Võrkpall (0)

Sisukord
Võrkpallist ja selle ajaloost............................lk3
Väljak ja sellel olevad mängijad...................lk4
Varustus .......................................................lk5
Võrk.............................................................lk5
Mängu juhtimine.........................................lk6
Mängukäik..................................................lk6
Pall.............................................................lk7
Tehnilised võtted.......................................lk7
Võrkpalli tehnika.......................................lk8
Rannavõrkpall...........................................lk9
Kokkuvõte.................................................lk10
Võrkpallist ja selle ajaloost
Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul.
Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Palli võib ühel poolel lüüa kolm korda.
Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni.
Võrkpall sündis USAs 1895 . aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit.
Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised.
Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti.
Võrkpall jaguneb:

• Saalivõrkpall
  
• Rannavõrkpall
  

Väljak ja sellel olevad mängijad
Võrkpalli mängitakse ristkülikukujulisel 18 x 9 m väljakul, mis on jagatud joontega aladeks.
Keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust.
Väljak on jagatud mõtteliselt kuueks tsooniks ehk alaks, kasutatakse nii numbrilist, kui ka sõnalist jaotust. Numbrilises jaotuses kasutatakse nii rooma kui ka araabia numbreid .
Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat.
Mängijad jagunevad omakorda ees- ja tagaliini mängijateks.
Neist igal ühel on oma kindel ülesanne ja kindel piirkond, kus nad olema peavad.
Funktsiooni järgi jaotatakse mängijad:

• Sidemängijad ehk tõstijad- kelle ül. on teise palli mängimine, tõstmine.
  
• Ründemängijad ehk lööjad- kelle ülesanne on rünnaku palli üle võrgu mängimine
  
• Kaitsemängija ehk libero - kelle ülesanne on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng.
  

Varustus
Üldiselt on võrkpalli varustus odav ja kättesaadav kõigile.
Algõpetuses ja harrastajatel sobib mängida lihtsaltsportlikus riietuses , vältida tuleks laia randi ja kõrgema tallaga jooksujalanõusid, sest valesti maandumisel on oht väänata hüppeliigest. Hüppeliigese väänamine on üldse üks põhitraumasid võrkpallis.
Spetsiaalse võrkpallivarustuse hulka kuuluvad põlvekaitsed ja võrkpallijalanõud ehk tossud . Võrkpallitossude ülesandeks on põrutuse pehmendamine maandumisel pärast hüpet.
Põlvekaitsed on vajalikud põlvede kaitsmiseks ja säästmiseks laskumistel.
Võrk
Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2.43m kõrgusel(naistel 2.24m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant , mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör(alumises). Selle nööri abil tõmmatakse nööd pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1.8 m pikkused vardad( antennid ). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti.
Mängu juhtimine
Võrkpallimängu juhivad kohtunikud.
Esimene kohtunik asub kohtunike pukil ja juhib mängu, tema otsused on lõplikud.
Teine kohtunik asub esimese kohtuniku vastas, väljaku küljel võrguposti kõrval ja abistab esimest kohtunikku.
Kohtunik-sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli.
Neli(kaks) piirikohtunikku seisavad väljaku nurkades vabaalas ja jälgivad piire .
Mängukäik
Mäng algab loosimisega, valida on:

• Palling või vastuvõtt
  
• Väljakupool
  

Palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli.
Pall
Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on
65-67 cm.
Palli kest on valmistatud elastsest materjalist, tänu millele muudab pall oma kuju igasugusel kokkupuutel ja hiljem võtab tagasi oma esialgse kuju.
Tehnilised võtted
Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on:

• Liikumine(stardiasendid, liikumisviisid)
  
• Söödud(ülaltsööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele, rinnale)
  
• Ründelöök(otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök)
  
• Sulustamine (ühe-, kahe- ja kolmeblokk)
  
• Pallingud(altpallingud, ülaltpallingud, hüppelt palling)
  

Võrkpallimängu tehnika

• Keharaskus on viidud päkkadele võrdselt mõlemal jalal.
  
• Küünarliigesest kõverdatud käed on vöö kõrgusel.
  
• Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil .
  

Erinevad tehnilised asendid vastavalt mänguolukorrale:

• Stardiasend- mängija asend, mille ta võtab vahetult enne liikuma hakkamist.
  
• Lähteasend- mängija asend, mille ta võtab enne tehnilise elemendi sooritamist.
  
• Püsiv asend- mängija keharaskus on võrdselt mõlemal jalal, jalad on kas kõrvuti või üks jalg teisest veidi ees.
  
• Mittepüsiv asend- mängija keharaskus on viidud päkkadele.
  

Liikumine lõpeb tavaliselt konkreetse tehnilise elemendi sooritamise lähteasendiga(vastavalt elemendi liigist) :

• Ülaltsöödu lähteasendis on käed tõstetud otsmiku kohale.
  
• Altsöödu lähteasendis on käed seotult keha ees-all.
  
• Sulustamise lähteasendis on käed viidud hoovõtuks ette-alla.
  

Rannavõrkpall
Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel.
Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkapalliga. Nende mängude vahel on kolm põhilist erinevust:

• Rannavõrkpalli mängitakse liival.
  
• Võistkonnasuurus on kaks, mitte kuus
  
• Blokk loeb puutena, nii et kui pall puudutab blokki, jääb rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis.
  

Reeglites on veel teisigi erinevusi.Näiteks mänguväljak on väiksem ja mängijad pallivad vaheldumisi . Vahetusi ei ole. Mängijate asetus platsil on vaba.
Rannavõrkpall on suurem, kui saalivõrkpall aga kaalub sama palju.
Kokkuvõte
Võrkpall on pallimäng, kus võistlevad omavahel kaks võistkonda.
Saalivõrkpallis on ühes võistkonnas 6 mängijat ja rannavõrkpallis on korraga 2 mängijat ühel poolel.
Kahe võistkonna vahele on tõmmatud võrk ning väljaku ulatus on kindlalt piiritletud.
Mängu juhivad kolm kohtunikku, kel neist igaühel on oma ülesanne.
Ranna- ja saalivõrkpallid on kaalult samad aga suuruselt erinevad.
Mängitakse 25 punktini, otsutavas geimis 15-ne punktini.
Mängijad on jagatud tsoonidesse.
Spetsiaalse võrkpallivarustuse hulka kuuluvad põlvekaitsmed ja võrkpallijalanõud ehk tossud.