
    • Sümbolite tähtsus
    • Žanripiiride segunemine

    8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti.
    Renessanss : antiikaegse kultuuri taassünd, loomulikkus, tõepärasus, detailsus , selgus.
    Vt küsimus 14
    Barokk : liikuvus, rahutus , kirg , paatos , dramaatilisus, teatraalsus, efektsus, pingelisus, hoogsus. Poolsambad, pilastrid, fassaadil palju kaunistusi, lainelised jooned. Muutused hoonete põhiplaanides. Voluudid. Taas tuli käibele basiilika. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skupltuurkaunistuste ning maalidega (kujutati tegelasi antiikmüütidest). Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevad, otsitud poosid. Ülekuhjatus, ebatavalised žestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Maalikunstis soojad toonid, sujuvad värviüleminekud ilma selgete piirjoonteta. Samuti rahutus, hoogsus, liikuvus. Sageli ebatavalised poosid, ülepingutatus, kontrastid.
    9. Kelle kohta käivad järgmised Alfred Tennysoni luuleread : To follow knowledge like a sinking star, / Beyond the utmost bound of human thought. / ... / Made weak by time and fate , but strong in will / To strive, to seek, to find , and not to yield .
    Odysseuse

    10. Kellele kuuluvad järgmised luuleread:     On desperate seas long wont to roam , / Thy hyacinth hair , thy classic face , / Thy Naiad airs have brought me home / To the glory that was Greece , / And the grandeur that was Rome. Millise perioodi kirjandusega on tegu?
    E.A. Poe luuletus „To Helen“. Kirjutatud romantismi perioodil.
    11. Kirjeldage Johan Joachim Winckelmanni rolli klassitsismi põhimõtete sõnastamisel.
    Hellenist, tegi esimesena vahet kreeka, kreeka- rooma ja rooma kunsti vahel. Üks teadusliku arheoloogia rajajaid . Tal on olnud otsustav mõju klassitsistlikule liikumisele. „Üllas lihtsus ja vaikne suurus“. Enamik termineid, mida kasutatakse klassitsismis, lähtuvad Winckelmanni formuleeringutest.
    Kunstiteose juures pidas ta oluliseks kolm kvaliteeti: esmatähtis on idee; teine on ilu, st. lihtsus; kolmas on teostamise tehnika.
    12. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani.
    Antiikaeg : Kreeka
    • „ Ilias “ - Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune , kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad , et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski.

    • „Odüsseia“ - Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu. Nümf Kalypso juures, kükloopide saar (pimestab Polyphemose, et saarelt minema saada), Kirke (nõid, muutis mehi sigadeks), sireenid (Odysseus tahtis nende laulu kuulda ning lasi ennast masti külge siduda, et merre mitte hüpata), Skylla ja Charybdise koletised, koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega .
    • „Telegoneia“ – Odysseuse reis Thesprotiasse. Järg „Odüsseia“ sündmustele. Penelope kosilaste matus, Odüsseuse ohverdused nümfidele, reis Eleiasse, kus ta saab Polyxenoselt karika , mis kujutab Trophonius lugu, abiellubThesprotia kuninganna Kallidikega, sõda Brygoi’ga, Kallidike sureb , Odysseuse poeg Polypoetes päästab kuningriigi, Odysseus naaseb Ithacale.
    • „Kükloop“ – Euripides , saatüridraama , kus kükloop Polyphemos on saatürid orjastanud. Nende juurde saabub Odüsseus kaaslastega ning saatürid vahetavad nendega toitu veini vastu. Kükloop, saanud teada vahetuskaubast, ähvardab sissetungijad ära süüa. Odüsseuse plaan kükloop täis joota ning tema silm välja lüüa õnnestub ning saatürid saavad vabadusse .

    Antiikaeg: Rooma
    • „Troojalannad“ Seneca – Hekuba tütar Andromache üritab varjata oma poega Astyanaxi Odüsseuse eest, kes on tulnud teda tapma , sest ta kardab , et pärija võib hiljem kreeklastele kätte maksta. Saab lõpuks poisi kätte kui ähvardab segi ajada Andromache mehe Hectori püha haua, kuhu poiss on peidetud. Andromache mõistab hukka Odüsseuse süüdistused, mis ta on teinud jumalatele ja prohvetitele .
    • „ Aeneis “ – Vergilius

    Keskaeg
    • „ Jumalik komöödia“ – Dante . Odysseus läks uuesti seiklema, jõudis Atlandi ookeani. Seal nägi meres suurt mäge, mis oli sissepääsuks purgatooriumi. Tema laev uppus selle mäe juures.

    • „ Ulysses “ Alfred Tennyson – Odysseus läheb taas rändama, tema rännakud ei lõppe kunagi.
    • „Ulysses“ James Joyce – üks päev Dublini ärimehe Leopold Bloomi elus
    • „Odüsseia sünd“ Jean Giono – antiheroiline lugu, milles Odysseus on valetaja, kes on kõik oma seiklused välja mõelnud varjamaks, et on aastaid teiste naiste juures olnud.
    • „Odüsseia: tänapäevane järg“ Nikos Kazantzakis – Odysseus läheb uuesti seiklema, röövib Helena ning jätab ta Kreetale, käib Egiptuses, kohtub muuhulgas Jumala, Buddha ja don Quijotega. Lõpuks jõuab Antarktikasse, kus jäämägi ta tapab.
    • „ Penelopeia “ Margaret Atwood - vaatenurk: oma meest 20 aastat koju ootav naine.

    13. Kuidas erineb Dante Odysseuse-kujutus Homerose omast? Mis võivad olla erinevuse põhjused?
    Dante Odysseus läks erinevalt Homerose omast pärast kojujõudmist uuesti seiklema, jõudis Atlandi ookeani, nägi meres suurt mäge, mis oli sissepääsuks purgatooriumi, selle mäe juures uppus ta laev. Erinevuste põhjuseks võib olla see, et Dante ei tundnud Homerose töid, Odysseust tundis ta vaid läbi ladinakeelsete autorite .
    14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid.
    Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama . Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Õpiti hoolega loodust jälgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus .
    Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Taas tuli kasutusele ümarkaar .

    Kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati kujutama jälle rõivastamata keha.
    • Taavet. Donatello , esimene alastiskulptuur pärast antiikaega
    • Taavet. Michelangelo
    • Gattamelata. Donatello, esimene vabalt seisev ratsakuju pärast antiikaega

    Maalikunstis lähtuti loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, tsentraalperspektiivi kasutamine, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Kasutatakse puhtaid värvitoone; helgus, pühalikkus. Detailsus, püüdlemine täiuslikkuse poole. Kujutatud antiikmütoloogia teemasid . Tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega

    Antiikskulptuurileiud: nn Laokooni grupp (leiti 1506 maa seest), nn Belvedere Apollon
    15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Mungad kopeerisid tekste . Oskasid mitut keelt, tõlkisid ladina- ja kreekakeelseid tekste rahvuskeeltesse.
    16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased?

    Parnaslased – 19.saj Pariisi luulekoolkond, mis oli mõjutatud Théophile Gautier’ ja Arthur Schopenhaueri teostest ning Gautier’ doktriinist l’art pour l’art . Nad vastandasid end romantikute subjektivismile ja tundelisusele; taotlesid objektiivset ilu, püüdlesid täpse ja laitmatu tööosavuse poole, valides eksootilisi ja klassikalisi teemasid.
    Parnassianism oli omane 19. sajandi positivismi perioodi Prantsuse luulele. Ilmnes pärast romantismi ja enne sümbolismi. Reaktsioon romantismi vastu (liigne sentimentaalsus, kohatu sotsiaalne ja poliitiline aktiivsus).
    17. Kuidas suhestusid hilisantiikajal paganlik ja kristlik kirjandus?
    Hilisantiigis esinesid paganlik ja kristlik kirjandus paralleelselt, kuid hakkas toimuma teatav kristliku kirjanduse tõus.
    18. Loetlege barokk-kirjanduse voolude nimetusi eri maades, iseloomustage neid lühidalt.
    Marinism – Itaalias, reaktsioon klassitsismi vastu, ekstravagantsed metafoorid , liialdused, fantastiline sõnamäng originaalmüütides. Eesmärgiks jahmatada. Süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline.
    kulteranism ehk gongorism – Hispaanias, värsistiil, mille leiutas 17. Saj luuletaja Luis de Góngora y Argote. Seda iseloomustab õpitud ebaselgus, ladina keele terminite ja süntaksi rõhutamine, vihjed müütidele ning ülemäärane metafooride, liialduste, paradokside, uudissõnade ja antiteeside kasutus.
    eufuism – Inglismaal, elegantne Elizabethi -aegne kirjandusstiil, mille tunnusteks on ülemäärane antiteeside ja alliteratsiooni ning sage mütoloogia sarnasuste kasutamine. Mängis olulist rolli inglise proosa arengus, pakkus kergemat ja unistavamat proosat kui eelnevad.
    metafüüsiline luule – Inglismaal, 17. Saj. Segu emotsionaalsest ja intellektuaalsest leidlikkusest, seda iseloomustab eneseimetlus või „nutikus“, mis seob pealtnäha kokkusobimatuid ideesid ja asju. Oluline on tunnete analüüs. Kasutab irooniat ja paradokse. Dramaatiline keele otsesus ja rütm , mis pärineb kõnest.
    pretsioosne kirjandus – Prantsusmaal
    Saksamaal Martin Opitz – vastavuses karmide reeglitega, mille ta ise kehtestas. Formaalsed, mõõduka detailirikusega tööd, hoolikalt valitud teemad, natuke ilu ja vähe tundeid.
    19. Mida tähendab väljend „renessansiinimene“?
    Renessansskultuuril on üks kindel tunnus – eneseteadvus . Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus . Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik , kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama – hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus – edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt. Andekus paljudel erinevatel aladel. Eeskujulikuks renessanssiinimeseks peetakse Leonardo da Vincit .
    Renessansis saavad tähtsaks eneseteadvus, humanism ja isikuvabadus. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata – nn. „eesmärk pühitseb abinõu“ ( Niccolo Machiavelli). Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus – edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt. Andekus paljudel erinevatel aladel. Eeskujulikuks renessanssiinimeseks peetakse Leonardo da Vincit.

    20. Mida tähistatakse kunstiajaloos terminiga     spolia? Tooge näiteid antiikehitiste kontekstis.
    Spolia – varasemate ehitiste materjale kasutatakse hiljem uute ehitiste loomiseks.
    nt.
    * 4. sajandist pärinev Ianuse kaar, mis on ainus säilinud neljafassaadiline triumfikaar Roomas. Selle ehitusel kasutati lähedal olnud templite materjale.
    * 4. sajandil alustatud Santa Maria in Trastevere, ühe vanima Rooma kiriku löövi võlvsammastik on võetud lähedal olnud (arvatavasti Isise) templist.
    * 4. sajandil valminud Constantinuse kaar Roomas, mille puhul on kasutatud varasemate ehitiste materjale.
    21. Mida tähistatakse sõnaga „humanism“, kes on humanistid ? Tooge näiteid.
    Humanism on maailmavaade, mille keskmes on inimene. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Väärtustati haridust.
    Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik).
    Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene.
    Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma võimeid sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama ka arhitektina, maalikunstnikuna või skulptorina.
    Humanistid: Erasmus Rotterdamist, F. Nietzsche, Maslow , Leonardo da Vinci
  • Mille poolest on klassitsismi põhimõtete sõnastamisel oluline Nicolas Boileau -Despréaux?

    Võttis kokku prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused.
    Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele.
    Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid žanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks. Žanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised.
    Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased.
    Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks.
    23. Mille poolest on olulised Aelius Donatus ja Priscianus?
    Aelius Donatus (4.saj) kirjutas kaks ladina keele grammatikat : „Ars major “ ja „Ars minor “. „Ars minor“ oli mõeldud noortele õpilastele ja seda kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskaega . Donatuse grammatikaid hakati kutsuma donaatideks.
    Priscianus (5.saj) kirjutas „Institutiones grammaticae“, 18 raamatust koosneva ladina keele grammatika, mis on läbi aegade enim kasutatud grammatika. See jättis jälje ladina keele õpetamise tavadele ja mõjutas keskaja keelefilosoofia arengut.
    24. Milline on baroki peamine kunstiliik? Tooge näiteid.
    Arhitektuur.
    Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses.
    Santa Susanna kirik, San Carlo kirik, Lorenzo Bernini - Rooma Püha Peetri kirik.
    25. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel?
    Cassiodorus (~485 - ~585) rajas Vivariumi kloostri, kus mungad kopeerisid antiikaja käsikirju. Tänu temale on neid käsikirju säilinud, ta aitas koopiate tegemist süstematiseerida. Lisaks distsipliiniga seotud harjumusele hakati käsikirjade kopeerimise puhul tähtsustama ka ajaloolist aspekti ning ajaloo säilitamist.
    26. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal?

    Hilisantiigi kujutav kunst muutus varasema idealiseeritud realismiga võrreldes ikoonilisemaks, varem ikooni kunstis ei kasutatud. Keha ilu ja liikumist ei rõhutatud enam, teosed olid lihtsustatud, naiivsemad ja robustsemad, tõstes välimuse asemel esile vaimsuse. Üheks sellise muudatuse põhjuseks võib pidada kristluse tõusu ja maailmapildi muutumist – nüüd polnud oluline inimene, vaid Jumal. Realistlikud stseenid asendusid sümbolistlikega, perspektiivitunnetus kadus . Maal ja ümarplastika kaotasid tähtsust, esile tõusid reljeef, mosaiik ja arhitektuur.
    27. Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused?
    Ida-Rooma oli valdavalt kreekakeelne ja ka kreeka kultuuri keskne , Lääne-Rooma oli ladinakeelne ja rooma kultuuri keskne.
    28. Millised on olnud meelisteemad Odysseuse kujutamisel maalikunstis?
    Odysseust on maalikunstis palju kujutatud koos eri naistega – Kalypsoga, Kirkega, Penelopega, samuti sireenidega. Kujutatud on ka Odysseuse võitlusstseene, näiteks Penelope kosilastega ja kükloobiga.
    29. Millisest vaatenurgast jutustab Odysseuse loo Margaret Atwoodi teos „The Penelopiad“ („Penelopeia“?)
    Jutustaja roll on Penelopel ja tema kaheteistkümnel teenijannal.
    „Miks oli vaja teenijannad ülespuua, ja mida Penelope tegelikult mõtles?“
    30. Millist arengut esindavad hilisantiikaja kirjanduses Symmachuse, Macrobiuse, Claudianuse ja Ammianus Marcellinuse teosed?

    Symmachus, Macrobius, Claudianus ja Ammianus Marcellinus esindavad paganlikku ladinakeelset kirjandust.

    31. Mis on barokiajastu kolm peamist kultuurilist ja intellektuaalset suundumust?
    Barokiajastul valitsesid kolm põhilist suundumust.
    1) Vastureformatsioon, millega taheti tugevdada katoliku kiriku mõjuvõimu, pandi alus katoliku kiriku propagandale. Trento kirikukogul (1545- 1563 ) otsustati, et inimesed tuleb läbi tunnete vaimu juurde viia, selleks pidi appi võtma kunsti, mis mängiks inimeste emotsioonidega.
    2) Absoluutsete monarhiate tugevnemine ning samas ka tugev keskklass , kes kulutas raha kunstile
    3) Üldine huvi tekkimine looduse vastu, inimese intellektuaalse silmaringi avanemine. Inimesed hakkasid tunnetama oma tähtsusetust ning seda, kui suur ja keeruline on loodus.
    32. Mis on Bütsantsi kunsti kaks peamist teemat?
    Imperaatorid ja religioon.
    33. Mis on kirjanduses cento?
    Cento on luuleteos, mis koosneb täielikult teiste autorite värssidest, mida on omavahel kombineeritud .
    34. Mis on koinee ?
    Koinee oli antiikajal kreeka ühiskeel. Tekkis hellenismi ajal, kõigi kreeka keele murrete segunemise ajal.
  • Mis on majusklid ja minusklid ?
    Majusklid on suurtähed, minusklid väiketähed.
    36. Mis on modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned?
    Modernistlikku kirjandust iseloomustab antiikaja tegelaste ja teemade seostamine kaasaja teemade ja valupunktidega. Vastandatakse progressi ja võõrandumist, otsitakse uut ja alternatiivset. Eelkõige tähtsustatakse indiviidi, mitte ühiskonda ning pidevalt püütakse iseennast ületada. Möödunu suhtes ollakse irooniliselt meelestatud ning vaadatakse tuleviku poole. Modernistlikule tekstile on tüüpiline elitaarsus – autorit ei huvita, kas lugeja suudab teda mõista. Sageli on sellised tekstid nauditavad vaid intellektuaalsele lugejale.
    37. Mis on palimpsest ?
    Palimpsest tähendab pärgamendilehte või papüüruserulli, millelt on sinna esialgselt kirjutatud tekst maha kraabitud või kustutatud ja uus peale kirjutatud.
    nt. Cicero „De Republica“ on säilinud palimpsestina, millele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate dei“.
    38. Nimetage barokk-kirjanduse iseloomulikke jooni.
    Barokk-kirjandust võib nimetada dünaamilis-pateetiliseks. See on rajatud tugevatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahet , näilikku ja tegelikku jne. Stiil on tihti dramaatiline ja ülepingutatud, kaldutakse äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste kirjeldamisel.
    Itaalias oli sel ajal valitsevaks marinism, mille süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline.
    Hispaanias oli kaks vastanduvat voolu, ühelt poolt kulteranism ehk gongorism, mille peaesindajaks oli Luis de Góngora ning teisalt kontseptism, mida esindas Francisco de Quevedo.
    Inglismaal kuuluvad sellesse ajastusse eufuism ja metafüüsiline luule, Prantsusmaal pretsioosne kirjandus.
    39. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid.
    Giovanni Boccaccio , Dante Alighieri, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael...
    40. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis.
    Hilisantiigis võisid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni mõjutada religioossed tegurid, eelkõige ristiusu tugevnemine, millega maailmapilt muutus üha jumalakesksemaks, enne oli see humanistlik . Selle tõttu muutusid kunstis ideaalid ning hakati rõhku panema vaimsusele ja religioossusele välise ilu asemel. Samuti mõjutavad retseptsiooni kultuuri eripärad, näiteks Roomas ei saanud tragöödia kunagi nii populaarseks kui Kreekas, menukaks osutus hoopis komöödia. Samuti muudeti vastavalt enda rahva maitsele lavateoseid, laval hakati erinevalt Kreekast näitama vägivalda ning kasutama retoorilist ülespuhutud kõne.
    41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni.
    • Elektilisus – vaadete, stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism , sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid.
    • Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus.
    • Marginaalsus – alternatiivsust , sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri.
    • Subkultuursus – arginaalsed kultuurid otsivad oma keset, marginaalsed kunstikud-kirjanikud mõttekaaslasi ja publiku ning nii pannaksegi vähehaaval alus uue subkultuuri ehk allkultuuri sünnile.
    • Kõik on lubatud – üks olulisemaid kaanoneid. Postmodernism julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma .
    • Intertekstuaalsus – eri kultuuritekside seosed. Sageli võetakse üle eelnevate stiilide ja põlvkondade pärandi ning töötleb, kombineerib jaa ühendab seda, sest tundub, et midagi uut pole enam öelda ja kõik uus on vana. Näiteks kirjutatakse vana teos või tuntud inimese elulugu ümber, avaldatakse surnud kirjanku fiktiivseid teoseid.
    • Urbanism – riigipiiride kadumised kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugustele veidrustele.
    • Korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)
    • Kitš , triviaalsus, banaalsus („taaslähenemine elule“)
    • Fragmentaarsus
    • Kindla teemaderingi eristamatus
    • „Kõrge“ ja „madala“ sulandamine

    42. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid.
    Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajal hävis palju antiikautorite teoseid ususõdade ja barbarite rünnakute käigus. Samuti ei peetud mõnede käsikirjade ümberkirjutamist vajalikuks ning need hävisid sel moel.
    43. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamises William Shakespeare ’i loomingus.
     Näidendid :
    * „ Antonius ja Kleopatra “ – põhineb Plutarchosel, räägib Marcus Antoniuse ja Kleopatra suhtest kuni Kleopatra enesetapuni
    * „ Julius Caesar “ – põhineb Plutarchosel, räägib vandenõust Caesari vastu, tema mõrvamisest ning tapjate langemisest Philippi lahingus.
    * „ Coriolanus “ – põhineb samuti Plutarchosel, räägib Rooma juhi Caius Marcius Coriolanuse elust.
    44. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias.

    *     Molière „Amphitryon“ – Plautusel põhinev komöödia, mis räägib Kreeka mütoloogilisest tegelasest Amphitryonist.
    * Pierre Corneille „ Horatius “ – tragöödia, mis räägib Horatiuste ja Curatiuste vahelisest võitlusest.
    * Jean Racine „Andromache“ – Euripidesel ja Vergiliusel põhinev tragöödia, mis räägib Trooja sõja järgsest ajast ning Trooja Hektori lesest Andromachest.
    45. Tooge näiteid klassitsitlikust arhitektuurist (sh vähemalt üks näide Eestist).
    Kõige tavalisemad ehitised olid sümmetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsekülge – seal eendus sammastik , mida ülal kroonis kolmnurkne viil.
    Madeleine ’i kirik (Pierre Vignon), Tähe triumfikaar (Jean Francois Chalgrin ), Valge Maja Washingtonis, Kapitoolium , Tartu Ülikooli peahoone (Johann Wilhelm Krause ), Riisipere mõis...
    46. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce´i romaanis „Ulysses“.
    Ulysses on iiri kirjanik James Joyce´i romaan ning on modernse kirjanduse üks tähtsamaid teoseid. Esimest korda ilmus raamatuna 1922. Aastal, enne seda ilmus järjejutuna ajalehes .
    Raamat kirjeldab peategelase Leopold Bloomi rännakut läbi Dublini ühel tavalisel päeval, tema naine on Molly Bloom ( tõmmatakse paralleele tema ja Penelope vahel) ning kolmas peaosaline on Stephen Dedalus (tõmmatakse paralleele tema ja Telemachuse vahel).
    Poeg otsib isa- Telemachos otsib Odysseust, Stephen otsib isa, Bloomi poeg on surnud
    Veel paralleele:
  • Esimesed peatükid on pühendatud Telemachosele/ Stephen Dedalusele, Odysseust/Leopold Bloomi tutvustatakse alles hiljem;
  • Nii L. Bloom kui ka Odysseus on rändajad, esimene on rändlev juut , teine meremees , kes otsib koduteed;
  • Joyce´i Kalypso ja Penelope on samas isikus - Molly Bloom, kuigi abikaasade suhe pole viimased 10 aastat kumbagi osapoolt rahuldanud; Leopold tunneb end armastuse tõttu ühtaegu lõksus (Calypso) kuid teisest küljest on ka kiindunud (Penelope);
  • Odysseusel puudub plaan („võti“) kuidas koju oma maale ja naise juurde jõuda, ning Leopoldil pole sõna otseses tähenduses koduvõtit;
  • Jumalad käsevad Kalypsot Odysseus uuesti vabaks lasta, Molly laseb enne oma afääri Boylaniga härra Bloomil minna;
  • Peatükk, kus härra Bloom kõnnib mööda Dublinit ja näeb erinevaid poode, on justkui viide Odysseuse rännakutele erinevatel saartel ja erinevates tsivilisatsioonides;
  • Hadese peatükis teeb Bloom / Odysseus tegemist surnute maailmaga . Bloom läheb surnuaeda, Odysseus peab ületama Hadese nelja jõge. Samas peatükis mõlemad peategelased meenutavad oma minevikku ning kadunukesi (k.a surnud koera Athost)
  • Tuule teema, Odysseus sai tuultevalitsejalt Aioloselt kingituseks tuuli täis koti , Bloomi elus seisavad aga ees tuulised ajad, samuti enne mainitud kaotatud võtme teema tuleb taas kordusesse, kui Bloom näeb „Võtmete maja“ („House of keys“) kohviku silti;
  • Inimsööjate teema- Odysseus ja tema meeskond kohtuvad inimsööjatega, mistõttu Odysseus kaotab mõned oma mehed, Bloom aga läheb baari kus mehed õgivad nagu loomad justkui näitamaks inimsööjate vastikuid söögikombeid;
  • Sireenid- Odysseus oli ainuke mees, kes söandas kuulata sireenide laulu, kuid oli ka samal ajal seotud masti külge ning oma meeste kõrvad täitis ta vahaga, „Ulysseuses“ sireenide osa täidavad baaridaamid ja prostituut, kelle peibutuskatsete eest Bloom lõpuks põgeneb;
  • Kükloop- Odysseus oma meestega pääses kükloobi juurest vaid seetõttu, et torkas tolle ainukese silma läbi ning põgenes meestega kükloobi lammaste kõhu all, kükloop veel lõpuks viskab kiviga Odysseuse suunas kuid kuna ta on pime siis ei saa Odysseusele pihta. Bloomi loos on Kiernani pubi justkui kükloobi koobas, selle külastajad kitsarinnalised (paralleel kükloobiga-üks silm, seega ei näe palju), peatüki lõpus üks „kükloobilik“ külastaja viskab küpsisega Bloomi suunas, aga ei saa pihta;
  • Kirke- Kirke muutis Odysseuse mehed sigadeks, aga Odysseusel õnnestus samasugusest saatusest pääseda. „Ulysses“ on Kirkeks Bella Cohen , kes on bordellipidaja ning Bella muudab Bloomi kaaslased metafooriliselt sigadeks või siis loomadeks;
  • Naasmine- Odysseus naaseb kodumaale ning õige peab kohtub Telemachosega, kellega koos otsustavad Penelope kosilased tappa. Bloom ja Stephen ajavad kohvikus juttu enne kui Bloomi majja lähevad ning selle peatüki peamine teema on rändaja naasmine mida sümboliseerib madrus W.B. Murphy naasmine Iirimaale;
  • Kojujõudmine - mõlemad mehed kohtuvad taas oma abikaasadega.
    http://library.thinkquest.org/19300/data/CompMyth/ulysses.htm#telemachus
    http://www.robotwisdom.com/jaj/ulysses/
    „Ulysses“ jutustab ühest päevast Dublini ärimehe Leopold Bloomi elus, kes rändab terve päeva ringi just nagu Odysseus rändas 20 aastat. Tema naine sümboliseerib ühtlasi nii Kalypsot kui Penelopet. Kalypsot seetõttu, et Bloom tunneb end armastuse tõttu lõksus olevat ja Penelopet kiindumuse tõttu. Odysseus kohtub inimsööjatega, Bloom näeb baaris mehi, kes õgivad nagu loomad. Odysseus peab ületama Hadese jõed , Bloom käib surnuaias. Odysseust ahvatlesid sireenid, Bloomi baaridaamid ja prostituut, kelle peibutuste eest ta põgenes. Loo lõpuks jõuavad aga nii Bloom kui ka Odysseus koju tagasi.
    47. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest.
    Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie
    auf Tauris)
    Friedrich Freiherr von
    Hardenberg (Novalis)
     Heinrich von Kleist (Penthesilea)
     Friedrich Schiller (Hektorlied)
     Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der
    Eremit in Griechenland)
    48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel.
    KREEKA
    Ilias ja Odüsseia
    Telegoneia (eepilise küklose osa)
     tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias;
    Euripides: Hekabe, Rhesos , Palamedes [fr])
    Euripidese saatürdraama Kükloop
    ROOMA
     Seneca, Troojalannad
     Vergilius, Aeneis; Ovidius
    Kreeka eepikas nähti Odysseust kui 1.) eeskujulikku rüütlit ja kangelast; 2.) petturit ja valetajat.
    Vergiliuse „Aeneis´is“, kus peakangelane teeb oma pojaga läbi rännaku, mida võiks võrrelda Odysseuse rännakuga, käsitleb Aeneast kohusetruu, jumalakartliku ja vanemaid armastava näidissangarina ehk siis tüüpilise roomapäraste vooruste kehastajana. Esineb ka Odysseus, keda o n kujutatud pahatahtliku, julma , petliku ja hedonistlikuna.
    49. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel?
    Keskaeg
    Religioonikeskne – teism
    Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj.
  • vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia);
  • teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus , suhtlus).
    Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne-Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054 .a. Ladina keele alusel:
    • kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani , provanssaali, korsika , sardiinia, ladiini jne. dialektid).
    • kasutati katoliku kirikus.

    Kirjandusest: retoorika , autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine ( Apuleius )
    Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe).
    Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco).
    Renessanss – Rinascimento: taasünd
    1100-1400 – ideed ja nende väljendusvahendid võeti Rooma kultuurist.
    Algas: 1) tõlkimine; 2) jäljendamine ; 3) üksikute elementide kasutamine, osaline matkimine.
    Humanism ja antiikkultuuri juurde pöördumine.
    14. saj. renessanss Itaalias, levimine 15.-16. saj. ( Hispaania , Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaal seostus reformatsiooniga 16. saj.).
    • Taaselustati antiikaja kirjandus˛zanre: luule -bukoolika, eepika , humanistlik proosa (Boccaccio, Erasmus Rotterdamist). Teater ja draama 16. saj. (tragöödia ja komöödia).
    • Avastused, teaduste areng, käsikirjad , kunstiteosed – Laokoon.
    • Bütsantsist kreeka käsikirjad 15. saj. – Vatikani raamatukogu.
    • Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus , 7 artes , Trooja sõda, Paris , Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke ( Daphne Ovidiuse Metamorfoosid ).
    • Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.)
    • Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 –1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal).


    Draama taasavastamine 15.-16. saj.
     Püsivate teatrite ehitamine
     Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju
    (Seneca, Plautus )
    Renessansi eepika
     1) Otsene antiigijäljendus (Pierre de
    Ronsard, La Franciade)
     2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de
    Camões, Os Lusíadas)
     3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico
    Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Spenser ,
    The Faerie Queene; Torquato Tasso, La
    Gerusalemme liberata)
     4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise Lost,
    Paradise Regained)
    Barokk
    16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa.
    Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal.
    Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest.
    Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat , esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid).
    17.-18. saj. kunsti iseloom – liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus..
    Giovanni Bernini ( 1598 -1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne.
    Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel.
    Michelangelo da Caravaggio ( Medusa ).
    Muusikas arenes ooper, oratoorium : Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti , Henry Purcell Dido ja Aeneas .
    Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust.
    Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus.
    Nicolas Boileau ( 1636 -1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674). Normatiivne poeetika .
    Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus, enesekontroll . Juhtiv žanr – tragöödia.
    • Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte.
    • Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre.
    • Arhitektuuris palladionism.

    Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas.

    Romantism


    18. saj. lõpp – 19. saj.,
    Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon.
    Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine.
    Kreeka avastamine: keel, kirjandus, kultuur.
    Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne.
    Märksõnad: tundelisus, avatus , tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid.
    • Sümbolite tähtsus, ˛zanripiiride segunemine.
    • Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori , müüdi olemuse vastu.

    Saksamaa renessanss Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe.
    Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon
    Fr. Schiller Ood rõõmule
    J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad
    Saksa-Austria helilooja Christoph Willibald von Gluck (1714-1787) ooperid Orfeo, Alceste, Iphigénie en Aulide, Iphigénie en Tauride, Luigi Cherubini Médéé (1797).
    George Gordon Byron (1788-1824) – baironism.
    Arenes arheoloogia ( Herculaneum , Pompei ).
    Sümboolikas Prantsusmaal Kreeka-Rooma kujundid (arhitektuur – triumfikaar, Pantheon).
    Percey Bysshe Shelley 1792-1822 Vabastatud Prometheus (värss-draama, kujunes inimlikkuse ideaalpildiks), John Keats 1795- 1821 Ood kreeka urnile.
    Iga aeg leiab antiigist endale sobiva idee.
    Reaktsioon romantismi vastu: Parnassos (parnaslased) Pariisis.
    Klassitsism sai positiivse tähenduse (selgus, Tasakaalustatus – Horatius). Esteetika ülimus.
    Saeculum Historicum. Autentsuse, korrektsuse püüe. Arenes antropoloogia, lingvistika , religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika
    Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes.
    Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos.
    50. Kes on poeet ? Milline on poeedi ja poeesia roll Vanas Kreekas, kuidas defineeritakse algselt poeesiat, kuidas kajastub kreeka-rooma poeedi staatus renessansi- ja varauusaegse `poeta laureatuse`puhul?
    ’Poeet’ tähendab ’looja’ (krk. poiētēs), poeet kui prohvet ja muusade andide koguja, poeet=laulik
    Platoni järgi on poiētes esmalt nii jumal (kõige looja) kui üldse igasugune kunstnik või käsitööline
    • poíēsis ’looming’ laiemas mõistes on igasugune valmistamine/loomine

    Poeet ja poeesia olid justkui jumalate tahte vahendajad, kangelaste ja rahvaste kuulsuse loojad ning on ajaloomälu hoidjad.
    Poeesia kitsamas mõistes on luule, mida kreeka esimestest kunsti-teoreetikutest (sofist Gorgias, Aristoteles) peale defineeritakse rangelt rütmiseeritud kõnena, mis erineb (range rütmita) proosast.
    Renessanss tõi poeedile tagasi jumalikkuse. Antiigist võeti üle armastatud poeetide pärgamine.
    51. Milline on eepose roll rahvusliku ajaloomälu talletaja ja rahvusliku eneseteadvuse loojana Kreekas ja Roomas ning hilisemal ajal?
    Eeposed andsid tavaliselt edasi rahvuslikke kangelaslugusid ja müüte jumalatest. Sellised kujutused, mis on seotud mingi kindla rahvaga, ühendavad rahvast ning kasvatavad eneseteadvust. Eepost võib vaadata kui riikliku institutsiooni, Homerose eeposeid näiteks esitati Panatenaiadel. Vergiliuselt telliti Juliuste suguvõsa ja Rooma ajalugu ühendav eepos . Eepostel on tihti ka ajalooline tagapõhi, mis aitab tähtsaid ajaloosündmusi rahva jaoks pidevalt elus hoida.
    Renessansi ajal tekkis taas vajadus suurte narratiivide järele, eelkõige rahvuseepose järele. See oli seotud rahvaste eneseteadvuse tõusuga.
    Mõningad näited:
    Kangelaslaul , lugu- Homeros , Ilias, Odüsseia,
    Apollonios Rhodios ja Valerius Flaccus , Argonautika
    Vergilius, “Aeneis”
    Nonnos, Dionysiaka
    Kataloog , didaktiline eepos-
    Hesiodos , “Teogoonia”, “Tööd ja päevad”
    Aratos , Ilmastikunähtused
    Lucretius, Asjade loomusest
    Kallimachose Aitia
    (vrd Ovidius, Fasti)
    Ovidius, Metamorfoosid
    Antiikaja eeposed on tugevasti mõjutanud nii kesk- ja uusaja eepilise luule sisu kui ka vormi, näiteks Dante „Jumalik komöödia“ põhineb „Aeneise“ VI raamatul, Vergiliust ja Homerost jäljendavad ka mitmed keskaja ladina kangelaseeposed .
    52.Mis on retoorika, kuidas on see seotud demokraatiaga (kõnevabadus)? Milliseid uusaja alustekste on mõjutanud Ateena demokraatia ülistamine ( Periklese matusekõne Thukydidesel)?
    Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
    Retoorika on demokraatia teostamise vahend.
    Platoni def.: retoorika on kõnelemise kunst, eesmärgiga veenda õigluse ja ebaõigluse küsimusis.
    Aristotelese def.: Retoorika on dialektika paariline , nad mõlemad üritavad mingil määral väiteid kritiseerida ja toetada, kaitsta ning süüdistada. Tema funktsioon pole veenmine, vaid nägemine, mis on iga küsimuse puhul veenev .
    Retoorika sündis Sitsiilias ning levis sealt edasi Ateenasse, kus tekkis demokraatia.
    Thukydidese „Periklese kõne“ vaimus on kirjutatud: Abraham Lincoln „Gettysburg Address“, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
    53. Milliseid teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast?
    1.)Tõe avastamine ning kinnitamine (tõestamine, argumenteerimine )
    - polaarne mõtlemine, argumendid vastanduse baasilt
    -argumendid analoogia pinnalt, paradigmadest lähtumine
    2.) Joonia natuurfilosoofia- selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad . Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia , kosmogoonia, geograafia, geomeetria jmt teadusalaga. Algelemendid ja õpetused nende segunemisest: 1.) loomismüüdid (Hesiodos „Tööd ja päevad“)
    3.) keskajaks oli välja kujunenud nelja elemendi süsteem (tuli, vesi, maa ja õhk).
    4.) hippokraatikud (algvedelikud ja nende segud , 4 temperamenti, tervist kui elementide harmooniline segu, haigus kui segu rikutus)
    5.) alkeemikud : tuli, vesi, õhk, maa + kvintessents
    6.)paracelsus- käsitlus elemendiõpetusest ebateaduslikuna, sidus rahvauskumustega, milles olid elementidega seotud vaimud
    7.)Pütagoorlased- esimesed filosoofilise idealismi esindajad. Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika , astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Aristokraatlike ringkondade tõekspidamiste väljendamine. Õpetus vastanditest (10 vastandipaari- piir ja piiritu, paaritu ja paaris, üks ja mitu, parem ja vasem, mees ja naine, paigalseisev ja liikuv, sirge ja kõver, valgus ja pimedus, hea ja halb, nelinurk (ruut) ja ristkülik....; teistel lisaks: kuum ja külm, kuiv ja märg , tahke ja hõre, raske ja kerge).
    8.) Sofistika - arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridussüsteemi tõusule, levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid enamasti iganenud ühiskondlikke vaateid, kuid kaldusid sageli subjektivismi ja relativismi.
    9.) Sokrates ja sokraatikud- tunnetuse õigsus oli kõlbelise käitumise eeldus, pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma.
    10.) Antiikfilosoofia klassikaline süsteem- Demokritos pidas maailma tõeliseks olemuseks aatomite liikumist, uuris nende kuju, suurust, paiknemist. Tema eetikas põhineb inimese elu eesmärgiks olev õnn tunnetusrahul ja meeleselgusel. Aristoteles lõi oma aja ulatuslikema teaduste süsteemi. Püsivamat mõju on avaldanud tema rajatud loogika , eriti otsuste, järelduste ja eksijärelduste õpetus. Oma vormi- ja mateeriakujutlust püüdis Aristoteles rakendada kõigil teadusaladel. Ta õigustas klassierinevusi, kurnamist ning rõhumist (orjapidajate ideoloog). Aristotelese koolkonnast on pärit õpetus argumenteerimisest (dialektika, loogika, keelefilosoofia).
    11.)Hellenismi aja filosoofia- toimusid sügavad ühiskondlikud muudatused. Inimkeskne hoiak füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel (näit stoikude ja Epikurose f.-s).
    12.)Hilisantiikaja filosoofia- stoikude, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usundilisi jooni. Platoni f teisenes uusplatonismiks ning sellest sai selle aja peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia sugemeid ning pütagoreismi uuenemine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusesse.
    Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus.
    Teemasid kreeka teaduses
    1. Õpetus algelementidest ja vastandeist – keemia, meditsiin
    2. Aatomiõpetus – õpetus algosakestest
    3. Geograafia: geo- ja heliotsentriline maailmapilt;
    õpetus kliimavöötmeist, pikkus- ja laiuskraadidest
    4. Bioloogia (zooloogia) ja botaanika :
    õpetus sugudest ja liikidest
    5. Aritmeetika ja geomeetria
    ruudud , ringid (sh ringi kvadratuuri probleem),
    ruutjuured (sh irratsionaalarvudega seoses)
    54. Kuidas on filosoofiaõpingud seotud klassikalise haridusmudeliga, mis põhineb vabadel kunstidel (septem artes liberales )?
    -nn vabad kunstid tähendab vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks „räpastele“, kehalise tööga seostuvaile, käsitöötaolistele kunstidele, mis antiikses orjandusühiskonnas ei olnud vabana sündinule seisusekohased.
    Klassikalise alushariduse mudeli väljakujunemine Kreekas:
    *grammatistes (kirjatarkus)
    *grammatik (luule ja keeleõpe, eeskätt Homeros)
    *retoorik (kõnelemine, argumenteerimine)
    *filosoofia
    eriettevalmistus (meditsiin, õigus, hilisantiigis: teoloogia )
    artes liberales – eleutherai epistēmai
    vabad(e inimeste) kunstid/teadmised
    quadrivium (nn. matemaatilised teadused):
    aritmeetika, geomeetria, muusika , astronoomia
    trivium (nn. keelelised teadused)
    grammatika, retoorika, dialektika (loogika)
    Esimeses ülikoolis Konstantinoopolis oli 3 professuuri-filosoofia, õigusteadus , meditsiin; hiljem tekkis juurde ka neljas, seega ülikoolides õpetati:
    filosoofiat (kunstid+ loodusteadused , nt loogika, retoorika, poeetika, keelte, poliitika, füüsika st loodusteaduste , astronoomia, matemaatiliste teaduste professuurid)
    teoloogiat, juurat, meditsiini.
    Sofistide valgustuslik liikumine 5. ja 4. saj e m a tekitas rahva hulgas intellektuaalse hariduse vajaduse. Rändõpetajatena õpetasid sofistid tasu eest keeleteadust ja kõiki ühiskonnateadusi, eelkõige grammatikat, retoorikat ja dialektikat, peale nende ka matemaatilisi aineid. 4. saj e m a arenes sellest haridustegevusest Kreekas kõrgema astme õpetus , mis tugines algõpetusele ning mille eesmärk oli kõrgem üldharidus. Kõrgema astme õpetusele lisasid Platon ja Isokrates kolmanda õpetusastmena filosoofia (Platon) või retoorikastuudiumi (Isokrates).
    Esimesel astmel anti lugemise, kirjutamise ja arvutamise algteadmisi, lisandusid võimlemine ja muusikaõpetus . Teisel astmel järgnes üldhariduslik kõrgema astme õpetus, õpiti eelkõige keelt ja kirjandust (grammatikat, retoorikat) ning matemaatikat; sport ja muusikaõpetus jätkusid kõrgemal tasemel. Kolmandal, kõrgemal astmel õpetati peamiselt filosoofiat ja retoorikat.
    55. Kust ja kuidas leida vanakreeka keele pärandi mõju tänapäeva Euroopa keeltest, millises valdkonnas on see ilmsem, millised on põhilised muutused?
    Vanakreeka pärandi mõju keeles võib olla otsene, ilmne (tekstid, muuseumieksponaadid, vahendajateks on filoloogid, ajaloolased) ning kaudne, varjatud (seda vahendavad erinevad keeled ja kultuurid, mida varasem mõju, seda varjatum).
    Laenatud sõnavara (üldiselt kultuursõnad ja erialade kaupa ehk oskussõnavara). Levinumad valdkonnad on ajalugu, politoloogia , filosoofia, eetika , kultuuriteadused, teoloogia, matemaatika, muusika, geograafia. Vähem levinud (segunenud ladina keelega): bioloogia, botaanika, meditsiin, nn uued teadused (astronautika, küberneetika). Veel vähem levinud õigusteaduses.
    Sõnade laenamise teed-
  • kreeka keelest ladina keelde: sufiksi muutus/kadu, rõhunihe, (muutused häälduses) ka tõlkelaen;
  • ladina keelest inglise, prantsuse, saksa, vene keelde: edasised hääliku- ja rõhumuutused;
  • vahekeelest eesti keelde: edasised häälikumuutused , rõhulise silbi pikenemine ;
  • omadussõnad erinevate valdkondade puhul;
  • analoogiliselt on a.) kadunud sugu näitav lõpp, b.) alles konsonandiga lõppev tüvi, c.) rõhk on liikunud viimasele allesjäänud silbile;
  • mitmekeelsed kombinatsioonid: kreeka tüvi säilib, muutelõpud eesti keelest;
  • nimisõnade ja partitsiipide puhul: käändelõpu kadu, alles jääb mitte nominatiivi, vaid genitiivi tüvest moodustatud vorm; nimede puhul kaob sageli nominatiivi lõpp;
  • vokaalides nn iitatsism;
  • eesliited (a: asotsiaalne, anti: antibiootikum, düs: düsleksia, eu: eutanaasia ).
    56. Millised on uusajal levinuimad müüdid kreeka keele ja kultuuripärandi kohta?
    1.) keskajal ei osatud (tegelikult oskus tuli bütsantsi põgenikega pärast 1453. Aastat)
    2.) kopisti märkus käsikirjal: Graecumest, nonlegitur (tegelikult Johannes Argyropulose sõnad: Graecia trans volavit Alpes)
    57. Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel?
    Roomlaste tavamõiste oma keele jaoks võeti üle maakonnalt ja hõimuliidult, mis ümbritses Rooma linna – Latiumis elanud latiinidelt.
  • Millistel sajanditel oli ladina keel elav keel paljude funktsioonidega?
    5. sajand eKr – 5. sajand pKr.
    59. Miks räägitakse ladina keelest kui korduvalt surnud keelest?
    Ladina keele pärandist rääkides aktsepteeritakse seisukohta, et ladina keel on surnud keel.
    Kui defineerida keele surma kui asjaolu, et kõik selle emakeelena kõnelejad on surnud või läinud üle teise keele kasutamisele, saab ladina keele surmast rääkida juba alates 9.saj algusest, mil endisel ladina keele alal hakati ladinakeelseid tekste tõlkima romaani keeltesse, sest muidu neid laiad rahvamassid enam ei mõistnud.
    Surnud keele määratlemise aluseks võib võtta ka mõne teise definitsiooni- keel on surnud siis, kui selle areng on seiskunud ja keel enam ei muutu, seda nii oma väljendusvahendeilt kui ka nt tekstihulgalt (s t kui selles keeles enam aktiivselt uusi tekste ei looda). Selle definitsiooni järgi ei surnud ladina keel veel 9. Sajandi algul, vaid läks üle nö pool-elava keele faasi. Ta elas kõigil keeletasanditel, toimusid muutused nii hääldamises, grammatikas, lauseõpetuses kui ka eriti sõnavaras.
    Ladina keele teiseks surmaks võib paradoksaalsel viisil pidada renessansi-ehk taassünni aega, kokkuleppeliselt umbes aastat 1300 (Itaalias, mujal hiljem). Ladina keel jäi poolelavaks küll veel uute tekstide produtseerimise mõttes, kuid kadus keele oluliste kihtide (grammatika ja lauseõpetus) loominguline arendamine. Leidis aset nö teine kivinemine, keele loomulike arenguteede äralõikamine.
    Kuni 17.saj lõpuni võib ladina keele surmast rääkida seega kahes tähenduses: 1.) lad.k. polnud enam kellegi emakeel, see tuli omandada koolis; 2.) lad. k. oli arenguliselt seiskunud keel vormi- ja lauseõpetuse osas. Ent alles oli jäänud veel ladina keel kui kirjandustegevuse keel, s.t ladina keelest loodi pidevalt uusi ilukirjanduslikke tekste. 17.saj lõpus olukord muutus- kirjandustegevuse lõpetamisega selles keeles sureb ladina keel kolmandat korda. Viimaseks surmahoobiks võib pidada ladina keele taandumist katoliku kirikust .
    60. Millistel ladina keele eripäradel tugineb seisukoht, et ladina keel on keeruline?
    Müüt ladina keele keerukusest põhineb ladina lauseõpetusel. Lause põhikonstruktsioonilt on ladina keel nn alus- sihitis - öeldis konstruktsiooniga, muu sõnajärg on suhteliselt vaba.
    Keeruliseks muudab ladina keele kõrvallausete ja lauselühendite rikkalik kasutamine. Lauselühendite abil saab ühte lausesse koondada väga palju ja väga mitme isikuga seostatavat infot. Näiteks Cicero suutis oma pealausetele liita kuni kuuenda astme kõrvallauseid ja hulgaliselt lauselühendeid.
    61. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud?
    Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16.saj-l uut tüüpi sõnastiku - võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. Võõrsõnastike kasutuselevõtt on seotud ladina keele hääbumisega ning rahvuskeeltele üleminekuga teaduskirjanduses – nii aidati omakeelseid sõnu sisse juhatada .
    62. kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid.
    1.) isikunimed .
    Pere ja lisanimi anti edasi suguvõsade ja generatsioonide kaupa. Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni.
    Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles jäänud üksikud roomlaste eesnimed ( Cornelius , Lucia, Marcus, Titus ). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed:
    Augustus- August, Augusta , Gustav
    Julius- Julius, Julia , Juliana/e jne
    Aemilius- Emil, Emilie , Milli
    Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi- ja omadussõnadest; osa on ladina kujul üle võetud ka kreeka keelest ja piibli ladinakeelse versiooni alusel heebrea keelest. Semantika ja struktuuri järgi võib eristada selliseid rühmi:
  • positiivseid omadusi näitavad omadussõnad: Felix, Beate, Vera, Clemens , Christian, Alma , Benedictus, Clara , Pia jne.
  • positiivse konnotatsiooniga nimisõnad : Leo, Gloria , Margarita, Regina , Victor, Diana , Veronica, Viola, Ursula jne.
  • partitsiibist: Renate, Renatus- Rene
  • gerundiivist: Amandus , Amanda , Miranda jne.
  • üksikud algselt negatiivse konnotatsiooniga isikunimed: Barbara.
    2.) kohanimevaramu.
    Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4 saj eKr- 1 saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Eeskätt said roomlastelt nime nende endi rajatud paigad , harvem nimetati varasemad paigad ümber ladinakeelse nimega. Paljud neist kohanimedest on seotud just keiserliku rajaja nimega või koloonia mõiste kui sellisega:
    Augusta Treverorum- Trier ( Sksm );
    Caesaraugusta- Zaragoza (Hisp.);
    Caesaris Verda- Kaiserwerth;
    Colonia Agrippina- Köln;
    Lugdunum- Lyon (Pr.maa).
    Tänapäevases kasutuses on nad kohanenud kohaliku keele ortograafiareeglitega. Oluliseks hõimu- ja kohanimede fikseerimiskohaks kujunes Tacituse etnograafiline teos Germania (98 pKr). Eestlaste jaoks on siit oluline eestlaste praegune rahva- ja riiginimetus, saksa keele vahendusel laenatud kujul: aesti- saksa keel Aestland, Estland (vähemalt juba 16 saj-l)- Eesti.
    63.Mida märgib sõna „ladina“ (Latein) saksa vanasõnas Mit seinem Latein am Ende sein („oma ladina keelega hätta jääma“)? Miks võrdsustatakse ladina keel tarkuse , teadmistega laiemalt?
    Selles vanasõnas märgib „ladina“ teadmisi. Ladina keele läbiv kasutamine teadussfääris, autoritaarne valitsemine ühiskonna üle viis varauusajal selleni, et sõna ladina muutus sünonüümseks sõnaga teadmine, teadus, tarkus.

  • Kas ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest.
    Ladina keel on mõjutanud eesti keelt kahe põhilise laenukihiga ning enamasti saksa keele kaudu. Esimene laenukiht oli väiksem ning see on seotud keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud sõnade väärtõlgendusega.
    nt. Sanctus – sant
    pater noster – paterdama
    Teine laenukiht pärineb 15.-16.sajandist. See puudutas igapäevast sõnavara, võimuga seonduvat sõnavara ning usu,-hariduse- ja kultuurisõnavara.
    Igapäevane sõnavara:
    amphora - ämber
    ceresa-kirss
    radix-redis
    võimuga seonduv sõnavara:
    caesar- keiser
    usu-, hariduse- ja kultuurisõnavara:
    schola -kool
    crux-rist
    poena-piin
    Otselaene esines vaid esimese laenukihi puhul, kuna jumalateenistusi loeti ladina keeles. Ülejäänud sõnad on üle võetud vahendajakeele kaudu, kuna ladina keelega pole olnud kokkupuuteid geograafilise ja ajalise vahemaa tõttu.

    65.Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid.
    Inglise keel on ladina keele sõnu võtnud üle kõikidel perioodidel. Alates varauusajast hakati sõnatüvedele lisaks laenama ka ees- ja järelliiteid. Tänu sellele on inglise keel üks maailma sõnarikkamaid keeli, ja seetõttu sobiv järglane ladina keelele rahvusvahelise keelena. Leksika osas on inglise keel eelistatud ka seetõttu, et seal pole paljude võõrsõnade jaoks omakeelset sünonüümi üldse olemas. (nt. Linguistics – sks. Linguistik ja Sprachwissenschaft) Varasema romaani keelte mõju tõttu on inglise keelel kogemus ladina keele sõnade integreerimiseks oma keelde, on toimunud romaanipärased rõhumuutused ning paljudes sõnaperekondades leidub paralleelselt germaani ja romaani elemente(man: male , masculine, virile; tooth: dentist ). Kõik see annab inglise keelele eelise rahvusvahelise keelena.

    66.Mille poolest on keiser Justinianuse valitsemisaeg oluline kreeka pärandi jõudmisel Lääne-Euroopasse?


  • Mis eristab kreeka pärandi levikus Karolingi renessanssi ja nn. 12. sajandi renessanssi; kes on tuntumad kreeka pärandit levitanud humanistid?
    Karolingide renessanss - kultuuri edasiminek , eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng.
    Eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks ; Rooma impeeriumi taastamine.
    Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused.
    12. sajandi renessanss – tõlkimine kreeka keelest ladina keelde, et saada uusi teadmisi, teadus-ja filosoofiatekstid.
    F. Petrarca, G. Boccaccio, L. Valla, Erasmus Rotterdamist, Michelangelo...

    68.Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub euroopa kirjanduses ja kunstis?
    Pompei seostub kirjanduses ja kunstis vastuoludega: elu ja surma, rõõmu ja kannatusega . Pompei on imetlusobjekt, teisalt on ta aluseks õuduspiltidele ja –romaanidele, inspiratsiooniks surma ja vaimude maailma kujutamiseks.

    69.Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule.
    Vatikani muuseumi reljeefil oli Gradiva kreeka loodusnümf. Sellest inspireerituna kirjutas Wilhelm Jensen 1903.aastal romaani „Gradiva: fantaasialugu Pompeist“, mille peategelane uskus, et Gradiva oli Pompei preestri tütar, kes Vesuuvi purske tagajärjel hukkus. Teosest sai inspiratsiooni Sigmund Freud , kes leidis, et on hea võimalus kirjanduskuju psühhoanalüüsis kasutada. Tänu Freudile sai Gradiva nii kuulsaks , et sai moeasjaks selle reljeefi koopia oma seinale riputada. Omakorda Freudist inspireeritud sürrealistid kasutasid samuti Gradivat oma teostes.

    70. Nimetada ülekreekalisi spordipidustusi ja iseloomustada nende tähendust.
    Olympia, Pythia, Nemea ja Isthmose mängud. Spordivõistlused olid enamasti osaks mõnele jumala pühendatud pidustustest, seega oli neil tähtis religioosne roll. Samuti väljendasid panhelleeni mängud Kreeka ühiskonna võistluslikkust ja väärtusi – üheks oluliseks väärtuseks oli esteetika ning keha ja vaimu harmoonia , seega peedi sporti oluliseks.

    71.Millised erinevused olid antiikajal kreeka ja rooma spordiharrastustes?
    Kreekas tegeleti rohkemate ja mitmekesisemate spordialadega: jooks, hüpped , heited, maadlus , rusikavõitlus, võidujooksud kaarikul või hobuste seljas . Roomas olid populaarsed samuti hobustega võiduajamised ja kaarikuvõistlused ning lisaks veel gladiaatorite võistlused .

    72.Milline religioosne alus oli antiikajal Olümpias peetud spordimängudel?
    Olümpias peetud spordimängud olid osa Zeusi austamise pidustustest.
    73.Millised on Rooma õiguse tähtsamad autorid ja kogumikud?
    Leges XII tabularum
    Gaius „Institutiones“
    Corpus Iuris Civilis, koostatud keiser Justinianuse korraldusel, koosneb: Institutiones, Digesta seu Pandectae, Codex Iustinianus
  • Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta?
    Kreeklaste müütide hulka reisimisest kuulub näiteks müüt argonautidest, kes tegid kreeklaste esimese reisi, esimeseks laevaks oli Argo . Reisiti tänapäeva Gruusia aladele . Teiseks olulisemaks reisiteemaliseks müüdiks on kindlasti Odüsseuse merereis Troojast Ithakale.

    Kreeklaste reisimise ajalooliseks märgendiks on linnade asutamine
    Väike-Aasias ja Musta mere rannikul 8.-7.saj eKr.
    Kirjanduslikud allikad reisimise kohta hõlmavad näiteks Herodotose „Historia“, kus räägitakse erinevatest sõjakäikudest ja Aleksandriromaani, kus on juttu reisidest Idamaadesse.


  • Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele?

    Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia , Rooma. Kirjeldab Kreeka ajaloolisi piirkondi nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt (ajalugu, kirjandus, religioon, kunst, kombed).
    Pausaniase mõju:
    Pausanias mõjutas tugevalt Winckelmanni, kelle jaoks ta oli võtmeks kujuteldava Vana-Kreeka juurde. Pausanias aitas Winckelmannil mõista kunstiteoste tõlgendamist antiikajal.
    Pausaniasel oli mõju ka John Frazerile, kellelt pärineb tema reisikirja inglisekeelne tõlge ning selle kommentaarid.
    18.sajandi reisijad kasutasid Pausaniast. Ta aitas luua sideme imaginaarse mineviku Kreeka ja tegeliku, oleviku Kreeka vahel.
    19.sajandi reisijuhid toetusid Pausaniasele. 19.sajandil taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia ning taastati mõned kohanimed (Nemea).
    76.Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas.

    77.Iseloomustada Lord Elgini rolli antiigipärandi säilimisel ja sellega tekkinud probleemides.
     19.sajandil korraldas lord Elgin osa Akropolise kunstiväärtuste Londonisse viimise. Sel ajal valitsesid Kreekas türklased , kes andsid selleks loa. Esmalt algatasid probleemi prantslased, kes kahtlesid türklaste loa kehtimises, prantslaste huvides oli väärtuste endale saamine. 20.sajandil algas Kreeka kampaania nende väärtuste tagasisaamiseks. Ometi on tänu Elginile osa pärandist palju paremini säilinud, kuna türklaste ajal Akropoli ümbruses varastati neid, müüdi, kasutati ehitusmaterjaliks jne. Niimoodi päästeti marmor paratamatu hävingu käest.

    78.Selgitada Ateena Akropolise ja selle ümbruse saatust antiikajale järgnevatel ajalooperioodidel. Miks on Akropolis kujunenud üheks tähtsamaks antiikaja sümboliks?
    6.sajandil suure slaavlaste invasiooni ajal rüüstati Akropolise ümbrus. Türklaste ajal olid agoraal elamud ning Parthenonist sai mošee . Parthenon on olnud ka kristlik kirik. Propüleedest sai väejuhataja residents. Veneetslaste rünnaku ajal tegid türklased Parthenonist püssirohulao, mis lendas õhku ja koos sellega enamik ehitisi Akropolil. 19.sajandil hakati Parthenoni uuesti üles ehitama.
    Akropoli võib pidada antiikaja sümboliks sellel asuva Parthenoni tõttu, mida peetakse oma aja tähtsaimaks ehitusmälestiseks

    79.Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; Milline oli teatrietenduste rituaalne taust?


    Tõenäoliselt on teatrikunst välja kasvanud rituaalidest, Kreeka kontekstis just Dionysose kultusest . Mitmed tragöödia elemendid ulatuvad tagasi Dionysose rituaali juurde: mask, muusika, koori osa.
    Teatrietendustel oli pealtvaatajate arv väga suur, lausa kümne tuhande ümber. Seetõttu oli teatril suur osa kodanike vaadete kujundamisel riigis toimuva kohta. Nagu spordi puhul, nii ka draama puhul oli tähtis võistluselement, kuna etendused võistlesid omavahel. Ateenas oli teatril ühiskonnaelus nii suur roll, et spartalased nimetasid Ateena demokraatiat theatrokraatiaks ehk teatri võimuks.
    80. Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism).
    Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Teater – saatana tööriist.
    Renessanss:
    Tragöödiate ja komöödiate taaselustamine
    Teemade kasutamine originaalloomingus
    Tänu trükikunstile tekstide levik
    Rahvuskeelse tragöödia teke
    Ooperi algus
    Barokk:
    Barokktragöödia
    Klassitsism:
    Kõrgete ja madalate zhanrite range eristamine, soositud ainult antiigis esinenud zhanrid, kolme ühtsuse reegel, tugev antiigi mõju, ei tohtinud olla vägivallastseene.
    Romantism:
    Kreeka algupärandi esiletõus. Kõne võis olla ilma riimideta. Tragöödia ja komöödia ei pidanud enam ainsad zhanrid olema. Toimus zhanripiiride hägustumine.
    Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus).
    20. sajand:
    • Originaalitruudus ja vaba interpretatsioon
    • Vabaõhuetendused: Sitsiilia (1914), Ateena (Herodes Atticuse teater), Delfi.
    • 30ndatest aastatest tragöödiafestivalid, 1954.a. Epidauros.
    • Psühhologiseeritud versioonid (O’ Neill , Eliot) ja politiseeritud tegevus ( Sartre ).

    Populaarsemad teemad:

    • Trooja ja Teeba müüditsükkel


    Mati Unt. Vend Antigone, ema Oidipus.

    • Labdakiidide laul


    Pärslased , Medeia , Bakhandid


    • .DOC Laadi alla originaalfail 32 lk · .doc · 68 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #1 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #2 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #3 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #4 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #5 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #6 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #7 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #8 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #9 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #10 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #11 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #12 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #13 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #14 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #15 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #16 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #17 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #18 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #19 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #20 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #21 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #22 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #23 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #24 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #25 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #26 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #27 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #28 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #29 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #30 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #31 Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis #32
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lemon_tree Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Kordamisküsimused ja vastused eksami jaoks
    antiigi pärand antiik kunst odysseus ladina keel rooma bloom kirik klassitsism renessanss penelope oder trooja tragöödia eepos kükloop komöödia romantism loos aristoteles

    Sarnased õppematerjalid

    Antiigi pärand euroopa kultuuris
    9
    doc

    Antiigi pärand euroopa kultuuris

    Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo)

    Ajalugu
    Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis
    18
    doc

    Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis

    Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)

    Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
    Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
    11
    doc

    Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

    Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine,

    Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
    Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
    12
    docx

    Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

    1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku,

    Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
    Antiigipärand Euroopas
    10
    rtf

    Antiigipärand Euroopas

    Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed ­ õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.)

    Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
    Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis
    32
    docx

    Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

    TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314­u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste ­ nt Ioannes Chrysostomose ­ õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527­565 Nonnos (4. ­5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz)

    Ajalugu
    Antiikkirjanduse kordamine eksamiks
    19
    doc

    Antiikkirjanduse kordamine eksamiks

    ­ Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus ­ kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? * Vanakreeka kirjandus on Euroopa kirjanduses kõige vanem ja arenes täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele toetumata. * Rooma kirjanduse võttis üle kreeka kirjandusest pärit zanrid, ainestiku, stiili; kreeka kirjandust tõlgiti ladina keelde. Rooma kirjandus lähtus kreeka eeskujudest.

    Antiikkirjandus
    Antiikkirjanduse kordamisküsimused
    22
    doc

    Antiikkirjanduse kordamisküsimused

    Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a ­ 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud teistest kirjandusvooludest. Rooma kirjanduses levisid juba vanakreekast alguse saanud zanrid nagu nt komöödia, tragöödia jne. Samuti kasutati samu värsimõõte nt heksameetrit. Retoorika 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti

    Antiikkirjandus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    AneteYeahh profiilipilt
    AneteYeahh: Jaa, aitas mul eksamiks valmistuda
    19:15 04-01-2017



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun