Võrkpall (0)

Võrkpall
Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides , nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling “, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja,
Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides , igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises, Pall- võivad olla nii nahast - L kui sünteetilisest- S materjalist, nahast on pehmemad kuid kallimad, kaal 260-280g, ümbermõõt 65-67 cm, siserõhk 0,30-0,325 kg/cm3, värvikombinatsioonid Väljak - riskülikukujuline, 18*9m, keskjoon teeb kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala , mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust, väljak jaotatud mõtteliselt kuueks tsooniks- 1 taga parem, 2 ees parem, 3 keskel, 4 ees vasak, 5 taga vasak, 6 taga keskel Mängijad- 12, mõlemal pool 6 ja asuvad tsoonides, eesliinimängijad asuvad tsoonides 2,3,4 ja tagaliini 1,6,5, tagaliinimängijad ei tohi rünnata hüppelt eesliinis võrgus kõrgemal olevat palli, rünnakult peavad hüppama ründejoone tagant ja maanduda ründealasse, sidemängija e tõstja kelle ülesanne on teise palli mängimine e tõstmine, ründemängija e lööjad on rünnakuga palli üle võrgu mängimine e ründelöögi sooritamine , kaitsemängija e libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus - põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud , esimene kohtunik - asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire , Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada, Faas on kindla ülesande ja piiriga osa liigutuste ahelas. Iga tehniline lement koosneb kolmest faasist- Ettevalmistav faas- parimad tingimused tehnilise elemendi sooritamiseks, mängija liigub palli tabamise kohta ja võtab lähteasendi selle sooritamiseks. Põhi e tööfaas- tegevus on suunatud konkreetse ülesande lahendamisele, palli käsitlemisele. Lõpetav faas- lõppeb tehnilise elemendi sooritamine, minnakse üle järgmisele tegevusele. Tehnilise ettevalmistuse protsess jagatakse kahte staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest ( ründelöök ). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool , kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale , küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses harkseisus, kõrvuti või mitte, need võivad olla staatilised- seisab stardiasendis paigal või dünaamiline- koha peal liikumises (kannab keharaskust jalalt jalale säilitades kontaksti toetuspinnaga või vetrub pöidadel) ründelögi stardiasend on kõrge ja mittepüsiv, kaitsemängus madal dünaamiline ja mittepüsiv. Madalast kõige kiirem. Liigutakse kõikides suundades, tuleb osata kohta valida olla stardivalmis ja kiirelt startida, palli ei tohi kinni hoida, üleshüpe kahelt jalalt
lähteasendit võtan enne tehnilise elemendi sooritamist. Ülaltsöödu lähtasendis on käed tõstetud otsmiku kohale, altsöödu lähteasendis on käes seotus ees-all.
Liikumisviisid - ühendab sujuvus hea rütm ja tasakaal, toimub jooksusammul mida tehakse pikema maa läbimisel ja erineva tempoga, rist -, juurdevõtu ja väljaastesammuga kasutatakse lühema maa läbimisel ja rohkem kaitsemängus. Juurde ja rist külgsuunas, väljaaste igas suunas. Hüppesamme kasutatakse liikumise lõpetamisel (ründelöök, sulutamine). Peatumine e pidurdushüppesamm
Söödud - täpne palli suunamine kindlasse kohta või kindlale mängijale, ülalt- alt ja ründesööt. Ülaltsööt on palli söötmine sõrmedega , lähteasend püsiv ja tavakaalustatud, õlgade laiune harkseis üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesed kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. I ettevlamistav faas. Käte liikumine pallile vasti: jalad kere ja käes sirutavad lihaspinge suureneb, II tööfaas: palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo ja suuna andmine. Ranne ja sõrmed annavad pallile algkiiruse, palli saatmine kätega. Pall jääks täpselt otsmiku kohale, palli lähenedes viiakse keharaskus madalamale, küünarliigesest kõverdatud käed moodustavad kolmnurga, sööt otsmiku ees, söödu sooritamisel sirutab jalad, kere ja käed, randmed amortiseeritud. Ülaltsööt enda kohale on kerekalle natuke taha, käes kõrgemal, randmetest taha suunatud sõrmed, ülaltsööt enda taha- käed pea kohal, söötmise ajal sirutuvad põlvist kõverdatud jalad ja samal ajal kallkutab ülakeha rindkerest taha, käed sirutavad taha. Hüppelt sööt, palli tuleb sööta hüppe kõrgpunktis, oluline õige rütm- hüpe ja sööt. Ülaltsöödu vead- ranne on jäik ei võta söödust osa- tingib sõrmede vale asendi, ranne on slldul amortiseeritud, pallihoo pidurdaja, randmed abiks ka suunamisel. Pöial on ees, pallile vastu suunatud- labakäe pööramine randme taha, pöial suunata silma. Sõrmed on liiga koos või liiga lõdvad- vastavad harjutused. Palli tabamine vales kohas mitte otsmiku ees- puudulik jalgade töö, palli tabamise vale ajastamine , kasutada liikumiseks harjutusi. Palli söötmine liikumiselt
altsööt käsivartega- kasutatakse ründelöökide, pettelöökide ja pallingute vastuvõtmisel. Pallile alla liikumine et pall oleks otse keha ees, vastava lähteasendi võtmine (keharaskus viiakse madalamale st jalad kõverduvad veel rohkem) palli tabamine ja liikumishoo amortiseerumine käsivartega(küünarliigesed pingestatud, sirged ja välja pööratud, suunatakse käsivartega, vaade on pallil) pallile uue suuna ja liikumishoo andmine jalgade sirutusega põlvist ja keha sirutusega puusaliigesest. Söödu lõpetamine . Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, üks jalg eespool, jalad põlvist kergelt kõverdatud, kere kergelt ette kallutatud, küünarliigesest sirged, sõrmseongus käes ees-all, kiirete pallide vastuvõtmisel on madal asend- keharaskus päkkadel, kere kalle ette, käed ees all peaaegu põrandal. Oluliseks erinevuseks on palli liikumishoo „surmamine“ (amortiseerumine). Jalad on nagu vedrud , käed pidurdavad , randmete suunamine alla, . pallingu puhul läbib pikema tee, aega kulub rohkem ja tuleb kauem jälgida, stardiasend on poolkõrge, tuleb tabada pallingu rütmi, liikumine näoga palli poole, pall vaja suunata sidemängijale- suunamine jalgadest ja õlgadest. Käte asend sirutadda käed küünarliigesest, pöörata randmed alla, tuua pingevabad õlad ette, selg kumer veidi, panna üks k´labakäsi teise peale. Põhilised vead käed on kõverad. Ranne ei ole alla suunatud ja küünarliigesest välja pööratud, palli söödetakse vale kohaga- randmete mitte käsivartega, õlad on pinges - kramplikult seotud labakäed, käed tõstetakse pärast söötu liiga kõrgele , jalad on sirged ega võta söödust osa.
ründesööt on suunatud ülaltsööt e tõste, ei tohi palli sõrmedega saata, lõpetatakse sirgete sõrmedega ja randme rotatsiooniga, randme kerge pööre sisse sõrmed välja, võivad jaguneda kõrguse, pikkuse, söödusuuna, sooritamise viisi, palli lennukiiruse järgi, palli kauguse järgi, sõltub sidemängija mõtlemisest õigest otsustamisest, tehnilisest meisterlikkusest, peab olema järsult langeva trajektooriga
„surnud pall“- kaotab lennu kõrgpunktis kiiruse ja kukub alla
jagunevad veel ühe ja kahekäe söötudeks. Söödusuuna järgi eristatakse ette ja selja taha söötusid, sooritamise viisi järgi eristatakse tavalised , hüppelt ja laskumisega söödud Söödud laskumisega- kasutatakse madala lennukaare pallide puhul, pettelöökide vastuvõtmisel ja mängijatest kaugele jäänud palli päästmisel. Kõige üldisemalt eristatakse laskumise seljale , küljele, rinnale . Laskumisel kasutatakse ülaltsöötu, altsöötu kahe käega, altsöötu ühe käega. „ pannkook “ Laskumine seljale- kahe käega ülaltsööt laskumisega seljale otse mängija suunas tulevat palli mängitakse madalas asendis, pallile „poetakse“ alla, palli söödetakse otsaesise kohalt, söödumomendil on allaiste kõverdatud tagapool olevale jalale, keharaskus kaldub taha, järgneb veere üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga kükki. Külje suunas jäävat palli mängitakse pika väljaastesammuga, keharaskus viiakse madalale väljaastutud tugijalale, tugijala kand pööratakse väljapoole, põlv aga sissepoole, laskumine üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga, väljaastesammuga võib mängida ka ettepoole jäävaid palle laskumine küljele- kahe käega altsööt laskumine küljele see täpsem, lähteasend on madal asend, lõppeb pika madala väljaastega mis on kiire hüppesamm, keharaskus viiakse madalale tugijalale, teine jalg on sirge, sisekülg põranda poole, laskutakse tugijala välisküljele, kiire veere üle puusa , selja või õla kükki. Laskumine rinnale- „liblikas“ raskete ja kaugete pallide söötmisel, tugev ülavöö , liikumine lõppeb väljaastest eespool olevalt jalalt, järgneb õhulend, põlvest kõverdatud jalad ja puusast tõstetud, käed ette sirutatud, palli mängitakse sirge käe rusika või käeseljaga, maandutakse kätele, libisetakse käte vahelt rinnale libisetakse edasi Laskumine küljele- kiire hoojooks oluline, pikk väljaastesamm, palli söötmine, tugijalg sirutatakse, maanduda jala välisküljele, veere üle puusa küljele, veere üle sselja või õla kükki, tõus püsti, Palling- kollektiivse mängu ainus element, mida mägija sooritab täiesti üksi. Nimetatakse tehnilist võtet, mille abil viiakse pall mängu. Pallinguviise: kehaasendi järgi võrgu suhtes- eestpalling mängija seisab näoga võrgu poole, küljeltpalling seisab küljega. Löögikäe asukoha järgi- altpalling kus lööb alt ja ülaltpalling kus lööb ülalt. Pallinguliigiks on altpalling- alt-eest, alt- küljelt ja alt küljelt kõrge. Ülaltpalling, ülalt-küljelt palling Pallile mõjuvad jõud- peab tundma lennutrajektoori iseärasusi. Pallingute ajal lendab pall kõige kauem ja pikemalt. Trajektoor sõltub löögi viisist olla otsekulgeb või kõrvalekalduv- laineline . Palli tsentrisse otsekulg liikumine, löögiga külje suunas pöörlev. Pallile mõjuvad jõud ei ole püsivad e konstantsed. Lennud jagunevad mittepöörlev pall, pöörlev pall, planeeriv pall Mittepöörlev pall- täpse löögi korral palli tsentrisse liigub pall sirgjooneliselt nii et kõik punktid tema pinnal liiguvad paralleelselt ühesuguse kiirusega. Lennukaugus sõltub löögijõust, palli kaalust ja väljalennu nurgast, maa külgetõmbejõu tõttu muutub lennutrajektoori kuju Pöörlev pall- pööreldes horisontaaltelje kerib pall ennast alla ja lennutrajektoor lüheneb, kui pöörleb ümber bertikaaltelje siis lennutrajektoor kaldub maandumisel kas paremale või vasakule, kui pöörleb tagurpidi siis tõuseb. Planeeriv pall- pöörlevat liikumist ei esine, täpselt löögi palli tsentrisse ja suurel algkiirusel liigub pall pöörlemata, enne maandumist teeb aga 1-2 võnget, hakkab kaotama liikumishoo, planeerides maanduma Altpalling- lähteasend kus mängija seisab põhiasendis, näoga võrgu poole, vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all, vaade suunatud pallile. Viskab vasaku käega palli umbes 20-40 cm kõrgusele ette-üles, samal ajal liigub sirge parem käsi hoovõtuks taha ja keharaskus kandub tagumisele jalale, löögikäsi saadab palli otse võrgu suunas ja tõuseb võrgu ülemise ääreni, pingestatud labakäega või rusikas Alt- küljelt palling- seisab põhiasendis, vasak külg võrgu poole, jalad õldagelaiuselt hargis põlvest kõverdatud, pöiad paralleelselt, pall visatakse vasaku käega üles ette, parema käe hoovõtuks taha alla ja keharaskus kandub paremale jalale. Lüüakse sirge parema käega ja tabab vöökõrgusel keha ees, koos kehapöördega võrgu poole liigub võrgu suunas, lüüakse pingestatud labakäega kui ka rusikas Alt küljelt kõrge palling e küünalpalling- seisab parema küljega võrgu poole, jalad harkseisus, keharaskus paremal jalal, pall vasakus käes parema külje juures, parema jala varvaste kohal, visatakse pall vasaku käega üles, keharaskus kandub paremale jalale, palli lüüakse pingestatud labakäe pöidlapoolse servaga, pall hakkab tiirlema ümber oma telje, kasutamist leidnud rannavolles Ülaltpalling- muuta ohtlikumaks ja raskendada vastuvõttu, jagunevad ülalt-eest ja ülalt-küljelt palling Ülalt-eest palling- pallida võib jõuliselt, planeerivalt, suunatult, palli tabamine taha alla ja lendab kaarega, neile kel pole piisavalt jõudu. Mängija seisab pallingualas näoga võrgu poole. Jalad õlgadelaiuselt harkseisus, vasak jalg veidi ees, keharaskus võrdselt mõlemal jalal. Pall vasaku käe peopesal, rinnakõrgusel paremal küljel, pall visatakse üles 0,8-1m käsi liigub samaaegselt hoovõtuks taha, keharaskus kandub paremale jalale ja parem jalg pöördub taha, pingestatud ülalt eest lühike palling e toksatud palling- oluline pöidade asend, selle järgi määratakse pallingu suund, löögikäe liigutus on lühem ja kiirem, lööakse käe jõuga, ilma keha abita, palli tabatakse taha alla, pall lendab kaarega ja kukub võrgu alla Ülalt eest jõuline palling- pall lüüakse pöörlema, palli tabamine keskpunktist mööda, oluline et ranne kataks palli ja annaks talle löögisuuna mis ei läbiks keskpunkti, erinevatesse kohtadesse tabamisel palli trajektoor on erinev. Lähteasend sama mis eelmisel, palli tabatakse otse parema õla ees käe ulatuskõrgusel et kogu keha sirutus ja pöördejõud läheb palli. Keharaskus kandub vasakule jalale ja parem jalg tõuseb varbale keha jääb otse võrgu poole, parem õlg tõuseb üles, ranne katab ja käsi saadab palli ja hakkab pöörlema Ülalt eest palling- planeerivate pallingute puhul pöörlevat liikumist ei esine. Täpselt löögil palli tsentrisse ja suurel algkiirusel liigub pall algul pöörlematult enne maandumist teeb 1-2 võnget, lennutrajektoor võib muutuda kõikvõmalikes suundades, ja see teeb pallingu vastuvõrmise raskeks, peab tabama palli keskpunkti. Seisab näoga võrgu poole, visata tuleb ühtalse kiirusega pall üles ning mitte pöörlema, palli ülesviskega liigub ka parem õlg koos kõverdatud käega taha, löögiliigutus on lühike ja kiire, löögikäe ranne on jäik ega saada palli, et pall peaks planeerima siis peab ta saama suure algkiiruse, Hüppelt palling- hüppe kõrgpunktis lüüakse pall jõuliselt ja suurel kiirusel pöörlema, mängija siesab otsajoonel kuni 3m kaugusel, sõltub hüppesammude arvust ja pikkusest, löögikäe vastasjalg on ees, pall viiakse suhteliselt kõrgele, koos käte hooga tehakse löögikäepoolse jalaga hüppesamm üle kanna ja vastasjalg liigub ette-kõrvale, lögikäsi liigub hoovõtuks kukla taha, vaba käsi tõuseb üles ette, ühus kaldub ülakeha taha, palli tabamine toimub hüppe kõrgpunktis, labakäsi katab palli tagant-ülalt (mitte ründelöögilt pealt), maandutakse kahel jalal väljakul, Hüppelt planeeriv palling- keharaskus taga, pall hoitakse mõlema käega all, ülesvise tehakse kahe käega, vise on madalam kui hüppelt jõulisel pallingul, ei pöörle, esimene hüpe tehakse löögikäepoolse jalaga, teine jalg läheb ette kõrvale, jäik käsi, maandumine kahel jalal. Ülalt küljelt jõuline palling- mängija seisab pallingualas kõrges asendis, vasak külg võrgu poole, jalag harkseisus, pöiad otsajoonega paralleelselt, vöökõrgusel asetsevas vasakus käes on pall, parem käsi all, ülesviskega liigub sirge parem käsi koos parema õla ja kehapöördega hoovõtuks taha- alla, keharaskus kandub täielikult paremale jalale, löögiliigutus toimub hoogsa parema jala sirutuse, samaaegse kehapöörde ja sirge parema käe liikumisega ette-üles- tänapäeval seda pallingut enam ei kasutata. Ülalt küljelt planeeriv pallin mida tänapäeval ka eriti ei kasutata „langev leht“ Põhilised vead pallingul- vale ülesvise, palli tabamise vale ajastamine, vale palli tabamise koht, vale randme ja labakäe töö, vale käte keha ja jalgade koostöö Ründelöögid- nimetatakse palli löömist hüppelt ühe käega võrgust kõrgemalt vastasväljakuleotselöökide ja tugevate jõulöökidele lisandusid keha, käe ja randmepöördega löögid , kasutusele võeti erineva tehnikaga pettelöögid, uuema ründelöögina on kasutusele võetud tagaliinilöök, ründelööki liigitatakse kehaasendi järgi võrgu suhtes- otselöögid ründaja on näoga võrgu poole, kauguse järgi võrgust- eesliini löögid mis jagunevad võrgupealsed löögid ehk ründesööt kuni 1m võrgust ja kauged löögid e ründesööt kuni 2m võrgust, tagaliini löögid e ründesööt 2-3m võrgust ja ründaja hüppab üles ründejoone tagant, löögisuuna järgi- otselöögid kus löögisuund ühtib hoovõtusuunaga ja pöördega löögid mis erineb hoovõtusuunast ja need löögid jagunevad omakorda kehapöördega löögid käepöördega löögid ning randmepöördega löögid, löögitugevuse järgi- jõulöögid, kiired randmelöögid, aeglased ja suunatud pettelöögid, kokkuvõtvalt võib ründelööke liigitada otselöökideks, pöördega löökideks, tagaliinilöökideks, pettelöökideks, haaklöökideks Ründelöökide tehnika- lähteasend-hoojooks (1-3 sammu)-üleshüpe-löök ( äratõuge , sirgete käte hoog ja lennufaas)-maandumine (kõverdatud jalgadega väikese lõdvestava järelhüppega) Otselöök- koosneb hoojooksust, üleshüppest, löögist ja maandumisest, hoojooksu üheks oluliseks ülesandeks on palli tabamise õige ajastamine, see on suhteliselt raske, hoojooksu tuleb kindlasti alustada stardiasendist- see on kõrge ja mittepüsiv asend, üks jalg teisest eespool, keha raskus päkkadel, stardiasend peab tagama kiire stardi ja valima õige rütmi, paremakäelised peaksid alustama vasaku jalaga, ründelöögi kolmesammuline hoojooks- esimene samm tehakse vasaku jalaga, selle ülesanne on ajastamine ja suuna valimine ja käed on jooksurütmis kõverdatud, teien samm on pikk pidurdussüsteem ülesanne on õige hüppekoha valimine liikumishoo pidurdamine ja suuna üles, sirge parem jalg läheb hooga ette-kannale, toimub pidurdus suuna korrigeerimine, samaaegselt liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha, kolmas samm- tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda, vältida võrgu alt edasi hüppamist, käed liiguvad hoovõtuks edasi taha. Üleshüpe koosneb äratõukest, kätehoost, lennufaasist, oluline et äratõukel ei tekiks pausi, äratõuge toimub väljaastest rullumisega üle kanna päkkadele ja lõpeb jalgade aktiivse sirutamisega põlve- puusa ja hüppeliigese, kätehoog on väga tähtis , see peab hüppekõrgusele kaasa aitama, tugev sirgete hoog võib hüppekõrgust tõsta kuni 10 cm. Esimesena alustab liikumist sirged käed, minnes hoogsalt tagant-alt ette-üles. Vaba käsi peab tõusma õla kõrgusele, kõverdatud käe väljapööratud küünarnukk jääb üles õlakõrgusele, löögikäsi kõverdub küünarliigesest, nii et küünarliiges on õlast kõrgemal ees-ülal, lennufaasis jalad kõverduvad põlvest, õlavöö painutatakse rindkerest taha ja õlg liigub taha, löök toimub hüppe kõrgpunktis löögikäe ulatuskõrgusel keha ees, löögiliigutus toimub kasvavas tempos ümber küünarliigese, löök toimib kõhu, selja, õlavöö ja käelihaste jõuga, lõtv ranne katab palli otse eest ülalt üalli tabamise hetkel ranne jäigastub, löök sooritatakse seotult jäiga labakäega, sõrmed koos, kiire randmekate annab löögile teravuse, maandumine toimiub pehmelt põlvist kõverdatud jalgadele . Pöördega ründelöök- millele antakse uus hoojooksule suunast erinev löögisuund, lüüa palli sulustajate kätest auti või nendest mööda, suunates palli kaitsetele raskemini kättesaadavale väljakualale, tühjale kohale, pöördega ründelöögid on taktikaliste ülesannete lahendamisel konkreetsetes mänguolukordades, eristatakse keha käe ja randmepöördega ründelööke Kehapöördega ründelöök- hoojooks ja üleshüpe on analoogiline, erinevus on lennufaasis kus äratõuget teeb mängija õhus kehapöörde kas vasakule või paremale, vasakule lüües tuleb pall lasta kehast mööda, teha õhus kehapööre vasakule ja sooritada ründelöök otselöögi tehnikaga, paremale lüües tuleb pall jätta endast paremale, teha õhus kehapööre paremale Käepöördega ründelöök- erinevus on palli tabamises, sooritades käepöördega ründelöögi paremale siis mängija on kehaga otse võrgu poole, peab ranne katma vasakult küljelt, suunates löögi paremale ja löögikäsi palli veidi saatma, löögi korral vasakule peab ranne katma palli paremalt-ülalt suunates palli vasakule, löögikäsi saadab palli nii et küünarliiges ei langeks õlast madalamale Randmepöördega ründelöök- löök sooritatakse põhiliselt küünarliigesest ja randmest üksnes käe jõuga, käsi sirutub kiireslt küünarliigesest, palli saatev liigutus on minimaalne, sirge käsi jääb üles, randmepööre tehakse sirge käega, ranne katab palli eest-ülalt ja pöörab tabamise hetkel palli kas vasakule või paremale, toimub randme rotatsioon, Tagaliinilöök- hoovõtt on pikem ja hüpe võib olla kuni 3m pikk, ründeala tagant äratõuganud ründaja võib maanduda võrgu alla, ranne lööb palli pöörlema kuid ei kata ja käsi liigub alla pärast lööki , tagaliinilöök sarnaneb hüppelt pallinguga Pettelöök- muutes löögiviisi suunda ja tegevust, eesmärgiks on palli suunamine sulustajate kätest või üle mööda, mängitakse vastatse väljakult „tühjale kohale“, löök tuleb teha hüppe kõrgpunktis, seda võib teha: löögikäe pingestatud sõrmedega mida nimetatakse hanitmamiseks, löögikäe jäiga randme ja lahtise labakäega planeeriv löök mida kasutatakse kaugete pallide löömiseks, löögikäe lõdva randme ja lahtise peopesaga rull-löök kus pall lüüakse pöörlema, löögikäe päkalt kus kerge toks palli pihta, kasutades kõiki löögiviise ilma jõuta nõrgalt ja suunatult eht platseeritult, imiteerides ründelööki teha hani , imiteerides ründesöötu teha hani vasaku käega Haaklöök- iseloomustab kehaasend mis on löögimomendiga küljega võrgu poole, hoojooks toimub piki võrku või pööratakse külg võrgu poole viimasel sammul , löögikäsi liigub hoovõtuks eest-üles kõrvale alla, ülakeha kallutatakse löögikäe suunas, ranne katab palli, maandumine pehmelt kahele jalale Ranne- suunaja , lööja, randme pööramine, mida tugevam on löök seda kiiremini ja lõdvemini katab ranne palli soovitavalt sõrmed koos, ranne võib katta palli, mida lähemal on võrgul peall seda rohkem katab ranne, Põhilised vead- hoojooksu alguse ebaõige ajastamine-liiga vara või hilja, paus hoojooksu ja äratõuke vahel, äratõuge ei toimu üle kanna vaid üle varba päkkadelt, hüpatakse edasi, puudub sirgete käte hoog köed hoovõtul kõverad löögivaba käsi ei tõuse õla kõrgusele, löök tehakse kõvera käega, puudulik randmetöö, hoojooksu vale rütm, jäik maandumine
Sulustamine - kaitsemängu tehniline element, kõnekeeleks blokk , , nimetatakse käte asetsemist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki, ründaja poolt palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii et kaitsemängijatel oleks kergem mängida, sulustamist liigitatakse: üksiksulustamine, grupisulustamine (paarissulustamine, kolimsulustamine), taktikalise teostuse järgi eristatakse- tsoonisulgu, liikuvat sulgu Sulustamise tehnika- ooteasend- liikumine- sulustamise lähteasend- üleshüpe- palli katmine - maandumine- julgestamine Üksiksulustamise otselöögi sulustamine- sulustaja ooteasendis seisab sulustaja võrgu all, 40cm kaugusel võrgust, näoga selle poole, vaade on sidemängijal, jalad on veidi kõverdatud õlgadelaiuses harkseisus, pöiad paralleelselt, käed küünarliigesest kõverdatud, lõdvad randmed rinna ees, sobiv kaugus on kui käed mahuvad keha ja võrgu vahel vabalt liikuma, liikumine toimub piki võrku, võib liikud nii jooksu juurdevõtu kui ristsammuga, juurdevõtusamm on lühikese vahemaal, üks samm- tehakse sulustaja lähteasendist piki võrku külje suunas, sisuliselt samm ja hüpe, liikumissuunapoolse jalaga tehakse pikk hüppesamm ja pidurdus, teine jalg tuleb kõrvale, äratõuge korraga kahelt jalalt üle kandade ja talla sisekülje otse üles ja pöiad asetsetakse võrguga risti, kahe sammul tehakse pikk juurdevõtusamm külje suunas millele järgneb pidurdushüppesamm ja äratõuge kahelt jalalt ehk siis juurdevõtusamm ja samm ning hüpe, ristsammudega liigutakse veidi pikemal maa-alal kasutatakse liikumist kõrvaltsooni, jooksusammudega liigutakse pikemal vahemaal: pööre-jooks-pööre-hüpe mis on kõige kiirem liikumisviis, hüppesammudega lõpetatakse liikumine mille ülesanne on liikumishoo pidurdamine ning ettevalmistus üleshüppeks, jalad lähevad maha üle kanna ja veere üle talle sisekülgedele ja mängija jääb sulustamise lähteasendisse (õldagelai harkseis, kehakalle ettepoole, raskus täistallal, käed küünarliigesest kõverdatud, liigub hoovõtuks veidi taha) vaade pallil, üleshüpe toimub ründaja vastas, ründaja suunaga risti, üleshüpe peab toimuma pärast ründaja hüpet kuna sulustaja käte tee pallini on lühem kui ründajal, äratõukel alustavad esimesena liiikumist käed ja sis järsk jalgade sirutus ja hüpe otse üles, pärast äratõuget viib käed otse ette maksimaalselt otse üle võrgu, ülakeha on kergelt ette kallutatud, jalad sirgedm keha pusaliigesest väikese nurga all, üle võrgu viidud käed peavad olema küünarliigesest pingestatud, pea käte vahel ja käed surutud vastu kõrvu, tuleb vältida puudet võrguga, sõrmed on harali ja samuti pinges, peopesad veidi kumerad, palli tabamine ja katmine peaks toimuma harali sõrmedega ja palli haarava liigutusega et vältida palli põrkumist külgedele-haarav blokk, palli tabamine võib vahel toimuda ka randmekattega kus pall saadetakse randmetega võrgu alla mida nimetatakse siis ründavaks blokiks, maandumine oeab toimuma pehmelt tasakaalustatud asendisse, enda julgestamine mängib blokist põrkuvat palli teistkordselt Pöördega ründelöökide sulustamine- sulustaja ei siruta õhus olles käsi kohe sirgeks , vaid taibanud ründelöögi suuna, viib ta käed kas paremale või vasakule löögisuunale risti ette, ääresulg- peab käes risti ette asetama nii et pall ei põrkuks auti, Grupisulustamine- kahe või kolme mängija osavõtul, oluline koostöö, käed peavad moodustama terviku- keskmised käed kõrvuti välimised veidi kumerad, põhisulustaja ülesanne on sulu moodustamine üleshüppe koha ja aja valik, abisulustaja peab panema käed põhisulustaja omale kõrvale, üleshüppel peab ta pidurdama liikumishoo, sulustajate käte asend sõltub sulu liigist ja tsoonist, tsoonisulu korral katab peasulustaja kindla tsooni ja abisulustaja liigub tema kõrvale, liikuva sulu korral püütakse ainata löögi suund ja viiakse käed ette, kombineeritud sulu korral katab üks sulustaja kindla tsooni teine aga jälgib palli lennusuunda, kolmiksulu pane keskmine mängija palli koahle käed äärmised aga oma käed kõrvale hoides välimisi käsi kumeralt, kaugete ja kõrgete ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata hiljem siis kui ründaja käsi juba lööb, võrgulähedaste ja madalate ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata varem kui ründaja tõukab üles ja tema käsi on pea kohal, tõusvate ja kiirete ründesöötude sulustamisel hüprata koos ründajaga põhilised vead sulustamisel- käte vale asend, sõrmed on lõdvad ja liiga koos, käsi ei viida üle võrgu, käed on teineteisest liiga kaugel, käed ei ole randmest ja küünarliigesest pinges, käsi ei asetata palli teele ette, üleshüppe vale ajastamine, aeglane liikumine, enesejulgestamist ei toimu
Mängu taktika - hakati kasutama mitut puudet, tekkisid ründelöök ja ründemängu taktika, tõste e ründesööt ja pandu alus kolme puutega mängule kus olid juba ühendatud kaitse ja taktiks, pikemad surujad, lühemad tõstjad, kujunes mängijate funktsioonid, sulustamise mõte tuli, tekkisid ees ja tagaliinid- taktikaline süsteem 3:3, tekkis ründemängu individuaalne taktika ning enesejulgestamine, kaitsemängu taktika, kaitsesüsteem ja bloki julgestus- taktikaline süsteem 4:2, mängijate kohavahetus, pikk ja lühike kohavahetus tsoonis 2, kolme ründaja vabastamine, ründemängija jagunemine põhi ja abiründajaks, tekkisid ründesüsteemis- rist ja lained, üks sidemängija taktikaline süsteem 5:1, altsööt, kombinatsioone, planeeriv palling, rünnak tagaliinis, hüppelt planeeriv palling, libero e kaitsemängija, Taktika liikumapanevaks jõuks on ründe- ja kaitsemängu omavaheline võitlus, Ründemängutaktika taktika mis omakorda jaguneb individuaalseks, grupi ja võiskondlikuks ründetaktikaks, kaitsemängu taktika mis jaguneb individuaalseks….., individuaalne taktika- kus toimub taktikalise otsuse vastuvõtmine ja mänguolukorra lahendamine ühe mängija poolt, grupi e rühmataktika. 2-3 mängija koostöö kuhu kuuluvad taktikalised kombinatsioonid, võiskondlik taktika- võtavad osa kõik mängijad kuhu kuuluvad taktikalised mängusüsteemid Mängijate funktsioonid- Sidemängija e tõstja on teise palli mängimine e tõstmine, põhiline nõue tall on sööduoskus, vajalikud on ka palli tunnetus, mängu juht, liikuv osav kiire, sõltub millisest tsoonist tuleb rünnaks ja kes ründab, tänapäeval peab sidemängija ka sulustama, oluline tema pikkus ja hüppevõime, sidemängija võib vastase üllatamiseks rünnata ka esimeselt söödult Ründemängija- e lööjate ülesanne on palli üle võrgu löömine, hea hüppevõime ja jõulise rünnakuga, I tempo ründaja (T) kelle ülesandeks on kiirete tõusvate pallide e madalate ründesöötude löömine ja sulustamine kõikides eesliini tsoonides, eesliinis on tsoon 3, II tempo ründajad e universiaalid (U) kelle ülesanne on jõuline rünnak nurgast tavaliselt tsoon 4 või 2, pallingu vastuvõtmine ja kaitsemäng tagaliinis, Diagonaal (D) on ründaja kes paikeb sidemängijaga diagonaalis, tavaliselt on see võiskonna kõige võimsam ründaja, D ülesanne on jõuline rünnak nii ees 4,2kui tagaliinis 1, sulustamine ja kaitse tagaliinis, nurgamängija võib nimetada ründajaks R, Kaitsemängija e libero L tagaliini kaitsemängu organiseerimine, kohavalik kaitses, koostöö sulustajatega ja hea pallingu vastuvõtmine, liikuv, kiire reaktsiooniga, hea pallikäsitleja ja väljaku nägija ning mängu lugeja
Ründemängu taktika e rünnaku põhieesmärgiks on et pall maanduks vastasväljaku poolel Pallingu taktika- puhtsalt individuaalründe taktika, eesmärk on raskendada vastasvõiskonna rünnakutegevust ja saavutada punkt, pallingu taktika avaldumise viisid: taktikapalling vahelduvalt tugeva pallinguga, palling vähem kaetud väljaku osale või raskemini vastuvõetavasse kohta tsoon 1,5, palling kindlale mängijale – närk vastuvõtja, vahetusmängija, just vea teinud mängija, palling sidemängijale või tema teele, pallingu lennujoone muutmine, pallides otsajoonest kaugemale ja lähemale, palling kahe mängija vahele, vältida pallingut liberole põhivastuvõtjale, pallinguga ei tohiks eksida: esimene palling geimi ajal, kui eelmine mängija eksis, pärast treeneri poolt võetud aega, mängu otsustavatel hetkedel, mitu ringi järjest,
Ründesöödu taktika- see on teise palli mängimine kus pall saadakse: pallingu vastuvõtul, ründe-ja pettelöökide vastuvõtul, blokist põrkuvatest pallidest, lihtsalt ületulevatest pallidest, eesmärgiks on luua ründemängijale võimalus edukalt rünnata: ideaalne on rünnak tühjalt võrgult ja hea ühe sulustaja vastu, teise palli mängimise tehniline võte on ründesööt e tõste, söötjaks on sidemängija Sidemängija asukoht- kui on eesliinis asub tsoon 2, teien pall tuleb suunata sidemängijale ründealasse, mängu juht ja korraldaja, ründesöötude juures tuleb arvestada- kus paikneb vastasvõiskonna nõrgis sulustaja, kes lööjates asub kõige paremas positsioonis, missugune ründesöötja on momendil kõige sobivam, kui kaugel asub lööja, ründemängija liikumise suunda ja kiirust, sidemängija peab kogu aeg mängu analüüsima ning kontrollima, jätkama samalaadsete ründesöötudega kui võiskonod on saavutanud punkti, muutma ründesöödu strateegia kui vastane saavutab edu, mitte kasutama pettesööte ega riskantseid sööte geimi lõpus, hädavajalik ründekombinatsioonide läbiviimisel, oskama hüppelt tõsta, valdama pettelöögi tehnikat , olema hea sulustaja, hüppelt ründesöödu eesmärk on hoida kinni üks blokk sest hüppelt võib rünnata esimest, päästa liiga võrgu peale jäänud palli, tõsta kiiremini, esimene pall e sööt võib olla ka esimene ründesööt st esimene ründesööt peab olema löödav samas ka tõstetav, teise söödu mängimisel vastutab palli eest sidemängija, kaugele jäänud esimest palli ei tõsteta võrgu peale kui lööja on võrgust väljas,
Rünnaku taktika- mängida pall vastasele üle võrgu kättesaamatult, individuaalne grupi ja võiskonnataktka, tehnilisteks võteteks on ründelöök pettelöök ja hani, ründemängija peab resultatiivselt mängima iga tõstet, määrav on ründaja individuaalne meisterlikkus , ründaja meisterlikkus seisneb- kõikide löögiviiside valdamises, randme- pöördega ja jõulöökide oskuslikus kasutamises, oskuses kasutada rünnakul mõlemat kätt, lüüa veatult ebaõnnestunud tõstet mängida igasugust tõstet, oskust varieerida löögi tugevust ja suunda, erinevate pettelöökide kasutamine, löögiviiside ootamatus muutmises või löögikäe vahetamises, ründajal võimalik lüüa- üle sulustaja käte, sulustajate kätest välja või mööda, nõrgema sulustaj apoolt kaetud tsooni, kasutada pettelööki Ründemängu grupitaktika koosneb ründekombinatsioonidest mis on sidemängija ja ründemängijate eelnevalt kokkulepitud tegevus millest võtab oas rohkem kui üks ründaja eesmärgia petta vastase blokk, Võiskonna ründetaktika- moodustub võiskonna poolt taktikaline süsteem, sõltub mitme sidemängijaga võiskond mängib, tänapäeval valdavalt ühe 5:1 süsteemiga,
Kaitsemängu taktika- olulised on mängija liikumine pallita, mängusituatsioonide etteaimamine ja kohavalik väljakul, liikumine väljakul sujuv ja rütmiline ning oluline et vaateväli ei kõiguks, Pallingu vastuvõtmise taktika- põhiülesanne suunata pall sidemängijale, vastuvõtutaktika sõltub sidemängijate arvust, tehnilised võtted on ülalt ja altsööt, kohtade vahetamine pärast pallingut- algõpetuses võtavad servi vastu kõik mängijad, igaühel on oma koridor , nõue et servia oleks näha, ei tohi seista teineteise selja taha vaid kõrvuti kaares, tõstja on võrgu all keskel, kui mängitakse läbi eesliini sidemängija kes kogu aeg tõstab siis tuleb teha vahetusi vastavalt võistlusmäärustele: mängijad võivad kohti vahetada peale pallingut, sellist kohtade vahetust mängija liikumist kõrvaltsooni nimetatakse lühikeseks e väikeseks vahetuseks, pikk vahetus on kui mängija liigub üle tsooni mida tehakse oma pallingu ajal näiteks kui side on tsoonis 4 kuid peab olema 2, 5:1- üks on libero kes vahetab esimese tempo ründajaid teised kaks on universaalid e nurgamängijad kes asuvad nii ees kui tagaliinis, pallingu vastuvõtu asetus on vastavalt võistlusmäärustele- vastav tagaliini mängija peab olema tagapool vastavast eesliini mängijast, iga parem (vasak) poolne mängija peab olema vähemalt jalalaba osa võrra külgjoonele lähemal kui vastava liini keskmine mängija Sulustamise taktika- tõkestada ja pidurdada vastase rünnakut ning luua oma võiskonnal rünnaku alustamise võimalus, sulustamise tehniliseks võtteks on blokihüpe ja selle teostajaks võivad olla nii ründe- kui sidemängijad, sulustamine jaguneb üksik- paaris- ja kolmiksulustamiseks ehk ühe kahe ja kolmeblokiks, kaheblokk on enimkasutatav , üheblokki kasutatakse tõusvate ja kiirete ründesöötude, esimeselt söödult rünnaku ja kiiretes mänguolukordades sulustamisel, kolmeblokki kasutatakse harvemini, eriti ohtlike tõstete puhul, taktikaline meisterlikkus seisneb õige koha ja õige aja valikus , sulustamisel on peamine viia käed võimalikult kõrgele ja kaugele üle võrgu, püsida õhus võimalikult kaua, valitseda ja kontrollida kehaasendit ning pingestada harali sõrmed ja käed küünarliigeses, osata ette aimata vastase rünnaku suunda, sulustajal on vaja jälgida sidemängijat ja tõstet ning valida õige üleshüppekoht, jälgida lööja hoojooksu ja ette aimata löögistiili ning valida üleshüppe aeg, mis üldjuhul on lööjast hilisem kuid sõltub löögitehnikast, üleshüppe õige koha valikul tuleb arvestada millisest tsoonist rünnak tuleb, millist hoojooksu ründaja kasutab, millist löögitehnikat kasutab, millist kätt kasutab, et ründaja löögiõlg asuks sulustaja tsentris rindkere keskkohas, ajastamine on oluline tabada ründaja löögirütm ja hüpata sellele vastavalt, viivitada käte võrgule asetamisega ja viia need siis kiiresti ründaja poolt valitud löögisuunda, edukas sulustamise võti- jägida palli, tõstjat, ründaja liikumist, Löögisuuna etteaimamine- ühebloki taktikaline ülesanne on sulustada rünnak : hüpata võiamlikult kõrgele, viia käed võimalikult kaugele ja hoida neid võiamlikult kaua küünarliigestest pingestatuna sõrmed harali ja pinges, kindla sooni sulgemine ku jättes diagonaali vabaks, grupibloki taktikalised ülesanded- blokk moodustaks terviku ja löögisuuna katmine, käte asetamine kaaslase kõrvale et ei tekiks vahet sulustajate käte vahel, kombineeritud sulu kasutamisel kus ühe mängija ülesandeks on kindla tsooni mänguala katmine ja teine sulustaja püüab katta löögisuunda, tavaliselt parim on keskel Kaitsetegevus väljakul- üle võrgu tulnud pallide mängimine-ründelöögid pettelöögis, siia alla kuuluvad julgestamiene ja tagaliini kaitsemäng, julgestamine tähendab kaasalse toetamist, tehniliseks võtteks on tavaliselt söödud ja söödud laskumisega, ründaja julgestamine on blokist tagasitulnud palli edasimängimist, ründaja julgestamise reeglid- iga ründaja julgestab end ise, side julgestab peale tõstet, ründajat julgestatakse kõrval ja tagatsoonides, bloki julgestamine- bloki taha suunatud hani või pettelöögid, üheboki julgestamine- julgestab eesli inimängija kes ei olnud vaja sulustada või blokki ei jõudnud, tagaliinimängija peab olema kaitses, koostöö tagaliini kaitsemängijate ja sulustajate vahel on oluline, esimene nõua bokile on et palli ei tohi lasta enda kaitsutd alasse, khtib põhimõte et liigu väljaku äärtest tsentri poole, kaitsemäng ründelöökide vastuvõtmisel- taktika seisneb ilma pallita liikumises ja kohavalikus, ründesöödu jägimises, oskuses hinnata ründemängija võimeid ja tema võimalusi anntud olukorras, sulustajate jälgimises sest signaalid kaitsemängijale näidatakse sõrmedega, kaitsemängija poolt õige koha valikus, kaitsemängija taktikaline meisterlikkus seisneb oskuses olla õigel ajal õiges kohas lugeda mängu ja aimata palli liikumist,
1 MÄNGUALA
Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast. Mänguala peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline
MÕÕTMED
Mänguväljak kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum.
FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab vaba-ala laius olema külgjoontest vähemalt 5 m ja otsajoontest 8 m. Vaba mänguruumi kõrgus peab olema vähemalt 12,5 m väljaku pinnast.
1.2. MÄNGUALA KATE
. Mänguala kate peab olema tasane, horisontaalne ja ühetaoline.
Ta ei tohi kujutada mingit ohtu mängijate traumeerimiseks. Keelatud on mängida konarlikel või libedatel pindadel. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on lubatud ainult puit- või sünteetilised katted. Iga kate peab olema eelnevalt kinnitatud FIVB poolt. Siseväljakute kate peab olema heledavärviline. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba-ala peavad olema erinevat värvi. Välisväljaku kalle on lubatud kuni 5 mm meetri kohta. Keelatud on kasutada kõvast materjalist valmistatud piirjooni.
JOONED VÄLJAKUL
Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest.
piirijooned
Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse.
Keskjoon
Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni.
Ründejoon
Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on ründejoon pikendatud täiendavate katkendjoontega külgjoontest – viie 15 cm pikkuse joonega , mis on kantud 20 cm kaugusele üksteisest, kogupikkusega 1,75 m.
ALAD
Ründeala
Kummagi väljakupoole ründeala on piiratud keskjoone teljega ja ründejoone tagumise äärega.
Ründeala mõtteline pikendus kulgeb väljaspool külgjooni kuni vaba-ala lõpuni.
Pallinguala
Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused . Mõlema joone laius kuulub
pallingualasse.
Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni.
Vahetusala
Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua
äärega.
Soojendusala
FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas .
Karistusala
Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega.
1.5. ÕHUTEMPERATUUR
Õhutemperatuur ei tohi olla alla 10°C (50°F). FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel ei tohi õhu-
temperatuur olla kõrgem kui 25°°°C (77°°°F) ja madalam kui 16°°°C (61°°°F).
1.6. VALGUSTUS
FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab mänguala valgustatus olema 1000-1500 luksi õõdetuna 1 m kõrgusel mänguala pinnast.
VAATA MÄÄRUS
2. VÕRK JA KINNITUSPOSTID
VÕRGU KÕRGUS
. Võrk paigaldatakse vertikaalselt keskjoone telje kohale. Võrgu kõrgus meestele on 2.43 m ja naistele 2.24 m.
Võrgu kõrgust mõõdetakse väljaku keskel. Võrgu otstes (külg- joonte kohal) peab võrgu kõrgus olema täiesti ühesugune ja mitte ületama määrustepärast kõrgust rohkem kui 2 cm võrra.
2.2. VÕRK
Võrk on 1 m laiune ja 9,5 kuni 10 m pikkune (ulatudes 25 kuni 50 cm kummalegi poole piirdelintidest) ning koosneb mustadest 10 cm küljepikkusega ruudukujulistest võrgu silmadest.
Võrgu ülemises servas on 7 cm laiune valge horisontaalne lint , mis on valmistatud üle võrgu serva keeratud valgest riidest ja õmmeldud võrgu külge kogu pikkuses. Selle lindi kummaski otsas olevast avast on läbi tõmmatud nöör, mis kinnitab lindi postide külge, hoides seega võrgu ülemist serva pingutatuna. Selle lindi sisse on tõmmatud painduv tross, millega võrk kinnitatakse postide külge ja mis tagab võrgu ülemise ääre pingutatuse. Võrgu alumise servas on 5 cm laiune horisontaalne lint, mis on sarnane ülemise lindiga , millest on läbi tõmmatud nöör. Antud nööriga kinnitub võrk postide külge ja sellega tõmmatakse võrgu alumine osa pingule.
2.3. PIIRDELINDID
Kummagi külgjoone kohale kinnitatakse võrgu külge kaks vertikaalset 5 cm laiust ja 1 m pikkust valget linti. Mõlemat linti loetakse võrgu osaks.
ANTENNID
Antenn on painduv 1,8 m pikkune ja 10 mm läbimõõduga varras , mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kaks antenni kinnitatakse kummagi piirdelindi välisservale, üks
ühele ja teine teisele poole võrku. Kummagi antenni ülemine 80 cm pikkune osa ulatub üle võrgu
ääre ja on märgistatud 10 cm laiuste kontrastset värvi triipudega (soovitavalt punane ja valge).
Antennid loetakse võrgu osaks ja nad piiravad üleminekuala külgedelt.
2.5. KINNITUSPOSTID
Võrku hoidvad kinnituspostid paigaldatakse külgjoontest 0,5 kuni 1 m kaugusele. Nad on 2,55 m pikad ja kergesti paigaldatavad. Kõigil FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel võrku hoidvad kinnituspostid asuvad 1 m kaugusel külgjoontest. Võrgu kinnituspostid peavad olema ümmargused ja siledad ning kinnitatud väljakule trossideta. Kinnituspostidel ei tohi olla ohtlikke või segavaid seadeldisi.
2.6. TÄIENDAV VARUSTUS
Kogu täiendav varustus määratakse kindlaks FIVB juhenditega.
3. PALLID
3.1. STANDARDID
Pall peab olema ümmargune, valmistatud pehmest nahast või kunstnahast, sees täispuhutav sisekumm kummist või samalaadsest materjalist. Palli värv võib olla ühevärviline ja hele või värvide kombinatsioon. Kunstnahast materjali ja värvide kombinatsiooniga pallide kasutamine Rahvusvahelistel Ametlikel võistlustel peab vastama
FIVB standarditele
Palli ümbermõõt peab olema 65-67 cm ja tema kaal 260-280 g. Palli siserõhk peab olema 0.300 kuni 0.325 kg/cm (4.26 kuni 4.61 psi) (294.3 kuni 318.82 mbar või hPa).
3.2. PALLIDE ÜHETAOLISUS
Ühel ja samal kohtumisel kasutatavad pallid peavad olema ühesuguste omadustega ümbermõõdu, kaalu, rõhu, tüübi, värvi jne. osas. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel, samuti Rahvuslikel
ja Liiga Meistrivõistlustel tuleb mängida FIVB poolt heakskiidetud pallidega.
3.3. KOLME PALLI SÜSTEEM
FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel kasutatakse kolme palli. Sel juhul paigutatakse mängualale kuus pallipoissi – üks igasse vaba-ala nurka ning üks kummagi kohtuniku taha.
4. VÕISTKONNAD
4.1. VÕISTKONNA KOOSSEIS
. Võistkond koosneb maksimaalselt 12 mängijast, treenerist, treeneri abist, massöörist ja arstist. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab arst olema eelnevalt tunnustatud FIVB poolt. Üks mängijatest, kuid mitte Libero, on võistkonna kapten ja ta peab olema märgitud võistlusprotokolli.
Kohtumisel võivad väljakule tulla ja mängida ainult need mängijad, kelle nimed on kantud võistlusprotokolli. Pärast seda, kui treener ja kapten on võistlusprotokollile alla kirjutanud, ei
tohi ülesantud mängijaid enam muuta.
4.2. VÕISTKONNA PAIKNEMINE
. Mittemängivad võistkonna liikmed peavad istuma sellel varu- mängijate pingil või olema selles soojendusalas, mis asub nendeväljakupoolel. Treener ja teised võistkonna liikmed peavad
samuti istuma pingil, kuid võivad ajutiselt sellelt lahkuda. Varumängijate pingid asuvad kohtunik-sekretäri laua kõrval
väljaspool vaba-ala.
Ainult võistkonna liikmed võivad kohtumise ajal istuda varu- mängijate pingil ning osa võtta soojendusest.
Varumängijad võivad soojendada ilma pallideta alljärgnevalt:
mängu ajal: soojendusalas; . vaheaja jooksul: vabaalas oma väljakupoole taga.
Geimide vaheajal võivad mängijad pallidega soojendada vaba- alas .
4.3. VARUSTUS
Mängijate varustus koosneb spordisärgist, -pükstest, -sokkidest ja -jalatsitest. Spordisärgid, - püksid ja - sokid peavad kõigil võistkonna liikmetel olema ühesugused, sama värvi (välja arvatud Libero)
ja puhtad. Spordijalatsid peavad olema kerged ja painduvad, kummist või nahast taldadega ning ilma kontsadeta. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel täiskasvanutele peavad ühe võistkonna spordijalatsid olema sama värvi, kuid nende kaubamärk võib olla erinev värvilt ja tegumoelt.
Spordisärgid ja -püksid peavad vastama FIVB poolt kehtestatud standarditele.
Spordisärgid peavad olema varustatud numbritega 1 kuni 18.
Nii rinnal kui seljal peavad numbrid asuma keskel.
Numbrite värvus ja toon peavad olema erinevad särgi värvusest ja toonist.
Rinnal peab number olema vähemalt 15 cm ja seljal 20 cm kõrge. Numbri jooned peavad olema vähemalt 2 cm laiad . FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab mängijate number olema ka paremal pool püksisääre peal. Number peab olema 4-6 cm kõrge ja numbri jooned peavad olema
vähemalt 1 cm laiad.
Võistkonna kapteni spordisärgil peab olema rinnanumbri all
särgi värvist erinevat värvi 8 x 2 cm suurune triip.
Keelatud on kanda ametlike numbriteta või erinevat värvi
dresse (välja arvatud Libero). 21
4.4. MUUDATUSED VARUSTUSES
Esimene kohtunik võib lubada ühel või mitmel mängijal: . mängida paljajalu , FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on keelatud mängida paljajalu. geimide vaheajal või pärast mängija vahetust vahetada märga või kahjustatud spordidressi tingimusel, et uus dress on sama värvi, sama tegumoe ja numbriga, külma ilmaga võib mängida treeningdressides, tingimusel, et need on kogu võistkonnal sama värvi (välja arvatud Libero), sama tegumoega ja nummerdatud vastavalt Määrusele
4.5. KEELATUD ESEMED
Keelatud on kanda esemeid, mis võivad tekitada vigastusi või anda nende kandjale mingeid eeliseid .
4.5.2. Mängijad võivad omal riisikol kanda prille või läätsi.
5. VÕISTKONNA JUHID
Mõlemad, nii võistkonna kapten kui treener, kannavad vastutust oma võistkonna liikmete käitumise ja distsipliini eest.
5.1. KAPTEN
ENNE KOHTUMISE ALGUST kirjutab kapten alla võistlus - protokollile ja esindab oma võistkonda loosimisel.
KOHTUMISE AJAL väljakul olles tegutseb võistkonna kapten nagu mängiv kapten. Kui võistkonna kapten ei mängi väljakul, peab treener või kapten määrama teise väljakul mängiva mängija, kuid mitte Libero, mängiva kapteni kohustusi täitma. Mängiv kapten säilitab oma kohustused kuni vahetuseni, võistkonna kapteni naasemiseni väljakule või geimi lõpuni. Kui pall on mängust väljas, on kõigi võistkonna liikmete seast ainult mängival kaptenil lubatud pöörduda kohtuniku poole:
. selgituse saamiseks mängureeglite rakendamise või tõlgendamise kohta ning anda edasi oma võistkonnakaaslaste palveid ja küsimusi. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta otsustada esitada protest selle otsuse kohta ja viivitamatult teatama kohtunikule, et ta reserveerib õiguse kanda ametlik protest kohtumise lõpul võistlusprotokolli;
loa saamiseks:
a) võistlusvarustuse osaliseks või täielikuks vahetamiseks,
b) et kohtunikud kontrolliksid võistkondade asetusi,
c) et kohtunikud kontrolliksid põrandat, võrku, palli jne.; et paluda vaheaega puhkamiseks ja mängijate vahetusteks.
PÄRAST KOHTUMISE LÕPPU võistkonna kapten: tänab kohtunikke ning kirjutab alla võistlusprotokollile, kinnitades mängu tagajärje; kui ta teatas esimesele kohtunikule koheselt oma lahkarvamusest, et tema otsus ei olnud tehtud kooskõlas Määrustega, siis ta võib seda lahkarvamust kinnitada ja kanda selle võistlusprotokolli ametliku protestina.
5.2. TREENER
Treener juhib kohtumise jooksul oma võistkonna mängu, asudes väljaspool mänguväljakut. Ta määrab algkoosseisud ja asetused,
mängijate vahetused ning võtab vaheaegu puhkamiseks. Nendes küsimustes pöördub ta teise kohtuniku poole.
ENNE KOHTUMIST TREENER kannab protokolli võikontrollib selles oma võistkonna mängijate nimesid ja numbreid ning kirjutab seejärel võistlusprotokollile alla.
. KOHTUMISE AJAL treener:
. annab enne iga geimi algust kohtunik-sekretärile või teisele kohtunikule nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud asetuskaardi(d) mängijate asetusega; . istub varumängijate pingil kohtunik-sekretärile kõige lähemal, kuid võib sealt lahkuda; palub vaheaegu puhkamiseks ja mängijate vahetusi . võib nagu ka teised võistkonna liikmed anda juhiseid väljakumängijatele. Treener võib anda neid juhiseid seistes või liikudes vaba-alas oma võistkonna varumängijate pingi ees
ründeala pikenduse joonest kuni soojendusalani ilma et ta segaks või viivitaks mängu.
5.3. TREENERI ABI
Treeneri abi istub varumängijate pingil, kuid tal ei ole õigust mängu käiku vahele segada.
Kui treener peab võistkonna juurest lahkuma , siis treeneri abi võib täita tema funktsioone mängiva kapteni palvel ja esimese kohtuniku loal.
6. PUNKTI SAAMINE, GEIMI JA KOHTUMISE VÕITMINE
6.1. PUNKTI SAAMINE
6.1.1. Punkt
Võistkond saavutab punkti: kui pall on puudutanud vastase väljaku pinda; kui vastasvõistkond tegi vea; kui vastasvõistkond sai märkuse.
Viga
Võistkond sooritas vea, kui tema mängutegevus on vastuolus võistlusmäärustega (või rikkus neid mõnel muul viisil). Kohtunikud fikseerivad vea ja otsustavad järgneva vastavalt võistlusmäärustele:
. Kui kaks või enam viga on toimunud järjestikku, siis võetakse arvesse vaid esimesena toimunud viga; Kui kaks või enam viga on vastastel toimunud üheaegselt, siis seda loetakse MÕLEMAPOOLSEKS VEAKS ja pallimängimine korratakse.
Pallimängimise võitmise tagajärjed
Pallimängimine on mängutegevuse järgnevus alates pallingust pallija poolt kuni pall on mängust “väljas”.
kui pallija võistkond võidab pallimängimise, saab ta punkti ja jätkab pallimist; kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, saab ta punkti ja peab järgmisena pallima.
6.2. GEIMI VÕITMINE
Geimi (välja arvatud otsustava 5-nda geimi) võidab võistkond, Kes esimesena kogub 25 punkti vähemalt 2 - punktilise vahega. Viigiseisul 24-24 jätkatakse mängu, kuni 2 - punktiline vahe on
saavutatud ( 26-24; 27-25; ... ).
6.3. KOHTUMISE VÕITMINE
Kohtumise võidab võistkond, kes võidab kolm geimi.Viigiseisul 2-2 mängitakse otsustav viies geim 15 punktini ja võidetakse vähemalt 2-punktilise vahega.
6.4. MITTEILMUMINE JA MITTETÄIELIK VÕISTKOND
Võistkond, kes keeldub mängimast pärast nõuet seda teha, loetakse mitteilmunuks ning kohtumise kaotanuks tagajärjega 0-3 ja iga geimi tulemusega 0-25. Võistkond, kes kaaluvate põhjusteta ei ilmunud õigel ajal väljakule, kuulutatakse samuti “mitteilmunuks” sama tulemusega, mis Määruses
Võistkond, kes on kuulutatud geimis või kohtumises MITTETÄIELIKUS KOOSSEISUS OLEVAKS, kaotab geimi või kohtumise. Vastasvõistkonnale lisatakse geimi või kohtumise võiduks vajalikud punktid ja geimid. Mittetäielik võistkond säilitab võidetud punktid ja geimid.
7. MÄNGU KÄIK
7.1. LOOSIMINE
Enne kohtumist viib esimene kohtunik läbi loosimise esimese pallingu ja väljakupoole valiku määratlemise kohta esimeses geimis. Enne otsustava geimi mängimist korraldatakse uus loosimine.
Loosimine toimub mõlema võistkonna kapteni juuresolekul.
Loosimise võitja valib: KAS pallinguõiguse või pallingu vastuvõtu, VÕI väljakupoole.
Loosimise kaotanule jääb võitjast ülejäänud valik. Kui soojendus viiakse läbi järjestikku, siis teeb seda esimesena võistkond, kes loosimisel sai õiguse pallinguks.
7.2. SOOJENDUS
. Kui võistkondade käsutuses oli eelnevalt teine väljak, siis antakse võistkondadele kokku 6 minutit aega võrgu juures soojenduse läbiviimiseks; kui seda väljakut ei olnud, siis antakse võistkondadele kokku 10 minutit. Kui üks kaptenitest soovib eraldi soojendust läbi viia, siis võivad võistkonnad teha kumbki kas 3 minutit või kumbki 5 minutit vastavalt reeglile
7.3. VÕISTKONNA ALGKOOSSEIS JA ALGASETUS
Mängu ajal peab võistkonnas alati väljakul olema kuus mängijat. Algasetus fikseerib mängijate kohavahetuse korra väljakul. See kord peab säiluma kogu geimi jooksul. Enne iga geimi algust peab treener esitama asetuslipiku oma võistkonna mängijate algasetusega. Nõuetele vastavalt täidetud
ja allkirjastatud asetuslipik esitatakse teisele kohtunikule või kohtunik-sekretärile.
Mängijad, kes ei kuulu algkoosseisu, loetakse selles geimis varumängijateks (välja arvatud Libero).
Kui asetuslipik mängijate algasetusega on ära antud teisele kohtunikule või kohtunik-sekretärile, siis algasetuse muutmine ilma tavalise vahetuseta pole lubatud. Kui mängijate tegelik asetus väljakul ei lähe kokku asetuslipikul märgitud asetusega, siis tegutsetakse järgmiselt:
Kui selline olukord avastatakse enne geimi algust, siis taastatakse mängijate asetus vastavalt asetuslipikul märgitule. See ei too kaasa karistust. Samuti kui väljakule tulnud mängija ei ole kantud asetus- lipikule, tuleb asetus väljakul viia vastavusse asetuslipikul märgitud algasetusega. See ei too kaasa karistust. Kui aga treener soovib jätta sellise(d) asetuslipikule kandmata mängija(d) väljakule, peab ta paluma tavalise(d) vahetuse (d), mis fikseeritakse võistlusprotokollis.
7.4. ASETUS
Hetkel, kui pallija lööb palli, peavad kummagi võistkonna mängijad asuma oma väljaku piirides õiges kohavahetuse korras (välja arvatud pallija). Mängijate asetus on nummerdatud järgmiselt: kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliini- mängijateks ja nad võtavad enda alla väljakualad 4 (ees-
vasakpoolne), 3 (ees-keskmine) ja 2 (ees-parempoolne). . Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad 5 (taga-vasakpoolne), 6 (taga-keskmine) ja
1 (taga-parempoolne). Mängijate vaheline asetus väljakul Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. . Ees- ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses, mis on näidatud Määruses . Mängijate asetus pallingu momendil tehakse kindlaks ja kontrollitakse nende jalalabade asetuse järgi kokkupuutel väljakuga: Igal eesliinimängijal peab olema vähemalt osa jalalabast keskjoonele lähemal kui vastava tagaliinimängija jalad; igal parem(vasak) -poolsel mängijal peab olema vähemalt osa jalalabast parem(vasak) -poolsele külgjoonele lähemal kui vastava liini keskmise mängija jalad. Pärast pallingut võivad mängijad vabalt liikuda ja hõivata mistahes koha oma väljakupoolel või vaba-alas.
7.5. ASETUSVEAD
Kui mõni mängija ei asu õiges asetuskohas pallija löögi hetkel pallile, siis teeb võiskond asetusvea.
Kui pallija teeb vea löögi hetkel pallile, siis pallija viga loetakse esmaseks asetusvea suhtes.
Kui pallinguviga tehakse pärast pallingut, siis kuulub karistamisele asetusviga. Asetusviga toob endaga kaasa järgmised tagajärjed: . võistkonda karistatakse pallimängimise kaotusega
mängijad asuvad oma õigetele kohtadele.
7.6. KOHAVAHETUS
Kohavahetuse kord, mis on määratletud võistkonna algasetusega ja mis on kontrollitav pallimisjärjekorraga ning mängijate asetusega, säilib kogu geimiks. Kui pallingut vastuvõttev võistkond võidab pallinguõiguse, siis peavad selle võistkonna mängijad liikuma kellaosuti liikumise
suunas ühe koha võrra edasi: mängija alas 2 liigub alasse 1
pallima, 1 ala mängija liigub alasse 6 jne. 29
7.7. VEAD KOHAVAHETUSEL
Veaks kohavahetusel loetakse PALLINGU järjekorra rikkumist. See toob kaasa järgnevad tagajärjed:
võistkonda karistatakse pallimängimise kaotusega; mängijate kohavahetuse kord parandatakse.
Lisaks eelnevas punktis märgitule peab kohtunik-sekretär määratlema täpselt vea toimumise hetke ja kõik punktid, mis on võistkond saanud pärast vea toimumist tuleb annulleerida . Vastase punktid säilitatakse. Kui seda momenti ei ole võimalik määratleda, siis punktide annulleerimist ei toimu ja ainsaks sanktsiooniks onpallimängimise kaotus.
8. MÄNGUOLUKORRAD
8.1. PALL MÄNGUS
Pall on mängus alates löögi sooritamise hetkest pallingul, mille õiguse annab esimene kohtunik.
8.2. PALL MÄNGUST VÄLJAS
Pall on mängust väljas vea toimumise hetkest, mis fikseeritakse kohtuniku vilega; vea puudumisel kohtuniku vile andmise hetkest.
8.3. PALL “SEES”
Pall on “sees”, kui ta puudutab väljaku pinda, kaasa arvatud piirjooned.
8.4. PALL “VÄLJAS”
Pall on “väljas”, kui: palli osa, mis puudutab põrandat, on täielikult väljaspool piirjooni; pall puudutab mõnda eset väljaspool väljakut, lage või mängust mitte osavõtvat isikut; pall puudutab antenne, poste või võrku ennast väljaspool piirdelinte; pall läbib täielikult võrgu vertikaaltasapinna kas või osaliselt väljaspool üleminekuala, pall läbib täielikult võrgu alumise tasapinna .
9. PALLI MÄNGIMINE
Iga võistkond peab mängima oma mänguala ja mänguruumi piires (välja arvatud reegel 10.1.2.). Sellegipoolest võib palli tagasi mängida oma mänguväljakule väljastpoolt vaba-ala piire.
9.1. VÕISTKONNA PALLILÖÖGID
Löök on igasugune mängus osaleva mängija puude palliga . Igale võistkonnale on antud õigus 3 löögile (lisaks sulustamisele, Määrus 14.4.1.) palli tagasimängimiseks. Kui on kasutatud enam kui 3 lööki, siis võistkond teeb vea: “NELI LÖÖKI”. Võistkonnale loetakse palli löögiks mitte ainult ettekavatsetud
löögid, vaid ka ettekavatsemata löögid.
JÄRJESTIKUSED PUUTED
Mängija ei tohi lüüa palli kaks korda järjest
ÜHEAEGSED PUUTED
Kaks või kolm mängijat võivad palli puutuda üheaegselt. Kui kaks (kolm) ühe võistkonna mängijat puudutavad üheaegselt palli, siis arvestatakse võistkonnal kaks (kolm) pallipuudet (välja arvatud sulustamisel). Kui nad püüavad ulatuda pallini, kuid ainult üks nendest puudutab palli, siis loetakse see võistkonnale üheks puuteks. Mängijate kokkupõrget ei loeta veaks. vastasmängijat puudutavad üheaegselt võrgu kohal palli ja pall jääb mängu, siis vastuvõttev võistkond saab õiguse veel kolmele löögile. Kui selline pall läheb “välja” vastuvõtva võistkonna poolel, siis loetakse see vastasvõistkonna veaks. Kui vastaste üheaegse pallipuute tulemuseks on “PALLI TOPPAMINE”, siis loetakse see “ÜHEAEGSEKS VEAKS” ja pallimängimist korratakse.
ABISTAMINE LÖÖGIL
Mängualas mängija ei tohi toetuda kaasmängijatele või mistahes esemele/seadeldisele pallini ulatumiseks. Võistkonna- kaaslane võib peatada või abistada kaasmängijat, kes on tegemas
viga (puudutamas võrku, minemas võrgu alt läbi jne.).
9.2. LÖÖGI ISELOOMUSTUS
Pall võib puudutada mistahes kehaosa . Pall peab olema löödud, aga mitte toppanud ja/või visatud. Palli ärapõrge võib toimuda igas suunas. Pall võib puudutada mitut kehaosa tingimusel, et puuted on
üheaegsed.
Erandid:
Sulustamisel võib sulustaja(d) teha mitu järjestikust pallipuudet tingimusel, et need puuted on tehtud ühel ja samal sulustustegevusel. Võistkonna esimesel löögil võib pall puudutada järjestikku
erinevaid kehaosi tingimusel, et need puuted toimuvad ühe tegevuse jooksul.
9.3. VEAD PALLIMÄNGIMISEL
NELI LÖÖKI: võistkond puudutab palli neli korda enne palli tagasisaatmist.
ABISTAMINE LÖÖGIL: mängija toetub kaasmängijale või mistahes esemele/seadeldisele pallini ulatumiseks mängualas.
PALLI TOPPAMINE: mängija ei löö palli ja toimub palli toppamine või viskamine .
KAHEKORDNE LÖÖK: mängija puudutab palli kaks korda järjest või pall puudutab järjest tema mitmesuguseid kehaosi.
10. PALL VÕRGU JUURES
10.1. VÕRKU ÜLETAV PALL
Vastase väljakupoolele suunatud pall peab ületama võrgu üleminekuala piires. Üleminekuala on võrgu vertikaaltasapinna osa, mis on piiratud järgmiselt: . altpoolt - võrgu ülemise servaga;
. külgedelt - antennide ja nende mõtteliste pikendustega; olevalt - laega . Palli, mis on lennanud vastase vaba-alasse läbides võrgu- tasapinna täielikult või osaliselt väljastpoolt üleminekuala,
võib tagasi mängida ületamata kolme pallipuute arvu ja tingimusel, et: . ei ole toimunud vastase väljakupuudet mängija poolt; tagasimängitav pall ületab võrgutasapinna uuesti väljaspool
üleminekuala, samal vaba-ala poolel. Vastasvõistkond ei tohi takistada seda tegevust.
10.2. PALLI PUUDE VÕRGUGA
Võrku ületav pall võib puudutada võrku.
10.3. PALL VÕRGUS
Võrku löödud palli võib edasi mängida, kui võistkond ei ole ületanud kolme pallipuute arvu.
Kui pall läbib võrgu või põhjustab selle maha rebimise, siis pallimängimine annulleeritakse ja mängitakse ümber.
VAATA MÄÄRUS
11. MÄNGIJA VÕRGU JUURES
11.1. KÄTE VIIMINE ÜLE VÕRGU
Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastaspool võrku, tingimusel, et ei segata vastase mängu, see tähendab ei puudutata palli löögi ajal või enne seda. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimus oma mänguala piires.
11.2. LÄBIMINEK VÕRGU ALT
Võrgu alt on lubatud läbi minna vastase mänguruumi tingimusel, et see ei sega vastase mängu.
Läbiminekul vastase väljakule üle keskjoone: on lubatud puudutada väljakut jalalabaga(dega) või
käelabaga(dega) tingimusel, et mingi osa jala või käelabast puudutab keskjoont või asub otse selle kohal. puudutada vastase väljakut mistahes muu kehaosaga on keelatud. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Mängijad võivad minna vastase vaba-alasse tingimusel, et nad ei sega vastase mängu.
11.3. VÕRGUPUUDE
Võrgu- või antenni puude ei ole viga, välja arvatud juhul, kui mängija puudutab neid palli mängimise toimingu ajal või segab mängu. Mõned pallimängimise toimingud võivad toimuda nii, et mängija tegelikult palli ei puuduta. Pärast pallilööki võib mängija puudutada kinnitusposte, trosse või mistahes muud eset väljaspool kogu võrgu ulatust tingimusel, et see ei sega mängu. Kui pall liigub võrku ja võrk seetõttu puudutab vastasvõistkonna mängijat, siis see ei ole viga.
11.4. MÄNGIJA VEAD VÕRGU JUURES
Mängija puudutab palli või vastast vastase ründelöögi ajal või enne seda. Mängija tungib vastase mänguruumi võrgu alt segades viimase mängu. Mängija tungib vastase väljakule. Mängija puudutab võrku või antenni pallimängimise toimingu ajal või segades mängu.
12. PALLING
Palling on tegevus, millega pall pannakse mängu taga- parempoolse mängija poolt.
ESIMENE PALLING GEIMIS Nii esimeses kui ka otsustavas (viiendas) geimis pallib esimesena võistkond, kes valis loosimisel õiguse pallida. Teistes geimides pallib esimesena see võistkond, kes eelmises geimis esimesena ei pallinud.
12.2. PALLIMISJÄRJEKORD
Mängijad peavad kinni pidama asetuskaardiga määratud pallimisjärjekorrast. Peale esimest pallingut antud geimis määratletakse pallijaKui palliv võistkond võitis pallimängimise, siis pallinud
mängija (või teda vahetanud mängija) pallib uuesti. Kui pallimängimise võitis vastuvõttev võistkond, siis saab ta pallinguõiguse ja teeb kohavahetuse. Pallima asub mängija, kes liigub ees-parempoolselt kohalt taga-parempoolsele kohale.
12.3. LUBA PALLINGUKS
Loa pallinguks annab esimene kohtunik, kui ta on veendunud, et pallija valdab palli ja võistkonnad on mänguks valmis.
12.4. PALLINGU SOORITAMINE
Löök pallile peab olema sooritatud käelaba või käsivarre osaga, pärast seda, kui pall on käest (kätest) üles visatud või langeda lastud. Palli võib üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt
käele liigutamine on lubatud. Pallingu sooritamisel löögi hetkel või hüppepallingu puhul äratõuke momendil ei tohi pallija puudutada väljakut (otsajoon kaasa arvatud) ega vaba-ala väljaspool pallinguala.Pärast pallile sooritatud lööki võib pallija astuda või maanduda mistahes kohta väljaspool pallinguala või väljakule. Pallija peab sooritama löögi pallile 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet pallinguks. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see korratakse.
12.5. KATE
Pallingut sooritava võistkonna mängijad ei tohi segada pallingut vastuvõtvaid mängijaid varjates pallijat või palli lennutrajektoori. Palliva võistkonna mängija või mängijad teevad katte, kui nad vehivad kätega, hüppavad või liiguvad võrgu ees pallingu sooritamise ajal nii, et varjata palli lennutrajektoori.
12.6. VEAD PALLINGUL
Vead pallingul: Järgmiste vigadega kaasneb pallinguõiguse üleminek, isegi siis kui vastasvõistkonnal on asetusviga. Pallija: . rikub pallimisjärjekorda, ei soorita pallingut määrustepäraselt. Vead pallingul pärast lööki pallile: Pärast pallingu õiget sooritamist fikseeritakse pallinguviga (kui samal mängijal pole asetusviga) kui pall: . puudutab palliva võistkonna mängijat või ei läbi võrgu
vertikaaltasapinda, läheb “välja”, lendab üle katte.
12.7. VEAD PALLINGUL JA ASETUSVEAD
Kui pallija teeb vea pallingul (ebaõige sooritus , pallimis- järjekorra rikkumine jne.) ja vastane teeb samal ajal asetusvea, siis on see pallinguviga ja seda karistatakse. Kui palling on õigesti sooritatud, kuid seejärel palling osutub , veaks (võrgupuude, läheb “välja”, kate jne.), siis loetakse
asetusviga esimeseks veaks ja seda karistatakse.
13. RÜNDELÖÖK
13.1. RÜNDELÖÖK ’
Igasugust tegevust, millega pall suunatakse vastase väljakupoolele, välja arvatud palling ja sulustamine, loetakse ründelöögiks. Ründelöögil on hanitamine lubatud juhul, kui pall on puhtalt löödud ja mitte tõugatud või visatud. Ründelöök loetakse toimunuks momendil, kui pall läbib
täielikult võrgu vertikaaltasapinna või puudutab vastasmängijat.
13.2. PIIRANGUD RÜNDELÖÖGIL
Eesliinimängija võib sooritada ründelöögi mistahes kõrguselt tingimusel, et löök pallile toimub tema mänguruumi piires Tagaliinimängija võib sooritada ründelöögi mistahes kõrguselt ründeala tagant: üleshüppel ei tohi tema jalg (jalad) puudutada ega ületada ründejoont; peale ründelööki võib ta maanduda ründealas. Tagaliinimängija võib sooritada ründelöögi ka ründealast, kui löögi hetkel on osa pallist võrgu ülemisest äärest madalamal. Mängijal on keelatud sooritada ründelööki vahetult pärast vastase pallingut, kui pall asub ründealas ja on täielikult võrgu ülemisest äärest kõrgemal.
13.3. VEAD RÜNDELÖÖGIL
Mängija puudutab palli vastasvõistkonna mänguruumis. Mängija lööb palli “välja”. Tagaliinimängija sooritab ründelöögi ründealas ja löögi hetkel asub pall täielikult võrgu ülemisest äärest kõrgemal. Mängija sooritab ründelöögi vahetult pärast vastase pallingut, kui pall asub ründealas ja on täielikult võrgu ülemisest äärest kõrgemal. Libero sooritab ründelöögi, kui löögi momendil pall on täielikult kõrgemal kui võrgu ülemine äär. Mängija sooritab ründelöögi võrgu ülemisest servast kõrgemalt tulnud pallile, kui see on suunatud Libero poolt eesliinist sõrmedega ülaltsööduga.
VAATA MÄÄRUS
14. SULUSTAMINE
14.1. SULUSTAMINE
Sulustamine on võrgu juures olevate mängijate tegevus vastaspoolelt tuleva palli eatamiseks, kusjuures käed viiakse võrgu ülemisest äärest kõrgemale. Ainult eesliini-mängijad tohivad osaleda sulustamisel. Sulustamise katse Sulustamise katse on käte viimine võrgu ülemisest äärest
kõrgemale palli puutumata. Toimunud sulustamine Sulustamine on toimunud niipea, kui sulustaja puudutab palli. Kollektiivne sulustamine Kollektiivne sulustamine on sulustamine kahe või kolme üksteise lähedal asuva mängija poolt ning loetakse toimunuks, kui üks neist puudutab palli.
14.2. PALLIPUUDE SULUSTAMISEL
Järjestikused (kiired ja kestvad ) puuted võivad toimuda ühel või enamal sulustajal tingimusel, et need puuted toimuvad ühe sulustamistegevuse käigus.
14.3. SULUSTAMINE VASTASE MÄNGURUUMIS
Sulustamisel võib mängija viia oma käelabad ja käsivarred üle võrgu tingimusel, et see tegevus ei sega vastase mängu. Seega ei tohi puudutada vastaspoolel olevat palli enne, kui vastas- mängija on sooritanud ründelöögi.
14.4. SULUSTAMINE JA VÕISTKONNA PALLILÖÖKIDE ARV
Sulustamisel toimunud pallipuudet ei loeta võistkonna pallipuudete hulka. Järelikult peale kontakti sulustamisel võimaldatakse võistkonnale kolm lööki palli tagasimängimiseks. Pärast sulustamist võib esimese löögi teha ükskõik milline mängija, kaasa arvatud see, kes puudutas palli sulustamisel. PALLINGU SULUSTAMINE
Vastase pallingu sulustamine on keelatud.
VEAD SULUSTAMISEL
Sulustaja puudutab vastase mänguruumis olevat palli enne ründelööki või vastase ründelöögiga üheaegselt. Tagaliinimängija või Libero sooritab sulustamise või osaleb toimunud sulustamises. Vastase pallingu sulustamine. Pall läheb sulustamise järel “välja”. Sulustamine vastase mänguruumis väljaspool antenne. Libero teeb individuaalse või kollektiivse sulustamiskatse.
15. MÄÄRUSTEPÄRASED VAHEAJAD MÄNGUS
Määrustepärased vaheajad on VAHEAJAD PUHKAMISEKS ja ,
MÄNGIJATE VAHETUSEKS.
15.1. MÄÄRUSTEPÄRASTE VAHEAEGADE HULK
Igas geimis on kummalgi võistkonnal õigus saada kaks vaheaega puhkamiseks ja kuus vaheaega vahetusteks.
15.2. MÄÄRUSTEPÄRASTE VAHEAEGADE PALUMINE
Vaheaega võib paluda ainult treener või mängiv kapten ja ainult nemad. Palve esitatakse vastava zestiga, kui pall on mängust väljas kuid enne pallingut lubavat vilet.Et paluda vaheaega puhkamiseks, peab FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel kasutama nii sumistit kui käesignaali.Vahetuse palumine enne geimi algust on lubatud ja see kantakse protokolli kui selle geimi tavaline vahetus.
15.3. VAHEAEGADE JÄRGNEVUS
Palve ühele või kahele vaheajale puhkamiseks ja palve mängija vahetamiseks ükskõik kummal võistkonnal võivad järgneda üksteisele ilma mängu jätkamata. Võistkonnal ei ole lubatud paluda kahte järjestikust mängija vahetust ühel mänguvaheajal. Ühel mänguvaheajal võib vahetada
korraga kahte või enam mängijat.
15.4. VAHEAJAD JA TEHNILISED VAHEAJAD
Palutud vaheajad puhkamiseks kestavad 30 sekundit. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel geimides 1-4 on lisaks kaks “tehnilist vaheaega”, igaüks kestvusega 1 minut. Neid kasutatakse automaatselt, kui punktidega ees olev võistkond kogub 8 punkti ja 16 punkti. Otsustavas (viiendas) geimis ei ole “tehnilisi vaheaegu” ja iga võistkond võib paluda kaks tavalist 30 sekundilist vaheaega. Kõikidel vaheaegadel puhkamiseks (s.h. tehnilised vaheajad) peavad väljakul asuvad mängijad tulema vaba-alasse oma pingi juurde.
15.5. MÄNGIJATE VAHETUS
Mängijate vahetus on tegevus, mil mängija, välja arvatud Libero või tema asendusmängija, tuleb peale kohtunik-sekretäri poolt mänguprotokolli tehtud vastavat sissekannet väljakule ja asub väljavahetatava mängija kohale. Välja vahetatav mängija lahkub samal hetkel väljakult. Mängijate vahetuse tohib läbi viia vaid kohtuniku loal.
15.6. PIIRANGUD VAHETUSTEL
Ühes geimis on lubatud teha kuni kuus mängijate vahetust. Üheaegselt võib vahetada ühe või rohkem mängijat. Algasetuses alustanud mängija võib ainult ühe korra mängust lahkuda ja tagasi tulla. Mängu tagasi vahetades peab ta asuma vahetuses samale kohale, kust ta välja vahetati. vahetusmängija võib mängu tulla algasetuses alustanud mängija asemele vaid ühe korra geimi jooksul ning teda võib välja vahetada ainult sama mängija, kelle asemele ta mängu vahetati.
15.7. ERAKORRALINE VAHETUS
Vigastatud mängija (välja arvatud Libero), kes ei saa mängu jätkata tuleb määrustepäraselt välja vahetada. Kui see pole võimalik, tohib võistkond teha ERAKORRALISE vahetuse väljaspool Erakorraline vahetus tähendab seda, et iga mängijat (välja arvatud Libero), kes ei asu vigastuse hetkel väljakul, võib vahetada väljakule vigastatud mängija asemele. Välja vahetatud vigastatud mängijal ei ole lubatud enam mängust osa võtta. Erakorralist vahetust ei saa ühelgi tingimusel arvestada tavaliste mängijate vahetuste hulka.
15.8. Mängijate vahetus eemaldamise ja diskvalifitseerimise puhul Eemaldatud või diskvalifitseeritud mängija peab välja vahetama määrustepärase vahetusega. Kui see pole võimalik, loetakse võistkond mittetäielikus koosseisus olevaks.
15.9. Määrustevastane mängijate vahetus Mängijate vahetus on määrustevastane, kui see ületab Määruse Kui võistkond on teinud määrustevastase mängijate vahetuse, siis tuleb tuleb tegutseda alljärgnevalt: võistkonda karistatakse pallimängimise kaotusega, vahetus parandatakse,
punktid mida võistkond võitis peale määrustevastast vahetust, arvestatakse maha. Vastasvõistkonna punktid jäetakse arvesse. Mängijate vahetuse protseduur . Vahetus tuleb läbi viia vahetusala piirides. Vahetus võib kesta ainult nii kaua, kui on vajalik vahetuse märkimiseks võistlusprotokolli ning mängijate väljakult lahkumiseks ja väljakule tulekuks. Vahetuse palumise momendil peab(vad) mängija(d) olema valmis väljakule minekuks asudes vahetusala lähedal. Kui need tingimused ei ole täidetud, siis vahetust ei lubata ja
võistkonda karistatakse viivitamise eest.FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel kasutatakse vahetuse
protseduuri lihtsustamiseks spetsiaalseid nummerdatud vahetustahvleid. Kui võistkond soovib teha mitu vahetust, peab ta vahetuse alumise ajal teatama vahetuste arvu. Sel juhul tuleb vahetused
teostada järgemööda, üks mängijate paar teise järel.
15.11. ALUSETUD PALVED
Alusetuks loetakse palve esitamist: kui pall asub mängus, pallingut lubava vile ajal või peale seda, selleks õigust mitte omava võistkonna liikme poolt, . mängija vahetuseks, kui peale sama võistkonna eelmise vahetuse teostamist pole mängu jätkatud, pärast lubatud vaheaegade arvu puhkamiseks ja pärast mängijate vahetuste arvu ärakasutamist. Mistahes esmakordne alusetu palve, kui see ei sega või ei viivita mängu, jäetakse rahuldamata ilma karistuseta. Korduva alusetu palve eest karistatakse viivitusega.
16. MÄNGU VIIVITAMINE
16.1. VIIVITAMISE VIISID
Viivitamine on võistkonna määrustevastane tegevus eesmärgiga viivitada mängu jätkamisega ning siia kuuluvad teiste hulgas: . vahetuse venitamine , kõigi teiste vaheaegade venitamine, kui kohtunik on andnud märku mängu jätkamiseks,. palve määrustevastaseks vahetuseks, . alusetu palve kordamine samas geimis, . mängu venitamine mängija poolt.
16.2. KARISTUSED VIIVITAMISE EEST
Karistus “ hoiatus viivitamise eest” või “ märkus viivitamise eest” on karistused võistkonnale. Viivituskaristused jäävad jõusse mängu lõpuni. Kõik viivituskaristused märgitakse võistlusprotokolli. Esimene viivitamine geimis toob kaasa karistuse HOIATUS VIIVITAMISE EEST. Teine ja järgmised viivitamised mistahes mängija või võistkonna liikme poolt samas mängus on viga ja karistatakse MÄRKUS VIIVITAMISE EEST: pallimängimise kaotus. Viivituskaristused, mis määratakse enne geimi algust või kahe geimi vahel, kantakse järgmisse geimi.
17. ERAKORDSED VAHEAJAD MÄNGUS
17.1. VIGASTUS 8.1
Kui palli mängus olles saab mõni mängijatest tõsiselt vigastada, peab kohtunik viivitamatult peatama mängu ja lubama meditsiinipersonalil väljakule tulla. Sellisel juhul pallimängimine korratakse. Kui vigastatud mängijat ei ole võimalik vahetada ei määruste- päraselt ega ka erandkorras , siis antakse mängijale 3 minutit toibumisaega, kuid ühele ja samale mängijale mitte rohkem kui üks kord kohtumise jooksul. Kui mängija ei ole võimeline mängu jätkama, loetakse tema võistkond mittetäielikus koosseisus olevaks.
17.2. VÄLINE VAHELESEGAMINE
Kui pallimängimine katkestatakse välise vahelesegamise tõttu, siis palling korratakse.
17.3. KESTVAD VAHEAJAD
Kui ettenägematutel asjaoludel kohtumine katkeb, siis esimene kohtunik, organisaator ja kontrolli komitee (kui see on olemas) peavad määrama abinõud, mis tuleb ette võtta normaalsete tingimuste taastamiseks. Ühe või mitme mängukatkestuse puhul, mille üldine kestvus ei leta 4 tundi:
kui mängu jätkatakse samal väljakul, siis katkestatud geimi tuleb jätkata samalt punktide seisult, samade mängijate ja asetusega. Eelmiste geimide tagajärjed jäävad jõusse;kui mängu jätkatakse teisel väljakul, siis katkestatud geimi tagajärg annulleeritakse ja geim mängitakse uuesti samade
algkoosseisude ja asetusega. Eelmiste geimide tagajärjed jäävad jõusse. Kui toimub üks või mitu katkestust, mille üldine kestvus ületab 4 tundi, tuleb kogu kohtumine uuesti mängida.
18. VAHEAJAD GEIMIDE VAHEL JA VÄLJAKUPOOLTE
VAHETUSED
18.1. VAHEAJAD GEIMIDE VAHEL
Kõik vaheajad geimide vahel kestavad 3 minutit. Selle aja jooksul vahetavad võistkonnad väljakupooled ja võistlusprotokolli kantakse mängijate uus asetus. Teise ja kolmanda geimi vahelist intervalli võib organisaatori palvel võistluse ametlik esindaja pikendada kuni 10 minutini.
18.2. VÄLJAKUPOOLTE VAHETUS
Pärast iga geimi (välja arvatud enne otsustavat geimi) lõppemist vahetavad võistkonnad väljakupooled. Otsustavas geimis, kui üks võistkondadest saavutas 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled ilma viivitamiseta ja mängijate asetus jääb endiseks.Kui poolte vahetus ei toimunud õigel ajal, siis tuleb see teostada koheselt pärast eksimuse ilmnemist . Punktide seis, mis on poolte
vahetuse ajaks saavutatud, jääb jõusse.
19. LIBERO MÄNGIJA
19.1. LIBERO MÄÄRAMINE
Igal võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks (1) spetsiaalne kaitsemängija Libero. . Libero tuleb kanda mänguprotokolli selleks ette nähtud erilisele joonele enne mängu algust. Tema number tuleb samuti kanda esimese geimi algasetuse lipikule. Libero ei või olla geimi ega mängu kapten..
19.2. VARUSTUS
Libero peab kandma vormiriietust (või vesti /jakki uue määratud Libero puhul), mille vähemalt spordisärk erineb värvilt teiste võistkonnaliikmete võistlussärgist. Libero võistlussärk võib olla erineva tegumoega, kuid peab omama numbrit nagu ülejäänud võistkonnaliikmetel.
19.4. LIBEROT PUUDUTAVAD LUBATUD TEGEVUSED
Tegevused mängus: Libero võib asendada tagaliinis iga mängijat. Libero mäng on piiratud tagaliini mänguga ja tal on keelatud teha ründelööki ükskõik millisest paigast (kaasa arvatud , mänguväljak ja vaba-ala), kui palliga kokkupuute momendil on pall täielikult võrgu ülemisest servast kõrgemal. Libero ei tohi pallida, sulustada ega osaleda sulustamisekatsel. Mängija ei tohi sooritada ründelööki kõrgemalt võrgu ülemisest servast, kui pall on tulnud eesliinis asuva Libero poolt sõrmedega ülaltsööduga. Palli võib vabalt rünnata, kui Libero sooritab sama tegevuse, asudes eesliini taga.
19.3.2. MÄNGIJATE ASENDAMISED
Liberot puudutavad asendamised ei ole tavalised vahetused. Nad ei ole piiratud, kuid kahe Libero asenduse vahel peab toimuma pallimängimine. Liberot võib asendada vaid mängijaga, kes teda asendas. Libero asendus võib toimuda ainult siis, kui pall on mängust väljas ning enne vilet pallinguks:
Iga geimi algul võib Libero minna väljakule alles peale seda, kui teine kohtunik on kontrollinud mängijate algasetust. Libero asendust pärast kohtuniku vilet, kuid enne pallingut, ei tule peatada, kuid see on aluseks võistkonnale suulise hoiatuse tegemiseks pärast pallimängimise lõppu.
Järgnev hilinenud asendus kuulub karistamisele kui viivitus - vristus. Libero ja asendatav mängija võivad väljakule minna ja sealt lahkuda vaid oma varumängijate pingi ees oleva küljejoone
kaudu ründeala ja otsajoone vahelises alas. Uue Libero määramine Libero vigastuse korral ja esimese kohtuniku eelneva heakskiidu järel, võib treener määrata uue Libero mängijate hulgast, kes ei ole
vahetuse ajal väljakul. Vigastatud Libero ei tohi mängu lõpuni mängu tagasi tulla. Mängija, kes määrati vigastatud Libero asemele uueks Liberoks, peab mängu lõpuni mängima Libero reeglite järgi.
Uue määratud Libero puhul tuleb selle mängija number kanda mänguprotokolli märkuste lahtrisse ja järgmise geimi algasetuse lipikule.
20. KÄITUMISNÕUDED
20.1. SPORTLIK KÄITUMINE
Osavõtjad peavad tundma Ametlikke Võrkpallimäärusi ja järgima neid. Osavõtjad peavad kohtunike otsuseid vastu võtma sportlikult ilma neid arutamata. Kahtluse puhul võib selgitusi paluda ainult mängiva kapteni kaudu. Osavõtjad peavad vältima tegusid ja poose, millede sihiks on kohtunike otsuste mõjutamine või nende võistkonna poolt toimepandud vigade varjamine .
20.2. AUS MÄNG
Osavõtjad peavad käituma lugupidavalt ja viisakalt AUSA MÄNGU vaimus mitte ainult kohtunike suhtes, vaid ka teiste ametiisikute, vastase, võistkonnakaaslaste ja pealtvaatajate suhtes.
Suhtlemine võistkonna liikmete vahel on lubatud kogu kohtumise vältel.
21. VÄÄR KÄITUMINE JA KARISTUSED SELLE EEST
21.1. KERGEMAD VÄÄRKÄITUMISED
Eksijate kergemaid väärkäitumisi ei karistata. Esimesel kohtunikul on õigus teha ettepanek karistust mitte määrata, teatades rikkumisest võistkonna kapteni kaudu suuliselt või käesignaaliga. See hoiatus ei ole karistus ja sellele ei järgne koheseid tagajärgi. Seda ei pea kandma võistlusprotokolli.
21.2. VÄÄR KÄITUMINE, MIS VIIB KARISTUSENI
Väär käitumine võistkonna liikme poolt ametiisikute, vastaste, võistkonnakaaslaste ja pealtvaatajate suhtes jaotatakse kolme liiki vastavalt üleastumise raskusele: Jäme käitumine: hea tooni või moraalireeglite vastu käitumine, põlguse avaldamine. Solvav käitumine: laimavad või solvavad sõnad või zestid. Agressiivne käitumine: füüsiline kallaletung või ettekavatsetud agressiivsed tegevused.
21.3. KARISTUSTE SKAALA
Vastavalt esimese kohtuniku hinnangule ja sõltuvalt eksimuse raskusest võivad määratavad karistused, mis kantakse võistlus- protokolli, olla järgmised: Märkus Esimene jäme käitumine mängus võistkonnaliikme poolt on karistatav pallimängimise kaotusega. Eemaldamine. Võistkonna liige, keda on karistatud eemaldamisega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalas ilma teiste tagajärgedeta. Eemaldatud treener kaotab õiguse sekkuda mängu käiku selles geimis ja peab istuma karistusalas võistkonna varumängijate pingi taga. Esimene solvav käitumine võistkonnaliikme poolt on karistatav eemaldamisega ilma teiste tagajärgedeta. Teine jäme käitumine samas mängus sama võistkonna liikme poolt on karistatav eemaldamisega ilma teiste tagajärgedeta. Diskvalifitseerimine õistkonna liige, keda on karistatud diskvalifitseerimisega,
peab lahkuma võistluste kontrollalalt kuni mängu lõpuni teiste tagajärgedeta. Esimene agressiivne käitumine on karistatav diskvalifitseeri- misega ilma teiste tagajärgedeta. Teine solvav käitumine samas mängus sama võistkonna liikme poolt on karistatav diskvalifitseerimisega ilma teiste tagajärgedeta. Kolmas jäme käitumine samas mängus sama võistkonna liikme poolt on karistatav diskvalifitseerimisega ilma teiste tagajärgedeta.
21.4. KARISTUSTE RAKENDAMINE
Kõik karistused on individuaalsed karistused ja jäävad kehtima kogu mängu ajaks ning kantakse võistlusprotokolli. Ühe ja sama võistkonna liikme korduvat väärkäitumist sama mängu jooksul karistatakse progresseeruvalt (iga järgnev rikkumine toob süüdlasele kaasa rangema karistuse). Eemaldamine või diskvalifitseerimine solvava või agressiivse käitumise eest ei nõua mingeid eelnevaid sanktsioone.
21.5. VÄÄR KÄITUMINE ENNE GEIMI ALGUST JA GEIMIDE
VAHEAJAL
Mistahes väära käitumist enne geimi algust ning geimide vaheajal karistatakse vastavalt reeglile ja karistus kantakse järgmisse geimi.
21.6. KARISTUSTE KAARDID
Hoiatus: - suuline või käesignaal ilma kaardita Märkus: - kollane kaart Eemaldamine: - punane kaart Diskvalifitseerimine: - kollane+punane kaart (koos)
22. KOHTUNIKE KOGU JA PROTSEDUURID
22.1. KOOSSEIS
Kohtumise kohtunike kogu koosneb järgmistest ametiisikutest:
- esimene kohtunik - teine kohtunik - kohtunik-sekretär neli (kaks) piirikohtunikku Nende asukoht on näidatud diagrammil 10. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab olema ka
kohtunik-abisekretär.
22.2. PROTSEDUURID
Mängu ajal on vile andmine lubatud ainult esimesel ja teisel kohtunikul: esimene kohtunik annab vile pallinguks, millega algab pallimängimine; esimene ja teine kohtunik annavad vile pallimängimise lõpetamiseks tingimusel, et nad on veendunud vea toimumises ja on teinud kindlaks selle iseloomu. Nad võivad vilistada, kui pall on mängust väljas, näidates sellega võistkonna palve rahuldamist või tagasilükkamist. Viivitamata pärast kohtuniku vilet, mis lõpetab pallimängimise,
peavad nad näitama ametlike käesignaalidega: Kui vea on vilistanud esimene kohtunik, peab ta näitama: a) võistkonda, kes peab pallima, b) vea iseloomu, c) mängijat(id), kes tegi(d) vea (kui vajalik). Teine kohtunik järgib esimese kohtuniku käesignaale, korrates neid. Kui viga vilistati teise kohtuniku poolt, peab ta näitama: a) vea iseloomu b) mängijat, kes tegi vea (kui vajalik) c) võistkonda, kes peab pallima, järgides esimest kohtunikku, korrates tema käesignaali. Sellisel juhul esimene kohtunik ei näita vea iseloomu ja mängijat, kes tegi vea, vaid ainult võistkonda, kes peab pallima. . Üheaegse vea korral näitavad mõlemad kohtunikud: a) vea iseloomu b) mängijaid, kes tegid vea (kui vajalik) c) võistkonda, kes peab pallima, vastavalt esimese kohtuniku määrangule.
23. ESIMENE KOHTUNIK
23.1. ASUKOHT
Esimene kohtunik täidab oma kohustusi võrgu ühe otsa juures asuval kohtuniku pukil istudes või püsti seistes. Tema silmade kõrgus peab olema umbes 50 cm kõrgusel võrgu ülemisest äärest.
23.2. ÕIGUSED
Esimene kohtunik juhib mängu algusest lõpuni. Tema juhib kohtunike kogu ning kõiki võistkondade liikmeid. mängu ajal on esimese kohtuniku otsused lõplikud. Ta võib ära muuta teiste kohtunike kogu liikmete otsuseid, kui ta leiab, et need on eksinud . Ta võib koguni asendada mistahes kohtunike kogu liikme, kui see ei täida õigesti oma kohuseid. Esimene kohtunik kontrollib ka pallipoiste, põranda pühkijate ja -kuivatajate tööd. Tal on õigus otsustada kõiki mängu puudutavaid küsimusi, ka neid, mis ei ole Määrustega kindlaks määratud.Ta ei luba oma otsuste vaidlustamist.
Mängiva kapteni palvel ta selgitab reeglite rakendamist või tõlgendamist, mille alusel ta oma otsuse tegi. Kui mängiv kapten väljendab oma mittenõustumist selle selgitusega ja soovib avaldada protesti sellise otsuse vastu, peab ta koheselt reserveerima endale õiguse esitada ametlik protest peale kohtumise lõppu. Esimene kohtunik peab seda lubama. Esimene kohtunik vastutab mängu väljaku, varustuse ja I Peatükk tingimuste vastavuse eest reeglite nõuetele nii enne mängu kui mängu ajal.
23.3. KOHUSTUSED
Enne mängu esimene kohtunik: . kontrollib väljaku, palli ja muu inventari korrasolekut, I Peatükk
. viib võistkondade kaptenitega läbi loosimise, kontrollib võistkondade eelsoojendust. Mängu ajal on ainult esimesel kohtunikul õigus: määrata võistkondadele hoiatusi; karistada väära käitumise ja viivitamise eest,fikseerida: a) pallija vigu ning palliva võistkonna asetusvigu, kaasa arvatud vead katete tegemisel, b) vigu pallimängimisel, d) vigu võrgu kohal ja selle ülemises osas, e) tagaliinimängija või Libero vigu rünnakul või sulustamisel, f) rünnakuvigu mängija poolt, kui pall on tulnud Libero poolt sõrmedega ülaltsööduga eesliinist või selle mõttelisest pikendusest vabaalas, g) vigu, kui pall läbib võrgu vertikaaltasapinna võrgu alt. Mängu lõppedes kontrollib võistlusprotokolli ja allkirjastab selle.
24. TEINE KOHTUNIK
24.1. ASUKOHT
Teine kohtunik täidab oma kohustusi seistes püsti väljaspool väljakut võrgu kinnitusposti juures esimese kohtuniku vastas- poolel, näoga tema poole.
24.2. ÕIGUSED
Teine kohtunik abistab esimest kohtunikku, kuid tal on ka iseseisvad kohustused. Kui esimene kohtunik ei saa oma kohustusi täita, peab teine kohtunik teda asendama. Teine kohtunik võib ilma vilet andmata näidata vigu, mis ei kuulu tema volituste hulka, kuid ta ei tohi arvamust esimesele kohtunikule peale suruda. Teine kohtunik kontrollib kohtunik-sekretäri(de) tööd. Teine kohtunik jälgib varumängijate pingil istuvate võist- kondade liikmete käitumist ja annab esimesele kohtunikule teada aset leidnud väära käitumise juhtudest. Teine kohtunik kontrollib mõlema võistkonna mängijate tegevust soojendusalades. Teine kohtunik lubab mängu katkestusi, kontrollib nende , kestvust ja lükkab tagasi alusetud palved. Teine kohtunik kontrollib vaheaegade arvu puhkamiseks ja vahetuste arvu, mida on kasutanud kumbki võistkond ning teatab esimesele kohtunikule ja vastava võistkonna treenerile 2-st vaheajast puhkamisele ja 5-st ning 6-st vahetusest. Mängija vigastada saamisel lubab teine kohtunik teha erand - korras vahetuse või annab 3 minutit aega vigastada saanud mängija toibumiseks. Teine kohtunik kontrollib põranda seisukorda, seda eriti , eesliinis. Ta kontrollib ka kogu mängu vältel pallide vastavust Määrustele.. Teine kohtunik juhendab võistkondade liikmeid karistus- alades ja teavitab nende väärkäitumistest esimest kohtunikku.
24.3. KOHUSTUSED
. Iga geimi algul, pärast väljakupoolte vahetust otsustavas geimis ning vastavalt vajadusele, kontrollib teine kohtunik, et mängijate asetus väljakul vastaks asetuslipikul märgitule.Kohtumise ajal teine kohtunik otsustab, annab vile ja näitab: . tungimist vastase väljakule ja mänguruumi võrgu alt,
vigu pallingut vastuvõtva võistkonna asetuses, mängija ebaõigeid võrgu alumise osa või antenni puuteid oma väljakupoolel, tagaliini mängija vigu sulustamisel või Libero sulustamis katset, pallipuudet kõrvalise esemega või põrandaga, kui esimene kohtunik ei ole võimeline nägema seda puudet peale mängu lõppu allkirjastab võistlusprotokolli.
25. KOHTUNIK-SEKRETÄR
25.1. ASUKOHT
Kohtunik-sekretär täidab oma kohuseid istudes laua taga, mis asub esimese kohtuniku vastaspoolel, näoga esimese kohtuniku poole.
25.2. KOHUSTUSED
Kohtunik-sekretär täidab võistlusprotokolli vastavuses Määrustega ja koostöös teise kohtunikuga.
Kohtunik-sekretär kasutab summerit või muud heliseadet signaali andmiseks vastavuses oma kohustustega. Enne kohtumise ja geimi algust kohtunik-sekretär: kirjutab võistlusprotokolli andmed kohtumise ja võistkondade kohta ning võtab allkirjad kaptenitelt ja treeneritelt, kirjutab võistlusprotokolli kummagi võistkonna algasetused asetuslipikutelt. kui asetuslipikuid ei esitatud õigeaegselt, teatab kohtunik- sekretär sellest teisele kohtunikule. Kohtumise ajal kohtunik-sekretär: peab mõlema võistkonna poolt kogutud punktide arvestust jälgib mõlema võistkonna pallimisjärjekorda ja vea puhul teatab sellest kohtunikele kohe peale pallingut; kirjutab üles vaheaegu puhkamiseks ja mängijate vahetusi, jälgides nende hulka ning informeerib sellest teist kohtunikku; teatab kohtunikele, kui vaheaja palumine ei ole õige; teatab kohtunikele geimi lõppemisest ja 8-nda punkti saavutamisest otsustavas geimis; märgib üles kõik sanktsioonid; märgib üles kõik muud sündmused, mis on esitatud teise kohtuniku poolt, see tähendab erakordsed vahetused, toibumisaeg, kestvad vaheajad, väline vahelesegamine jne.Kohtumise lõppedes kohtunik-sekretär: märgib üles kohtumise lõpptulemuse; protesti esitamise korral, kooskõlas esimese kohtuniku eelneva nõusolekuga, kirjutab või lubab võistkonna kaptenil kirjutada võistlusprotokolli vastava avalduse. pärast võistlusprotokollile allakirjutamist korjab kaptenite ja siis kohtunike allkirjad.
26. KOHTUNIK-SEKRETÄRI ABI
26.1. ASUKOHT
Kohtunik-sekretäri abi täidab oma kohuseid istudes kohtunik- sekretäri kõrval laua taga.
26.2. KOHUSTUSED
Ta registreerib Libero asendamised. Ta abistab kohtunik-sekretäri administratiivülesannete täitmisel.
Kui kohtunik-sekretär ei saa oma kohustusi täita, peab kohtunik- sekretäri abi teda asendama.
Enne kohtumise ja geimi algust kohtunik-sekretäri abi: valmistab ette Libero protokolli valmistab ette tagavara mänguprotokolli. Kohtumise ajal kohtunik-sekretäri abi: märgib üles Libero asendamised, annab kohtunikele teada kõigist Libero asendamisel ttehtud vigadest, Tehniline Vaheaeg Puhkamiseks – teavitab selle algusest ja lõppemisest, tegeleb laual asuvale käsitabloole punktide märkimisega, kontrollib, et tabloode näidud oleksid õiged vajadusel täiendab tagavara mänguprotokolli ning annab selle kohtunik-sekretärile. Kohtumise lõppedes kohtunik-sekretäri abi:
allkirjastab Libero protokolli ja annab selle kontrollimiseks; allkirjastab mänguprotokolli.
27. PIIRIKOHTUNIKUD
27.1. ASUKOHT
Kui kasutatakse ainult kahte piirikohtunikku, siis asuvad pallinguala vastasnurkades, diagonaalis 1-2 m kaugusel väljaku nurkadest. Kumbki piirikohtunik jälgib nii otsajoont kui ka omapoolset
külgjoont. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab olema 4 piirikohtunikku. Nad seisavad vaba-alas, väljaku igast nurgast 1-3 m kaugusel,selle piiri mõttelisel pikendusel, mida nad kontrollivad.
27.2. KOHUSTUSED
Piirikohtunikud täidavad oma kohustusi signaliseerides 40x40 cm suuruste lippudega vastavalt Joonisele 12 ja nad näitavad: pall “sees” või “väljas” alati, kui see maandub nende poolt kontrollitava piiri(de) lähedal, palli vastuvõtva võistkonna poolele “välja” läinud pallide puuteid kui pall puudutab antenne, pärast pallingut ületab pall võrgu väljaspool üleminekuala jne.,iga mängija (välja arvatud pallija) astumist väljaspoole oma väljakut pallija löögi hetkel pallile. vigu pallingul, kui pallija astub tagajoonele,
iga mängija antennipuudet palli mängimise toimingu ajal või kui see segab mängu, . palli suundumist vastase väljakupoolele täielikult või osaliselt väljastpoolt üleminekuala või antenni puudutamist
tema väljakupoolel. Esimese kohtuniku palvel peab piirikohtunik oma signaali kordama.
28. AMETLIKUD SIGNAALID
28.1. KOHTUNIKE KÄESIGNAALID
Kohtunikud peavad ametlike käesignaalide abil näitama oma vilistamise põhjust (sooritatud vea iseloomu või lubatud katkestuse eesmärki). Signaali näidatakse mõne aja jooksul ja kui seda tehakse ühe käega, siis tuleb kasutada seda kätt, mis asub vea teinud või palve esitanud võistkonna poolel.
28.2. PIIRIKOHTUNIKE LIPUSIGNAALID
Piirikohtunikud peavad ametlike lipusignaalidega näitama vea iseloomu. Lipusignaali tuleb näidata mõne aja jooksul.
Definitsioonid
Võistluste Kontrollala: Võistluste kontrollala hõlmab endas mänguväljakut ja vabaala, sealhulgas
kõiki alasid tema kohal ja teda piiravaid konstruktsioone.
Tsoonid : Need on mängualasse (mänguväljak ja vaba-ala) kuuluvad sektorid, mis on määruste tekstis ära toodud ja mõeldud teatud kindlaks otstarbeks (või eriliste piirangutega). Need on: Ees- liin ,
Pallinguala, Vahetusala, Vaba-ala, Tagaliin ja Libero Asendamise Ala.
Alad: Need on mängualast VÄLJAPOOL asuvad sektorid, mis on määruste järgi mõeldud eriliseks otstarbeks. Need on Soojendusala ja Karistusala.
Alumine tasapind : See on tasapind, mis piirneb ülevalt võrgu alumise ääre ja alumiste võrku postide
vahel pingutavate nööridega, külgedelt postidega ja alt mänguvälaku pinnaga.
Ülemineku ala: Üleminekuala piiritletakse: - võrgu ülemise serva horisontaalne lint; - antennid ja nende mõttelised pikendused; - lagi. Pall peab vastaste VÄLJAKULE lendama läbi üleminekuala.
Välimine ala: Välimine ala on võrguga ühes tasapinnas olev ala väljaspool üleminekuala ja
alumist tasapinda.
Vahetusala: See on vaba-ala osa, mille piires toimuvad mängijate vahetused.
FIVB poolt heaks kiidetud : See lausung tunnustab, et kuigi on olemas määratletud standardid, varustus ja vahendid, siis ikkagi on võimalusi, kus saab FIVB-ga eraldi kokku leppida selleks, et reklaamida võrkpallimängu või katsetada uusi tingimusi.
FIVB standardid: FIVB poolt varustuse tootjatele ette kirjutatud tehnilised spetsifikatsioonid ja
piirangud.
Karistusala: Kummalgi võistluste kontrollala poolel asuvad Karistusalad, mis asuvad tagajoone pikendusel väljaspool mänguala vähemalt 1,5m kaugusel varumängijate pingi tagaküljest.
Viga: a) Määrustevastane tegevus mängus b) Mõni teine määruste rikkumine, mis ei ole mänguline tegevus.
Põrgatamine: Põrgatamine tähendab palli vastu maad põrgatamist (tavaliselt enne palli lesviskamist pallingul). Teisteks ettevalmistavateks tegevusteks on (teiste hulgas) ka palli liigutamine käelt-käele.
Tehniline Vaheaeg Puhkamiseks: See eriline kohustuslik vaheaeg puhkamiseks on, lisaks tavalistele
vaheaegadele puhkamiseks, selleks, et saaks võrkpalli reklaamida seda mängu analüüsides ning anda lisareklaami võimalusi. Tehnilised Vaheajad Puhkamiseks on FIVB Maailma- ja Ametlikel võistlustel kohustuslikud.
Pallipoisid: Need on mängu ühtlases tempos läbiviimiseks vajalik personal, kes veeretavad pallimängimise vaheaegadel pallijatele palli.
Rally Point (ingl.k.): See on punkti võitmise süsteem, kus punkt võidetakse peale igat
pallimängimist.
Vaheaeg: Geimide vaheline aeg. Mänguväljaku poolte vahetust viiendas (otsustavas) geimis ei käsitleta vaheajana.
Hoiatus (ingl.k. “caution”): Esimese kohtuniku poolt kaptenile antav leebe suuline noomitus Libero liiga hilise asendamise eest.