Murutaimed (0)

Murutaimed
Aasnurmikas
Aasnurmikas (  Poa pratensis L.  ) „ESTO”
 
Aretaja Herbert Korjus . Sordilehte kantud 1980 aastal
 
Sorditüüp:
Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein.
Kasutus:
Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja –niidu seemnesegude komponent .
Mullastik :
Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas - mullad .
Külvisenorm:
Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi ruutmeetrile.
Külviaeg:
Juuli lõpuni.
Kaasliigid:
Punane, roosa ja valge ristik , lutsern , põldtimut, harilik aruhein , karjamaa - raihein , punane aruhein, aas- rebase -saba, kerahein , ohtetu luste, päideroog.
Saagikus:
 
Niidul madal kuni keskmine. Kevadine kasv on nõrk kuni loomiseni, edaspidi intensiivistub. Viljakal mullal on võrdlemisi põuakindel ja kiire ädalakasvuga. Talub
vegetatsiooniperioodil 6-7 kordset karjatamist. Reageerib hästi orgaanilisele ja lämmastikväetisele.
Kvaliteet söödana:
Toitaineterikkal kasvukohal väga hea söödavusega, kuid rohukamaras domineerimisel söödavus halveneb. Rohu kuivaine toorproteiini- ja energiasisaldus ning
seeduvus on eriti kõrged.
Kvaliteet muruna: 
 
 
 
Taime lehed on kevadest hilissügiseni püsiva sinakas - kuni tumerohelise värvusega, lühikesed, nooremas rohukamaras 3,0-3,5 mm laiused , tihedas vanemas murus kitsamad. Moodustab hea mullapinna katvusega, tallamise kindla ja tiheda muru, mis on vastupidav kümne ja enamkordsele 3-4 cm kõrgusele niitmisele. Võsundilised taimed täidavad murusse tekkinud tühikud ja vähendavad võõrliikide samuti umbrohtudesissetungi. 5-pallisel hindamisskaalal on „Esto” rohukamara pehmust hinnatud 4,4, ühtlikkust 4,3, dekoratiivsust 4,0, tihedust 3,7, peenelehisust 3,2 ja niitmisjärgselt heledaks muutuvate võrsetippude nähtavust 1,8 palliga .
Haiguskindlus:
Haigustele vastupidav.
Talvekindlus:
Hea külma-, jäätumis- ja üleujutuskindlusega.
Kestvus:
8-12 aastat. Läbilöövus karjamaasegudes on esimestel aastatel nõrk, soodsates kasvutingimustes võib hiljem valitsevaks kujuneda.

Harilik aruhein
Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) „ ARNI ”
 
Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal
 
Sorditüüp: Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein
 
Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav
Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel. Keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut . Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht
Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha
Külviaeg: Juuli lõpp
Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas,  aas- rebasesaba , kerahein, ohtetu luste
Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti „Jõgeva 47” 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%.
Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga „Jõgeva 47” samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil „Jõgeva 47”
Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui „Jõgeva 47”
Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui „Jõgeva 47”
Kestvus: 5-6 aastat
 
 
 

Punane aruhein
Punane aruhein ( Festuca rubra L. ) „KAUNI”
 
Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1989. aastal.