sulustamist puuteks ei loeta. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja ehk auti või võistkond eksib reeglite vastu. Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Lisaks on võimalik võttakaks 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks. Geimide vaheajad on 3 minutit. Teise ja kolmanda geimi vahelist aega on võimalik pikendada10 minutini. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Rahvusvahelised reeglid ei luba mängida juhul kui temperatuur on alla + 10 kraadi. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab sooritama võistkond vähemalt 25 punkti nii, et vahe vastastega on vähemalt kaks punkti.
Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Sidemängijate ehk tõstjate ülesanne on teise palli tõstmine. Ründemängijate ehk lööjate ülesanne on ründelöögi sooritamine Võrkpalli mänguväljaku suurus on 18 x 9 meetrit. Keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks. Ründejoon asub 3m kaugusel keskjoonest. Võrkpalli võrk on 9,5m pikk ja 1m lai. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline.Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist.
kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja või võistkond eksib reeglite vastu. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25, viiendas punkti (varem kõigis 15) ja edestama vastasvõistkonda vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi 5-st või 2 geimi 3-st. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine
sulustamist puuteks ei loeta. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja ehk auti või võistkond eksib reeglite vastu. Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Lisaks on võimalik võtta kaks 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks. Geimide vaheajad on 3 minutit. Teise ja kolmanda geimi vahelist aega on võimalik pikendada 10 minutini. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Rahvusvahelised reeglid ei luba mängida juhul kui temperatuur on alla + 10 kraadi. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab sooritama võistkond vähemalt 25 punkti nii, et vahe vastastega on vähemalt kaks punkti.
vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule, tohib võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga.
kaitsemängija - libero. Tema riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast. Libero mänguala piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Üldse on võrkpallis karistusi neli: suuline, märkus koos kollase kaardi näitamisega, eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldam isega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Geimide vaheajad kestavad 3 minutit. Geimi võidab võistkond, kes esimesena kogub 25 punkti, nii et vahe on vähemalt kahepunktiline.
osavõtvat isikut langeb väljakule väljaspool piirjooni on puudutatud ühe meeskonna poolt rohkem kui kolm korda Vastane saab punkti kui mängija... Puudutab võrku, nööre või posti Haarab võrgust alt või pealt kinni Puudutab vastase väljakut Lööb palli kaks korda järjest Puudutab palli mistahes kehaosaga peale käe Teeb pallingul vea Teeb asetus- või kohavahetusvea Mängu kestvus Mängitakse kahe või kolme geimivõiduni Geimi võitmiseks on vaja koguda 25 puntki (viiendas geimis 15 punkti) Geimi võitmiseks peab meeskond juhtima vähemalt kahe punktiga Indiaca-pall Kaal: 50-60g Sulgede pikkus: 18-20 cm Padja läbimõõt: 7-8 cm
tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid
30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit. Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15:0, kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0:15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40:40 ehk 40 tasa, siis selleks et võita geim peab üks mängijast saama kaks järjestikust punkti (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem). Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti. Kui geimide seisuks on 5:5 (viis tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem. Kui mängu seis on 6:6 ehk 6 tasa, siis selgitatakse seti võitja nn kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7:7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe. Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see
pallinguga, palling vähem kaetud väljaku osale või raskemini vastuvõetavasse kohta tsoon 1,5, palling kindlale mängijale – närk vastuvõtja, vahetusmängija, just vea teinud mängija, palling sidemängijale või tema teele, pallingu lennujoone muutmine, pallides otsajoonest kaugemale ja lähemale, palling kahe mängija vahele, vältida pallingut liberole põhivastuvõtjale, pallinguga ei tohiks eksida: esimene palling geimi ajal, kui eelmine mängija eksis, pärast treeneri poolt võetud aega, mängu otsustavatel hetkedel, mitu ringi järjest, Ründesöödu taktika- see on teise palli mängimine kus pall saadakse: pallingu vastuvõtul, ründe-ja pettelöökide vastuvõtul, blokist põrkuvatest pallidest, lihtsalt ületulevatest pallidest, eesmärgiks on luua ründemängijale võimalus edukalt rünnata: ideaalne on rünnak tühjalt võrgult ja hea ühe sulustaja vastu, teise palli
Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja või võistkond eksib reeglite vastu. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25, viiendas punkti (varem kõigis 15) ja edestama vastasvõistkonda vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi 5-st või 2 geimi 3-st. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Väljak
Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad mängijad väljakul, kui neil on vaja hakata servima? 6
jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule, tohib võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Kuidas mängitakse võrkpalli? Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib
* Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: taga- vasakpoolne, taga-keskmine ja taga-parempoolne. Mängijate vaheline asetus väljakul: * Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. * Ees- ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses. 2.4 Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). (1) Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. (1)
puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten.Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub
(lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool (nagu võrkpallis enne selle viimaseid reeglimuudatusi) kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist. Kuni 20. sajandi lõpuni mängiti sulgpalli valdavalt vaid süsteemis "kolmest parem", st. mängu võitmiseks pidi üks pool võitma kaks geimi. Üks geim mängiti 15 punktini, väljaarvatud naisüksikmängus, kus geim lõppes peale 11. punkti saamist. Geimi lõpus viigiseisul 14:14 (10:10) võis servi vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kolme punkti võiduni, st. kas geim lõppes endiselt peale ühe poole 15. (11.) punkti saavutamist või jätkati mängu kuni üks pooltest oli võitnud 17 (13) punkti. Juba 1999. aastal hakati katseliselt rakendama uut, eelkõige televisiooniülekannetele
kahe võistkonna vahel. Mängu põhimõte on iseenesest väga lihtne. Vastamisi on kaks neljaliikmelist võistkonda. Eesmärk on heita oma võistkonna kivid ”Kodu” (House) keskpunktile lähemale kui vastase omad. Pärast igat ”Geimi” (End) saab punkte vaid üks võistkond. Võistkond saab nii mitu punkti, kui palju on tal ”Kodu” keskpunktile lähemal olevaid kive vastase kõige täpsemini heidetud kivist. Mäng üldjuhul kestab eelneva kokkuleppe alusel 6-10 Geimi. Viigilise tulemuse korral mängitakse lisa Geim(id). 1 Ajalugu Jääkeegli kodumaaks arvatakse olevat Šotimaa, sest sealt on tänapäevani säilinud 16. sajandist pärit keeglikivid. Ka 16. sajandil elanud hollandlane Pieter Brueghel vanem on kujutanud talupoegi curlingut mängimas. Esimene jääkeegliklubi asutati 1838. aastal Edinburgh'is. Enne 1842. aastat
ringis. Reket on keelestatud väga tugevalt. Sulgpall on spetsiaalne pall valmistatud hane või pardi sulgedest ja korgist (materjal) pallist. Palli valmistamiseks kulub tavaliselt 3 lindu, sest õigeid sulgi on väga raske leida. Palle valmistatakse eelkõige Aasiamaades, kus suled võetakse neilt lindudelt, kes on tapetud eelnevalt söögi jaoks. Sulgpallide hind pole viimase kahekümne aasta jooksul tõusnud. Mäng koosneb geimidest. Mängu võitmiseks on vaja võita 2 geimi (,,kolmest parem"). Üks geim mängitakse 15 punktini, võitmiseks peaks puhktide vahe olema vähemalt 2 punkti (17- 15). 1999. aastal hakati rakendama lühemat mängu teleülekanneta jaoks, kus mängu võitmiseks oli vaja kolme geimi võitu, sealjuures mängiti geim vaid 7 punktini. Nagu eelpool mainitud on sulgpalli mängitud juba tuhandeid aastaid. Sulgpallisarnaseid mänge harrastati ka Hiinas ja Indias. 1860. aastal tutvustati sulgpalli aga Inglismaal. Esialgu mängiti
reketid tehtud puidust. Reketi kaalule ja kujule pole seatud mingeid piiranguid, kuid reketi pikkusel ja laiusel on teatud mõõtmed, mida ei tohi reket ületada. Reketi raami pikkus koos käepidemega ei tohi ületada 81,28 cm ja kogulaius 31,75 cm. (Eesti Tennise Liidu kodulehekülg) Punktimäng algab ühe mängija palli mängu panemisest (servist). Punkt kestab kuni pall lendab out’i või ei suudeta palli lihtsalt üle võrgu lüüa. Punkte loetakse 15-0, 30-0, 40-0 ja siis juba geimi võit. Igas geimis servib vaid üks mängija ja vastane tõrjub. (ITF Rules of tennis 2017: 11) Out- kui pall lendab väljaku piiridest välja Igas geimis servib vaid üks mängija ja vastane tõrjub. Punkte loetakse 15, 30, 40 ja siis juba geimi võit. Kui mängija võidab geimi esimese punkti, on seis “15” tema eduks, järgmine punkt “30”, kolmas “40” tema eduks ja neljanda punkti võitmisel loetakse ta geimi võitnuks. Kui mõlemad
eesvasakpoolne, eeskeskmine ja eesparempoolne. * Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: tagavasakpoolne, taga keskmine ja tagaparempoolne. Mängijate vaheline asetus väljakul: * Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. · Ees ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu
Lk 3 Moodsad sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged (alla 100 grammi) ja keelestatavad väga tugevalt. Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid on valmistatud mitte plastikust vaid korgist pallist ja selle lendu stabiliseerivatest sulgedest ning kaaluvad 4,74-5,5 grammi. Kuni 20. sajandi lõpuni mängiti sulgpalli valdavalt vaid süsteemis "kolmest parem", st. mängu võitmiseks pidi üks pool võitma kaks geimi. Üks geim mängiti 15 punktini, väljaarvatud naisüksikmängus, kus geim lõppes peale 11. punkti saamist. Geimi lõpus viigiseisul 14:14 (10:10) võis servi vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kolme punkti võiduni. Juba 1999. aastal hakati katseliselt rakendama uut, eelkõige televisiooniülekannetele sobivamat, süsteemi mängu võitmiseks on tarvis võita kolm geimi, kusjuures üks geim
Tempo Side Diagonaal (5)S/D (6)T (1)U Mitu timeouti võib võtta 1võistkond 1,2,3, 4 geimil ja mitu time-outi 5 geimil? Igas geimis on kummalgi võistkonnal õigus saada 2 vaheaega puhkamiseks. (30sek) Millisel juhul loetakse võrkpallis veaks toimunud olukorda, kui on toimunud 2 viga sama aegselt. Võrkpallis loetakse veaks ajaliselt esimest toimunud viga Mitu minutit on esimese ja teise geimi vahel? 3 minutit Mitu vahetust võib teha üks võistkond ühe geimi jooksul? 6 vahetust Naiste võrgu kõrgus (2,24 m) ja meeste võrgu kõrgus (2,43m) Mitu puudet on lubatud võistkonnal pärast sulustamist? 3 puudet Kas mängija võib olla üle keskjoone? Kui võib, siis kuidas? Jah, poole pöia jagu võib olla üle. Kaua on aega servimiseks peale kohtuniku vile? 8 sekundit Kui palju ulatub võrgu küljes olev antenn üle võrgu ülemise ääre?
graniidist kividega kahe võistkonna vahel. Mängu põhimõte on iseenesest väga lihtne. Vastamisi on kaks neljaliikmelist võistkonda. Eesmärk on heita oma võistkonna kivid "Kodu" (House) keskpunktile lähemale kui vastase omad. Pärast igat "Geimi" (End) saab punkte vaid üks võistkond. Võistkond saab nii mitu punkti, kui palju on tal "Kodu" keskpunktile lähemal olevaid kive vastase kõige täpsemini heidetud kivist. Mäng üldjuhul kestab eelneva kokkuleppe alusel 6-10 Geimi. Viigilise tulemuse korral mängitakse lisa Geim(id). Curlingu atraktiivsuse üks põhjuseid on emotsioonide variatsioonid, mida mängijad kogevad mängu jooksul: tabava viske viskamise rõõm, joovastus sellest, et teele saadetud kivi seiskus täpselt planeeritud kohas. Meeleheide sellest, et see peatus vaid sentimeetrite kaugusel sihtmärgist või põnevus püüdes vastaste kivi välja lüüa. Endaga rahulolu, kui oled mänginud hästi osava vastase vastu
15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16.Nimeta Eesti paremaid korvpallureid. Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Martin Müürsepp, Tiit Sokk, Aleksei Tammiste, Indrek Rumma, Marek Noormets, Ilmar Kullam, Kristjan Kangur, Tanel Sokk VÕRKPALL 17. Võistlusmäärused: - võrkpalliväljaku suurus on 18x9m - võrkpallivõrgu kõrgus on meestel 2,43 meetrit, naistel 2,24 meetrit. - mitu geimi peab võitma, et saavutada võit 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 18. Kes Eesti võrkpalluritest on tulnud olümpiavõitjaks? Viljar Loor 19.Nimeta Eesti tuntumaid võrkpallivõistkondi. Eesti Võrkpllikoondis, Selver Tallinn, VK Pärnu, TTÜ Võrkpalliklubi, Tartu Pere Leib, Acroe Rakvere võrkpalliklubi Rivaal, Valio Võru, Viljandi Metall KERGEJÕUSTIK 20.Kirjelda kõrgushüppe peakohtuniku ülesandeid võistluste ajal.
ühte ei sattuks kõik tugevad või vastupidi, kõik nõrgad (Sirel, Piisang, 2010, lk 52). 1.3. Rahvastepalli reeglid Kuigi minu töö eesmärgiks ei olnud reeglite analüüs, toon need oma töös ikkagi välja, sest vajasin neid oma kohtunikutöös. Kogu võistluste töö toimus nende reeglite alusel. Rahvastepalli ängitakse normaalmõõtmetega (9 x 18 m ) võrkpalliväljakutel. Mängitakse süsteemiga: parim kolmest geimist. Geimi ajaliseks pikkuseks on neli minutit. Geimi võidab võistkond, kellel mänguaja (4 min) lõppedes on rohkem „elus mängijaid“. Kui geimi normaalaeg jääb viiki, jätkatakse geimi mängimist esimese tabamuseni. 8 8 Mõlemas vanusegrupis on võistkonna suuruseks registreerimisel maksimaalselt kümme mängijat. Mängus osaleb korraga kaheksa mängijat (kapten ja seitse mängijat väljakul).
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball = 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse v...
Iga kord kuyi saadakse pallingu võimalus, nihkutakse ühe koha võrra päripäeva edasi. Vastase pallingut ei või sulustada ehk blokeerida. Tagasi lüües ei tohi olla mängijatel üle kolme pallipuute. Palli mängitakse seni, kunisee puudutab maad, lendab auti või vastased eksivad reeglite vastu. Blokkimisel võib vastase poole l olevat palli puudutada vaid siis, kui see ei sega edasi mängimist. Võstluse võitja selgub kolme, nelja või isegi viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja loeb ka kahe pukti vahe. Näiteks : tulemus on 24:24 siis jätkatakse mängu 27 : 25. Kui geimide seis on viigis 2 : 2, mängitakse ka viies geim. Viimases geimis mängitakse vaid 15 punktini ja edestama üksteist peab vähemalt 2 punktiga. Kuni seda ei juhtu, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest.
Varumängijate pingid asuvad kohtunik-sekretäri laua kõrval väljaspool vaba-ala. Ainult võistkonna liikmed võivad kohtumise ajal istuda varu- mängijate pingil ning osa võtta soojendusest. LIBERO MÄÄRAMINE Igal võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks (1) spetsiaalne kaitsemängija Libero. Libero tuleb kanda mänguprotokolli selleks ette nähtud erilisele joonele enne mängu algust. Tema number tuleb samuti kanda esimese geimi algasetuse lipikule. Libero ei või olla geimi ega mängu kapten. LIBEROT PUUDUTAVAD LUBATUD TEGEVUSED Tegevused mängus: Libero võib asendada tagaliinis iga mängijat. Libero mäng on piiratud tagaliini mänguga ja tal on keelatud teha ründelööki ükskõik millisest paigast (kaasa arvatud mänguväljak ja vaba-ala), kui palliga kokkupuute momendil on pall täielikult võrgu ülemisest servast kõrgemal. Libero ei tohi pallida, sulustada ega osaleda sulustamise katsel.
kasutatakse korvpalli jalanõusid. Võistkond Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Geimid Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne).Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub
painduvad antennid ning mängu käigus tohib palli lüüa maksimum kolm korda. Pall on mängus kuni see kukub maha või sooritatakse viga ja veaks loetakse ka antenni puudutust palliga mängu käigus ning pärast igat pallingut vahetavad võistkonna mängijad kohti. Väljakul tohib mängida korraga 12 mängijat, mõlemal pool 6, kes asuvad kindlates tsoonides. Igas geimis võib teha kuni kuus vahetust ja korraga võib vahetada ka mitut mängijat. Võistlustel mängitakse kolm, neli või viis geimi. Esimesed neli geimi mängitakse alati vähemalt 25 punktini, nii et vahe oleks kahepunktiline. Kui geimide seis on viigis, mängitakse viies, 15 punktiline geim. Mängu võitmiseks on vaja võita rohkem kui pool geime. Võrkpall on iseärane mäng ja aineke spordiala, kus mängija peab kasutama maksimaalset jõudu ilma toetuspinnata (ehk õhus) ja peab väga täpselt tabama 65-67 cm ümbermõõduga palli.
Mitu mängijat on väljakul ? Väljakul on 12 mängijat ja need jagunevad omakorda 6-eks, ehk ühel väljakupoolel on 6 ja ka teisel väljakupoolel on 6 mängijat. Mängu käik Mäng algab loosimisega. Valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine mängija ehk tsoon 1 mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini, kahe punkti vahega. Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. Otsustava viienda geimi ees on uus loosimine. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra (välja arvatud sulustamine) järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Võrkpallimängu iseärasused Võrkpallimängul on mitmeid ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asub suhteliselt väikesel maa-alal, 6 kummalgil väljakupoolel · Mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonid on erinevad tehnilised ja taktikalised nõudmised
(palling ehk serv). Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Edukaimad riigid olümpiamängudel on olnud Brasiilia, Venemaa ja USA. Näiteks 2008.a
) tulemusega 6:3, 6:0 ja jõudis finaali. Finaalis alistas ta slovakitari Daniela Hantuchova (WTA 24.) tulemusega 6:2, 6:1 ning teenis karjääri teise WTA-turniirivõidu. · 2012. aasta Austraalia lahtised meistrivõistlused · Avaringis kohtus turniiril 25. asetusega Kaia Kanepi Rootsi tennisisti Johanna Larssoniga (WTA 59.), võites 6:2, 6:4, kusjuures teises setis jäi ta kaotusseisu 1:4, kuid võitis viimased 5 geimi. Teises ringis oli Kaia Kanepi vastaseks Venemaa tennisist Jekaterina Makarova (WTA 56.), kellele ta kaotas 2:6, 5:7. Suure slämmi turniirid üksikmängus · . · Austraalia 3.ring (2009) · Prantsusmaa veerandfinaal (2008) · Wimbleton veerandfinaal (2010) · USA veerandfinaal (2010) WTA tabelikoht aastalõpu reitingus Aasta Koht 2001 199 2002 283 2003 167 2004 226
Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. 7 Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub
Võrreldes Ateena olümpiaga oli tulemus parem, koht aga mitte. Aastaid paigal tammunud Peetre on tänavu leidnud justkui uue hoo, ent olümpial ei väljendunud see milleski. Johannes Ahun, purjelauasõidu 28.Raske oli temalt midagi rohkemat oodata ning tundub, et viimase koha vältimine oli Ahuni jaoks olümpial juba omaette saavutus. Kati Tolmoff, sulgpalli 1. ring. Tänavuste tulemuste põhjal pidanuks Tolmoff esimesest ringist edasi pääsema, ent pärast esimese geimi võitu tabas teda arusaamatu langus ja kaotus. Raul Must, sulgpalli 1. ring. Kuigi Must püüdis enne kohtumist maailma teise kümnesse kuuluva vastasega ennast soosikuks tembeldada, pani mäng rollid paika. Maret Ani, tennise üksikmängu 1. ring. Olümpiamängude eelõhtul üksikmängu turniirile pääsenud Maret Ani ei võtnud pakutud kingitust vastu ning langes kohe avaringis. Kurvaks teeb see, et eestlanna vastane olnuks parema esinemise korral jõukohane. Marko Albert, triatloni 41
sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. 1-parem tagamängija 2-sidemängija(eesliin) 3-keskründaja(eesliin) 4-diagonaalründaja(eesliin) 5-vasak tagamängija 6-tagumine keskmängija 6.Mis numbri peal on alati pallingu sooritaja? Sinu vastus oli: 1 7.Mitu geimi peab võitma, et saavutada mängu võit? Sinu vastus oli: 3 8.Mitu vahetust võib teha ühes mängus? Sinu vastus oli: Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. 9.Kas 12 mängijat saab korraga viibida väljakul? Sinu vastus oli: Saab, kui 6 mängijat on ühest võistkonnast ja 6 teisest. 10.Mitu kohtuniku juhivad mängu? Nimeta. Sinu vastus oli: esimene kohtunik, teine kohtunik, kohtunik-sekretär ja 4 piirikohtunikku 11
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible. ...
Roland Garros' väljakutel. Samuti püsib Nadal tänu finaalivõidule ATP edetabelis esikohal, jättes aastat suurepäraselt alustanud, kuid Pariisis poolfinaalis Federerile alla vanduma pidanud Novak Djokovici, endiselt teisele kohale. Matsi alustas tunduvalt paremini sveitslane, kes näitas ehk oma parimate päevade tennist ning võttis avasetis sisse kindlana tundunud 5:2 edu. Nadal aga päästis ühe settpalli ning alustas võimast tagasitulekut, võites viis geimi järjest ning kirjutades esimese seti võidu enda nimele 7.5. Teises setis jätkus Nadali hoog, kes läks kohe 2:0 juhtima, kuid Federer suutis seti viia kiiresse lõppmängu, mida aga valitses 7:3 hispaanlane. Nadal, kes on seitsme aasta jooksul Prantsuse lahtistel kaotanud vaid ühe matsi, andis kolmandas setis veidi järele ning Federer kasutas võimalust ning võttis setivõidu numbritega 7:5. Sellest nõrkusehetkest sai hispaanlane kiirelt võitu ja viimases setis oli tegemist juba
Roland Garros' väljakutel. Samuti püsib Nadal tänu finaalivõidule ATP edetabelis esikohal, jättes aastat suurepäraselt alustanud, kuid Pariisis poolfinaalis Federerile alla vanduma pidanud Novak Djokovici, endiselt teisele kohale. Matsi alustas tunduvalt paremini sveitslane, kes näitas ehk oma parimate päevade tennist ning võttis avasetis sisse kindlana tundunud 5:2 edu. Nadal aga päästis ühe settpalli ning alustas võimast tagasitulekut, võites viis geimi järjest ning kirjutades esimese seti võidu enda nimele 7.5. Teises setis jätkus Nadali hoog, kes läks kohe 2:0 juhtima, kuid Federer suutis seti viia kiiresse lõppmängu, mida aga valitses 7:3 hispaanlane. Nadal, kes on seitsme aasta jooksul Prantsuse lahtistel kaotanud vaid ühe matsi, andis kolmandas setis veidi järele ning Federer kasutas võimalust ning võttis setivõidu numbritega 7:5. Sellest nõrkusehetkest sai hispaanlane kiirelt võitu ja viimases setis oli tegemist juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
