Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #1 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #2 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #3 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #4 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #5 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #6 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #7 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #8 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #9 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #10 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #11 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #12 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #13 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #14 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #15 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #16 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #17 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #18 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #19 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #20 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #21 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #22 Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli #23
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor uno.tamm Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
5
doc

Mullateaduse KT

Mulla orgaanilise aine allikad-Alustaimestikuta metsas ­ varisest moodustub metsakõdu. Rohttaimestikuta metsas ­ varis, sammalde ja rohttaimede surnud osad, rohttaimede ja puude surnud juured. Org. Aine koguneb põhiliselt huumushorisonti, kõduhorisont võib puududa. Rohumaad- 2 rohtaimede ja lehesammalde surnud osad org. Aine koguneb huumushorisonti. Soostunud rohumaad ­ orgaaniline aine kuhjub mullapinnale ja mulda. Orgaaniline aine akumulatsioonihorisondiks, toorhuumuslik või turbahorisont. Sood ­ madalsoos rohttaimed ja puud, rabas turbasamblad ja rabataimed erineva lagunemisastmega turbahorisontidesse. Haritav maa ­ kultuurtaimede ja umbrohtude surnud osad (juured, tüü, põhk, pealsed), ka orgaanilised väetised.Orgaaniline aine satub mulda ka loomsetest allikatest ­ organismide suremisel, ka väljaheited. Orgaanilise aine kaod mullast: 1

Metsandus
thumbnail
34
doc

Mineraloogia kontrolltöö

Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se

Mullateadus
thumbnail
25
doc

Mullateaduse kospekt

Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad

Mullateadus
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
18
docx

Agronoomia

normid tõusevad rohumaa saagi normiga. Niiteliste rohumaadel antakse umbes 1 /4 võrra suuremaid norme kui rohumaal. Kuna PK väetised on aeglase toimega ja neid uhutakse mullast vähe välja, siis antakse PK väetised rohumaadel sügisel või vara kevadel ja isegi külmunud mullale. Võib anda neid kaheks ­ kolmeks aastaks ette. Kõrreliste rohumaadel , juhul kui kaalimi normid on suured , ei või mitmeks aastaks ette anda. Kõrreliste rohumaad ei saa väga suuri kaalimi norme kasutada, sest muidu võib see liiga suureks minna. Orgaanilised väetised Perioodilistel rohumaadel antakse orgaanilised väetised rajamise käigus mulla sisse mitmeks aastaks ette. Pika ajalistel rohumaadel antakse hiljem (kui mõju hakkab kahanema ) iga kolme kuni viie aasta tagant. Orgaaniliste väetiste kasutamine ei piirdu ainult mulla orgaaniliste ainete varumisega , on ka mikrobioloogiliste aktiivsuse tagamiseks

Agronoomia
thumbnail
44
doc

Mulla eksam

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,

Mullateadus
thumbnail
36
pdf

Mullateaduse üldosa

EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all

Mullateadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun