korrapäratult. · Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. · Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. · Marjad valmivad eriaegadel, seetõttu tuleb ühelt taimelt saaki koristada mitu korda. · Igas kohvimarjas on kaks seemet ehk kohviuba. Kohvi kasvatamine · Kohvipõõsas peab kasvama 3-4 aastat enne kui põõsalt saab esimese saagi. · Täissaagikuse saavutavad põõsad 7-8 aastaga. · Ühe põõsa saak aastas on ligikaudu pool kilo kohvi. · Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. · Araabikale sobilik temperatuur 15-24°C, Robusta vajab 24-30°C sooja, kohvitaim on väga külmakartlik. · Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad · Kohvi maitseomadusi mõjutavad oluliselt ka pinnas ja kasvukeskkond. Kohviliigid · Kohviliike on üle 60, kuid ainult kaks neist on kaubandusliku tähtsusega: a) Coffea Arabica ehk araabika
Paaritumine · Surevad peale paaritumist · 50-100 muna · Munad ~ 1mm ja helendavad õrnalt · 27-45 päeva, et kooruda olenedes temperatuurist · Vastsed helendavad üle keha · Näevad välja nagu emased · Nad saavad täiskasvanuks Maist Juulini · Võib kestuda 4-5 korda elu jooksul Toitumine · Toituvad 2-3 aastat tigudest ja nälkjatest · Eritavad pruuni seedevedelikku · Vähehaaval halvab saaki · Söömise ajal on saak elus · Saak on enamasti 200 korda raskem kui vastne · Jahivad öösel · Mõnikord roomab poolsöödud saak hiljem minema Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Lampyris_noctiluca · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanimardikas · http://www.glowworms.org.uk/ident.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Bioluminescence
pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis. Põõsas paljuneb väga hästi vegetatiivselt. 1. 2. 3. 4. 1- võrsed 2- õitsvad võrsed 3- kolme kuni viie tömpja hõlmaga lehed 4- viljadega võrse Sandra Turnas 8.t klass
Ei armasta muutusi ja uudseid lähenemisi. Läbirääkimstele tulles on nad igatahes põhjalikult ette valmistunud ning kaalunud kõikvõimalikke poolt ja vastu argumente. Nende lemmik küsimus on: ,,Mis siis kui...?" Temaga tuleb olla kannatlik, andke talle aega järele mõtlemiseks ning näidake, kuidas detailid, millest rääkisite, seostuvad ,,suure pildiga." Nad kindlasti soovivad vältida konflikte ning on see järel kerge saak kaasaja ja võitleja läbirääkijate suhtes. · Keskendujad- vaiksed ja kinnised isikud, kuid on usaldusväärsed ja teevad oma kodutöö hoolikalt ära. Tõenäoliselt on nad hästi ette valmistunud, kuna teiste inemste mõjutamine võib olla neile vastumeelne, kuid see ei tähenda, et neid endid on kerge veenda. Nende jaoks on oluline teha asju õigesti ja kõige rohkem pelgavad nad kriitikat oma töö kohta. Ka neile on faktid ja detailid
Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku ainevahetusenergia (ME) alusel. Karjamaa zootehnilise saagi (produktiivsuse) arvestamiseks registreeritakse loomade karjatamist eraldi arvestatavate karjatamisalade (põllumassiivil erinevalt rajatud ja kasutatud karjamaade alad, kultuurniidu ja põldheina ädalad jm.) järgi. Selleks tuleb iga karjatamine registreerida põlluraamatus. Karjamaa zootehniline saak arvestatakse loomadelt saadud toodangu alusel vastavalt nende söödanõudlusele normatiivide kohaselt. Karjamaa saagiarvestuseks ainevahetusliku energia kaudu on vaja: 1. - määrata loomade elatuseks, kehamassi juurdekasvuks ja toodanguks (piim, liha, vill, juurdekasv, töö) kasutatud sööda hulk megadzaulides (MJ) LKS = ET+ PT+ KMJ-norm, kus LKS loomade poolt kasutatud sööt, MJ ET elatustarbenorm, MJ PT piimatarbenorm, MJ
Seoses heintaimede judmisega hilisematesse kasvufaasidesse b)generatiiv e. pikkvõrsed- vars hargneb väheneb seeduvate toitainete sisaldus rohus, kuigi samal ajal võib veel rohusaaki juurde kasvada. Idelaases 4) Lehtede kuju, neil on liitlehed. olekus koristada kogu saak 1-2 päevaga (kuivaine sisaldus kõigub 40-60% ulatuses). 5) On putuktolmlejad, kõrrelised on tuultolmleiad. 15) Rohumaataimede stressid, kiilmataluvus ja talvekindlus, nende abiootilised ja biootilised Liikide eluiga: aspektid
maad kujutati naisena, siis võisid need kujukesed sümboliseerida põllu- viljakust edendavaid jumalannasid. Pühvel Altamira koopamaalilt 10 Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament. Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Orna- mentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne). Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulatamine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti.
Antakse lühiülevaade Eesti klimaatilistest tingimustest. Tuuakse välja mõned võimalikud arengustsenaariumid maaviljeluses. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Põllumajandusliku tootmise tootmise alus ainult roheliste taimede kaudu toimub päikeseenergia sidumine ja orgaanilise aine tootmine. Kultuurtaimed: eesmärgiks on saada õigetes tingimustes suur ja kvaliteetne saak Kultuurtaimede kasvatus põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Kohastumine avaldub iga taimorganismi individuaalse arengu (ontogeneesi) vältel. Iga liigi või sordi sobivamate kasvutingimuste kompleksi põhinõuete teadmine võimaldab neid rakendades saada suuri saake ka antud põlvkonna taimedelt Taimekasvatuspõllumajanduse põhiharu. Taimede tähtsus inimese elus.
(16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Põllumajandusega seotud probleem Põllumaade kuivendamine mõjub veede veeseisundile negatiivselt. Ei tohiks keelata kuivendussüsteemide korrastamist seal, kus see on põllumajandustootmise jätkamiseks hädavajalik. Nii saame veereostusi vähendada ja säästa. Teine probleem on see ehk, et tahetakse võimalikult palju väetada põllusaadusi, et saada parem ja suurem saak. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_mullastik · http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimav%C3%B6%C3%B6de · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima · http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0CCoQFjAC&url=http %3A%2F%2Fwww.veeriku.tartu.ee%2F~ppensa%2FEesti_mullad.ppt&ei=sfB- UP6gK6bh4QSQyIGQAg&usg=AFQjCNGtF0u3WQtoF8ETwI0-
taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus, Kultuurtaimed- järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv ja kindla kvaliteediga saak. Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes, Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi. Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks, Jaotus: 1. Tera ja kaunviljad rukis, nisu, kaer ja kaun- hernes, ub, lääts. 2. Mugul- ja juurviljad, kõrvitsad- kartul, maapirn, naeris, porgand, kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut, aruhein, kerahein, aasnurmikas 4
Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
2000 1 0,999843 0,001283 0,079527 62 0,999843 61,99024 hemikku 400-2000. am 120,00% 100,00% 80,00% 60,00% Column J 40,00% Column K 20,00% 0,00% 0 1800 2000 Ülesanne2 Kas 85 ja 88 aasta keskmised kartulisaagid on võrdsed? 85 kartuli 88 kartuli saak saak 169 135 H0 dispersioonid on võrdsed 140 129 H1 dispersioonid ei ole võrdsed 172 106 153 102 p= 0,585202 seega dispersioonid on võrdsed 157 95 119 133 144 54 t-Test: Two-Sample Assuming Equal Variances 113 112 85 kartuli 88 kartuli
TRITICUM (emassort) xSECALE (isassort)= TRITICALE. Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Väetamise puhul ei ole esmatähtis võimalikult suured kogused vaid mullaviljakust tõstvad ja taimele optimaalses koguses antav väetis. Saagikust on võimalik suurendada ka geenitehnoloogia abil. Nt siirdatakse taime haiguskindel geen, mis muudab taimed vähem vastuvõtlikuks antud haigusele ja saagikaod on seetõttu võiksemad ja saak suurem. Taimekasvatus ja kari Taimseid produkte kasutatakse põllumajandusloomade söödana ja taimekasvatuse taseme sõltub loomakasvatuse tase ja see mõjutab majandust ka. Taimekasvatusega abil on tasuvam sisaldada kariloomi. Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe
Ülesanne 1 Ettevõte kasvatas 5 hektaril hernest. Keskmine saak hektarilt oli 3 500 kg. Kokku müüs ettevõte antud aasta saagist 14 000 kg, söödaks läks 3 500 kg. Keskmine müügihind oli hernel 2.80 kr/kg. Herne tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2400 krooni ja püsivkulud 6000 kr. Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu täishind) 2,80 kr/kg-2,55 kr/kg=0,25 kr/kg 4
piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed). – Vana põõsa jagamise teel kevadel või augustis. Istandik – Istandiku rajamise eel tuleb põld töödelda herbitsiididega ja väetada (soovitavalt kompostiga). – Järgmine väetamine on soovitav teostada 3. kasvuaastal. – Istandiku võib rajada ka peenravaibale. – Istandiku eluiga on 5 aastat (suurim saak 3. ja 4. kasvuaastal, hiljem hakkab saagikus langema. Saagi kogumine – Esimesel kasvuaastal saaki ei koguta. – Augusti algul oleks vaja taimede latvu kärpida, et intensiivistada taimede võrsumist. – Teisel aastal kogutakse saaki üks kord – enne õitsemist lõigatakse võrsed peaaegu kuni puitunud osani ja augusti algul kärbitakse jälle latvu. – Kolmandast kasvuaastast alates kogutakse saaki kaks korda
Andmed kalapüükidelt ja tööndusliku kalapüügi saakide analüüsidest b) Andmeid tuleb veel koguda erinevatel riikidel teatud kalaliikide kohta (Eesti liikidest angerjas ja meriforell) c) Enamuuritavad kalaliigid jäävad riigi otsustada, aga meriforelli, lesta, kammelja, koha, haugi, ahvena ja siigade uurimiseks antakse EL toetusraha. Eesti rahvusvaheliselt kvoteeritud kalaliikide 2004.a. püük Läänemerest 2004.a. kvoot, t 2004.a. saak, t 2005.a. kvoot, t Räim 28 529 27 380 21 536 Kilu 43 260 34 113 56 650 Tursk 1336 1279 1079 Lõhe 64 7 10 Peamine püügivahend on traal, harvemini - tursa ja lõhepüügil -nakkevõrgud. Kalade liigid Räim · atlandi heeringa alamliik · Palju kohalikke populatsioone
Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus. 4 Välja Kultuuri Mull Lõimis Bonitee P- K- Huumuse- Välja Loodetav nr. nimetus a liik t tarve tarve sisaldus pindala saak % ts/ha 1 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 1 a. 2 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 2a 3 Talinisu KI Ls1 45 P-4 K-3 3,0 20 30
Juurdelõikaja Kanga juurdelõikamine eg . Kangas läheb lõikamiseks Klamber mille abil materjal kinnitatakse joonisega Saak mille abil suur joonis pükstega tehakse väikesteks tükkideks Saak mille abil lõigatakse püksid Püstol mille abil pannakse etikettid pükste külge Käib pükste lõikamis protsess Masin mille abil tehakse auke Puhkan puhketoas Materjali tükkideks lõikamine Nööpide auke valmistav masin Nööpe külge panemis masin
loodetava saagiga mullast eemaldatavad toiteelementide kogused (St), mida korrigeeritakse mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). Tabel nr 2 Lämmastiku vajadus lihtsustatud bilansi meetodil N Lood. Huumus X (St* vajadus Välja nr Kultuur Ha Saak Km St kg/ha % Km) kokku t/ha (X*ha) 1 Ristik 2 2,1 % 4 1,0 32 - - 2 Suvinisu 2 2% 4 1,0 104 104 188
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015
Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajanduse võib kõige üldisemalt jaotada kaheks: omatarbeline põllumajandus, kus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks ja kaubanduslikuks põllumajanduseks, kus kogu saak/toodang(või suurem osa saagist), läheb müügiks Omatarbeline põllujandus 1. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus(Lääne- ja kesk-aafrikas, kagu-aasias, kesk-ameerikas ja amazonase piirkonnas) * kasutatakse laialdast maa-ala(mets võetakse maha ja tehakse põlluks, mida kasutatakse 1-2 aastat ja siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele uusi maatükke.) *seemned
segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas. Istandused- suur taimekasvatusmajand, kogu toodang müügiks(kohvi,puuviljad). Kasutatakse agrotehniliste võtetega,saagikuse tagamiseks. Levivad peamiselt arengumaades. Infoajastu: Loomavabrikud- toodavad loomakasvatussaadusi tööstuslikult
Mahepõllundus Põllupidamise viis ● Kus mineraalväetiste asemel kasutatakse orgaanilisi väetisi ● Ei kasutata mineraalväetisi ● Ei kasutata keemilisi putukatõrjevahendeid ● Kahjureid hävitatakse pritsides taimi taimeleostitega, kasutatakse feromoome ● Ei kasutata umbrohutõrjevahendeid ● Taimi kasvatatakse looduslähedaselt ● Väiksem saak, kuna töö tehakse käsitsi ● Tervislikum, sest ei kasutata potentsiaalselt ohtlikuid aineid Loomakasvatus ● Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume. ● Loomi toidetakse mahesöödaga. ● Peamine eesmärk on loomade heaolu. Eestis ● Alustati sellega tegelemisega 1989. aastal ● Mahepõllumajanduse seadus ● 1999. aastal võeti kasutusele riiklik mahemärk (vt pilt) ● Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja Mahepõllunduse Kasu
suurusega, lopergused Igal pool on väikesed künkad Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu Loomadest kasvatatakse sigu Keskkonnaprobleemid Erosioon- seda kiirendab, põllumajandusega
Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt
putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud. Ümbruskonda tajub ta peamiselt lõugkobijate püstsete karvade trihhobotriumide abil. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja vibutab seda küljelt käljele. Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab
selgrootuid. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu. Praktiliselt kõik ämblikud on loomtoidulised kiskjad. (Uuemate andmete järgi leidub mõnedes rühmades ka selliseid, kelle vastsed toituvad õietolmust.) Saagi püüdmise seisukohalt jagunevad ämblikud kaheks. Sellisteks, kes ei tee võrku ja varitsevad oma saaki ning ründavad seda aktiivselt, ning sellisteks, kes koovad võrgu ja ootavad, kuni saak sinna sisse lendab. 3. Hingamine Laialt on tuntud ämblike raamatkopsud. Need on omalaadsed kotid, mille sees asub hulgaliselt lehekesi ehk kopsutaskuid. Vähem tuntud on asjaolu, et ämblikel on lisaks kopsudele ka trahheesüsteem, kogum peenikesi torukesi, mis suunduvad kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni. Sõltuvalt rühmast esinevad kas ainult kopsud, ainult trahheed või mõlemad. 4. Paljunemine
· PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA PÕLLUMAAD SAADAKSE: METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT POLDRID (HOLLANDIS 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) INTENSIIVNE JA KAUBALINE · VÄIKE MAA-ALA · VÄHE TÖÖJÕUDU · VÄIKE KÄSITSITÖÖ MAHT · PALJU KAPITALI · PALJU TEHNIKAT · SUUR SAAGIKUS JA PRO-DUKTIIVSUS HA KOHTA · SAAK SUURENEB TÄNU SORDI- JA TÕUARETUSELE EKSTENSIIVNE JA OMATARBELINE: · SUUR MAA-ALA · PALJU TÖÖJÕUDU · SUUR KÄSITSITÖÖ MAHT · VÄHE KAPITALI · VÄHE TEHNIKAT · VÄIKE SAAGIKUS JA PRODUKTIIVSUS HA KOHTA SAAK SUURENEB PÕLDUDE PINDALA JA KARJA SUURENDAMISEL · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD SUURTEL ROHTLAALADEL. TOOTMINE ON KAASAEGNE, MEHHANISEERITUD JA VÄHE TÖÖJÕUDU VAJAV. EKSTENSIIVSEKS NIM
Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad
istutusvahega. Kartuli kasvatamine Väetamine Tuleb jälgida lämmastiku, kaaliumi ning magneesiumi kättesaadavust taimele. Lämmastiku ülemäärane Kaaliumi ja Magneesiumi Fosfori suurendamine suurendamine suurendamine Paraneb vee ärakasutamine Kuivainesisaldus väheneb Paraneb taime areng taimes Saak suureneb Väheneb kuivainesisaldus Paraneb suhkrute sidumine Säilivus väheneb Meh. vigastuste oht langeb Kuivainesisaldus kasvab Keetmisjärgne tumenemine Vegetatsioon pikeneb Saak kasvab väheneb Maitseomadused langevad Keetmisjärgne tumenemine suureneb Kartuli kasvatamine Põllu hooldamine
Müüt: Tuumaenergia on ohtlik. Müüt: Tuumaenergia on vananenud tehnoloogia, mida enam ei arendata. Praegusel ajal ehitatakse maailmas ligi 40 uut tuumajaama ja vähemalt 35 uue tuumajaama ehitamine on planeerimisel. Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond, mis on olemasolevatest märgatavalt ohutum ja säästlikum. Müüt: Tuumajaam on terroristidele kerge saak. Tänu nn sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamisele ei ole tuumajaamad terroristidele kerge saak. Võrrelduna ükskõik millise teise tööstusobjektiga on tuumajaama füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase oluliselt kõrgem. Müüt: Radioaktiivseid jäätmeid tekib tohutul hulgal. ‘ 1000 MWel tuumareaktor toodab aastas umbes 200–350 m3 madala ja keskmise aktiivsusega
Efektiivsete temperatuuride summa suurenemisel 10 kraadi võrra vähenes mitme aasta keskmisena esimese niite kasvu ajal varase punase ristiku seeduvus 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelisel 0,55%. Joonis 1. Rohu seeduvuse sõltuvus efektiivsete temperatuuride summast (-- kõrrelised; lutsern; ......punane ristik) Kõrreliste niiteküpseks kasvamiseks vajalik soojussumma koguneb maikuus, liblikõielistel ja karjamaa raiheinal maikuus ja juunikuu esimesel poolel. Rohu saak ja kvaliteet Eesmärk on varuda suurim seeduvate toitainete kogusaak, kusjuures toiteväärtus peab vastama hea rohusööda kriteeriumi nõuetele. Tabelis 1 esitatud nõuetele vastav rohusööt varutakse liigiti erinevates arengufaasides. Tabel 1. Toiteväärtuse nõuded rohusöötade hindamiseks Näitajad Hinnang hea rahuldav halb Proteiin,% > 15 12-15 < 12
Lõimiselt on muld peamiselt saviliiv, mõnes kohas võib leida ka liiva. Mulla pH Kcl on 5,0. Sademeid tuleb aastas keskmiselt 550 mm aastas, lumikate püsib tavaliselt päris kaua aega, aprillini välja. Välja Kultuur Mulla Lõimis Boni- P-tarve K-tarve Huu- Välja Loodetav nr. liik teet muse suuru saak sisaldus s 1. kaer LkIg sl 35hp 4 3 2,0 5ha 2 t/ha 2. kartul LkIg Sl 35hp 4 3 2,0 3ha 15 t/ha 3. köögi- LkIg sl 35hp 4 3 2,0 0,5ha 12 t/ha vili Tabel nr.1 3. Külvikordade väetussüsteem 3
KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM. LUBIVÄETISTE KASUTAMINE Lupjamistööd tehakse antud põllul, kõik ühel aastal keskmiselt 5 aastase intervalliga. Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu. Tabel 1. Antud põllu külvikord kasvatatavate kultuuride ja taimetoitelementide vajadus kg/ha. taimetoitelementide vajadus põld Kultuur ha saak t/ha huumus kg/ha N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40 4 RAPS 20 1,8-2 <2 110 30 70 Taimetoitelementide vajadused võetud ,,Põllukultuuride väetamine 2002" lk.23,25
Suvirapsi kasvatamine Kaupo Kuusemaa PS2 Lähteülesanne Intensiivtootmine Keskmise lõimisega muld Eelviljaks kartul Mulla fosforitarve väga suur kaaliumitarve suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha)
2. Söödaks , teravilja kogu maapealne osa sobib, tähtsaim kontsentreeritud ehk jõusööda osa on tera. 3. Tehniliseks otstarbeks (tärklis, piiritus, õlu, konservid, teraviljapõhk, pakkematerjal, pastakad, küttematerjal Eestis levinuim oder, maailmas nisu, riis, mais, oder (külvipinna poolest) Suviteraviljad - 1-aastased kõrrelised kultuurtaimed, mille küpseid teri kasutatakse. Eestis oder, nisu, kaer. Maailmas riis hirss, sorgo, mais. Eelised: 1. Saak on stabiilsem (puudub ebasoodne talvitusperiood) 2. Sortide mitmekesisus (mitmesuguse viljakusega muldadel võimalik) 3. Lühema kasvuaja tõttu lihtsam teha umbrohu tõrjet Puudused: 1. Lühikese kasvuaja tõttu kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. 2. Kevadised külviaja tööd kuhjuvad ja on pingelised. 3. Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga. 4. Osad on pika kasvuajaga ja koristamine sademeterikkale ajale jääb.
a. toiduvili Hind 270 EUR/t Hind 270 EUR/t Hind 270 EUR/t kaer Toiduvili Hind 260 EUR/t Hind 260 EUR/t Hind 260 EUR/t hernes 11.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. Juhhu Karli OÜ müüb maheteravilja lepingu alusel Tartu Mill-le. Kogu saagi müün kohe sügisel, sest siis ei ole lisakulusid (hoiustamine, ladustamine). Ettevõttel on maheteravilja kasvatuse pinda 60 ha, kaera saak 2 tonni/ha. Kokku on (42ha*2tonn) 84 tonni mahekaera. Herne saak on 2tonni/h (18ha*2tonni) 36tonni mahehernest. Kokku saak 120tonni maheteravilja 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Töötajate planeeritavad täiendkoolitused Ametiko Kuude Brutopal Sotsiaalm Töötuskindlu Tööjõuku Palgakul
Mõisnik otsustas välja uurida, kust külaelanikud nii rikkalikkult saaki saavad. Ööpimeduses läks ta külas oleva mäe juurde, kuid kuulis hääli ja peitus lähedal olevatesse põõsastesse. Kogu külarahvas oli mäe juurde tulnud. Kui nad kõik olid kokku kogunenud, laususid nad kõik ,, Seesam, avane" Korraga tuli mäe seest välja hulk vilja ja muid toiduaineid. Külarahvas korjas kõik saagi kokku ja nad läksid oma kodudesse tagasi. Mõisnik sai nüüd aru, kust külarahva saak tuleb ja otsustas seda mäge ise ka kasutada. Igal õhtul enne külarahva tulekut, läks mõisnik mäe juurde ja lausus ,,Seesam avane." Kohe lokkas kõik mõisnikku ümbruses viljast. Mõisnik ei pidanud enam nälga tundma. Kõik sahvrid olid toitu täis. Mõisa teenijad küll tahtsid teada, kust kogu see saak tuleb, kuid mõisnik ei vastanud. Mõisaproua oli samuti väga uudishimulik selle osas, kuid ta ei tahtnud mehega tülitseda ja hoidis oma suu sellel teemal kinni.
Orgaaniliste väetiste otsemõju leiame vastavalt kultuurile planeeritud orgaanilise väetise normi kaudu, võttes aluseks toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamis koefitsent esimesel aastal. Lämmastiku, kaaliumi ja fosfori vajadus lihtsustatud bilansi meetodil on esitatud tabelites. (Tabel 2. Lämmastik väetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil) Välja nr. Kultuur ha Hu% Saak St Km X N vajadus t/ha (kg/ha) (St*Km) kokku kg Välja nr. Kultuur ha Hu% Saak St P-tarve Km X P vajadus kg/ha (x*ha)
kultuure (redis, sibul, marane kartul). Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. JAHE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperioodi pikkus on 3-5 kuud. Levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv kül ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja Parasvöötmes üks saak aastas! väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi. Eristatakse kolm valdkonda:
kuningale. Sellega kaasnes maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoja kohustused. Koormised fikseeriti täpselt, mis piiras talupoegade kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild,
Toidu ja veini sobitamine Tuleks vältida punase liha kõrvale valget või magusat veini. Kala, juur- viljade ja kitse- juustu juurde ei tasu võtta punast ja väga kuiva veini. Veini valmistamine Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Viinamarjakoristus toimub kas masinatega või käsitsi. Pressimine ja purustamine Kui viinamarjad on veinitöökojas, tuleb need kõigepealt vartest puhastada ja siis purustada. Järgides traditsioone, purustatakse saak aegajalt paljajalu selle otsas talludes. Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks.
kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). 3 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte `Northblue` - selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis. Põõsad on jõulise kasvuga umbes 60-70 cm kõrgused. Talvel taluvad külma isegi kuni 37 ºC. Marjad tumesinised, kuni 2 cm läbimõõdus. Maitselt meenutavad kännasmustika marju ning ei ole nii magusad kui `Northcountry`l. Saak kuni 4 kg põõsalt. Marjad valmivad 2-3 nädala jooksul ning vajavad mitmekordset korjamist. Väga hea sügavkülma mari. Vanu oksi hakatakse välja lõikama 5.- 7. aastal pärast istutust. `Northcountry` - selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis. Põõsas 45-60 cm kõrge ja 70-100 cm läbimõõdus. Põõsas talub külma kuni 37 ºC. Helesinised marjad on keskmise suurusega ja väga tugeva vahakirmega. Maitselt on marjad maheda magusa maitsega meenutades ahtalehise mustika marju
leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfori- ja kaaljumväetiste normid. Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamise koefitsienti esimesele kasutusaastal. Ov = Üld N x sõnniku t/ha x otsemõju %-des Tabel 3. Talu lämmastikväetiste /N) vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Välja nr Kultuur Ha Huu- Saak, t Km St Org.väetist Ov XN Vajadus kokku mus % kg/ha t/ha kg/ha (St*Km-Ov) kg(X*ha) 1. Kartul 2 3,0 20 1,0 200,0 9,14 13,94 186,06 372,12 2. Talinisu 3,4 3,0 3,0 1,0 306,0 6,40 9,76 296,24 1007,22 3
6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine, muldamine; · Keemiline umbrohutõrje herbitsiidid, · Haiguste tõrje lehemädaniku tõrje, · Kahjurite tõrje lehetäid, kartulimardikas Väetamine ja saagi kvaliteet · Lämmastik (N) · Iga 45 kg N-i pikendab kasvuperioodi 7-10 päeva võrra. · Suureneb: saak, proteiinisisaldus, C- vitamiinisisaldus, mugulate tumenemine, mugulate veesisaldus. Väetamine ja saagi kvaliteet Väheneb, halveneb: tärklisesisaldus, maitse, muredus, vastupidavus mehaanilistele vigastustele. Fosfor · Oluline juurte kasvu alguses. · Mõju positiivne: · Suureneb saak ning pareneb maitse, · Koor tugevneb, · Vastupidavam kärntõvele ning viirushaigustele, · Kuivaine- ning tärklisesisaldus suurenevad, Fosfor
St kg/ha Välja nr Vajadus Kultuur saak, t Ov) Km Ha
taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vahemeremaad): kuum ja kuiv suvi, pehme ja vihmane talv, mullad viljakad aga õrnad, sobib hästi istandusteks. Mandrite idarannik (Ida-Hiina): niiske ja soe kliima, viljakad mullad, väga sobiv taimekasvatuseks. Troopika: väga kuiv ja kuum, oaasid soodsad taimekasvatuseks, vilets karjamaa. Riigi põllumajanduspoliitika: Kas ja
külvatu kohe saaki d kohe seeme saaki . näitab esimesi tunnuse id November Detsember Pannakse Naerisest saadud saak keldrisse ja Kordub sama mis Novemberis . talvejooksul kasutatakse seda söögiks inimestele või loomadele Pilt Naerisest : Paljundamine Saab paljundada Vegetatiivselt kui ka Generatiivselt . Vegetatiivselt paljundatakse peamiselt mitmeaastaseid taimi . Vegetatiivset paljundamist kasutamise põhjused : säilivad sordi morfoloogilised tunnused saadakse varajasem saak kultuur ei anna seemet. Generatiivse paljundamise viisid : sibulatega
Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Taimekasvatus/
Käesolevast rubriigis tutvustatakse heintaimedest kahte väärtuslikumat liiki: · liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed Enamik kõrrelisi heintaimi kuulub väärtuslike söödataimede hulka. Õige väheste saak on niidetuna söödaks kõlbmatu (luht-kastevars, sinihelmikas). Kõrreliste heintaimede tähtsus söödakultuurina põhineb nende bioloogilis-majanduslikel omadustel, nimelt nende suurel võrsumisvõimel, heal ädalakasvul, heal söödavusel ja suurel saagivõimel. Kõrrelised mitmeaastased heintaimed on liblikõieliste heintaimede kõrval väärtuslikumaid söödataimi. Nende kestus heintaimikus on pikem, osadel nendest on parem karjatamiskindlus kui liblikõielistel heintaimedel
annaabi.ee 
