Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agronoomia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline erinevus?
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed.
Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi:
  • Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu
  • Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis
    Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin , vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon .
    Kasutusviisi järgi põllukultuurid:
  • Toiduks
  • Söödaks
  • Tehniliseks tarbeks
    I Tera ja kaunviljad :
  • Tavalised teraviljad ( taliteraviljad , suviteraviljad)
  • Mujal maailmas: Riis , hirss, sorgo , mais
  • Mittekõrrelised teraviljad: tatar
  • Kaunviljad ( hernes , uba, lääts
    II Mugul ja juurviljad , kõrvitsalised
  • Kartul , maapirn, naeris , porgan
    III Põldheinad
  • Üheaastane raihein , Mitmeaastased kõrrelised timut , Mitmeaastased liblikõielised lutsernid
    IV Õli- ja eeterõlikultuurid
  • Sinep, raps , piparmünt, roos
    V Kiukultuurid
  • Kanep
    VI Narkootilised taimed
  • Tubakas , oopium , India kanep
    Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine : ( külvieelne , sügisene , külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine .
    Kevadel külvatavad kultuurid:
  • Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet
  • Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul
  • Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära.
    Segavili ja segatis, milline erinevus?
    Segavili läheb viljaks, teraks, aga segatis läheb haljasmassiks (silo).
    Viljavaheldus – kultuuride põhjendatud vahetamine
    Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur.
    Mullaväsimus
  • Toite ja mikroelementide vähenemine
  • Füüsikalis, keemilisete omaduste struktuuri halvenemine,
  • Fütopatogeenne mikrofloora ja kahjurid
  • Umbrohud
  • Toksiinide eritumine juurtest
    Võõrkultuur – ellised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikultuuri hulgas vastu põllumehe tahtmist.
    Umbrohud võtavad ära kultuurtaimedelt kasvuruumi ja varjavad kultuurtaimi . Vähendavad mullaniiskust, võtavad ära toitaineid, eritavad keemilisi aineid. Alandavad mulla tempi , raskenadavad mullaharimistöid, vähendavad saaki, saagi väärtust, raskendavad koristustöid, Loovad soodasad tingimused kahjurite ja haiguste levikuks.
    Umbrohud:
  • Parasiidid
  • Mitteparasiidid
    Tõrje:
    • Kaudne tõrje: profülaktika , survetõrje
    • Otsene tõrje: mehhaaniline, keemiline

    Teraviljad
    Majanduslik tähtsus
  • Toiduks (jahu, tang, helbed )
    Kõige rohkem nisu ja riisi. Meil põhiliseks leivaviljaks rukis. Ladina-Ameerikas mais, sorgo
  • Söödaks , teravilja kogu maapealne osa sobib, tähtsaim kontsentreeritud ehk jõusööda osa on tera.
  • Tehniliseks otstarbeks (tärklis, piiritus , õlu, konservid , teraviljapõhk, pakkematerjal, pastakad, küttematerjal
    Eestis levinuim oder , maailmas nisu, riis, mais, oder (külvipinna poolest)
    Suviteraviljad - 1-aastased kõrrelised kultuurtaimed, mille küpseid teri kasutatakse. Eestis oder, nisu, kaer . Maailmas riis hirss, sorgo, mais.
    Eelised:
  • Saak on stabiilsem (puudub ebasoodne talvitusperiood)
  • Sortide mitmekesisus (mitmesuguse viljakusega muldadel võimalik)
  • Lühema kasvuaja tõttu lihtsam teha umbrohu tõrjet
    Puudused:
  • Lühikese kasvuaja tõttu kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid.
  • Kevadised külviaja tööd kuhjuvad ja on pingelised.
  • Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga.
  • Osad on pika kasvuajaga ja koristamine sademeterikkale ajale jääb.
    Oder
    Kasutamine mitmekülgne:
  • Söödaks
  • Toiduks
  • Tehniline
    Võrreldes suvinisuga Vähenõudlikum, isetolmleja, transpiratsioonikoefitsient 400. Sobivad huumusrikkad, toitaineterikkad mullad , ei sobi kõrge põhjaveega mullad, kiirekasvuline, varajased sordid 70 päevaga valmis, hilisemad 100.
    Kaer
    Põhiliselt loomasööt , rasvarikkad terad . Puudus: Terad kiurikkad
    Oras -Tärkanud tõusmed
    Suurem niiskusenõue, transpiratsioonikoefitsient 470. Mullaviljakuse suhtes leplik . Suur juurestik , mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva. Ka isetolmleja. Terade valmimine ebaühtlane .
    Suvinisu
    Soojemad, päikesepaistelisemad ilmad . Harjunud, kohanenud meie kliimaga , talub hästi öökülma, nagu steppides, tempi kõikumisi. Nõuab viljakamaid muldi. Kasvuaeg 90-110 päeva.
    Kõige nõudlikum on suvinisu, siis oder, siis kaer, siis segavili.
    Nõuded teraviljade kasvatamisel :
  • Korralikult ettevalmistatud seeme
  • Õigeaegne külv (esimesel võimalusel)
  • Väljakülv ühtlase külvinormiga
  • Ühtlane külvisügavus
  • Külviread sirgjoonelised ja ühtlaste vahedega
  • Pole vahelejätmisi ega ülekülve
  • Põld tasane , kivid koristatud
  • Külvinorm kaaluliselt (oder>200, kaer200, suvinisu>200 kg)
    Taliteraviljad
    Talirukis, talinisu
    Normaalseks elutegevuseks peavad läbima teatud perioodi jahedat. Külvatakse augusti lõpus ja septembri algul, talvituvad võrsumise faasis. Vähendavad kevadtööde mahtu.
    Talirukis
    Põhiline leivavili, rukkikliid on loomasöödaks, põhk allapanuks. Soojuse suhtes vähenõudlik, peab läbima külmaperioodi u 60 päeva. Kõige külmakindlam. Vegetatsiooniperioodi pikkus u 300 päeva. Rukis võrsub kevadel vähe (talvekahjustusel kahjumisse). Suur juuretik, põuale vastupidav. Rukkiseeme vajab järelvalmimiseks u 30 päeva. Risttolmleja tuule abil, sobib avamaale.
    Talinisu
    Hea saagikus, kõrge kvaliteet, põhiliselt inimtoiduks. Väiksem külmataluvus, niiskuse ja mulla toitainete suhtes nõudlikum. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel (talvekahjustusest taastub ). Kasvuaeg veel pikem kui rukkil . Pikapäevataim, isetolmleja.
    Teraviljade talvekahjustused:
    Päeva lühenemine – karastusperiood – suhkrute kogumine. Karastamist soodustavad jahe ja valguserikas periood.
  • Külmumine – rakuvaheruumidesse tekivad jääkristallid, purunevad rakumembraanid, vesi võetakse ära.
  • Haudumine – Lumi tuleb sulale maale, taimedel jätkub elutegevus, lõõtsutavad, kasutavad ära toitainetevarud, jäävad nõrgaks.
  • Vettimine – Upuvad, lämbuvad õhupuudusel
  • Jääkoorik – Mehhaanilised vigastused
  • Külmakergitus Mullas olev vesi jäätudes kerkib , rebib juured katki, kevadel sulades muld vajub tagasi, surub taime juured mullast välja.
  • Lumiseen – Parasiitseen, toitub elusa taime mahlast, kahjustab eelnevalt nõrgestunud taimi, normaalseid ei kahjusta, seeneniidistik .
    Kartul
    Tärkliserikas, tärklise ja piirituse valmistamiseks.Loomasöödaks sobib nuumloomadele. Vaheltharitab kultuur, saab hävitada umbrohtusid. Põhilised tööprotsessid teistel aegadel võrreldes teraviljadega. Tsiilist pärit, siis Euroopasse, siis Põhja-Ameerikasse. Kartuli mugul – maaaluse varre paksenenud osa. Kadus näljahäda.
    Vajab niisket, sooja, õhurikast mulda. Öökülmade suhtes tundlik. Valguse suhtes väga nõudlik. Ei sobi kivised mullad, segab kombaini. Mitte KN2K-d.
    Halb kui väetamisel liigselt lämmastikku.
    Ettevalmistamine: Terve seeme, sorteeritud suuruse ja tervisliku seisuni järgi, terved mugulad valida, seemnemugulate eelidandamine, et hakkaks intensiivne elutegevus, rohelised idulehed .
    Valguproteiini probleemid heintaimede kasvatamisel.
    Valk on proteiini kõige väärtuslikum osa, mis on iga elusa raku põhikomponent.
    Toorproteiin on kõigi taim- ja loomorganismis leiduvate lämmastikku sisaldavate ühendite üldnimetus. Nende ühendite koostis ei ole ühesugune. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitefaktor . Kõik taimsed söödad ei sisalda seda piisavalt. Rohkem kasvatada sobilikke taimi!
    Meetmed:
  • Laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist.
  • Kasvatada enam ida-kitsehernest
  • Laiendada kaunviljade kasvupinda
  • Rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure
    I Rohusöödad
    Loomadele väga sobivad, saab kõike, mis vaja, Vajalik mahukus ja koredus, energia, proteiin, vitamiin ja mineraalainet. Kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele . Meie maafondis rohkesti heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi. Kasutamata alad sobilik oleks üle viia rohumaadeks.
    Heintaimede viljelemisel vähem tööjõudu vaja kui teraviljdel. Liblikõielistel heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku. Väetamise kulud väiksemad.
    Veiste suvine söötmine peaks põhinema karjamaarohul osatähtsusega 80%. Noorloomadel 100%.
    Valguprobleemi lahendamiseks:
  • Liblikõieliste heintaimede kasvupind suurenema 50 %-ni kogu rohumaade üldpinnast.
  • Et rohumaad oleks liblikõieliste rohked, peab igal aastal tegema uuenduskülv.
  • 2-3 niidet suve jooksul
  • Süsteem, et loomad pidevalt varustatud hea rohusöödaga.
  • Õigeaegne ja korralik rajamine, kõrreliste rohumaade nõuetekohane lämmastikuga väetamine
  • Söötade valmistamistehnoloogia, konservantide kasutamine ja säilitustingimuste parandamine vähendavad proteiini kadusid .
    II Ida kitseherne
    Pikaealine, loob eeldused, et saab pärast teisi kultuure kasvatada, jätab mulda toitaineid ja parandab mulda. Valgu hektarisaak on suur, sest palju taime.
    Kahekordne niitreziim. Pikk kasutuskestus, palju toorproteiini, mitte liiga palju kiudainet, suur ja stabiilne seemnesaak , hea talvekindlus.
    III Kaunviljad
    Lühemavarrelised, seisukindlad, haiguste suhtes resistentsed, korraga valmivad.
    IV Suvirapsi seemne kasvatamine
    Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad.
    Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang
    Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt .
    Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini.
    Stabiilne saak, Maksumus madalam, kui teistel söötadel.
    Hheintaimede eelised:
  • Stabiilsem saak
  • Väike sõltuvus ilmastikust
  • Väiksem inimtöö ja energiakulu toodanguühikule
  • Saaki kasutada maist hilissügiseni peaaegu kadudeta
  • Väärindavad kõige paremini mineraalväetisi
  • Rohusöödad on mäletsejatele bioloogiliselt täisväärtuslikuks söödaks.
    Rohusöötadel tähtis koristusviis!! Ja muud asjad, sõltub kvaliteet!
    Rohumaade rajamine
    Maa-ala valik
    Vasikate ja lindude karjamaad lauda juurde. Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad. Universaalse kasutusega rohumaad lauda lähedal. Niitelised rohumaad võivad olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad.
    Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan.
    Rohumaa rajamise viisid:
  • Looduslike rohumaade pealtparandamine
  • Uuskülviga
    Rohumaade väetamine
    N – väetised : Saak suureneb kuni 5 korda.
    P, K – väetised: Saak suureneb 10-30%
    Liblikõielised heintaimed tahavad fosforit , kõrrelised kaaliumi koos lämmastikuga.
    Orgaanilised väetised: Perioodiliselt antavad väetised.
    Sõnnikut või komposti võib anda suuri koguseid, 50-100 t/ha rajamise alla. Pealtväetisena kuni 30 t/ha. Talvel lumele sõnnikut panna ei tohi.
    Läga: org/ anorg väetis
    Kartul, teraviljad, rohumaad, palju toorproteiini söödas peab olema
    Seemnesegude koostamine ja heintaimede agrobioloogilised erinevused
    Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused
    Kevadel varajase arenguga – lutsern , kerahein
    Kevadel hilise arenguga – Kastehein, timut
    Varakult õitsvad – lutsernid, kerahein
    Hilja õitsvad – kastehein, timut
    Heintaimede kasvulaad
    Pealisheinad – luste ja päideroog ei sobi karjamaale, sest pikad ja lehm ei paista välja, sest neil pole peale niitmist palju lehti, toitaineid vaja juurtest , kurnab taime ära.
    Alushein- aasnurmikas, madalakasvuline
    Puhmikulised – kerahein, timut
    Võsundilised – Valge ristik on kahjulik muru umbrohi, sest see õitseb, mesilane, laps, ema minestab
    Mullastiku ja niiskusolud
    Põuakindlad – sammasjuurtega liigid, nõiahammas, kerahein
    Vastupidavad üleujutustele – roosa ristik, rebasesaba
    Ei sobi huumusevaesele leetunud mullale – lutsern, aasnurmikas
    Ei sobi soomullale – lutsrnn, kerahein
    Katteviljde taluvus
    Hästi – timut, roosa ristik, punane ristik
    Rahuldavalt – kerahein, nõiahammas
    Ei talu – valge ristik, aasnurmikas
    Võitlusvõime
    Tugev - Roog -aruhein, kerahein, timut
    Keskmine – rebasesaba, aasnurmikas
    Nõrk – valge ristik, valge kastehein
  • Vasakule Paremale
    Agronoomia #1 Agronoomia #2 Agronoomia #3 Agronoomia #4 Agronoomia #5 Agronoomia #6 Agronoomia #7 Agronoomia #8
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor NoraTender Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Agronoomia
    23
    pdf

    Agronoomia

    Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna-

    Agronoomia
    Agronoomia alused-Konspekt
    14
    docx

    Agronoomia alused-Konspekt

    loomapõhised söödad (kellele mida söödad ja miks jne), mürgiseid taimi peaks tundma jne. ala mida hobune sööb ja miks ta peab tihti sööma jne ja loomasöödad eraldi ka, eri teraviljade, kartulite jms kohta pead oskama rääkida Proteiin Üks reaalsemaid teid söötade valgu puudujäägi katmiseks on selliste taimede kasvatamise suurendamine, mille toorproteiini sisaldus on suurem. Kõige parimaid tulemusi andvateks meetmeteks on: 1) laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist; 2) kasvatada enam ida-kitsehernest; 3) laiendada kaunviljade kasvupinda; 4) kasvatada rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure. Rohusöödad rahuldavad veiste energia-, proteiini-, vitamiini- ja mineraalainete targe ning on vajaliku mahukuse ning koredusega. Loomad on oma evolutsiooni käigus kõige paremini kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Oluliseks tuleks pidada ka heintaimede vil

    Kategoriseerimata
    Agronoomia
    18
    docx

    Agronoomia

    Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa ­ nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pind

    Agronoomia
    Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused
    2
    doc

    Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

    1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede kõrgus on 0,8-1,8 meetrit

    Taimekasvatus
    Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
    36
    doc

    Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

    Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas ­ mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad

    Taimekasvatus
    Taimekasvatuse üldkursus
    20
    docx

    Taimekasvatuse üldkursus

    Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e

    Taimekasvatus
    Taimekasvatuse arvestuse materjalid
    6
    pdf

    Taimekasvatuse arvestuse materjalid

    PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest  Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas  Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine  Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb  Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine  Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine  Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine  Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei lähek

    Põllumajandus taimed
    Botaanika loengukonspekt
    28
    doc

    Botaanika loengukonspekt

    Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos ­ looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud ­ pikkus ja laius enamvähem samad 2. Prosenhüümsed rak

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun