Murutaimed (0)

Murutaimed
Aasnurmikas
Aasnurmikas (  Poa pratensis L.  ) „ESTO”
 
Aretaja Herbert Korjus . Sordilehte kantud 1980 aastal
 
Sorditüüp:
Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein.
Kasutus:
Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja –niidu seemnesegude komponent .
Mullastik :
Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas - mullad .
Külvisenorm:
Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi ruutmeetrile.
Külviaeg:
Juuli lõpuni.
Kaasliigid:
Punane, roosa ja valge ristik , lutsern , põldtimut, harilik aruhein , karjamaa - raihein , punane aruhein, aas- rebase -saba, kerahein , ohtetu luste, päideroog.
Saagikus:
 
Niidul madal kuni keskmine. Kevadine kasv on nõrk kuni loomiseni, edaspidi intensiivistub. Viljakal mullal on võrdlemisi põuakindel ja kiire ädalakasvuga. Talub
vegetatsiooniperioodil 6-7 kordset karjatamist. Reageerib hästi orgaanilisele ja lämmastikväetisele.
Kvaliteet söödana:
Toitaineterikkal kasvukohal väga hea söödavusega, kuid rohukamaras domineerimisel söödavus halveneb. Rohu kuivaine toorproteiini- ja energiasisaldus ning
seeduvus on eriti kõrged.
Kvaliteet muruna: 
 
 
 
Taime lehed on kevadest hilissügiseni püsiva sinakas - kuni tumerohelise värvusega, lühikesed, nooremas rohukamaras 3,0-3,5 mm laiused , tihedas vanemas murus kitsamad. Moodustab hea mullapinna katvusega, tallamise kindla ja tiheda muru, mis on vastupidav kümne ja enamkordsele 3-4 cm kõrgusele niitmisele. Võsundilised taimed täidavad murusse tekkinud tühikud ja vähendavad võõrliikide samuti umbrohtudesissetungi. 5-pallisel hindamisskaalal on „Esto” rohukamara pehmust hinnatud 4,4, ühtlikkust 4,3, dekoratiivsust 4,0, tihedust 3,7, peenelehisust 3,2 ja niitmisjärgselt heledaks muutuvate võrsetippude nähtavust 1,8 palliga .
Haiguskindlus:
Haigustele vastupidav.
Talvekindlus:
Hea külma-, jäätumis- ja üleujutuskindlusega.
Kestvus:
8-12 aastat. Läbilöövus karjamaasegudes on esimestel aastatel nõrk, soodsates kasvutingimustes võib hiljem valitsevaks kujuneda.
Harilik aruhein
Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) „ ARNI ”
 
Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal
 
Sorditüüp: Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein
 
Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav
Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel. Keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut . Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht
Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha
Külviaeg: Juuli lõpp
Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas,  aas- rebasesaba , kerahein, ohtetu luste
Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti „Jõgeva 47” 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%.
Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga „Jõgeva 47” samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil „Jõgeva 47”
Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui „Jõgeva 47”
Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui „Jõgeva 47”
Kestvus: 5-6 aastat
 
 
 
Punane aruhein
Punane aruhein ( Festuca rubra L. ) „KAUNI”
 
Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1989. aastal.
 
Sorditüüp:
Võsundiline muru- ja söödasort, 50-60 cm kõrgune alushein.
Kasutus:
 
Ilumuru rajamiseks nii päikesepaistelisele kui poolvarjulisele alale. Komponent pikaajaliste karjamaade seemnesegus rohukamara tihendamiseks ja tugevdamiseks.
Mullastik:
 
 
Eelistab parasniiskeid kergema lõimisega muldasid. Sobivad ka liigniisked, lühiajaliselt üleujutatavad mineraalmullad ja põuakartlikud, vähesema toitainete sisalduse, puuduliku õhustatuse ning happelise reaktsiooniga mullad. Turvasmuldadel suurendab rohukamara tallamiskindlust.
Külvisenorm:
Puhaskülvis 16, segukülvis 2-5 kg/ha, murule 8 grammi ruutmeetrile.
Külviaeg:
Juuli lõpuni
Kaasliigid:
Valge, roosa ja punane ristik, lutsern, põldtimut,  harilik aruhein, kerahein, aas-rebasesaba, karjamaa-raihein, aasnurmikas.
Saagikus:
 
Niidul nõrga, karjamaal keskmise saagivõimega. Rohke võrsumise tõttu kujuneb väga tihe ja tugev rohukamar, mis kannatab madalat, kuid mitte sagedat kärpimist. Küllaltki hea toitainete, eriti lämmastiku kasutaja. Ädalakasv on rahuldav ja talub 6-kordset karjatamist.
Kvaliteet söödana:
Enne kõrsumist karjatamisel toiaineterikkal kasvukohal on söödavus hea. Rohkel esinemisel (üle 40%) vanemas rohukamaras halveneb söödavus tunduvalt.
Kvaliteet muruna: 
 
 
Moodustab võrdlemisi tiheda, pehme ja peenelehelise rohukamara. Dekoratiivsust on 5-pallilise skaala alusel hinnatud 3,9 palliga. Kevadel algab kasv vara. Kasv kestab ja taimiku tumeroheline värvus säilib hilissügiseni. Muru talub sagedast ( vegetatsiooni- perioodil keskmiselt 12-kordset 3-4 cm kõrgust niitmist. Taimed katavad mullapinda hästi nii enne kui pärast niitmist.
Haiguskindlus:
Rahuldav.
Talvekindlus:
Vastupidav talvekahjustustele, jäätumisele ja külmale.
Kestvus:
 
8-12 aastat. Läbilöövus segudes esimestel aastatel nõrk. Pika püsivuse, tugeva võrsumisvõime ja agressiivsuse tõttu surub võõrliigid ja umbrohud  rohukamarast välja ning muutub 2-3 aasta jooksul  valitsevaks.
Karjamaa-raihein
Karjamaa-raihein ( Lolium perenne L. ) „RAIDI”
 
Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal.
 
Sorditüüp:
Keskvalmiv diploidne 40-60 cm kõrgune alushein.
Kasutus:
Karjamaadele ja ka sileerimiseks.
Mullastik:
Sobivad huumusrikkad kergema lõimisega parasniisked neutraalse reaktsiooniga mineraalmullad. Ei sobi happelised , kuivad rähk-, liiv-, turvas- ega kõrge põhjaveetasemega või üleujutatavad lammimullad.
Külvisenorm:
Puhaskülvis 30, segukülvis 4-16 kg/ha.
Külviaeg:
Augusti keskpaigani.
Kaasliigid:
Valge ja punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, kerahein, aasnurmikas, punane aruhein.
Saagikus:
Aastati stabiilne. Suurem osa saagist saadakse vegetatsiooniperioodi esimesel poolele. Saagikus sõltub  suuresti mullastikust ja taimiku väetamisest, eriti  lämmastikväetistega. Ädalakasv kiire, võimaldab kuni kuuekordset kärpimist.
Kvaliteet söödana:
Lehtede ja kõrte suhe esimeses kasvufaasis 1:1, ädal koosneb peamiselt lehtedest. Rohi on kõrge toitainete- ja energiasisaldusega, väga hästisöödav, vähese kiusisalduse tõttu hästi seeduv.
Haiguskindlus:
9-pallises skaalas on lumiseende nakatumist hinnatud 2,8 palliga. Taimik taastub lumiseene kahjustusest hästi.
Talvekindlus:
Peale kahte talvitumist säilib sobivas kasvukohas 70-90%  taimedest.
Kestvus:
4-5 aastat. 
 
Valge ristik
Valge ristik  ( Trifolium repens L. ) „ TOOMA ”
 
Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal.
Sordi tunnused:
Var. Giganteum x var. Typicum
Majanduslikud omadused:
 
Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil „Jõgeva 4”, kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort „Jõgeva 4” ja heinasaak soomuldadel 2 korda ja seemnesaak 13,8% suurem kui sordil „Jõgeva 4”.
Haiguskindlus:
Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud
kahe sordi vahel olulisi erinevusi.
Soovitus kasvatamiseks:
Kasvatatakse karjamaasegudes, liblikõielise komponendina turvasmuldade seemnesegudes.
Harilik kastehein
Sordi lisainformatsioon
Liik:
Harilik kastehein
Päritolu:
Pärnust sanatooriumi “Estonia” ümbrusest kogutud proov ,
mille rohukamara dekoratiivsust ja kestvust on parandatud rühmvalikuga
Aretaja:
Herbert Korjus, Olga Särak
Sordileht:
1997
Sordi tunnused:
lühikeste mullasiseste võsunditega 20-40 cm kõrgune alushein,
kasutatakse vähest hooldust vajava ebaregulaarselt väetatatava muru
rajamiseks ja püsivuse parandamiseks poolvarjulises kasvukohas ning muru,
eriti spordiväljakute tallamiskindluse suurendmiseks, kaasliigid:
aasnurmikas, punane aruhein
Majanduslikud omadused:
pärast külvi areneb kiiresti, kevadel algab kasv hilja ja kasvutugevust on
kevadel hinnatud 3,0 palliga, murus moodustab
pehmepoolse madalakasvulise ja küllaltki kitsalehelise helerohelise väga
tiheda taimiku, mille dekoratiivsust on 5-pallisel skaalal hinnatud 3,8 palliga,
väetistele reageerib nõrgalt ja osalt sellest tulenevalt on tema ädalakasv aeglane,
talub väga madalat (1-2 cm) niitmist, kuid tihedama rohukamara saab
kõrgema (2-3 cm) niitmisega, rohukamar talub hästi põuda, poolvarju ja
heal hooldamisel ka sagedast niitmist ning tugevat tallamist, sügisel
lõpeb kasv vara, misjärel lehed kolletuvad, hea külma- ja jäätumiskindlusega,
kestvus 5-6 aastat
Haiguskindlus:
haigustele vastupidav
Soovitus kasvatamiseks:
kasvutingimuste suhtes vähenõudlik,
kasvab mitmesugustes niiskuseoludes, huumusvaestel,
happelistel ja tihenenud kuivematel mineraalmuldadel,
külvisenorm puhaskülvis murule 5 g/m2, külviaeg augusti keskpaigani
Lisateave:
Rene Aavola