aastal: blokeerija võis viia käed üle võrgu ja blokeeringul toimunud pallipuudet ei loeta võistkonna pallipuudete hulka. FIVB kongress otsustas 1974. aastal viia sisse muudatuse kolme puute lubamise kohta peale blokeeringut. (FIVB, 2013). 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS Blokeerimiseks nimetatakse käte asetamist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki. See on kaitsemängu tehniline element, mis võib eduka sulustamine korral olla ka rünnaku vahendiks. Blokeerija ülesandeks on ründaja poolt löödud palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii, et kaitsemängijatel oleks kergem mängida. Sulustamine on valdavalt mängija individuaalne töö, peaaegu kõik sõltub sulustaja meisterlikkusest, hüppevõimest ja taktikalisest taibust. Sulustamine tekkis teistest võrkpalli tehnikaelementidest mõned aastad hiljem, võrkpallimängu
seda rohkem katab ranne, Põhilised vead- hoojooksu alguse ebaõige ajastamine-liiga vara või hilja, paus hoojooksu ja äratõuke vahel, äratõuge ei toimu üle kanna vaid üle varba päkkadelt, hüpatakse edasi, puudub sirgete käte hoog köed hoovõtul kõverad löögivaba käsi ei tõuse õla kõrgusele, löök tehakse kõvera käega, puudulik randmetöö, hoojooksu vale rütm, jäik maandumine Sulustamine- kaitsemängu tehniline element, kõnekeeleks blokk, , nimetatakse käte asetsemist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki, ründaja poolt palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii et kaitsemängijatel oleks kergem mängida, sulustamist liigitatakse: üksiksulustamine, grupisulustamine (paarissulustamine, kolimsulustamine), taktikalise teostuse järgi eristatakse- tsoonisulgu, liikuvat
Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 8 BLOKEERIMINE ISELOOMUSTUS Blokeerimiseks nimetatakse käte asetamist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki. See on kaitsemängu tehniline element, mis võib eduka sulustamine korral olla ka rünnaku vahendiks. Blokeerija ülesandeks on ründaja poolt löödud palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii, et kaitsemängijatel oleks kergem mängida. Sulustamine on valdavalt mängija individuaalne töö, peaaegu kõik sõltub sulustaja meisterlikkusest, hüppevõimest ja taktikalisest taibust. Sulustamine tekkis teistest võrkpalli tehnikaelementidest mõned aastad hiljem, võrkpallimängu
kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad mängijad väljakul, kui neil on vaja hakata servima? 6.Mitu korda järjest tohib üks mängija puudutada palli? Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra (välja arvatud sulustamine) järjest, teha kahekordsetpuudet ja hoida palli. 7.Mitu puudet (söötu) tohib maksimaalselt olla ühel võistkonna poolel? Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). 8.Kas jalaga tohib võrkpalli mängida? Jalaga ei tohi mängida võrkpalli. 9.Kuidas käsitleda, kui pall puudutab antenni või läheb üle võrgu väljaspoolt antenni? Kas on viga, või ei ole?
ja ka teisel väljakupoolel on 6 mängijat. Mängu käik Mäng algab loosimisega. Valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine mängija ehk tsoon 1 mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini, kahe punkti vahega. Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. Otsustava viienda geimi ees on uus loosimine. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra (välja arvatud sulustamine) järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Võrkpallimängu iseärasused Võrkpallimängul on mitmeid ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asub suhteliselt väikesel maa-alal, 6 kummalgil väljakupoolel · Mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonid on erinevad tehnilised ja taktikalised nõudmised · Võrkpall on ainuke spordiala, kus mängijal tuleb oma maksimaalset jõudu kasutada toetuspinnata, õhus (ründelöök, hüppelt palling)
Tallinn 2014 Sisukord Soojendus Söötmistehnika Harjutused kolonnides Ründelöögi harjutused Kombineeritud situatsiooni harjutused Sulustamine Kaitsemäng Serv vastuvõtt Võrkpalli toetavad harjutused Näidistreeningkava Meeskonnatöö kokkumäng Ergutushüüdeid Motivatsiooni tsitaadid Viited Soojendus 1. 5 ringi rahulikku jooksu, võimlemine. 2. Üle võrkpalli otsajoone käärhüpped paremalt vasakule vasak külg ees > kiirendus diagonaalis võrguni > bloki liikumine mõlemal pool võrku> kiirendus diagonaalis
Palli kest on valmistatud elastsest materjalist, tänu millele muudab pall oma kuju igasugusel kokkupuutel ja hiljem võtab tagasi oma esialgse kuju. Tehnilised võtted Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on: · Liikumine(stardiasendid, liikumisviisid) · Söödud(ülaltsööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele, rinnale) · Ründelöök(otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök) · Sulustamine(ühe-, kahe- ja kolmeblokk) · Pallingud(altpallingud, ülaltpallingud, hüppelt palling) Võrkpallimängu tehnika · Keharaskus on viidud päkkadele võrdselt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöö kõrgusel. · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil. Erinevad tehnilised asendid vastavalt mänguolukorrale: · Stardiasend- mängija asend, mille ta võtab vahetult enne liikuma hakkamist.
Katsereaktorite seas on tuntuimaks nn. Tokamak tüüpi termotuumareaktorid, kus plasmat hoitakse sulustatuna tugevas magnetväljas (magnetic confinement). 1993. a. detsembris andis Princetoni katsereaktor kontrollitava termotuumareaktsiooni tulemusena 5.6 MW energiat. Seda loeti oluliseks progressiks, ehkki reaktori sisendis kulutatud energia oli suurem kui väljundis saadu. Teist tüüpi termotuumareaktorites toimub nn. "inertsiaalne sulustamine". Näiteks: Shiva reaktoris (Lawrence Livermore Laboratories, USA) fokuseeritakse 20 võimsa neodüünlaseri kiired reaktsioonikambrile, et kutsuda esile termotuumasüntees deuteerium- triitiumi gaasiseguga täidetud mikroballoonides. 2005 a. leppisid suurriigid kokku ehitada tootmisotstarbeline Prantsusmaale fusioonreaktor, projekti koodnimetus ITER. Termotuumareaktorite kütus Deuteeriumi saamine ei valmista suuri probleeme, sest ca 1 molekul igast 5000-st merevees
oleks. *Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on: · Liikumine (stardiasendid, liikumisviisid); · Söödud (ülalt sööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele ja rinnale); · Pallingud (altpallingud, nii alt-eest kui ka alt-küljelt; ülalt pallingud, nii ülalt-eest kui ka ülalt- küljelt ja hüppelt palling); · Ründelöök (otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök); · Sulustamine (ühe-, kahe- ja kolmeblokk) Asukoha järgi väljakul jaotatakse mängijaid: · eesliini mängijad (joonis 5), need on tsoonides 2, 3 ja 4; · tagaliini mängijad, need on tsoonides 1, 6 ja 5, nad ei tohi rünnata hüppe pealt võrgust kõrgemal olevat palli eesliinis, rünnakul peavad nad üles hüppama ründejoone tagant, maanduda võivad aga ründealasse. Igal mängijal on kindel ülesanne. Päris mängu algõpetuses on see ülesanne seotud selle tsooniga, kus mängija asub.
annaabi.ee 
