töötab süsteem ka veojõukontrolli reguleerijana. Koostöös superjuhitava neliveosüsteemiga (SH-AWD) rakendatakse pidureid sellele rattale, mis libedal pinnal kiirendades haarduvuse kaotab. 4.Pidurite blokeerumisevastane seade (ABS Anti-lock Brake System), ELEKTROONILINE PIDURDUSJÕU JAOTUS (EBD Electronic Brake Distribution) JA PIDURDUSABI (BA Brake Assist) Legendi pidurdussüsteem on projekteeritud autot kiirelt ja tõhusalt peatama, tagades samas vähima võimaliku pidurite kulumise. Süsteem on üles ehitatud kõigil ratastel asuvatele ketaspiduritele, kus pidurikolvid toetuvad pidurisuportidele. Sellega koos on Legendi puhul kasutusel uusim pidurdustehnoloogia, kaasa arvatud: · Pidurite blokeerumisvastane süsteem (ABS), mis aitab säilitada juhitavust halva haarduvusega teekattel.
ja/või rakendada pidureid mõnel konkreetsel rattal. Süsteem töötab sujuvalt ja silmatorkamatult, tagades ohutu sõidu. Lisaks stabiilsuse suurendamisele kurvides töötab süsteem ka veojõukontrolli reguleerijana. Koostöös superjuhitava neliveosüsteemiga rakendatakse pidureid sellele rattale, mis libedal pinnal kiirendades haarduvuse kaotab. PIDURITE BLOKEERUMISVASTANE SÜSTEEM, ELEKTROONILINE PIDURDUSJÕU JAOTUS JA PIDURDUSABI Legendi pidurdussüsteem on projekteeritud autot kiirelt ja tõhusalt peatama, tagades samas vähima võimaliku pidurite kulumise. Süsteem on üles ehitatud kõigil ratastel asuvatele ketaspiduritele, kus pidurikolvid toetuvad pidurisuportidele. Sellega koos on Legendi puhul kasutusel uusim pidurdustehnoloogia, kaasa arvatud: · Pidurite blokeerumisvastane süsteem, mis aitab säilitada juhitavust halva haarduvusega teekattel.
ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ja kasutasid pidurdusjõu reguleerimiseks hooratast. Katsetustel saavutati 30% pidurdusmaa lühenemine, kuna piloot sai
ESSEE Õppeaines: MAANTEETRANSPORT Transport ja logistika Õpperühm: TL 31/41 Tallinn 2018 Tänapäeva logistika maailmas üritatakse aina rohkem jõuda lihtsamate tehniliste lahendusteni, üheks selleks on kindlasti autojuhi töö rooli taga. Aina rohkem lisatakse veoautodele erinevaid automatiseeritud funktsioone juurde, peamiselt selleks, et liiklusõnnetusi vältida, kuid nendel on nii omad plussid, kui ka miinused. Automaatne pidurdussüsteem on suureks plussiks selleks, et liiklusõnnetusi vältida, juhul, kui ise ei jõua piisavalt kiiresti reageerida. Ning võib väita, et peaaegu kõikidel autodel on ka ABS pidurid ehk blokeerimis vastased pidurid, millie puhul auto jääb juhitavaks kui tehakse järskpidurdus. Näiteks Volvo on oma veoautodele paigaldanud lisaks automaatsele pidurdussüsteemile ka sirgestuspiduri ehk kui veokas ja kast hakkavad kääri minema ning kui
enamasti kasutatud simulatsiooni mudeleid ja muid mudeleid nagu tehisintellekti jm. Rangetel reaalajasüsteemidel peab olema vähemalt mõni tegevus range tähtajaga. Kuid leebel reaalajasüsteemil võib olla tegevusi range tähtajaga. Need süsteemid on leebed, mis ei värba range reaalajasüsteemi ajalise jada kriteeriumeid. Reaalajasüsteemid ABS ANTIBLOKEERUMISE PIDURDUSSÜSTEEM Antiblokeerumise pidurdussüsteem või lühidalt ABS on ohutussüsteem, mis väldib pidurdamisel mootorsõiduki rattaid blokeerumast. Veerev ratas võimaldab juhil hoida juhtimisvõimalust järsu ning täieliku pidurduse korral, vältides libisemist ja lubades rattal blokeeruda järk-järgult vastavalt pinnase omadustele. ABS pakub paremat kontrolli sõiduki üle ja võib vähendada pidurdusteekonda kuival või libedal pinnasel, see võib veel tõsta pidurdusteekonda lahtistel pinnastel nagu lumi või kruus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Referaat ABIVAHENDID. 1 SISUKORD 1.Liikumisabivahendid............................................................................................ 5 1.1Neljarattaline rulaator..................................................................................... 5 Rulaator pakub kõndimisel stabiilsust ning lihtsustab keharaskuse ülekandmist, mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Rulaatori käepideme kõrgused saab kohandada vastavalt kasutaja kehapikkusele. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb kasutaja küünarliiges painutusse 20-30 kraadi.Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid vahemaid, sest väsimuse tundemärkide ilmnemisel on võimalik peatuda ja rulaatori istmele istuda. Enne rulaatori istmele toetumist tuleb kindlasti fikseerida pidurid, et rulaator eest ära ei sõida...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
hoojooksu tuleb kindlasti alustada stardiasendist- see on kõrge ja mittepüsiv asend, üks jalg teisest eespool, keha raskus päkkadel, stardiasend peab tagama kiire stardi ja valima õige rütmi, paremakäelised peaksid alustama vasaku jalaga, ründelöögi kolmesammuline hoojooks- esimene samm tehakse vasaku jalaga, selle ülesanne on ajastamine ja suuna valimine ja käed on jooksurütmis kõverdatud, teien samm on pikk pidurdussüsteem ülesanne on õige hüppekoha valimine liikumishoo pidurdamine ja suuna üles, sirge parem jalg läheb hooga ette-kannale, toimub pidurdus suuna korrigeerimine, samaaegselt liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha, kolmas samm- tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda, vältida võrgu alt edasi hüppamist, käed liiguvad hoovõtuks edasi taha. Üleshüpe koosneb äratõukest, kätehoost, lennufaasist,
Tööpindade määrimiseks kasutatakse jõuülekandeõli. Jõuülekandeõli ei vahetata sageli, sest töötingimused on kerged ja õli määrimisomadused säilivad kauem. 3.3. Juhtimisseadmed Juhtimisseadmete hulka kuuluvad pidurdussüsteem ja rooliseade. Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur ja seisupidur. Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
