AP, lihased, närvisüsteem (0)

1/6
Somaatiline NS (KeskNS- seljaaju - peaaju ; Pi rdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 
1. mil isteks  osadeks  jaotatakse närvisüsteem (NS)?
Autonoomne ehk vegetati vneNS(Sümpaatiline NS - tsentraalne  osa- perifeerne  osa;  Parasümpaatiline  
NS slaid 2,  Anat  - NS 8.1 lk 180
NS-tsentraalne osa-perifeerne osa)
2. mil isteks osadeks jaotatakse somaatiline NS?
Kesknärvisüsteem  / Piirdenärvisüsteem
NS slaid 2, 3, 4
3. mil isteks osadeks jaotatakse vegetati vne NS e 
autonoomne NS?
Sümpaatiline / Parasümpaatiline
NS slaid 2, alates 114
4. nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi!
1. Aferentne e tundeneuronid 2. Vaheneuron e lülineuron 3. Eferentne e  motoorne   neuron
NS slaid 13, Anat- NS lk 183
5. nimeta 3 erinevat närviraku osa!
1. Neuroni keha 2. Dendri t 3.  Akson
NS slaid 6 Anat-NS lk 181 joon 131
NS slaid 10, 11 Anat-NS lk 182 
6. kuidas li gitatakse  neuroneid ?
1. Unipolaarne 2.  Bipolaarne  3. Pseudounipolaarne 4.  Multipolaarne
ht ps://www.youtube.com/watch?v=X4u
uCgElLK8 
7. kus asuvad gli arakud?
Närvikoes. KNS rakkude, veresoonte ja  sidekoeliste  elementide vahel
NS slaid 14, Anat-NS lk 183, füsiol lk 
167
8. mis ülesanne on gli arakkudel?
1. Toite funktsioon, hapnikuga varustamine 2. Toetus- 3. Kaitse- 4. Sekretoorne funktsioon 
NS slaid 14, Anat-NS lk 183
Dendri tide kaudu saabub  erutus  närvirakku ja närvi mpulsse antakse edasi elektriliselt aksonite kaudu 
9. mil ine on  standardne  närvi mpulsside  teekond ?
teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks  lihasele . 
Silva  - standardne - akson kannab impulsi raku kehast eemale ja dentri t juhib impulsi raku keha suunas.  AP slaidid, füsiol lk 173 
Mul on põhimõte sama nagu  Silval .
10. kuidas nimetatakse ülekande kohta  ühelt  närvilt  Kahe närviraku kontakti koht on  sünaps . 
NS slaid 17, anat-NS lk 187, PP 
teisele?
Silva - sama
Biokeemia lk 
11. milliste närviraku osadega võivad ol a seotud 
Dentri t, rakukeha (ka  rakutuum ), müeli ntupp, Ranvier' kitsend, Schwanni rakk
sinna erutust toova närvi aksonid (vi majätke) ?
Silva - dentri t või keha 
NS slaid 7
1. Lihaskiu  erutuvus  2. Aktsioonipotentsiaal 3.  Neuromuskulaarne  sünaps 4.  Lihaskontraktsiooni  
12. mis iseloomustab närvirakkude tegevust?
molekulaarmehhanism / võtab vastu erutusi, töötleb neid ja  saadab  välja vastuseid
AP slaid 3
Silva - diferentseerunud närvi mpulsside edasikandmiseks (uuri ja ma olen pigem silva vastusega nõus)
13. kuidas kandub erutus edasi dendri tidelt 
Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendri te ja väljub sealt aksoni kaudu
(toomajätke)  aksonitele (vi majätke) ?
Silva - lk anat 181 peab minema läbi neuronikeha
14.  millisteks  pi rkondadeks võib jagada seljaaju?
Kaela-, rinna-,  nimme -,  ristluu - ja õndraluu pi rkond
NS slaid 4, 59, füsiol lk 243
15. milline aine jääb seljaaju  keskele  ja milline 
äärtesse?
keskel hal ol us, äärtes  valgeaine
NS slaid 26, 28, anat lk 191-192
16. millised närviraku osad kuuluvad hal aine 
koosseisu?
Hal aine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest, dendri tidest ja gliiarakkudest.
NS slaid 28
ht p:/ www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm 
17. millised närviraku osad kuuluvad valgeaine 
Valgeaine koosneb närvirakkude pikkadest jätketest (müeli ntupega aksonitest). Närvikiudude kimbud -  NS slaid 26; füsiol lk 244
koosseisu?
juhteteed e kulglad.
ht p:/ www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm
2/6
18. mis li ki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju 
Koosnevad sensiiblitest ja parasümpaatilistest  kiududest . 
NS slaid 77; anat lk 190; füsiol lk 245
dorsaaljuur (selgmised juured) ?
Silval -aferentsed e  sensoorsed  
ht p:/ www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm
19. mis li ki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju 
Koosnevad motoorsetest ja sümpaatilistest kiududest.
NS slaid 78; anat lk 190
ventraaljuur (kõhtmised juured) ?
Silval -  motoorsete  neuronite aksonite kimbud 
ht p:/ www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm
20. millest koosneb seljaaju  segment ?
Segment on seljaaju osa, mil est väljub paar selgmisi- ja kõhtmisi juuri
anat lk 191
21. mitu  segmenti  on seljaaju kaelaosas?
8 (kaheksa)
NS slaid 3, anat lk 191
22. mitu segmenti on seljaaju rinnaosas?
12 (kaksteist)
23. mitu segmenti on seljaaju  nimmeosas ?
5 (vi s)
24. mitu segmenti on seljaaju ristluuosas?
5 (vi s)
25. mitu segmenti on seljaaju õndraluuosas?
1 (üks)
26. millistest osadest koosneb  refleksikaar ?
Lihtne läbi seljaaju - aferentne neuron, eferentne neuron; 
Keeruline läbi peaaju - lisanduvad lülineuronid
NS slaid 20, anat lk 187, 188
27. millisteks osadeks jaguneb pi rdenärvisüsteem?
Seljaajunärvid (31 paari - 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5, ristluu, 1 õndraluunärvid); 
Peaajunärvid (12 paari - sensoorsed,  motoorsed , seganärvid)
NS slaid 74
28. milliseid põimikuid moodustavad seljaajust 
lähtuvad närvid?
Kaela, õla, nimme ja ristluu põimikud (seljaajunärvide kõhtmised harud)
NS slaid 78 
29. mis pi rkonda innerveerib kaelapõimik?
Kaela- ja kuklapi rkonna nahka ja lihaseid
NS slaid 79; anat lk 215
30. milline närv kaelapõimiku  koosseisus  on  pikim ? Vahelihase närv
NS slaid 79; anat lk 215
31. mis pi rkonda innerveerib õlavarrepõimik?
Kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka
NS slaid 82-83; anat lk 216
32. millised närvid jäävad õlavarrepõimiku 
koosseisu?, nimeta 4 erinevat!
1. Lihase-nahanärv 2. Keskpidine närv 3.  Küünarluu  närv 4.  Kodarluunärv  
NS slaid 82-83; anat lk 216-217
Innerveerib 1. alajäset ning  kehatüve  alumist osa, 2. kõhulihaseid, 3. reie eesmise ja keskmise rühma 
33. mis pi rkonda innerveerib  nimmepõimik ?
lihaseid, 4. munanditõsturit. Nahaharud 5. kõhu  ja reie nahka, 6. sääre mediaalset pinda, 7.  munandikotti ,  NS slaid 86; anat lk 217-218
8. suurte häbememokkade nahka.
34. nimeta 2 peamist närvi nimmepõimiku koosseisus! 1. Reienärv (n.femoralis) 2. Toppenärv (n.obturatorius)
35. mis pi rkonda innerveerib ristluupõimik?
1. Vaagnapõhjalihased, 2. munandikoti  tagumine  osa, 3. suurte häbememokkade tagumine osa, 4. reie 
tagakülje lihased ja nahk, 5. säär ja jala lihased, 6. sel e pi rkonna nahk v.a sääre  mediaalse  pinna nahk
NS slaid 90; anat lk 218-219
36. nimeta 4 peamist närvi ristluupõimiku koosseisus! 1. Ülemine ja alumine tuharanärv 2. Istmikunärv 3. Sääreluunärv 4. Ühispindluunärv
NS slaid 90; anat lk 218-219
37. nimeta 2 peamist ülenevat juhteteed ja kuhu ning 
millistest keha pi rkondadest nad informatsiooni 
1. Õrnkimp ja talbkimp 2. Tagumine ja  eesmine  spinotsereberl  aarne   juhtetee
NS slaid 61; anat lk 208
edastavad?
38. millistest osadest koosneb peaaju?
1. Piklikaju 2.  tagaaju  (sild ja  väikeaju ) 3.  keskaju  (ajuvarred, keskajukatus) 4.  vaheaju  (talamus, 
tundekühm, metatalamus, hüpotalamus) 5.  suuraju
NS slaid 3; anat lk 192-193
3/6
39. kuidas paiknevad hal aine ja valgeaine  suurajus  ja Hal aine paikneb väikeajus pindmiselt, valgeaine paikneb väikeajus tsentraalselt; 
väikeajus?
Suuraju koor koosneb peamiselt hal ainest ja koore al  paikneb valgeaine
NS slaid 28; anat lk 196, 202
40. mis asi on mõhnkeha ja mil est ta koosneb?
Mõhnkeha on vahekoht, mis ühendab suuraju kaht poolkera. Mõhnkeha koosneb valgeaine plaadist
NS slaid 35; anat lk 200, 202
41. milliseid funktsioone reguleerib piklikaju?
Hingamine , südametalitlus, seedimine, aevastamise ja  oksendamise  reflekside keskus
NS slaid 42; füsiol lk 249
42. kust saab alguse vestibulospinaalkulgla ja mis 
ülesanne sel el on?
Algus- vestibulaartuum; toovad erutusi  lihastele  keha tasakaalu hoidmiseks
NS slaid nr 68; anat lk 212
43. mille vahel asub ajusild?
Asub tagaajus, piklikajust ülal- ja  eespool
NS slaid 46; anat lk 195
44. mis on väikeaju peamine ülesanne?
Koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja hoiab keha tasakaalus
NS slaid 46; anat lk 196
45. kust saab väikeaju sensoorset informatsiooni?
Silval - tasakaalu elundist sisekõrvast ja seljaajust 
46. mida reguleerib väikeaju?
Reguleerib lihaste tegevuse  järjekorda  (liigutuste  programmid ), säilitab tasakaalu
NS slaid 47; füsiol lk 250; anat lk 196
47. nimeta 5 erinevat keskaju  koostisosa ?
1. Ülalkünkake 2. tsentraalne hal aine 3. veejuha 4. punatuum 5. mustaine 6. silmali gutajanärv 7. 
suurajusäär 8. katend 9. keskajukatus 10. suurajuvars
anat lk 198 joon 145
48. mis on keskaju erinevate osade ülesandeks?
Automaatsete liigutuste juhtimine ja orienteerumisrefleksid (pea ja silmade pööramine heli ja valguse 
suunas, pupil i  ahenemine ))
NS slaid 48; anat lk 198
49. nimeta vaheaju 3 tähtsamat koostisosa?
1. talamus e tundekühm 2. metatalamus e 2 paari põlvikkehasid 3. hüpotalamus e tundekühmude alune 
pi rkond
anat lk 198
Talamus on tundlikkuskeskus, mille kaudu  saadetakse  peaaegu kogu meeleelunditest tulev ( sensoorne ) info 
50. mis on vaheaju erinevate koostisosade ülesandeks? ajukoorde. Hüpotalamus kontrol ib  sisenõresüsteemi  ja autonoomset NS (ainevahetus, keha sisetemp, janu-  NS slaid 49; anat lk 198-199
ja näljatunnet), samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi.
51. kuhu saadetakse edasi talamusse saabunud 
sensoorne informatsioon?
Ajukoorde
NS slaid 49; anat lk 199
52. mida juhib hüpotalamus?
Juhib sisenõresüsteemi ning autonoomset NS. Reguleerib ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist.
NS slaid 49; anat lk 199; füsiol lk 251
53. millistest ajuosadest saab informatsiooni 
Piklikajust->läbi ajusil a->ajukoorde 
retikulaarformatsioon?
Silva - Võrkmoodustis - NS slaid 43 ja 45 Keha erinevatest retseptoritest
NS slaid 42; füsiol lk 249; anat lk 199
54. mis on retikulaarformatsiooni ülesanneteks?
Ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kogu KNS talitlusele ja osaled une-ja ärkveloleku 
regulatsioonis
NS slaid 43; anat lk 199
55. kus asub limbiline süsteem?
Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde (NS slaid 55) 
NS slaid 55; anat lk 206; füsil lk 253
56. mis ülesanne on limbilisel  süsteemil ?, nimeta 4 
erinevat!
1. Reguleefib meeleolu, 2. tegevusvalmidust, 4. emotsioone, 5. õppimis- ja mäluprotsesse
NS slaid 55; anat lk 207
57. nimeta 4 erinevat suuraju sagarat!
1. Otsmikusagar 2. Ki rusagar 3. Oimusagar 4. Kuklasagar
NS slaid 32; anat lk 200
58. nimeta 5 erinevat keskust suurajakoores!
1. Li gutuskeskus 2. Mõtlemiskeskus 3. Kõnelemiskeskus 4. Maitsmiskeskus 5.  Haistmiskeskus  6. 
Kuulmiskeskus 7. Nägemiskeskus 8. Naha- ja lihastundlikkuse keskus 
NS slaid 33; anat lk 206 joonis 150
59. mille poolest on pretsentraalkäär erinev teistest 
suurajuosadest?
Silva - motoorsed väljad, tahteliste liigutuste väljad
anat lk 200 joonis 146-147 ja lk 205; 
füsiol lk 259
60. mille poolest on posttsentraalkäär erinev teistest 
suurajuosadest?
Silva - sensoorsed väljad, valu-temp-kompimis-lihas-li gestundlikkuse pi rkonnad
4/6
61. mille eest vastutavad suuraju 
1. ärkveloleks 2. tähelepanuvõime 3. õppimine 4. mälu 5. tegelikkuse  tunnetamine  6. sihipärane käitumine  NS slaid 39; füsiol lk 260; anat lk 205-
assotsiatsiooniväljad?, nimeta 5 erinevat tegevust!
7. kõne
206
62. mis ülesanne on suuraju põhimiktuumadel 
Motoorika   koordineerimine  ja lihastoonuse  regulatsioon . 
( basaaltuumad ) ?, nimeta 4 erinevat!
1. Sabatuum 2. punatuum 3. putamen 4. pal idum
NS slaid 50-53; anat lk 202
Silva -  mandelkeha , läätstuum, jne loe uuesti slaide ja lisa kirjeldused
63. mis närv on I  peaajunärv  ja mida ta teeb?
Haistmisnärv  sensoorne, tekib tunne- aisting
NS slaid 97, 99, 100; anat lk 220
64. mis närv on II peaajunärv ja mida ta teeb?
Nägemisnärv  sensoorne, vastus ootamatule valgusärritusele, pupil irefleks 
NS slaid 101; anat lk 221
65. mis närv on III peaajunärv ja mida ta teeb?
silmali gutajanärv motoorne sis parasümpaatilisi  kiude , innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid, 
pupil iahendajat ja ripslihast
NS slaid 102; anat lk 221
66. mis närv on IV peaajunärv ja mida ta teeb?
plokinärv motoorne (seotud lihastööga), innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põiklihast
NS slaid 103; anat lk 221
kolmiknärv  seganärv, silmanärv - innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda; 
67. mis närv on V peaajunärv ja mida ta teeb?
ülalõuanärv - põse, ninaõõne ja ülalõua pi rkonda ja ülemisi hambaid; alalõuanärv -  alalõua  ja oimu 
NS slaid 97, 99, 104; anat lk 221-222
pi rkonda, keelt ja alumisi hambaid ka kõiki mälumislihaseid
68. mis närv on VI peaajunärv ja mida ta teeb?
eemaldajanärv motoorne, innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast
NS slaid 98, 99, 105; anat lk 222
69. mis närv on VII peaajunärv ja mida ta teeb?
näonärv  motoorne sis parasümpaatilisi kiude, innerveerib näo mi milisi lihaseid ja osasid kaelalihaseid, 
pisaranääret ja keele-ja lõuaalust süljenääret
NS slaid 106; anat lk 222
70. mis närv on VIII peaajunärv ja mida ta teeb?
esiku-teonärv sensoorne, orienteerumisreflekis  vastuseks  ootamatutele heliärritustele
NS slaid 108; anat lk 222-223
71. mis närv on IX peaajunärv ja mida ta teeb?
keeleneelunärv  seganärv sis parasümpaatilisi kiude, innerveerib pehmesuulae ja  neelu  lihaseid, 
süljenäärmeid, tagab maitsetundlikkuse
NS slaid 109; anat lk 223
72. mis närv on X peaajunärv ja mida ta teeb?
uitnärv seganärv sis põhiliselt parasümpaatilisi kiude, reguleerib vererõhku, innerveerib südamelihast, 
rindkere  ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid
NS slaid 110; anat lk 223
73. mis närv on XI peaajunärv ja mida ta teeb?
lisanärv motoorne, innerveerib sternocleidomastoideus't ja trapetslihast
NS slaid 112; anat lk 223
74. mis närv on XII peaajunärv ja mida ta teeb?
keelealunenärv motoorne, innerveerib keelt ja keelelt ümbritsevatele luudele lähtuvaid lihaseid
NS slaid 113; anat lk 224
75. millised kestad katavad peaaju?
Pehmekest, ämbikuvõrkkest,  kõvakest
NS slaid 71; anat lk 213
76. mis toime on sümpaatilisel närvisüsteemil 
1. silma pupil ilaiendaja lihas (laiendab pupille) 2.  süljenäärmed  (vähendab  sülje  eritust) 3. süda (ki rendab 
erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat  elundit  ja 
südamelööke) 4.  hingamiselundid  (laiendab bronhe) 5. magu (pärsib soolte  motoorikat  ja sekretsiooni) 6.  NS slaid 118; anat lk 226 joonis 161
toime nendele!
maks (muudab glükogeeni glükoosiks) 7.  neerupealis  (tõstab adrenali ni ja noradrenali ni taset) 8. 
kuseelundid (lõõgastab kusepõit) 9.  suguelundid  (stimuleerib ejakulatsiooni)
77. mis toime on parasümpaatilisel närvisüsteemil 
1. silma pupil ilaiendaja lihas (ahendab pupil e) 2. süljenäärmed (suurendab sülje eritust) 3. süda (aeglustab 
erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja 
südamelööke) 4. hingamiselundid (ahendab bronhe) 5. magu (stimuleerib soolte tööd ja sekretsiooni) 6. 
NS slaid 118; anat lk 226 joonis 161
toime nendele!
maks (suurendab  sapi  eritust) 7. kuseelundid (stimuleerib kusepõit) 8. suguelundid (stimuleerib erektsiooni)
78.  Mida sisaldab  toruluu  diafüüs?
Luuüdi  
LF slaid 6; anat lk 25
79. Mis iseloomustab pikka  luud  (toruluu) ? 
Seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks
LF slaid 6
80. Mil ine on lühike luu (käsnluu) ?
Kõik 3  mõõdet  on enamvähem võrdsed, paiknevad keha pi rkonnas kus on suur rõhumine ja ulatuslik 
liikumine (näit. randme- ja kannaluud), koosnevad õhukese plinkainega kaetud käsnainest
anat lk 25
5/6
81. Mis vahe on lühikesel ja lameluul (plaatluu) ?
82.  Mis iseloomustab segaluud?
Ei kuulu pikkade, lühikeste, ega lameluude rühma. Võib ol a osaliselt oma ehituselt ni  lühike luu 
(lülisambalüli keha), kui lame või pikad luud (lülisambalüli kaared ja  jätked )
anat lk 25
1. Sisaldab palju veresooni ja närve. 2. õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise 
83.  Mis asi on  periost  ( luuümbris ) ?
(osteoblastide arvel, aktiviseeruvad ka luumurru korral) 3. katab luud 4. ühendab  luid  ümbritsevate 
LF slaid 10; anat lk 25
kudedega
84. Mil e poolest on periost rikas?
veresoonte- ja närviderikas
LF slaid 10; anat lk 25
85.  Mis on  osteoblastid ?
Luukudet moodustavad  rakud
anat lk 25
86. Kus asuvad osteoblastid? 
Periosti sisemises kihis,  mis on luukoega tihedalt kokku kasvanud
anat lk 25
87. Mil eks on vaja luuümbrist?
Luuümbris osaleb luu toitumises
anat lk 25
88. Mil e poolest on oluline punane luuüdi? 
Tähtsaim  vereloomeelund
LF slaid 9; anat lk 27
89. millest koosneb lihas? 
1.  kõõlus  2. epimüüsium 3. endomüüsium 4. perimüüsium 5. lihaskiudude kimp 6.   lihaskiud
Silva -  lihaskõht  ja  kõõlus
LF slaid 11; anat lk 63-64; füsiol lk 181
90. nimeta 5 erinevat lihase kujutüüpi! 
1. käävjas lihas 2. kakspealihas 3. kakskõhtlihas 4. kõõlusviigudega lihas 5. kahelisulgjas lihas 6. 
ühelisulgjas lihas
anat lk 65 joonis 48
91. nimeta 3 erinevat lihase abiseadeldist! 
1. fastsiad e sidekirmed 2. kõõluste  sünoviaaltuped  3. sünoviaalpaunad 4.  seesamluud  5. plokid
LF slaid 12; anat lk 65
92. mille ümber on perimüüsium?
Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on varustatud sidekoelise ümbrisega e perimüüsiumiga
LF slaid 11; anat lk 64
93. mille ümber on endomüüsium?
Iga lihaskiud on ümbritsetud endomüüsiumiga
LF slaid 11; anat lk 64
94. millest koosneb motoorne ühik? 
Koosneb ühest närvikiust (alfa- motoneuron ) ja lihaskiududest, mida see närvikiud innerveerib.
LF slaid 18; anat lk 185
95. nimeta 3 erinevat alfa-motoneuroni tüüpi! 
1. aeglased 2. kiired aeglaselt väsivad 3. ki red ki relt väsivad Silval sama
LF slaid 20; anat lk 191
1. aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdati vsed lihaskiud/punased kiud (pikamajooks, jõutreening) 2. kiired 
LF slaid 20
96. nimeta 3 erinevat lihaskiutüüpi! 
aeglaselt väsivad/ punased kiud (keskmaajooks,  ujumine ) 3. ki red ki relt väsivad valged kiud ( sprint )
ht ps://et.wikipedia.org/wiki/Skeletiliha
Silva - vöötlihaskiud, südamelihaskiud, silelihaskiud
skude
1. aeglased - suudavad kaua töötada, seal on palju mitokondreid kus on palju ATPd, mil est ammutavad 
97. mille poolest erinevad üksteisest erinevat tüüpi 
energiat ja suudavad kaua vastu pidada 2. ki red aeglaselt väsivad - vähem mitokondreid, rohkem 
lihaskiud? 
lihasrakke, mis panevad lihase tööle 3. ki red kiirelt väsivad - plahvatuslik jõud ja vähem mitokondreid 
LF slaid 20
Silva - Nende erinevus
98. kust algavad alfa-motoneuronid?
Seljaaju eesmistes sarvedes Silval sama
LF slaid 19, 21
99. kus lõpevad alfa-motoneuronite aksonid?
Lihaskius
silval sama - motoorne lõppplaat
LF slaid 19
100. kas 1 alfa motoneuron aktiveerib ühte või mitut  Mitut. Üks närvikiud innerveerib alati paljusid lihaskiudusid. Motoorne ühik koosneb ühest närvikiust (alfa-
lihaskiudu ?
motoneuron) ja lihaskiududest, mida see närvikiud innerveerib (LF slaid 18)
LF slaid 18-19; füsiol lk 187
101. mil istest retseptoritest tuleb lihaste liigutamise  Lihaskääv (venitusretseptor), Golgi kõõluseorgan
korral tagasiside?
Silva - lihaskäävidest
LF slaid 23; füsiol lk 188, 219
102. mis kiirendab erutuse levikut närviraku aksonis? Sünaps??? 
Silva - Müeli ntupp, mida  paksem  kiud seda suurem juhteki rus. Hüppab ühelt Ranvier sooniselt teisele.
6/6
103.  kas suuremat koordinatsiooni nõudvatesse 
Vähem, et motoneuron suudaks maksimaalselt kõikide kiudude tööd kontrol ida.  Täpsemaid li gutusi  füsiol lk 187
lihastesse läheb rohkem või vähem alfa-motoneuroneid sooritavatel lihastel (silmalihastel) on närvikiudude/lihaskiudude suhe 1/8 või 1/10. kehaasendit hoidvatel  ht p:/ www. fitness .ee/artikkel/591/sarko
võrreldes lihtsamaid li gutusi tegevate lihastega? 
lihastel on see suhe 1/1600
peenia-lihasmassi-haabumise-
musteerium
104. nimeta kontrakti lsed  lihasvalgud , mis osalevad 
sarkomeeri lühenemisel!
Müosi n, akti n
LF slaid 24-27; füsiol lk 183
105.  millised raku organel id mängivad 
oksüdati vsetes lihaskiududes suurt rol i energia 
Mitokondrid
tootmisel?
106. mis on kõige väiksem kontrakti lne üksus?
Sarkomeer
LF slaid 24
107. mil ised kontrakti lsed  valgud  asuvad 
Müosi n
sarkomeeri keskosas?
Silval sama
LF slaid 29; füsiol lk 183
108.  millised kontrakti lsed valgud asuvad 
Aktiin
sarkomeeri otstes?
Silval sama
LF slaid 29
109. kuidas nimetatakse akti nil olevat kohta, mil ega  Aktiivsustsenter 
ühineb müosiini pea?
Ristisild? Silval akti vsustenter
AP slaid; füsiol lk 185
110. mil ised on nn punased lihased oma kineetiliste 
omaduste poolest?
Punased on vastupidavad ja väsivad aeglaselt.
ht ps://et.wikipedia.org/wiki/Skeletiliha
skude
111.  millised on nn valged lihased oma kineetiliste 
omaduste poolest?
Valged on tõhusad ki reteks li gutusteks ja jõuliigutusteks, väsivad kiiremini.
ht ps://et.wikipedia.org/wiki/Skeletiliha
skude
112.  kuidas nimetatakse närvilt lihasele 
Neuromuskulaarne sünaps
üleminekukohta?
Silva - motoorne lõppplaat. Neuroni ühinemine on sünapsilaadne.
füsiol lk 185
113. mis aine val andub  lihasraku  erutumisel 
sarkoplasmaatilisest reti kulumist?
Ca2+  ioonid
AP  slaid
114. mis moodi kaltsium aitab akti nil ja müosi nil  Pikk jutt vaata slaidi
ühineda? 
Silva - kaltsiumi ioonid ühinevad troponi niga, mis nihutab eemale tropomüosiini ja vabastamaks akti ni  LF slaid 30; füsiol lk 186
akti vsustsentreid ja sel e tulemusena aktiin saab müosi niga reageerida
115. nimeta 2 regulaatorvalku, mis on seotud aktiini 
molekulidega?
1. troponi n 2. tropomüosi n
füsiol lk 183
116.  kuidas nimetatakse lihase kontraktsiooni, kui 
Kontsentriline  (kükki tehes üles li kumine)
ht p:/ www.eviva.ee/lihaste-
lihaskõht lüheneb? 
Silval sama
kontraktsioon -ehk-kokkutombumine/
117. kuidas nimetatakse lihaskontraktsiooni, kui 
Ekstsentriline  (kükki tehes al a liikumine)
ht p:/ www.eviva.ee/lihaste-
lihaskõht pikeneb? 
Silval sama
kontraktsioon-ehk-kokkutombumine/
118. mil ised faktorid määravad lihaste kontraktsiooni  1. lihaskiudude hulk 2. lihaskiudude kontraktsioonijõud 3. lihase pikkus (liigesenurk) 4. lihaste 
jõudu? 
innervatsiooni iseärasused 5. biomehaanilised tingimused lihase  kontraktsioonijõu  ülekandumisel 
LF slaid 33
luukangidele