Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist
oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.
............................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167...............................................16 10. SÕDADE AJAJÄRK, lk 156-161, 168-185............................................................................18 11. EESTI KOLME KUNINGRIIGI VALDUSES, lk 186-203........................................................20 1 1
Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel
Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku
kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr)
Hellenite poolt vallutatud alasid nimetati Helleaseks. barbar- olid Vana-Kreekas kreeklastele (hiljem ka roomlastele) võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt aristokraatia- valitsemisvorm/-kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele, vastandub monarhiale ja demokraatiale. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta. alfabeet- tähestik akropol- oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol agoraa- turuplats täieõiguslik kodanik Kreekas- põliselanikust meessoost isik, kes oli kodanik, piisavalt jõukas, vaba ja täisealine rahvakoosolek- Ateena linnriigis olev valitsemis vorm, mis kogunes iga kümne päeva tagant agoraal, sinna kuulusid vabad täiskasvanud meessoost põliselanikud spartiaat- vähemus (15%) aristokraatlikus Sparta linnriigis, kuid
(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg Eel-Rooma rauaaeg 500 a.eKr-50 a.pKr Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid.
Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)Rooma rauaaeg - 50-450; keskmine rauaaeg - 450-800; noorem rauaaeg 900-1200 3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle.
· Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lübeck · Eelduseks lõuna pool elavate rahvaste allutamine ristiusule · Tugevaks liitlaseks liivlased ja Toreida vanem Kaupo · Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega · 1198 piiskop Berthold · Tuli Liivimaale juba sõjaväega, kiire lüüasaamine Piiskop Albert: · Siinse ristiisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · Rajas 1201 Riia linna · Kujunes kiriku keskuseks · Asustas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku sõjaline tiib · Peamine vahend Eesti- ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti kogu Läti ala · Kõik vallutatavad alad alad pühendati Neitsi Maarjale · Siit nimetus Maarjamaa · 1208 tehti esimesed retked juba Eesti alale Võitlus 1208-12: · Retk Ugandisse 1208 sügisel
tõid endaga kaasa venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved. Uutele hõimudele olid iseloomulikud omapärased matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, kägardatud asendis, põlved vastu rinda ja üks käsi pea all; kalmistud asusid asulast eemal mõne veekogu lähedal või veidi kõrgemal künkal) ja nöörijäljenditega savinõud. Uskusid elusse pärast surma ja amulettidesse. 5. Asva kultuur 9-6.s. Kalmete liigid. Kivikirstkalmed maapealne kalmeehitus, mille konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamast 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotatud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas, vahel oli ka mitu kiviringi. Suurim Jõelähtmes. Valitsev kalmevorm kuni 1.s.Laevkalmed ümbritsevad kujud olid paigutatud laevakujuliselt
Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu e senatiga. Viimane Rooma kuningas Tarquinus Superbus oli pärimuse järgi võimas kuid paljude roomlaste vastu ülekohtune. Kui ta sõjaretkel oli, puhkes Roomas temavastane ülestõus ning teda ei lastud enam linna. Ta kogu kokku suure etruskide väe aga ei õnnestunud vastuhakk. Romulusest kuni Tarquiniuseni (kõrvaldati troonilt)- sellega lõpeb kuningate aeg.
Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222). 1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu
Dnepri ja Reini jõgede vahel. Tegemist oli indoeurooplastega. Selle kultuuri muisteid esineb kõigis Läänemeremaades. Venekirveste kultuuri asukad võisid juba teatud määral mõjutada eestlaste väljanägemist (sinised silmad, heledad juuksed). 4 2. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal. Siinsetel elanikel oli visa tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel.
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister.
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad
olid elukutselised sõjamehed. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa 6. Mis sai ristisõdijate plaanist vallutada ristisõja järel ka Novgorod ja Leedu alad? Jäälahingus peatasid Vene väed Aleksander Nevski juhtimisel ristirüütlite edasitungi itta. 22. septembril 1236, milles leedulased (koos semgalitega) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade Ordu väge; surma sai ka ordumeister Volquin. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed Saksa orduga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu. 7. Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana- Pärnus , hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu
a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3
1208-*Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristimise. Latgalid said endale toetajad eestlaste vastu sõdimisel. *Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele. Esialgu tabades peamiselt Sakalat ja Ugandit, kes endid vapralt kaitsesid. 1210-Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See andis eeslastele julgust ja jõudu juurde vastuhakkamiseks. 1212-Puhkes katk ja sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu.Eestlastel oli aega endid koguda ja ette valmistada. 1215- Algas taas võitlus. Sakslased ja nende liitlased latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd uba ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse.Eestlased ei suutnud vastu panna ja Ugandi ning Sakala pidid ristimise vastu võtma. 1217-*Ugalased koos saklastega korraldasid ühise sõjakäigu Venemaale.*Madisepäeva lahing- ühel pool ridalased,harjulased,virulased,rävalased,järvelased ning teisel pool sakslased,liivlased,latgalid. Lahing lõppes eestlaste allajäämisega. Langes eestlaste vanem
Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased. 2. Puudus ühtne riik 3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) 4. Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. 5. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa
Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel.
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister
Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad kohtumõistmise juures suuresti lähtusid eestlaste tavaõigusest. (tavaõigus - lähtuti nendest õigusnormidest, mis olid eestlaste seas aastate jooksul väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid.
.........33 Eesti muinasaeg * Muinasaeg on Eesti ajaloo kõige pikem ajajärk, mis sai alguse esimeste inimeste saabumisega ja lõppes muistse vabaduse kaotusega. -) Muinasaega on võimalik uurida: *) Esemeliste ajalooallikate kaudu (vanust saab kindlaks teha raadiosüsiniku 14C või kalibreeritud raadiosüsinuku meetodil või puude aastarõngaste järgi ehk dendokronoloogia abil). *) Teiste rahvaste ajalooallikate kaudu (Nt Läti Hendriku kroonika/Hendriku liivimaa kroonika, üksikutest vana-Vene kroonikatest, vana-Rooma kirjalikest allikatest ja Skandinaavia kroonikatest). *) Suulisi ajaloo allikaid on võimalik kasutada vaid viimase paarisaja aasta uurimisel. * Eesti kõige varasem periood on keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, mis kestis aastast 9000 kuni 5000 eKr. -) Soomes ühest koopast leiti mingi artifakt, mis oli 120000 aastat vana, kuid tänu teisele
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2
legaati: Modena Wilhelm ja Alna Baldwin, moodustada vaheriiki Viru, Järva ja Läänemaast, mis pidi alluma otse paavstile. Sellega püüdis paavst vahele astuda Ordu ja Taani tülile, kuigi tulemuseta. 13. sajandil kujunesid Vana-Liivimaa väikeriigid, mida juhtisid maahärrad: 1 1. Taani kuningas - "Eestimaa Hertsog" 2. Tartu piiskop 3. Saare-Lääne piiskop 4. Ordumeister LIIVI ORDU Liivi ordu oli Saksa ehk Deutoni ordu üks alam ordusid. Kõige tugevam eesti väikeriikidest. Pindala, umbes 16'000 km, jagunes foogtkondadeks ja kontuurkondadeks. Nende eesotsas olid vastavalt foogtid ja kontuurid. Keskusteks olid linnused. Need haldusüksused jagunesid omakorda väiksemateks ametkondadeks, millede keskused olid mõisad. Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis'es. Ordu linnad olid eestis:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
