Pall visatakse üles kuni 1 m kõrgusele. Ülesviskega samaaegselt kandub keharaskus paremale jalale, parem käsi liigub taha, parem õlg pöördub taha. Palli lüüakse ulatuskõrgusel, pingestatud labakäe või rusikaga parema õla ees. Algajad tabavad palli enamasti taha-alla (pall lendab kaarega). Kui jõudu rohkem, tabatakse rohkem tsentrisse (palli lend läheb kiiremaks ja vastasele ebamugavamaks). Ründelöök Ründelöögi puhul on oluline jõud. Mida tugevam on ründelöök, seda suurem on võimalus, et pall jääb vastaste platsipoolele maha. Samuti on tähtis, et ründelöök sooritatakse võimalikult kõrgelt. Kõrget rünnakut on vastastel raskem blokiga takistada ning ründaja võimalike löögisuundade raadius laieneb. Ründelöögis on ühendatud jooks, hüpe ja löök (kiirus, jõud ja osavus). Seda kõike arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud vastuvõtt ja tõste on tulemusliku rünnaku eelduseks
lüüa eesliinist. Minu ülesandeks on lüüa palli hüppelt ühe käega üle võrgu nii täpselt ja kõvasti , et see satuks vastase väljakule ja et keegi seda vastu võtta ei suudaks. Ma pean alati rakendama maksimaalset jõudu õhus ja oskama tunnetada palli tuleku momenti, sest minu löök on peamine võistkonna eesmärk, millele on allutatud kogu eelnev võistkonna tegevus. Ma tunnen ennast väga tähtsa liikmena võistkonnas, sest minu ründelöök võib mängus paljutki otsustada. Räägitakse, et ründelöök on võrkpallimängu kõige keerulisem tehniline element, aga unustatakse öelda, et ilma eelneva täpse ja raske mänguta ei oleks ründaja suuteline enda lööki sooritada. Selleks, et ma suudaksin sooritada täpset lööki veel nii, et seda oleks nauditav vaadata nii võistkonnaliikmetel, pealtvaatajatel ja sooritada minul, on vaja teha väga palju erinevaid ülesandeid täpsuse, kiiruse ja koordinatsiooni arendamiseks.
eespool, vasaku juures vasak jalg eespool. Paariline viskab palli alt kahe käega ja talle tuleb pall tagasi mängida. · Altsöödud vastu seina või pea kohale. Sama vaheldumisi ülaltsööduga. · Järk-järgult tuleb altsööduga vastu võtta kiiremaid palle, serve ja rünnakuid. Ründelöök Kui ülalt- ja altsöödu peamiseks kvaliteedinäitajaks on täpsus, siis rünnaku puhul lisandub sellele jõud. Mida tugevam on ründelöök, seda suurem on võimalus, et pall jääb vastaste platsipoolele maha. Ründelöögis on ühendatud jooks, hüpe ja löök (kiirus, jõud ja osavus). Eelnevat arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud võimalikult täpsed pallipuuted- vastuvõtt ja tõste on tulemusliku rünnaku eelduseks. Ründelöök jagatakse nelja faasi: 1) 13-sammuline hoojooks
Tallinna Kunstigümnaasium Võrkpallimängu iseloomustus Referaat Reino Ostra 10k Sirje Kraag Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis saate teada, mis on võrkpall ja kuidas seda mängitakse. Veel lisavad põnevust uued ja tundmatud mõisted ja ka värvikas iseloomustus võrkpallimängust, väljakust, pallist, võrgust. Teada saab ka võrkpalli ajaloost ja mõndadest kuulsamatest mängijatest. Referaadis leidub ka mängu käik ja võrkpallimängu iseärasused. Võrkpalli ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. Aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu minotenettiks. Olümpiamängude ka...
tühjale kohale, pöördega ründelöögid on taktikaliste ülesannete lahendamisel konkreetsetes mänguolukordades, eristatakse keha käe ja randmepöördega ründelööke Kehapöördega ründelöök- hoojooks ja üleshüpe on analoogiline, erinevus on lennufaasis kus äratõuget teeb mängija õhus kehapöörde kas vasakule või paremale, vasakule lüües tuleb pall lasta kehast mööda, teha õhus kehapööre vasakule ja sooritada ründelöök otselöögi tehnikaga, paremale lüües tuleb pall jätta endast paremale, teha õhus kehapööre paremale Käepöördega ründelöök- erinevus on palli tabamises, sooritades käepöördega ründelöögi paremale siis mängija on kehaga otse võrgu poole, peab ranne katma vasakult küljelt, suunates löögi paremale ja löögikäsi palli veidi saatma, löögi korral vasakule peab ranne katma palli
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible. ...
Sisukord Võrkpallist ja selle ajaloost............................lk3 Väljak ja sellel olevad mängijad...................lk4 Varustus.......................................................lk5 Võrk.............................................................lk5 Mängu juhtimine.........................................lk6 Mängukäik..................................................lk6 Pall.............................................................lk7 Tehnilised võtted.......................................lk7 Võrkpalli tehnika.......................................lk8 Rannavõrkpall...........................................lk9 Kokkuvõte.................................................lk10 Võrkpallist ja selle ajaloost Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks v...
arendamise kohta. Ei olda teadlikud kuidas tekib treenitus või kuidas oma võimeid õigesti arendada. Noorte korv-ja võrkpallurite peamiseks mureks on alati olnud kehv hüppevõime, samuti ka teadmatus kuidas seda arendada. Miks ikkagi on vertikaalne hüppevõime nii oluline? Hüppevõime on sportlase suutlikkus hüpata vertikaalses tasapinnas võimalikult kõrgele. Võrkpallur kasutab hüppamist väga paljudes mänguelementides- ründelöök, blokk, olenevalt mängijast ka serv on punkte toova tähtsusega ning seega kõige olulisemad elemendud, milles kasutatakse hüpet. Samuti kasutatakse hüppamist ka kaitsemängus. Plahvatuslikku kiirust vajavad liigutused nagu sprindid ning kiired külgedele liikumised, millest küll pole võimalik punkte saada, kuid on olulisel kohal mängu ülesehitamiseks (Voelzke jt., 2012). 3
Tsoonisulu korral katab üks sulustaja kindla tsooni ja teine paneb käed tema omade kõrvale. Liikuva sulu korral püütakse aimata löögi suund ja viiakse käed löögi tegelikule suunale risti ette. Kombineeritud sulu korral üks sulustaja katab kindla tsooni, teine aga jälgib palli lennu suunda. Kolmiksulu korral paneb keskmine mängija käed palli kohale, äärmised mõlemalt poolt ag aoma käed kõrvale, hoides välimisi käsi kumeralt, siis kui ründelöök toimub väljaku keskel. Väljaku äärtes tuleb kasutada kombineeritud sulgu. Erinevate ründesöötude sulustamise tehnika on erinev, sõltudes ründesöötu kõrgusest ja kaugusest võrgust. Kaugete ja kõrgete ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata hiljem, siis kui ründaja käsi juba lööb. Käed panna võrgu pikendusena üles, otse võrgu kohale, mitte viia üle võrgu. Võrgulähedaste ja madalate ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata varem, siis kui ründaja tõukab
tsooni ja teine paneb käed tema omade kõrvale. Liikuva sulu korral püütakse aimata löögi suund ja viiakse käed löögi tegelikule suunale risti ette. Kombineeritud sulu korral üks sulustaja katab kindla tsooni, teine aga jälgib palli lennu suunda. 11 Kolmiksulu korral paneb keskmine mängija käed palli kohale, äärmised mõlemalt poolt ag aoma käed kõrvale, hoides välimisi käsi kumeralt, siis kui ründelöök toimub väljaku keskel. Väljaku äärtes tuleb kasutada kombineeritud sulgu. Erinevate ründesöötude sulustamise tehnika on erinev, sõltudes ründesöötu kõrgusest ja kaugusest võrgust. Kaugete ja kõrgete ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata hiljem, siis kui ründaja käsi juba lööb. Käed panna võrgu pikendusena üles, otse võrgu kohale, mitte viia üle võrgu. Võrgulähedaste ja madalate ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata varem, siis kui ründaja
*Antenni vastu löömine tähendab väljas aga joone pihta löömine ei tähenda et pall väljas oleks. *Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on: · Liikumine (stardiasendid, liikumisviisid); · Söödud (ülalt sööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele ja rinnale); · Pallingud (altpallingud, nii alt-eest kui ka alt-küljelt; ülalt pallingud, nii ülalt-eest kui ka ülalt- küljelt ja hüppelt palling); · Ründelöök (otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök); · Sulustamine (ühe-, kahe- ja kolmeblokk) Asukoha järgi väljakul jaotatakse mängijaid: · eesliini mängijad (joonis 5), need on tsoonides 2, 3 ja 4; · tagaliini mängijad, need on tsoonides 1, 6 ja 5, nad ei tohi rünnata hüppe pealt võrgust kõrgemal olevat palli eesliinis, rünnakul peavad nad üles hüppama ründejoone tagant, maanduda võivad aga ründealasse. Igal mängijal on kindel ülesanne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
