lutserni seeduvus küpsusega kiiremini kui punasel ristikul ja karjamaa raiheinal. Tabel 2. Liblikõieliste ja kõrreliste seeduva KA saak t/ha (SKA) ja seeduvus (S%) Liik Kõrsumine/ Loomisalgus/ Loomine/ varsumine nuppumine õitsemine SKA S% SKA S% SKA S% Timut 2,50 65 3,22 64 4,02 62 Harilik aruhein 1,88 67 3,01 65 3,79 64 Karjam raihein 2,44 69 3,19 67 4,10 66 Lutsern 3,02 68 3,31 66 4,47 64 Pun. ristik 2,44 70 2,75 67 3,75 66 Liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede keemiline koostis Proteiin Proteiini hindamisel arvestame sööda proteiinisisalduse kõrval selle lahustuvust vatsavedelikus ja lõhustuvust vatsa mikroorganismide poolt. Tabelis 3 on toodud liblikõieliste ja kõrreliste toorproteiini(TP) sisaldus ja selle vähenemise käik.
Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahei...
Rohumaataimi kasut Erineva otstarbega 2) Alusheinad- Taimede kõrgus on 0,6-0,8 meetrit. Lehemass on alumises kolmandikus. Alus- murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel. piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad heinade taimikul domineerivad lehed. rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on N: valge ristik, karjamaa raihein, aas- nurmikas rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas 10) Looduslike ja kultuurrohumaade majanduslik iseloomustus, rohukarjamaade tüübid ja nende tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate. Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel erinevused, rohumaakülvikorra põhimõte
Pidev söömine kestab 30 minutit, kogu kestvus 4 tundi ja siis pikem vaheaeg mäletsemiseks. Eritab sülgepäevas 200 liitrit. Heintaimedest osa liike taluvad kärpimist paremini. Üldiselt loob karjatamine tiheda rohukamara,. Kärbitakse ebaühtlaselt ja vaja järelniitmist. Tallamise tõttu muld tiheneb ja õhureziim halveneb, juurestiku ja mulla siseste võsundite kasv pidurdub. Palju sõltub taime liigist. On liigid mis taluvad tallamist: aasnurmikas, karjamaa raihein, valge ristik. Väljaheited oluline: suur hulk toitaineid muulda tagasi, ööpäevasel karajatamisel lämmastiku tagasi 60 %, P ja K 80%, Osalisel karjatamisel 10h, staub lämmastikust tagasi 30%, fosfor ja kaalium 30 ja 40%. Suve jookusl tekitab lehm karjamaale 25 tonni sõnnikut. Oluline mõju mikrobioloogilisele tegevusele. Loob head eeldused karjamaa taimedele kasvamiseks. Negatiivne et rohusöödavus väheneb, vajalik hooldusniitmine ja karjamaaäkega.
Agronoomia 2010/2011 LUTSERNI SEGUKÜLVI BOTAANILISE KOOSSEISU MÕJU ROHUSÖÖDA KVALITEEDILE Uno Tamm, Paul Lättemäe, Silvi Tamm Eesti Maaviljeluse Instituut Abstract. Tamm, U., Lättemäe, P., Tamm, S. The effect of botanical composition of lucerne- grass mixture on nutritive value of forage. Agronomy 2010/2011, 133138. Complementary species are used in legume-grass mixtures in order to use environmental resources efficiently and reduce N emission. The aim of this investigation was to study the common lucerne (Medicago sativa, L) ´FSG 408 DP´ and hybrid lucerne (Medicago varia, HL) ´Karlu´-grass mixtures during the years 2007-09. The grasses used in the mixture were hybrid- ryegrass ´Molisto´, tall fescue ´Seine´, meadow fescue ´Darimo´, reed canarygrass ´Palaton´ and smooth bromegras...
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal
Päideroog 4. Hiljavalmivad aeglase arenguga liigid mis õitsevad suve keskel ja seemned valmivad suve lõpul või sügise alguses. Põldtimut ja kasteheinad. Mitmeaatased rohtaimedest võib saada saaki mõnest tonnist u 5 tonnini ha kohta. 5. 1-aastased rohutaimed millede seeme idaneb ja valmib 1 kasvuperjoodi vältel kevadest sügiseni. Kultuur liikidest kuulub siia vai 1-aastane raihein. Looduslikest kuulub kassiristik, kuldristik. Looduslikud kult on väikese saagivõimega. 6. Samblad sambla liike on palju ja need levivad rohumaadel sel juhul kui rohumaa muld on happeline ja väetamata. Kõik sambla liigid on räni rikkad ja neid ei taha ükski loom. 7. Samblikud need omavad tähtsust põhjapõtrade söödana. Neist olulisemad on põdrasamblik ja islandi-käokõrv see on antiseptiline.
Puhastasime samamoodi ka siloplatsi, kuhu sain ise traktoriga kohale sõita ja ka traktoriga puhastada. Noorlauda juures olevale maalapile külvasime muruseemet. Enne muruseemne tasandamist, käis traktorist pinnase aktiivlibistiga üle, et pinnas saaks ühtlasem ja ei jääks lohke. Aktiivlibistiga külvasime ka seemne. Muruseemne segasime Arega kokku – karjamaa raihein ning … . Valasime kotid betoonpõrandale ning labidatega samal ajal tõstsime seemned ühest hunnikust teise. 26.05.17 Käisin sööki Tõrvast toomas. Kolm toidukarpi viisin töötajatele Loosule ning ülejäänud läksid noorlauta, millele tuli laudast töötaja ise järele. Pool 5 võtsin kivikorjajad Põldotsa-Maasika põllu äärest peale ja tõin nad Hummulisse tagasi. 29.05
Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1
hõredaks, saak langeb ja asemele tulevad umbrohud. Segus kasvatamisel täidavad vegetatiivselt kiiresti levivad kõrrelised tühjad kohad rooba olukorras ja takistavad umbrohtude levikut. Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba). Segu heina kuivatamine on hõlpsam, saadav sööt on kvaliteetsem, väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks. Näiteks : karjamaa raihein, aas nurmikas, punane aruhein.
hernes (liblikõieline kultuur) 5. rukis Näide 2. Külvikord loomakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. põldhein 3. põldhein + sõnnik 4. taliteravili 5. hernes (või segavili) + vahekultuur 15 Näide 3. Külvikord köögiviljakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. ristik haljasväetiseks 3. kapsas/porrulauk 4. suviteravili raiheina allakülviga (allakülv haljasväetiseks); raihein valmib teraviljaga üheaegselt võib tekkida uus orashein; kui külvame põhu ja raiheina põllule sisse siis tuleb juurde ilus raiheina mass (selle eesmärgiks on saada orgaanilist ainet, teravili ei haara kogu ruumi ära ning raihein täiendab teda. Teravilja koristuse ajaks on kogu põllupind kaetud ning leostumisoht on minimaalne. Et saada lämmastikku mulda juurde tuleb teravilja järgi panna
Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi) Leewenhoek Nimed:Malthus toiduressursside teooriaFarr arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooniHumbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas.Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikutTansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. KortaRomantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John MuirUSA Sierra klubi tegutseb siianiRessursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetikaAldo Leop...
Külvikorra üheaastased sööda- ja haljasväetistaimed on suhteliselt väikese konkurentsivõimega. Peame arvestama, et kui põldohakas hakkab taimikust üle kasvama, siis tuleb kohe niita või künda. Teraviljadest on kõige konkurentsivõimelisemad rukis ja tritikale. Nad piiravad küll põldohaka maapealse massi arengut ja seemnelist paljunemist, kuid ei suuda mõjutada juurekava. Teraviljad muudab konkurentsivõimelisemaks nende alla külvatud raihein ja ristik. Külv peab olema ühtlane, tühikuteta. Külvi vigadest põhjustatud tühikud ja hõreda taimiku kasutab põldohakas kiiresti ära. Mehaaniline umbrohutõrje. Mehaaniline umbrohutõrje põhineb põldohaka väljakurnamisel ja hilisemal hävitamisel. Põldohakat on soovitatud rohumaadel varakevadel välja tõmmata. Umbrohutõrjel annab selline kuivanud taimede eemaldamine tavaliselt väga väikese efekti. Juure ülemine mullaalune 15-30
looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömuseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Kõrrelistest sobivad timut, punane aruhein, harilik aruhein, karjamaa raihein. karjamaarohu söömus sõltub karjamaarohu värskusest ja see omakorda rohu pikkusest.Lammaste karjamaad peaksid olema lühema rohu pikkusega kevadel ja suvel. karjatamisviisid 1. Karjatamine kogu karjatamissesooni vältel kogu olemasoleval rohumaal (mis mõeldud karjatamiseks)Eelised:· Lihtne viis · Suhteliselt odav, sest vajalik vaid karjamaa välispiiride tarastus ning nõutav vaid 1 (2) jootmiskohta · Lambaid karjatatakse ilma häirimata
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Liisoja ja Mäe talu mullastik Muldade väliuurimise arvestustöö Juhendaja: PhD dots. Endla Reintam Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2.Uurimisalade üldiseloomustus............................................................................. 6 3.Mullatekketingimused uuritaval maa-alal.........................................................8 4.Muldkatte koosseis............................................................................................ 10 4.1Muldade lii...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Kõrge fotosünteetilise tootlikusega on tavaliselt sellised lehed, millel on kõik tingimused optimaalsed (põllumajanduskuluutid ja nendega kaasnevad umbrohud). Taimed fotosünteeesi aktiivsusega jaotatakse erinevatesse rühmadesse. C3 tüüpi: fotosünteesi esmased produktid on kolme süsinikuga orgaanilised happed. Mõõduka kliimaga kasvukohtades on C3 tüüp efektiivsem kui C4 ja CAM. C3 tüüp on valdav enamus taimi. (ntks nisu, rukis, raihein, kerahein, põlduba, aeduba, valge ristik, lutsern, tamm, pöök, kask, mänd) CAM tüüpi: paksulehelised taimed (kõrbe sukulendid). Fotosünteesi ööpäevane rütm muutub: öösel C4 ja päeval C3. C4 tüüpi: esmased produktid peamiselt nelja süsinikuga orgaanilised happed. (ntks mais, suhkruroog, hirss, sorbo, kukekannus, rebasheinad, portulakid, maltsalised). On olemas ka segaperekondi. Nii on C3 ja C4 tüüpi liike Euphorbia perekonnas. Looduses on intensiivseim
Sead - Noorsigadel võib olla 20-40% söödast rohusööt - Ühele emisele 0,08-0,1 ha - Karjamaa jaotada 8-10 kopliks - Ühes koplis 3-4 päeva - Karjatada 2 korda päevas, 2-3 h - Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega - Tühikud ja songitud kohtade tasandamine Linnud - Haned on suured rohusööjad - Sobivad liigid: valge ristik, punane ristik, karjamaa raihein, kastehein ja punane aruhein - Karjamaa rajada eriti vijakale mullale - Ühele hanele on vaja 0,3-0,4 tonni rohtu - Kopleid rajada 15-20 - Ühes koplis 1-2 päeva ja 7-8 korda - Kindlasti järelniita ja äestada Karjamaade hooldamine Järelniitmine Osa rohtu jääb karjatamisel söömata, soodustavad umbrohtude levikud. Ka kõige õigemal karjatamisel jääb 15-30 % söömata
10,5 MJ/kg/KA).. Näiteks rannarohumaade karjatamiskoormuseks pakutakse Lotmani andmeil (1996) 1,8-3,3 lammast hektaril. Lammaste karjatamine rannarohumaadel aitab efektiivselt vähendada kadaka, kibuvitsa ja teiste põõsaste pealetungi. 36 Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Kõrrelistest sobivad timut, punane aruhein, harilik aruhein, karjamaa raihein. Lamba karjamaarohu söömus sõltub karjamaarohu värskusest ja see omakorda rohu pikkusest. Lammaste karjamaad peaksid olema lühema rohu pikkusega kevadel ja suvel. Tabel. Lambakarjarohu soovitav pikkus erinevatel perioodidel (The Modern Shepherd, 1990) Sesoon Rohu pikkus, cm Seletus Kevad 4 Tagab uttedele kõrge piimakuse ka suurema karjatamiskoormuse korral
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede sa...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
