Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261.aastal, olles kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi. Vanarahva jutu järgi on Helmel veel teinegi saamislugu. Ordulossi vallikraavis niriseb puhtaveeline allikas. Muiste olla selles allikas noor neiu nägu pesnud, aga seejuures oma helmed allikasse kaotanud. Helmeid ta enam veest kätte ei saanud, küll aga muutunud neiu näonahk imeliselt siidpehmeks. Peagi
vana veetorni Laidoneri platsi servas. Torn pärineb 1911. aastast ning on üks vanemaid seda liiki ehitisi Eesti väikelinnades. Isikupärase ilme annavad rajatisele punastest tellistest tüvi ja sellele toetuv laiem kaheksatahuline puidust veepaagiruum, mistõttu rahvasuus kutsutakse torni pudrunuiaks. Kella 13.00 paiku jõuame Viljandi Lossivaremete juurde: 4. Viljandi lossivaremed Kunagine Baltimaade võimsaim Orduloss ehitati 13. sajandil, kuid purustati vaenlase poolt täielikult 1558. aastal ja sellest on säilinud ainult müürid. Viljandi Muuseumis on võimalik näha Ordulossi maketti. Lossimägedes köidab meeli kaunis park ja üle 50 m pikkune rippsild. Varemete keskel on lava, kus suvel võimalus vaadata vabaõhuetendusi- ja kontserte. Lossivaremetelt avaneb maaliline vaade Viljandi järvele, mida naudivad nii kohalikud elanikud kui linna külalised.
aasta lõpus leedulased, kes olid järgmisel aastal sunnitud venelaste rünnakute kartuses vallutatud aladelt põhiväe kodumaale viima. Mõnda kindlusesse, ka Helme ordulossi jätsid leedulased aga oma kaitsesalgad. Vahelduva eduga kulgenud sõjategevuses vallutasid rootslased ooberst Glasnapi juhtimisel 25. mail 1658 helme ordulinnuse leedulastelt teiskordselt tagasi, tapsid enamiku meestest, võtsid ülejäänud vangi ja panid siis püssirohukeldrid plahvatama, Helme orduloss muutus varemeteks ja on sellisena seisnud tänapäevani. Ordulossi pealinnuse mõõtmed on 120x60 m. Vanemad müürid on eranditult põllukividest, uuemates osades ja akende juures on kasutatud telliseid. Lk 47-48 ,,Tõrva , Helme ,Hummuli" Hans Salm 25.02.12 kell 12.38 ( Need kõik raamtutest leitud) http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23078 - siin mingi ülevaade sellest. muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2006/haak
ei hakanud. Sepp ei võinud kahevahel olla, ta oli sügava haua põhjas." Magister Armin Tuulse 1939. aasta arheoloogilised kaevamised on aga tõestanud, et Villu keldriks nimetatud müürijäänused pole kunagi olnud vangikeldriks. Neist Viljandi sündmustest on kirjutanud Aino Kallas oma jutustuses "Mare ja ta poeg", samanimelise ooperi autor on Tauno Pylkänen. Tegemist on tõenäoliselt rändmotiiviga, mis oli keskaja Euroopas üsna populaarne. · Esimesed tuleristsed sai Viljandi orduloss 1482. aastal, mil Vene väed Ivan III juhtimisel koos Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendväega suutis piiramise järel vallutada küll linna, kuid linnust alistada ei õnnestunud. Sõjategevuse tagajärjel süttisid hooned, nende seas ka Viljandi raekoda koos raearhiiviga. Venelased lahkusid, kui olid kätte saanud lunamaksu, ning viisid endaga kaasa kaheksa kirikukella.
Eestlaste soov vabaneda võõrvõimust (Padise kloostri vallutamine – põletati maha ja tapeti 28 munka) 1343. aasta mais Paide läbirääkimised- Liivimaa ordumeister Burchard von Dreileben viibis Venemaal sõjaretkel, ei jõudnud vägedega õigel ajal kohale -> kutsus ülestõusu juhid, 4 kuningat, Paide lossi läbirääkimistele- juhid tapeti. (guase rex-justkui kuningas) Pöide- 24.juulil algab ülestõus Saaremaal, Pöide orduloss(võõrvõimu peamine tugipunkt) vallutatakse ja purustatakse eestlaste poolt. Karja- viimane lahing Karjal Kooljamägedel->ülestõus suruti maha, saarlaste liider Vesse sai surma (poodi küünarnukke pidi üles) Vesse- saarlaste liider Jüriöö ülestõusu ajal. Tema juhtimisel vallutati P Maasilinn – oli karistuslinnus ordule, mille pidid ehitama saarlased, samuti pidid nad lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitamise. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani müüb oma valdused
2 ja pool läti aladel. Ordu riik , alguse sai 1207 kui Albert otsustas läänistada ordule 1/3 vallutatud aladest kuni 1233 olukord muutus.Nüüd siis 2/3 maad neile. Veelgi suurenes ordu maavalduste üle pärast jüriöö mässu 14 saj keskpaigaks oli kõvasti üle poole vana-liivima territooriumist ordu käes.Erinevad piirkonnad: Ordu tuumikala, siin hakkas saama ta esimesi maid, Koiva jõe vasakul kaldal , siia rajati ka kohe esimesi kindlusi Võnnu orduloss, Teine oli Volmari või Valmiera, Sigulda.Teine territoriaalselt suurem osa paiknes Kuramaal ja Semgales Väina jõe vasakul kaldal. Siiagi rajas ordu mitmeid tähtsaid tugipunkte Kuldila, Venspils. Kolmas ala läti territooriumil paiknes Latgalite kunagiste asualade Jersika vürsti , Väina jõe ida kaldal , kindlused olid Resekne ja Taugapils.Vastu Tartu piiskopkonnapiiri Marienburgi piirkond.1207 aastal oli mõõgavendade ordu
annaabi.ee 
