madal rohi ja mida kutsutakse "pitch'iks". Pitchi mõõdud on 10 × 66 jalga (3.05 × 20.12 m). Mõlemas otsas on kolm püstist pulka (stumps). Kaks puidust pulka (bails) katavad stumpe nende otstesse on tehtud vastavad rennid. Bailsid puutuvad omavahel otstega kokku. Iga komplekti millesse kuuluvad kolm stumpi ja kaks bailsi nimetatakse wicketiks. Pitchi otstes on ära märgitud lööjale mõeldud ala ning teisel pool otsas pallija ala kuhu pallija jookseb oma pallimisvoorus pallima. Seda väljaku ala, kus batsman hoiab oma kurikat (paremakäelisel lööjal parem väljaku pool, vasakukäelisel vasak pool) nimetatakse "off-side" väljakupooleks ning teist poolt "leg side"'iks.(1) Jooned, mis on kas värvitud või joonistatud pitchile tuntakse nimetuse all "creases". Crease'sid kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kas batsman on mängust väljas või mitte ning kas pallimine toimus korrektselt või mitte.(1)
(soovitavalt punane ja valge). Antennid loetakse võrgu osaks ja nad piiravad üleminekuala külgedelt. 5. mitu mängijat on platsil? Mängu ajal peab võistkonnas alati väljakul olema kuus mängijat. 6. Võistkond saavutab punkti: kui pall on puudutanud vastase väljaku pinda kui vastasvõistkond tegi vea; kui vastasvõistkond sai märkuse. 7.millal saab loa pallinguks ja millal toimub kohtade vahetus? Loa pallinguks annab esimene kohtunik, kui ta on veendunud, et pallija valdab palli ja võistkonnad on mänguks valmis. Kui pallingut vastuvõttev võistkond võidab pallinguõiguse, siis peavad selle võistkonna mängijad liikuma kellaosuti liikumise suunas ühe koha võrra edasi: mängija alas 2 liigub alasse 1 pallima, 1 ala mängija liigub alasse 6 jne. 8. kas pall tohib võrku riivata? Võrku ületav pall võib puudutada võrku. 9. mängijate asetus platsil 10.kas võrku löödud palli võib edasi mängida?
c) SLS kuni 145 lööki/min 10. Sulgpall on olümpiaalade seas alates aastast... a) 1988 b) 1992 c) 1984 11. Sulgpalli mängitakse alates... a) 18nendast sajandist b) 16nendast sajandist c) 17nendast sajandist 12. Kolmegeimiline mäng kestab ligikaudu... a) 45 min b) 1h 10 min c) 1h 13. Täida lünk: iga geim algab serviga ......... väljaku poolelt ehk servialast a) paremalt c) vasakult 14. Servi ajal kuni löögi momendini ei tohi pallija ega vastuvõtja... a) muuta keha asendit b) liikuda oma kohalt c) muuta keha asendit ja tõsta jalgu 15. Tund sulgpallimängu annab sama suure füüsilise koormuse kui näiteks... a) võrkpalll b) tennis c) squash 16. Täida lüngad: sulgpall kaalub umbes ........... ja lendab kiirusel kuni ........... a) 3,74-4,5 grammi; 220 km/h b) 4,74-5,5 grammi; 320 km/h c) 5,74-6,5 grammi; 420 km/h 17
klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesugustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid. Pall Tennisepalli läbimõõt on 6,35 cm (2,5 tolli) kuni 6,67 cm (2,625 tolli). Pall kaalub 5759 grammi. Pall on kollast või valget värvi. Punktiarvestus Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit. Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15:0, kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0:15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40:40 ehk 40 tasa, siis selleks et võita geim peab üks mängijast saama kaks järjestikust punkti (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem). Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti. Kui geimide
Libero mänguala piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Üldse on võrkpallis karistusi neli: suuline, märkus koos kollase kaardi näitamisega, eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldam isega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Geimide vaheajad kestavad 3 minutit. Geimi võidab võistkond, kes esimesena kogub 25 punkti, nii et vahe on vähemalt kahepunktiline.
tlu.ee/~ksirel/sportmangud/32_tehnika.html http://kohavahetus.weebly.com/ Võrkpalli õpik Määrused: Võrkpalli õpik http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf Võrgu küsimused Kes mõtles välja võrkpalli ja mis aastal? William Morgan, 1895.a. Mis aastal oli võrkpall esimest korda olümpial ja kus kohas? 1964, Tokyo Mis asi on „asetuseviga“ ja millal see fikseeritakse? Kui mõni mängija ei asu õiges asetuskohas pallija löögi hetkel pallile, siis teeb võistkond asetusvea. Kui pallingu löögi käigus mängija eksib, aga samal ajal on vastasmeeskonnal asetusviga, siis kumb võistkond saab punkti? Võistkond, kellel oli asetusviga. Kui pallija löögist läheb pall võrku, aga samal ajal on vastasmeeskonnal asetusviga, siis kumb võistkond saab punkti? Võistkond, kellel oli pallimisõigus. Joonista algajate algasetus. Kasutades tingmärke S ja R (sidemängija ja ründaja) S
viga). * Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. * Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. * Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. 5 [Type text] 2.3 Asetus Hetkel, kui pallija lööb palli, peavad kummagi võistkonna mängijad asuma oma väljaku piirides õiges kohavahetuse korras (välja arvatud pallija). (5) Mängijate asetus on nummerdatud järgmiselt: * Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliinimängijateks ja nad võtavad enda alla väljakualad: eesvasakpoolne, ees-keskmine ja ees-parempoolne. * Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: taga- vasakpoolne, taga-keskmine ja taga-parempoolne.
neid mõnel muul viisil). Kohtunikud fikseerivad vea ja otsustavad järgneva vastavalt määrustele: 6.1.2.1. Kui kaks või enam viga on toimunud järjestikku, siis võetakse arvesse vaid esimesena toimunud viga; 6.1.2.2. Kui kaks või enam viga on vastastel toimunud üheaegselt, siis seda loetakse MÕLEMAPOOLSEKS VEAKS ja pallimängimine korratakse. 6.1.3. Pallimängimine ja lõpetatud pallimängimine Pallimängimine on mängutegevuse järgnevus alates pallija poolt sooritatud pallingust kuni hetkeni, mil pall on mängust “väljas”. Lõpetatud pallimängimine on mängutegevuse järgnevus, mille tulemuseks on punkti saavutamine. 6.1.3.1. kui pallija võistkond võidab pallimängimise, saab ta punkti ja jätkab pallimist; 6.1.3.2. kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, saab ta punkti ja peab järgmisena pallima. 3.5 Soojendus 7.2.1
* Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. * Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. · Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. 5 Asetus Hetkel, kui pallija lööb palli, peavad kummagi võistkonna mängijad asuma oma väljaku piirides õiges kohavahetuse korras (välja arvatud pallija). Mängijate asetus on nummerdatud järgmiselt: * Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliinimängijateks ja nad võtavad enda alla väljakualad: eesvasakpoolne, eeskeskmine ja eesparempoolne. * Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: tagavasakpoolne, taga keskmine ja tagaparempoolne.
võistlusmäärustega (või rikkus neid mõnel muul viisil). Kohtunikud fikseerivad vea ja otsustavad järgneva vastavalt võistlusmäärustele: . Kui kaks või enam viga on toimunud järjestikku, siis võetakse arvesse vaid esimesena toimunud viga; Kui kaks või enam viga on vastastel toimunud üheaegselt, siis seda loetakse MÕLEMAPOOLSEKS VEAKS ja pallimängimine korratakse. Pallimängimise võitmise tagajärjed Pallimängimine on mängutegevuse järgnevus alates pallingust pallija poolt kuni pall on mängust “väljas”. kui pallija võistkond võidab pallimängimise, saab ta punkti ja jätkab pallimist; kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, saab ta punkti ja peab järgmisena pallima. 6.2. GEIMI VÕITMINE Geimi (välja arvatud otsustava 5-nda geimi) võidab võistkond, Kes esimesena kogub 25 punkti vähemalt 2 - punktilise vahega. Viigiseisul 24-24 jätkatakse mängu, kuni 2 - punktiline vahe on saavutatud ( 26-24; 27-25; ... ). 6.3
loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja võistkonnakaaslaste palvete ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult
kahte ossa jaotatud mänguväljakul. Temas on palju erinevaid versioone eriolukordadeks, mis muudavad mängu mitmekülgseks ja vaatemänguliseks igaühele. Mängu eesmärgiks on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul ning takistada palli maandumist oma väljakul. Võistkond tohib palli lüüa kolm korda (lisaks puutele sulustamisel), et saata pall vastase väljakule. Pall pannakse mängu pallinguga: pallija lööb palli üle võrgu vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb "välja" või võistkond ei saada palli määrustepäraselt tagasi. Võrkpallis saavutab punkti võistkond, kes võidab pallimängimise (inglise keeles: Rally Point System). Kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, siis saab ta punkti ja pallimise õiguse ning ta mängijad liiguvad ühe koha võrra edasi kellaosuti liikumise suunas. Sissejuhatus
vahetada vaid mängijana, kes talle platsil koha loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja võistkonnakaaslaste palvete ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult teatama kohtunikule,
Võrk madalal. Ilma hüppeta. Üks paarilistest lööb endale ettevisatud palli üle võrgu, teine üritab blokeerida. Paarides. Võrk madalal. Üks paarilistest viskab palli kahe käega ülalt üle võrgu, teine asetab pallile käed vastu aktiivse randmete kattega. Sama aga hüppega. Treener seisab kõrgemal, viskab palli üles ja lööb. Õpilased kordamööda üritavad blokeerida. Ühelt poolt tehakse otselööke, teiselt poolt sulustatakse.(A. Beljajev, M. Savin, 2002) Hetkel, kui pallija lööb palli, peavad kummagi võistkonna mängijad asuma oma väljaku piirides õiges kohavahetuse korras (välja arvatud pallija). Mängijate asetus on nummerdatud järgmiselt: Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliinimängijateks ja nad võtavad enda alla väljakualad: eesvasakpoolne, ees-keskmine ja ees-parempoolne. Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: taga- vasakpoolne, taga-keskmine ja taga-parempoolne.
teada saada Eesti ja ka maailma tennise algete kohta. Esimene peatükk keskendub tennisemängu algusaastatele ning kuidas tennisemäng on arenenud mitme sajandi jooksul nii Eestis kui välismaal. Autor annab ülevaate tenniserõivaste arengust alates 20. sajandi algusest ja kõige tähtsamatest turniiridest. Teine peatükk räägib põhjalikult mängureeglitest ja punktidest, mida tennisemängus vaja läheb. Lisaks tutvustab autor servija ehk pallija järjekorda ning erinevaid termineid, sealhulgas geim ja set. Kolmas sisupeatükk annab põhjaliku ülevaate kõige olulisematest tenniselöökidest ja nende tehnikast. Neljas peatükk räägib ettevalmistusest, töö käigust ja tulemustest. 4 1.Tennise ajalugu 1.1. Tennisemängu sünd Tennist selle esialgsel kujul võib lugeda üheks kõige vanemaks mänguks, mida tunneb spordiajalugu
1947. aastal asutati ka Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon . Ameerika ja Euroopa võrkpalli mängureeglid kooskõlastati 1947. aastal (väljakumõõtmed 9 x 18 m ja võrgu kõrgus meestele 2,43 m ja naistele 2,24 m). Pärast II maailmasõda kirjutati reeglid ümber eesmärgiga muuta nende mõistmine kergemaks. Sõnastati blokeeringu parem definitsioon, pallingu sooritamise ajal peavad mängijad asetsema õigel kohal, vale pallija korral punkti ei saavutata ja tekkis taktikaline süsteem 5:1 (üks sidemängija ja viis ründajat) ehk sidemängijal avanes võimalus sooritada ründesööt kolmele eesliini ründajale. Blokeerimisel tulid uued reeglid 1964. aastal: blokeerija võis viia käed üle võrgu ja blokeeringul toimunud pallipuudet ei loeta võistkonna pallipuudete hulka. FIVB kongress otsustas 1974. aastal viia sisse muudatuse kolme puute lubamise kohta peale blokeeringut. (FIVB, 2013).
annaabi.ee 
