bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on ka kaks Tauno Kangro skulptuuri ’’Hetk pärast suudlust.’’ Tänapäeval kasutatakse Musumäge niiöelda tšillimiseks ja hängimiseks. Nädalavahetuseti on siin kõik pingid ja müüriääred purjus ning lagastavaid noori täis.
mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, millest 23 on tegevvulkaanid. Kõige kõrgem vulkaan on Kljutsevskaja Sopka (4750 m). Vulkaanide ahelik jätkub ka Kuriilide saartel, kus asetseb veel ligi 100 vulkaani, millest 30 on aktiivsed. Kljutsevskaja Sopka Lõuna mäestikud Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik, Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud. Elbrus Kliima On eripaigus väga erinev riigi
Nendest 6-st 3 esimest on Krasnojarski Krai 14,7%, Kemerovo oblast 14,3%, Novosibirski oblast 13,8%. Väikseima rahvaarvuga all-haldusüksus on Altai Vabariik, mis moodustab kõigest 1,1% (vt. Joonis ). Föderaalringkond asub külmal, kuid tööstuste rikkal ala, mis tingib ka kõrgema rahva arvu. Selle piirkonna rahvastikust 72% elab linnas ja 28% elab maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis ). Rahvastiku tihedus on enamikul maa-alal väike, vähem kui 1 inimene km2. Rohkem asustaud alad asuvad lõunapoolsel alal (60o laiuskraadist all pool), kus rahvastikutihedus on keskmiselt 1-10 inimest km2 kohta. Asustatud on enamasti veekogude äärsed alad. Ka enamik linnu paikneb lõunapoolsel alal, va põhjapoolsed suuremad tööstuslinnad Norilsk ja Jakutsk. (vt. Lisa Joonis ) Lõunapoolsed linnad on kaevandus ja tööstus keskused. Joonis . Vene Föderatsiooni Siberi föderaalringkonna rahvastik 2.5. Loode föderaalringkond
ja tüdrukuid peaaegu võrdselt. Kuigi poisse natuke rohkem kui tüdrukuid. Sellest järeldades on Kenya hetkel demokraafilise ülemineku esimeses etapis. Linnastumine Keenya suurimad linnad on Nairobi, Mombasa, Nakuru, Eldoret, Kisumu, Thika, Kitale, Malindi, Garissa ja Kakamega. Osad neist on märgitud ka kaardile. Kenya linnades elab üle 10 000 inimese. Linnad asetsevad laiali kogu riigi peal. Ohkem linnu on aga kokku kogunenud Kenya lõunapoolsel alal, kuna Kenya kaguosa on ümbritsetud ookeaniga ja see on väga turismirohke paik.
Ümberehitused on toimunud pseudogooti stiili. Algselt kirikul torn puudus. Ehituse kontruksioon Seinad on tehtud paekivist ja side aineks on lubi mört. Peasissekäigu trepiaste on graniidist. Paas on kaetud krohviga. See omakorda on kaetud lubi värviga. Seinad uuentatud krohviga1m ulatuse maast. Torni viimistlus materjalid suhteliselt heas seisukorras. Vundamenti näha ei olnud. Sein põhjapoolt on alt sammaldunud. Seina olukord mitterahuldav palju on vihma ja lume kahjustusi. Lõunapoolsel seinal tugevad krohvi kahjustused. Lõunapool ühe hoone väljaulatuv sokkel näha mis on ehitatud graniidist ja paekivist. Põrand ehitatud paekivist. Välja ulatuva osa juures paekiviga ja silikaad tellisega kinnimüüritud uks. Tornis 4 auku. Kerged krohvi kahjustused Katus Tornikatuseks on laast kattus. Räästa äär on kahjustatud ja on ka mõned augud katusel. Tornikatus samaldunud põhja poolt, põhjuseks võib olla et, suur niiskus ja vähe päikest. Ülejäänud
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merep...
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. ...
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus. Toodud nektar paigutatakse tarus väikeste piiskadena kärjekannudesse või selle seintele. Kui mesi on saavutanud vajaliku tiheduse ta kaanetatakse. Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses k...
Läänekülje metoobid Lõunakülje metoop. Briti Muuseum. Idapoolne frontoon Lõunapoolne külg Ratsanikud lõunapoolsel friisil. Briti Muuseum Restaureerimistööd Põhjafassaadi rekonstrueerimine (2005) Stoa Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli
"Saal oli kaunis suur, üles viisid alumiselt korralt kaks treppi, üks esimese ja teise platside poole ja teine kolmanda platside poole ning tagumisele rõdule. Rõdusid oli kolm, üks saalu tagumise poole otsas, üks lõuna pool külje peal ja teine põhja pool küljel, kaunis lava ligi. Lava oli kaunis suur, riietusruumisid ei olnud, samuti ka orkestri süvendit, vaheaegadel mängis orkester lõunapoolsel rõdul. Pääsmete müük toimus alumisel korral üles viivate treppide juures." (Hans Kalle) 1886. asutati Kuressaare Eesti Selts, tänapäeval Kuressaare Linnateater. 1891. aastal loodu karskusseltsi "Võitleja" baasil Narva Teater, mis alustas oma tegevust Narva Linnateatris. Narva Linnateater oli nii vene kui saksa gastrolltruppe teenindav üüriteater. 1899. aastal valmis "Võitleja" maja Pimeaja kõrval. 1892
Ukraina Ukraina on riik Euroopas.Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Ukrainast on Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Kujult on nagu väike lind, kes tiibu laiali ajanud. Ukraina asub........... ja pealinnKiiev asub 50°27 N, 30°30 E. Ukraina asub Tallinnast 1000 km kaugusel ning Eestiga asub samas ajavööndis.Ukraina asub Euraasia laamal lõunapoolsel äärel kuid samas on keskel. Sealsetel aladel ei esine maavärinaid ja vulkaanipurskeid.Ukrainas tegeletakse maavarade kaevandamisega. Peamised maavarad on nafta, maagaas, kivisüsi, raud, vask, kuld, kivisool ning liiv. Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik
kirjutama taevakehade seisu, et üleujutuse tulekust teda. 24.Jseloomusta Egiptlase igapäevaelu. Suurem osa elanikkonnast asus maal.Talupojad elasid väikestes savionnides.Rikaste majad olid kahekordsed ja mugavad.Aega veetsid rikkad jahiretkedel ja luksuslikel pidusöökidel.Naised olid meestega peaaegu võrdsed. 25.Miks pidid Egiptlased puitu maale sisse vedama? Egipuses kasvas puitu väga vähe 26.Miks toimusid Egiptuses regulaarselt üleujutused? Seda põhjustasid suvised vihmad lõunapoolsel mägismaal kus jõgi alguse saab. 27.Miks oli Egiptuse talupojal vaja lisaks maaharimisele omada ka kariloomi? Härjad rakendati adra ette, millega künti põldu.kui seemed olid külvatud, lasti loomad põllule, et need seemed mulda tallaksid. 28.Mil moel said egiptlased kasu Aasia päritolu vallutajatest? Nad õppisid neilt kasutama hobuseid ja sõjavankreid.relvad valmistati nüüd pronksist. 29.Miks võisid egiptlased pidada vaaraod jumalaks või vähemasti tema järglaseks?
18. Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses Aastas ühele lehmale:haljassööta 8t, silo 6-8t, jõusööta 0,7-2t, keedusoola 18- 20kg, mineraalsööta 30-50kg 19. Lautade jt. tootmishoonete ehitus, taastamis-või turuväärtus. Kulumi arvestus erinevatel püsiteguritel. Kulum=(soetushind-hind kasutamise lõpus)/kasutusaeg aastates 20. Tänapäevaste külmlautade ehitus Eestis, nende positiivne ja negatiivne pool Söödalava lõunapoolsel äärel, ehitus on üpris kehv +Odac ehitada, hea ventilatsiooniga, sügavallapanu on loomale parem –võib olla liiga jahe, mis on loomale halb 21. Looma (hobuse) kehapiirkonnad
hektarit (62% talunikest). Suur farme on vähe, sest puudub kindel süsteem. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? Põllumajandus on peamiselt spetsialiseerunud taimekasvatusele. a) peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades) Peamised põllumajandustooted on teraviljad (eriti kaer, nisu, oder ja rukis ), kartul ja muud juurviljad, köögiviljad ja puuviljad . Lõunapoolsel rannikualal, sest seal on kõige paremad tingimused selleks (kõige viljakamad mullad). b) kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Kahjuks ei ole Rootsi mõne kultuuri kasvatamisel maailmas esimeste hulgas, kuigi kasvatatakse piisavalt palju kultuure. c) enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades) 2010. aasta seisuga kasvatati Rootsis ligikaudu 80 miljonit lihakana, 500 000 lihaveist, 350 000
· Aastal 2009 said Paluküla hiiemäe kaitsjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp aunimetuse Hiie sõber · Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna · Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega Soontagana maalinn · Soontagana maalinn 10.12. sajand paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas · Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale · Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret · Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve · Maalinna vahetust lähedusest, Kureselt, pärineb ka Soontakide suguvõsa, oletatavasti linnuse valitsejate järeltulijad, kes elasid siin teise maailmasõjani · Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud · Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi.
see tingitud ka põllumajandusliku surve tõttu. Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljon hektarit, kus põhilisteks liikideks on harilik kuusk ja harilik mänd ja võib öelda, et kuuse osatähtsus aastatega aina kasvab. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. Kask on Norras oluline küttepuu ning on samuti kasutusel ka tselluloosi ning laevatehastes .Enamik metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal, kuna Põhja-Norra on liiga mägine. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas ja soodsamas kasvukohas on ka mändi. 4 Trollide mets Norras Norras eristatakse nelja regiooni: 1. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad 2. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad 3. Sarmaatia segametsad 4. Skandinaavia ja Vene taiga Igaüks neist esindab Norrale omapärast floorat ja faunat. Maakasutus
Leena jõest ida poole asetseb mitumei mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, millest 23 on tegevvulkaanid. Kõige kõrgem vulkaan on Kljutsevskaja Sopka (4750 m). Vulkaanide ahelik jätkub ka Kuriilide saartel, kus asetseb veel ligi 100 vulkaani, millest 30 on aktiivsed. Lõuna mäestikud Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik, Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud. Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km
Jõgeva vallas. Aastast 1968 on linnamägi kaitse all (Kassinurme linnamäe kaitseala). "Kalevipoja sängi" tüüpi linnus on asunud voorja põhja-lõunasuunalise 7- 10 m kõrguse seljandiku lael, kus sügavad sulglohud on eraldanud 15-25 m laiuse neemiku ja selle kagu- ja loodepoolsesotsas otsas on olnud puidust kaitserajatised, millest on säilinud 2-3 m kõrgused otsavallid. Linnuse õu pindalaga 1500-1600 m² jaguneb lõunaosas kaheks. Kagupoolne osa tõuseb 3-4 m kõrguse astanguna ja lõunapoolsel harul on 1,5-2 m kõrgune vall. Sama kõrgune on vall ka linnuse põhjaküljel. Linnamäe lähemas ümbruses on avastatud kindlustamata asulakoha jälgi ning mitu väikelohulist kultusekivi. Arheoloogilised eeluurimised tegid 1953 Harri Moora ja 1987 A. Lavi. Päästekaevamistel 1998 A. Lavi poolt uuriti linnamäe kagupoolset ja loodepoolsetotsavalli. Uurimistel leiti nii vallides, kui hoovialadel eriaegsete linnuste ehitiste jälgi. Vallide alal avastati jälgi varasemast
alade kaitse piirid. Br2 alas on kõrgeima ID väärtusega objekti fragmendid samuti suurte linnade äärealadel, kuid mitte mägisel maastikul. Seega võib järeldada, et mägises piirkonnas, toimusid linnastumise mõjud loodusmaastikule enamasti piirkonnas Br1, ja aitasid konrollida ning taasehitada looduslikku maastikku tulevikus. IDII ja IDIII fragmendid aladel Br1 ja Br2 asuvad majandusliku arengu piirkonnas piki Jangtse kallast, Yao järve ja Ge järve ning linnade lõunapoolsel kaldal. Valglinnastumine areneb ökoloogilisel alal. Linna piirkond arenes suuresti väljaspool puhvrivööd ning linna areng hõlmas vaid mõne loodusliku ala ning liikus ümber objekti fragmentide ja isolatsiooni efekt mõjutas loodusmaastiku killustatust. Kasutatud kirjandus Su W. Measuring the Impact of Urban Sprawl on Natural Landscape Pattern of the Western Taihu Lake, China http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0169204609002382
Allikas: Tourism Statistics Loodusolud Tais Tai asub troopilises kliimavöötmes, mistõttu aasta keskmine temperatuur Tais on suures osas piirkonnas üle 30°C. See meelitab turiste Taisse puhkust veetma ning suurepärastel liivarandadel mõnulema ja päikest võtma sõitma. Mai keskpaigast septembrini toob edelamussoon kaasa vihmase, sooja ja pilvise ilma. Novembrist kuni märtsi keskpaigani on kliima jaheda kirdemussooni tõttu kuiv, vahel esineb põudaperioode. Lõunapoolsel maakitsendil on alati soe ja niiske. Allikas: The World Factbook Atraktsioonid ja vaatamisväärsused Populaarsemad turismiatraktsioonid Tais on sukelduspaigad, liivarannad, sajad troopilised saared, huvitav ja mitmekülgne ööelu, arheoloogilised paigad, looduspargid, muuseumid, eriline taimestik ning omapärased linnuliigid jm. Turistide seas on tavaliseks tegevuseks saanud mitmetel kursustel osalemine, nt tutvumine Tai köögiga ja budismiga ning loomulikult traditsiooniline Tai massaaz
............ 9 2 1.Asukoht ja ehituslikud näitajad Krunt asub aadressil Võilille 9. Antud krundi sihtotstarve on 100% elamumaa, mille pindala on 2000 m2. Ehituspiir on 5 m kaugusel tänavapoolsest krundipiirist. Kommunikatsioonid tuuakse krundile maasiseselt Võilille tänavalt. 2.Projekti lahendus Antud krundile aadressil Võilille 9 on projekteeritud krundipiirist 5 m kaugusele 170 m 2 ühekorruseline elamuhoone, mille lõunapoolsel küljel on 80 m2 terrass. Elamuhoonele lisaks on projekteeritud 8 m2 kasvuhoone. Krundi ümber on puitlippaed millel on kaks väravat, üks nendest on auto sissepääsuks ning teine on jalakäijate jaoks. Liikumisteed on rajatud territooriumile betoonist unikivist, mille pind on ettevalmistatud. Prügikast asub auto sissepääsuks mõeldud värava kõrval. Krundi ümber ehitatava jäiga võrkaia pikkus on 180m, millest tuleb maha arvestada väravate alune pind (6m)
Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V saj. e.Kr 6. Rauaaeg- V saj. e.Kr- XIII saj. Algus 3.Eestlased muinasaja lõpul 1. muinasmaakonnad- Revala, Järvamaa, Vaiga, Sakala, Mõhu, Virumaa, Ugandi, Saaremaa. 2. Suhted naabritega 7.-11. saj.- halvad, kuna oli palju erimeelsusi omavahel ja kõik tahtsid eestit saada omavaldusesse, kuid eesti ei olnud nõus ja oli vastu. 3. linnused- mägilinnus (mäe lõunapoolsel kõrgemal osal, madalamal astangul asula), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, seljakupoolsele otsale kunstlik vall), ringvall-linnus (õmber kogulinnuseõue on kunstlik vall), kalevipoja sängi tüüpi linnus (voortele, kõrgemale keskosale, vallid ja kraavid otstel) 4. muinasasulad- kõige vanem Eestis on Pulli, IX aastatuhande algusest. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves 5
Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja
Tai ja Vietnami mägedes. Kultuurtaimena kasvatatakse neid üle terve maailma subtroopilise ja troopilise kliimaga aladel. Istandustes kärbitakse taimed pooleteise meetri kõrguseks, looduses võib taime kasvada kuni üheksa meetri kõrguseks ja elada rohkem kui saja aasta vanuseks. (EE) Tee ajalugu on pikk ja keerukas, esimesed kirjalikud märkmed pärinevad Hiinast ja on umbes 5000 aastat vanad. Antropoloogid väidavad, et Hiina lõunapoolsel alal asuv Yunnani provints on tee tarbimise sünnipaigaks. Vanimad tee puud on seal kasvanud juba aastatuhandeid (vanim neis ca 3200 a). (Fuller 2008) Kes oli aga esimene, kes avastas teelehtede kasutamisevõimaluse. Seda saame teada erinevatest legendidest. Üks neist pärineb Jaapanist ja jutustab kuidas Bodhidharma keset meditatsiooni tukkuma jäi ning vihahoos oma silmalaud ära lõikas ning maha viskas. Järgmisel päeval oli samasse kohta kasvanud
See moodustab ~3% Vabariigi pindalast. 2.3 Sotsiaalmajanduslikud tingimused Vaadeldav jõelõik paikneb Võrumaal Navi küla, Võru linna ja Kirumpää küla ääres. Uuritava lõigu alguspunkti lähedal asub Navi küla. 2009. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 263 inimest. Jõelõigu lõpus asetseb Kirumpää küla, milles 2009.aasta andmete järgi elas 156 inimest. Kirumpää on olnud ajaloos väga tähtis koht, kuna Kirumpääl asus piiskopilinnus(Võhandu jõe kõrgel lõunapoolsel kaldaseljakul). Kirumpää on olnud peamiselt tähtis sõjavägede peatumis- ja vaatluspunkt. Enamike Eesti alade linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime ka Leerimäele - linnuseseljandiku idapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool maanteed. Kirumpää alev hävis lõplikult arvatavasti 18
Toimis ülemere kaubanduse areng ( hülgerasv ja loomanahad) võeti üle vanade germaanlaste laulusõnu (rukis, sõel, rand, ani, leib, katel, rõngas, kallas). Keskmine rauaaeg(450-800pKr) Linnused: · Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud künkastele. Tüüpiline mägilinnus on Otepääl /valiti madalast orust üleskerkiv ligi 30 meetri kõrgune kaheastmeline küngas). Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. · Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele seljaku poolsele otsale rajati kunstlike vall. Pealt vaates meenutavad nad enamasti kumerate külgedega kolmnurki. Üks tuntuim Rõuge linnamägi. · Kalevipoja sängi tüüpi-rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna külgedelt olid nad
Meeste üle 65 eluaasta elamist kahandab kõvasti just noorena töötamine rasketel töökohtadel nagu nafta puurtornid ning suured maa-alused kaevandused. Kanada populatsioon vanusegruppidena Ülal toodud tabelist saab välja lugeda, et Kanada populatsioon on kõigis peale viimase vanusegrupi enam-vähem võrdne. Kanada suurimad linnastud rahvaarvu järgi (2011. aasta rahvaloendus) Kanada suuremad linnad asuvad riigi lõunapoolsel alal. Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust. Kuigi Kanada on pindalalt maailmas teisel kohal jääb ta oma rahvaaru poolest naabritele kõvasti alla. Kui lisaks Ameerika Ühendriikitele võtta naabriks ka Venemaa siis näib Kanada oma rahvaarvuga üsna hädine välja oma suurel maal. Kanada mahutab oma 9 984 670 km² pindalale ca 33.88 miljonit
maaliline park, kus see ta asub. Neogootikast inspireeritud hoonete puhul hakkab sageli silma asümmeetrilisus. Näiteks Alatskivi mõisa üks telg on kahe- ja teine ühekorruseline, niisamuti on mõlemas tiivas kasutatud tornid eripalgelised. Sangaste mõis, nagu eelnevalt mainitud, on väga liigendatud. Porkuni mõisas eirab sümmeetriat kaheksatahuline torn. Tihe liigendatus ja kirdepoolsel nurgal kõrge kaheksanurkse torni, lõunapoolsel küljel aga aga kahe eri laiusega risaliidi kasutamine rõhutab Vasalemma mõisahoone asümmeetriat, aga ka vertikaalsust. Sellega vastanduvad nad rangelt sümmeetrilistele klassitsistlikele hoonetele. Sümmeetria puudumisega on seotud ka historitsimi looduslähedus, mis lisaks inglise stiilis parkide lembesusele avaldub ka dekoratiivsuses ja loodusvormide jäljendamises. Näiteks Nicolai von Glehnile kuulunud Mustamäe ehk Kõrgepea lossiansamblisse kuuluva palmimaja puhul võiks
Rändab kaugemale lõunasse sügisel ja talvel.(naturskyddsforeningen.se) Kodukakk: Ei kuulu Rootsis looduskaitse alla. Levinud enim lõuna-Rootsis Lõuna-Västerbottens. Eelistab lehtpuusid, nagu tamme metsi, parke. Rootsis on hinnanguliselt 10.000 kuni 20.000 paari.(naturskyddsforeningen.se) Loorkakk: Loorkakk on Rootsis looduskaitse all. Loorkakk (Tyto alba) on umbes varese suurune südamekujulise näosulestikuga ja mustade silmadega väga hele kakuline. Lõunapoolsel alamliigil alba, kes elab Lääne- ja Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas, on valge alapool ja kollakashall ülapool. Kesk-Euroopas elav alamliik guttata on roostja alapoolega, millel tumedad väikesed täpid ja sinakashall ülapool. Lindude kehakaal kõigub Euroopa isaslindudel 280 365 grammini ja emaslindudel 290 450 grammini. Tunduvalt suuremad Põhja- Ameerika isaslinnud kaaluvad ca 440 grammi ja emaslinnud 490 grammi.(eoy.ee) I kategooria kaitsealune lind Rootsis
Põhjuseks I aastatuhande teisel poolel naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumised, mis puudutasid ka Eestit. Lõunaaladel võis esineda baltlaste katseid tungida põhja poole tänase Eesti alale. U 600. aasta paiku rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaal, kaotasid lahingu, tema poeg tegi tasuretke. Viikingite sõjaretked Eestisse. LINNUSED Mägilinnus – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. Kalevipoja sängi tüüpi linnus – rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Külgedelt looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele.ˇ Pole kindel, et neid ka vaja teada on Ringvall-linnus – ümber linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall Neemiklinnus – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. 2-st küljest ja 1-st otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele,
Vahtrepa sadam oli jäänud liialt madalaks. Esimeseks peatuspaigaks on Pühalepa kirik, mille näol on tegu Hiiumaa vanima kirikuga. Pühalepa kirik oli algselt ehitatud gooti stiilis, kuid kuna kirik sai Liivi sõjas kannatada, siis taastati see pärast sõda pseudogooti stiilis. Kirikut on täiendatud ning ümber ehitatud lisatud on kellatorn, skulptuurkantsel, kaks uut korrust. Kirik on ühelööviline, seinad on valged, katus punakaspruun ja kellatorni katus must. Põhja-, ida-, ja lõunapoolsel küljel asuvad vitraazaknad. Kiriku kellatorni tipus on tuule suunda näitav kukk. Kellatorni läänepoolsel seinal asub kell. Katuse idapoolsesse ossa on paigutatud rist. Kirikut ümbritseb põllukividega piiratud surnuaed, kus on säilinud mõni rõngasrist. Kiriku juures olevasse kabelisse on maetud Ebba Margareta Stenbocki sarkofaag. Pühalepa kiriku kohta on palju legende. Näiteks räägiti, et Vanapagan ei lasknud kirikut ehitada päeval ehitatu tassis ta öösel laiali
elupaiga kvaliteedis toimuvad muutused ajas pinnase temperatuuri, niiskuse koguse, toitainete ja teiste vajalike _ Kriitilist väärtust ületava vähese p kasvu korral suureneb kasvukoha elupaikade naabruses toimuvad kvalitatiivsed muutused, materjalide hulga maastikul. maksimumsuurus hüppeliselt. servaefekt, piiriala võib ise olla elupaigaks liikidele _ Lõunapoolsel nõlval enam päikesekiirgust - soojemad ja kuivemad _ Kui maastik üleni metsane (p=1) ja metsa pindala vähendatakse kuidas maastik mõjutab elupaikade vahelisi seoseid. tingimused, (raie) tasemeni p=0.9, ei oma see metsa mosaiiksusele ega Kokkuvõte _ sobivamad kasvukohad erinevatele liikidele. ökosüsteemile erilist tähtsust
Laevkalmed- ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Surnud maeti põletatult. Tarandkalmed- suurematest kividest laotud müürid, asetsesid ritkülikukujuliselt. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega + kaart . 7. -11 sajand e. Kr. Linnused Kirjeldus Mägilinnus Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. Neemiklinnus Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Ringvall-linnus Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall. Kalevipoja sängi Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad
Karjamaal madala nõo keskel oli käsipumbaga kaev. Kaevu kõrval oli valatud betoonist suur küna. Samas oli ka põõsaste küljes käterätikunagi. Pärast lipuheiskamist tegi ta metsasihtidel jooksu. Selle lõpetanud, läks kaevu juures olevasse künasse külma vette, hõõrus end rätikuga kuivaks ning läks maja juurde. Oma maakodus ei olnud Pitka kunagi tegevuseta. Puhastas ja liivatas kõnniteid ning seadis lipuvarda umber olevat lillepeenart. Väga meeldis tal tegelda maja lõunapoolsel küljel asuvas kasvuhoones. Ta ei hoidnud kõrvale ka põllutööst. Oma naabritesse suhtus Pitka pere hästi. Nii aitas admiral näiteks oma naabrimehel, kes maltoosat valmistas, muretseda Tallinnast plekkpurke. Pitka ise oli täiskarsklane ja taimetoitlane. Samale mehele oli ta vahetult enne sõda nördinult rääkinud, et Eesti valitsus on inglisemeelselt orientatsioonilt läinud üle saksameelsele. Pärast vene vägede sissetulekut 1944. aasta sügisel paigutati
Laevkalmed- ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Surnud maeti põletatult. Tarandkalmed- suurematest kividest laotud müürid, asetsesid ritkülikukujuliselt. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega + kaart . 7. -11 sajand e. Kr. Linnused Kirjeldus Mägilinnus Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. Neemiklinnus Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Ringvall-linnus Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall. Kalevipoja sängi Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad
ja varsti edasisele maakuulamisretkedele läksid. Siis aga juhtus, et ühel päeval leiti puuduvat "sakslane", mees nimega Tyrkir. Leifr läks teda otsima ja peagi tuli Tyrkir talle vastu. Otsitav käitus imelikult ja moonutas nägu, lühidalt öeldes jättis ta joobunu mulje. Kui temalt küsiti, mida tema käitumine tähendab, tuli ta lagedale hämmastava uudisega: ta leidnus viinamarju! Kui öeldus kaheldi, vihastas ta: lõpuks olevat ta sündinud lõunapoolsel maal, kus kasvasid viinapuud ja viinamarjad. Pärast seda andis Leifr maale nimeks Vinland. (Ceram 1978:25-26). Kuid see nime saamislugu võib olla ka üksnes müüt, kuna ka Taani ja Norra viljakais piirkondades on arvukalt kohanimesid eesliitega vin, ilma et seal kunagi viinamarju oleks kasvanud. (Ceram 1978:27). Gröönimaale naasnud Leifri innustunud aruanne õhutas Thorfinnr Karlsefnit tegema järgmisel aastal katset täieulatusliku koloniseerimisega, kuid põlisrahvaste
Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga...
mägedele. Peale vaate, on palee väljapaistev oma maalitud puidust lagede poolest. (Ibid.) Jebel Akhdar on otsetõlkes Roheline mägi, mille tõus on peaaegu 3000 meetrit, Jebel Akhdar on tänapäevani kuulus oma palmi hiidude, orgude ja astangutega külade poolest nagu näiteks Bani Habib ja Sharijah. Al Hazm'i kindlus (ehitatud 1708) ja Oaasi linn Rostaq hoiavad endas Omaani varajaste valitsejate hauakambreid, mis asuvad põhjapoolsetel nõlvadel. Lõunapoolsel nõlval asub Misfah, üks maalilisemaid külasid Omaanis. (Oman sightseeing 2012) Kõige huvitavam osa Muscatist on müüriga ümbritsetud sadama ala, mis mahutab endas elavlevat Mutra turgu, mis on vanim Muscatis. Ükski külastus Muscati pole täielik ilma ringkäiguta selles huvitavas turus. Filigraansete majade ning kahe kindlusega. Hästi säilinud 16.sajandi Portugali kindlused Al Jalil ja Mirani valvavad Muscati sissepääsu ja
Laevkalmed ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Tarandkalmed sisekonstruktsiooni moodustasid ristkülikukujuliselt laotud müürid. Kolm kultuuripiirkonda olid Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.saj. e.Kr.(21-25) : + Kaart(muinasasulad, -maakonnad.) : 1)mägilinnused rajatud üksikutele küngastele (ligi 30 m kõrgune ja kaheastmeline), mis igast küljest looduse poolt kaitstud. Otepää. Linnus lõunapoolsel kõrgemal osal, asula paiknes madalamal astangul. 2)Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppeval otsalt.Vaid seljakupoolsele osale rajati kunstlik vall. Pealtvaates kui kumerate külgedega kolmnurk. Tuntud ka linnamägedena. Rõuge (VIII-XI saj põles maha 6 korral). 3)Kalevipoja säng voortel, kõrgemal keskosal.Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad duurt kõrgete otstega voodit. Põhja-Tartumaal (Alatskivi Kalevipoja säng)
(kunstlikud vallid) o Lõuna-Eestis tehti vallid esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. o Põhja ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja siseküljed paeplaaditest kivimüürina s.t ilma sideainet kasutamata. o Vallist väljapoole kaevati ka kraav. o Mägilinnused- rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus lõunapoolsel kõrgemal osak ja madalamal astangul asus asula. o Neemiklinnused- püstitati mäeseljakule neemikuna lõppevale osale. Teisele, sajakupoolsele otsale rajati kunstik vall. Rõuge linnamägi. o Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna nad olid looduslikult hästi kaitstud, rajati vallid ja kraavid vaid otstele. Levinud Tartumaal.
Nöörkeraamika ja venekirved, Eesti Ajaloomuuseum Vilistid- rahvas vanaaja Palestiinas. Vilistid olid arvatavasti Kreetalt tulnud meresõitjarahvas, kes järk-järgult asus elama Palestiina ranniku lauskmaale, eriti umbes 1200 eKr, võttes omaks semi keele. Palestiina on saanud nime vilistite järgi (pilištim). Vilistite ja Iisraeli rahva kokkupuuted olid enamasti sõjalist laadi. Vilistid (hbr pelištim), vanaaja rahvas, kes elas Palestiina lõunapoolsel rannikualal. Asusid sinna nn mererahvaste rändamise ajal 12. sajandil eKr. Sõdisid 11. sajandil eKr võidukalt iisraellastega, said Taavetilt lüüa, aga kaitsesid oma iseseisvust assüürlaste vallutuseni 8. sajandil eKr. Vilistide etniline ja keeleline kuuluvus on teadmata. Vana Testamendi järgi (Am 9, 7) olid nad pärit Kreetalt. Varna – aarjalaste ühiskonnakorraldus muistses Indias, sama mis kastikord. Muistse India
olulisem), kogu sellesse piirkonda on hakanud sisse imbuma aramealased. Ida poolt araabia kõrbealadelt lähtuvalt, sisemaalinnades tuli aramea dünastiad võimule.Samal ajal ranniku (foniikia) need ei arameastunud pikka aega, püsis kaanoni elanikkond, sama etniline grupp kes oli siin juba elanud pronksi ajal, kaanoni keel.Selle piirkonna lõunapoolsemas alas ilmuvad heebrealased, kes rääkisid heebrea keelt.(kõik on semiidi keeled aga erinevad). Lõunapoolsel otsal kujunesid Palestiinlaste linnriigid., kelle etniline päritolu on teadmata aga võisid olla kreeklased kes 12 saj katastroofi tagajärjelt oma kodumaalt emigreerusid. See on aeg kui siin levisid tähestikirjad. Allikad Väga ühekülgsed. Üks on eriti rikkalik heebralaste juuda hõimu peaasjalikult ajaloolis-religioosne ja kirjanduslikteos Vana testament. See annab meile väga detailse ülevaate Iisrali ajaloost, aga kas ka usaldusväärne ?. See sama VT heebrea
Näoga käila poole pöördudes võis enda ees näha vanade katuste päratut karja, mille üle tõusis Sainte- Chapelle'i suur tinakatus nagu elevandi selg, millele on tõstetud suur torn. See oli kõige teravam, kõige viimistletum, kõige fili-graansemalt väljatöötatud, kõige läbipaistvam tornitipp, mis kunagi oma pitsist koonuse läbi on lasknud 115 taevast paista. Kolm tänavat suubusid Jumalaema kiriku esisele platsile, mille ümber palju maju asus. Selle platsi lõunapoolsel küljel paistis tusane ja kortsus Linna Haigemaja fassaad ja katus, mis oli täis nagu paiseid ja soolatüükaid. Paremat ja vasakut kätt, idas ja läänes, kerkisid Vanalinna kitsalt alalt üles kakskümmend üks kirikut. Need olid pärit kõigist aegadest, neid oli igas laadis ja suuruses, alates Saint-Denis-du-Pas' väikesest madalast ja pehkinud kellatornist, carcer Glaucinist, kuni Saint-Pierre-aux-Boeufs' ja Saint-Landry kiriku nõelteravate tornideni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
