Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible. ...
Määrused: sulustaja puudutab vastase mänguruumis olevat palli enne vastase ründelööki või sellega samaaegselt; tagaliinimängija või libero osaleb sulustamises; sulustatakse vastase pallingut; pall läheb sulustamise järel „välja“ Millised on enamlevinud vead ülaltsöödul ja kuidas neid parandada? Kuidas taktikaliselt enda võistkonnale pallinguga punkt tuua? • pallingu tugevuste muutmine; • taktikapalling vahelduvalt tugeva pallinguga; • palling vähem kaetud väljaku osale, palling raskemini vastuvõetavasse kohta (tsoon 1, 5); • palling kindlale mängijale; nõrk vastuvõtja, vahetusmängija, just vea teinud mängija; • palling sidemängijale või tema teele; • pallingu lennujoone muutmine, pallida otsajoonest kaugemalt ja lähemalt; • palling kahe mängija vahele; • pallida eesliini universaalile; • vältida pallingut liberole, põhivastuvõtjaile . Millised ründesöödud on olemas?
Indiaca Mis on indiaca? Indiaca on spordiala, mis sarnaneb võrkpalliga Indiaca on pärit Lõuna-Ameerikast Euroopasse jõudis see 1936. ja Eestisse 1996. aastal Mängureeglid Mängimisel kasutatakse spetsiaalset sulgedega varustatud indiaca-palli Mänguväljaku mõõtmed on 16 x 6,1m Igas meeskonnas on 10 mängijat, kellest 5 on korraga väljakul Mäng käib punktide peale Vastane saab punkti kui pall... puudutab oma mänguväljakut lüüakse vastasele võrgu alt puudutab mõnda eset väljaspool väljakut, lage või mängust mitte osavõtvat isikut langeb väljakule väljaspool piirjooni on puudutatud ühe meeskonna poolt rohkem kui kolm korda Vastane saab punkti kui mängija... Puudutab võrku, nööre või posti Haarab võrgust alt või pealt kinni Puudutab vastase väljakut Lööb palli kaks korda järjest Puudutab palli mistahes kehaosaga peale käe Teeb pallingul vea Teeb asetus- või koha...
siis viskeks. Palling (serv) Pallingu löömiseks on erinevaid võimalusi: 1. alt või ülevalt; 2. eest või küljelt; 3. hüppelt või maast; 4. vindiga või planeerivalt. See on ainus element võrkpallis, mille mängija sooritab üksi. Tema tegevus ei sõltu vastaste ega võistkonnakaaslaste eelnevatest pallipuudetest. Kui algajatel on eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna, siis edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Alt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all. Vaade on suunatud pallile. Mängija viskab vasaku käega palli ette-üles umbes 30 cm kõrgusele. Samal ajal kandub keharaskus tagapool asetsevale jalale ja sirge löögikäsi liigub taha. Seejärel kandub keharaskus ees olevale jalale, jalad sirutuvad, löögikäsi liigub ette ja tabab
kollektiivse mängu ainus element, mida mägija sooritab täiesti üksi. Nimetatakse tehnilist võtet, mille abil viiakse pall mängu. Pallinguviise: kehaasendi järgi võrgu suhtes- eestpalling mängija seisab näoga võrgu poole, küljeltpalling seisab küljega. Löögikäe asukoha järgi- altpalling kus lööb alt ja ülaltpalling kus lööb ülalt. Pallinguliigiks on altpalling- alt-eest, alt-küljelt ja alt küljelt kõrge. Ülaltpalling, ülalt-küljelt palling Pallile mõjuvad jõud- peab tundma lennutrajektoori iseärasusi. Pallingute ajal lendab pall kõige kauem ja pikemalt. Trajektoor sõltub löögi viisist olla otsekulgeb või kõrvalekalduv-laineline. Palli tsentrisse otsekulg liikumine, löögiga külje suunas pöörlev. Pallile mõjuvad jõud ei ole püsivad e konstantsed. Lennud jagunevad mittepöörlev pall, pöörlev pall, planeeriv pall
on saada iseseisvaks. Kättesaadav: https://majandus24.postimees.ee/4300605/riigikontroll-seekordses-aastaaruandes- eurotoetuste-magus-poli-saab-labi-aeg-on-saada-iseseisvaks, 14. detsember. 2017. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2014). Euroopa Liidu struktuurivahendid 2014-2020. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/et/euroopa-liidu-struktuurivahendid-2014-2020, 12. detsember. 2017. Palling, K (2014). Palling: euroraha aidaku nutikaid keskkonnasõbralikke ja kõrgelisandväärtusega ettevõtmisi. Kättesaadav: https://m.riigikogu.ee/pressiteated/palling-euroraha-aidaku-nutikaid- keskkonnasobralikke-ja-korge-lisandvaartusega-ettevotmisi/, 13. detsember. 2017. Pott, T (2017). Eesti euroraha vähenemine lööb valusaimalt haridus- ja sotsiaalvaldkonda. Kättesaadav: http://www.err.ee/642246/eesti-euroraha-vahenemine-loob-valusaimalt-
Kuidas jaotuvad võrkpalliväljaku alad ? Võrkpalliväljaku alad jaotuvad eesliini mängijateks ja tagaliini mängijateks. Kes on libero ja kes on Eesti tuntuim võrkpallur? Libero on kaitsemängija ja Eesti tuntuim võrkpallur on Viljar Loor. Mitu mängijat on väljakul ? Väljakul on 12 mängijat ja need jagunevad omakorda 6-eks, ehk ühel väljakupoolel on 6 ja ka teisel väljakupoolel on 6 mängijat. Mängu käik Mäng algab loosimisega. Valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine mängija ehk tsoon 1 mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini, kahe punkti vahega. Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. Otsustava viienda geimi ees on uus loosimine. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra (välja arvatud sulustamine) järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Võrkpallimängu iseärasused
VÕRKPALL Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Reeglid 4. Väljak / pall 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. ...
Mängu juhtimine Võrkpallimängu juhivad kohtunikud. Esimene kohtunik asub kohtunike pukil ja juhib mängu, tema otsused on lõplikud. Teine kohtunik asub esimese kohtuniku vastas, väljaku küljel võrguposti kõrval ja abistab esimest kohtunikku. Kohtunik-sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli. Neli(kaks) piirikohtunikku seisavad väljaku nurkades vabaalas ja jälgivad piire. Mängukäik Mäng algab loosimisega, valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Palli kest on valmistatud elastsest materjalist, tänu millele
Rannas on mängu ajal korra ühes võistkonnas 2-4 mängijat. (4) 7 [Type text] KOKKUVÕTE Võrkpall on üks kõige edukamatest ja populaarsematest konkurentsivõimelistest vabaaja spordialadest maailmas. See on kiire, see on põnev ja tegevus on plahvatuslik. Võrkpallis on mitmeid üliolulisi kattuvaid elemente, mille tunnustav koostoime muudab ta unikaalseks teiste pallimängude seas: palling, hüppevõime, rünnak, kohavahetus, plahvatuslik tegevus, kaitse, mööduv pall, võistkonnamäng ja muidugi eraldatud mänguväljakud. (5) Kuna mäng areneb veel siiani, siis pole kahtlustki, et ta muutub veelgi paremaks, tugevamaks ja kiiremaks. 8 [Type text] LISA Foto 1 "Võrkpalliväljak" (2) Foto 2 "Pall" (3) 9 [Type text]
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball = 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse v...
3. Millisel fraktsioonil on kõige rohkem kohti Riigikogus? Eesti Reformierakonna fraktsioonil. 4. Millisel fraktsioonil on kõige vähem kohti Riigikogus? Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil. 5. Nimeta praeguse Riigikogu saadikud, kes on valitud Sinu valimisringkonnast. Yoko Alender, Marko Mihkelson, Liisa Oviir, Henn Põlluaas, Taavi Rõivas, Artur Talvik, Hardi Volmer, Tiina Kangro, Madis Milling, Kalle Palling, Laine Randjärv, Aivar Sõerd, Vladimir Velman 6. Millise eriala esindajaid on Riigikogus kõige rohkem? Selgita, miks see nii on. Juriste on kõige rohkem, sest nad on poliitikaga kursis ja oskavad seda hästi 7. Too välja kolm seaduseelnõud, mida parlament on 2017. aastal menetlenud. Selgita, miks on need olulised. 1) 2018. Aasta riigieelarve seadus - Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad
VÕRKPALL 1.Mitu võistlejat on saalivõrkpallis ühel võistkonnal väljakul? Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad män...
on 9,5m pikkune ja 1m laiune. Mängijaid on 24 ühes võistkonnas. KOKKUVÕTE Võrkpall on üks kõige edukamatest ja populaarsematest konkurentsivõimelistest vabaaja spordialadest maailmas. See on kiire, see on põnev ja tegevus on plahvatuslik. Võrkpallis on mitmeid üliolulisi kattuvaid elemente, mille tunnustav koostoime muudab ta unikaalseks teiste pallimängude seas: palling, hüppevõime, rünnak , kohavahetus, plahvatuslik tegevus, kaitse, mööduv pall, võistkonnamäng ja muidugi eraldatud mänguväljakud. Kuna mäng areneb veel siiani, siis pole kahtlustki, et ta muutub veelgi paremaks, tugevamaks ja kiiremaks. 7 LISA 8 9 Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morg...
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pi...
Tallinn 2015 VÄRSKELT SELGUNUD VALIMISTULEMUSTE PÕHJAL TÄIDAVAD ENIM TOOLE RIIGIKOGUS REFORMIERAKONDLASED. Reformierakonna nimekirjast valitud: Taavi Rõivas, Urmas Paet, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Anne Sulling, Urve Tiidus, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Yoko Alender, Madis Milling, Arto Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Vladimir Velman, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Valeri
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Mängija peab suunama palli edasiühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele, samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 8 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon loodi 1947. aastal, selles on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G.Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonettei'ks. 1919. aasta sügisel korraldati T...
NBA: 7,24 m (23' 9") kaar, mis külgjoontega paralleelselt asetseb korvist 6,7 m (22') kaugusel. Kolmesekundi ala (piiratud ala, ,,võti") FIBA: Trapets, 3,6m (12') lai vabaviske joone juurest ning 6 m (19' 8,25") lai otsajoone juures. NBA, WNBA: 4,88 m (16') lai ristkülik Mängu aeg FIBA: 4x10 min veerandajad, lisaaeg 5 min. NBA: 4x12 min veerandajad, lisaaeg 5 min. 20.Kus sai alguse korvpallimäng? Mis aastal? Sinu vastus oli: 1891.a Springfieldis (USA) VÕRKPALL 1.Mis on palling? Sinu vastus oli: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). 2.Kuidas klassifitseeritakse sööte? Sinu vastus oli: ülaltsööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele ja rinnale 3.Mida nimetatakse ründelöögiks? Sinu vastus oli: 3 sammuline hoojooks: esimene samm on lühem, teine ja kolmas on pikemad ja kiiremad. Mida suurem on
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Võrkpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Esimest korda oli Olümpiamä...
Erakonna ridades Tartu linnas 32 häält. 2010. aastast alates mängib ta koos Karl Jaaniga. 21 KOKKUVÕTE Võrkpall on üks kõige edukamatest ja populaarsematest konkurentsivõimelistest vabaaja spordialadest maailmas. See on kiire, see on põnev ja tegevus on plahvatuslik. Võrkpallis on mitmeid üliolulisi kattuvaid elemente, mille tunnustav koostoime muudab ta unikaalseks teiste pallimängude seas: palling, hüppevõime, rünnak, kohavahetus, plahvatuslik tegevus, kaitse, mööduv pall, võistkonnamäng ja muidugi eraldatud mänguväljakud. Võrkpallis blokk on tähtis tehnilis-taktiline element. Selle efektiivsus võib otsustada mängu lõpptulemuse. Mida parem tehnika, seda mitmekülgsem on blokeerimise taktika. Edu saavutanud võistkondi iseloomustab kõrge blokeerimise efektiivsus. Eliitvõrkpallis on blokeerimine olulisel kohal saavutamaks edu. Kõige enam kasutatakse kahest blokeeringut.
mainitud omadusi. Võrkpall võimaldab kõigil mängijatel, seejuures vaid üksikute eranditega, tegutseda nii võrgu juures (rünnakul), kui mänguväljaku tagumises osas (kaitses või pallingul). William Morgan, selle mängu looja, tunneks endiselt ta ära, kuna võrkpall on aastate jooksul säilitanud teatud kindlad iseloomulikud ja vajalikud mängu osad. Mõned neist on sarnased teiste võrgu/palli/reketi mängudega: · palling · kohavahetus (pallijate vaheldumine) · rünnak · kaitse Võrkpall on teiste pallimängude seas unikaalne seetõttu, et pall peab pidevalt lendama "lendav pall" ning lubab mõlemal võistkonnal teha kindla arvu omavhelisi pallipuuteid enne kui peab palli vastasele tagasi mängima. Erilise kaitsemängija Libero mängija tutvustamine aitas võrkpalli edasi viia pikemate pallimängimiste ja mitmeosalise mängu suunas. Pallingumääruste
................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................. 16 SISSEJUHATUS Võrkpallimängu sünnimaaks on Ameerika Ühendriigid, mängu leiutati1895. aastal. Olümpiamängude kavasse võeti võrkpallimäng 1964. aastal ning alates sellest ajast on võrkpallimängus toimunud suur progress. Võrkpalli elemendid saab jagada ründe- ja kaitsetegevusteks. Ründetegevused on palling, rünnak, ründesööt ning kaitsetegevused on blokeerimine, pallingu vastuvõtt, kaitsemäng. Võistkond saab võita punkti neljal erineval moel: pallingust, blokeerimisest, rünnakust või vastase eksimuse korral. Mängu tulemus sõltub võistkonna ja iga mängija suutlikkusest sooritada erinevaid tehnilisi elemente (M. Häyrinen jt., 2004). Käesoleva referaadi eesmärgid on anda teaduskirjandusel põhinev ülevaade võrkpalli
33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48. Aadu Must 49. Leino Mägi 50. Tarmo Mänd 51. Eiki Nestor 52. Erki Nool 53. Mart Nutt 54. Kristiina Ojuland 55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64. Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Kadri Simson 82. Mark Soosaar 83. Imre Sooäär 84. Marek Strandberg 85
tegelevate teiste riigiasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, algatab vajadusel seaduste ja otsuste eelnõusid ning võtab seisukohti keskkonnakaitset puudutavates küsimustes. Keskkonnapoliitika valdkonnas käsitletakse arengu kavandamise aluseks olevaid õigusakte. Komisjoni esimees: Marko Pomerants Komisjoni aseesimees: Mart Jüssi Komisjoni liikmed: Valeri Korb Erki Nool Kalle Palling Rein Ratas Villu Reiljan Rain Rosimannus Mark Soosaar Harri Õunapuu Komisjoni ametnikud: Vivi Aleksejeva Elle Kaur Asta Salandi 4 -Kultuurikomisjon
27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Ülle Rajasalu 64. Jüri Ratas 65. Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69. Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83. Mark Soosaar 84. Imre Sooäär 85
Valeri Korb Mihhail Korb Siret Kotka-Repinski Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Kalvi Kõva Külliki Kübarsepp Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja Maris Lauri Heimar Lenk Jürgen Ligi Oudekki Loone Inara Luigas Lauri Luik Ain Lutsepp Jaak Madison Jaanus Marrandi Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Marianne Mikko Madis Milling Aadu Must Meelis Mälberg Eiki Nestor Andrei Novikov Mart Nutt Anneli Ott Liisa Oviir Ivari Padar Kalle Palling Toomas Paur Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Barbi Pilvre Marko Pomerants Heidy Purga Raivo Põldaru Henn Põlluaas Laine Randjärv Valdo Randpere Martin Repinski Taavi Rõivas Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Sven Sester Priit Sibul Arno Sild Mihhail Stalnuhhin Anne Sulling Märt Sults Aivar Sõerd Tanel Talve Artur Talvik Tiit Terik Urve Tiidus Terje Trei Margus Tsahkna Marika Tuus-Laul Rainer Vakra Viktor Vassiljev Vladimir Velman Toomas Vitsut Hardi Volmer
Reformierakond Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust ning oravale iseloomulikku sooja tunde loomist. Orav peaks tekitama logo omaniku vastu usaldust. Reformierakonna sloganiks on “Parem tulevik,” mille Reformierakonna enda sõnul on eesmärk näidata, et neil on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem tulevik see, kus meie julgeolek on tagatud nii meie enda kaitsevõime kui ka liitlaste kohaolekuga, kus ettevõtlikkus ja pealehakkamine on hinnas, mitte pärsitud liigset...
Korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti v...
Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nen...
Tennist jälgida tuleb võimalikult palju, seejuures tingimata erinevaid mängijaid. Heal ja sobival varustusel on tennisemängus suur tähtsus. Eelkõige puutub kokku algaja tennisehuviline reketiprobleemiga, soovitatav on algusest peale mängida oma isikliku, sobiva reketiga. Riietus olgu avar ja võimaldagu ka kõige laiema amplituudiga liigutuste sooritamist. Tennisemäng koosneb üksikutest löökidest. Põhilööke on üldse seitse: eeskäelöök, tagakäelöök, palling, lendpall, rabak, küünalpall ning tilkpall. Olenevalt palli keerlemisest lennul esineb kolm põhilist löögi liiki: lame-, kaetud-, lõigatud löök. Lameda löögi puhul lendab pall õhus keerudeta, reketi asend jääb löögi suuna suhtes muutumatuks selle ajavahemiku kestel, mil pall asub reketil. Kuna pall on võrgu kindlaks ületamiseks suunatud veidi alt üles, on löögisuunaga risti olev reket maapinna suhtes õige vähe kaldu. Lameda löögi
Jaak Madison JM 2 Jaanus Marrandi JM 2 Andres Metsoja AM 2 Kristen Michal KM 1 Marko Mihkelson MM 4 Marianne Mikko MM 4 Madis Milling MM 4 Aadu Must AM 2 Meelis Mälberg MM 4 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1 Anneli Ott AO 1 Liisa Oviir LO 1 Ivari Padar IP 1 Kalle Palling KP 2 Toomas Paur TP 1 Keit Pentus-Rosimannus KP 2 Hanno Pevkur HP 4 Heljo Pikhof HP 4 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1
Jaak Madison JM 2 Jaanus Marrandi JM 2 Andres Metsoja AM 2 Kristen Michal KM 1 Marko Mihkelson MM 4 Marianne Mikko MM 4 Madis Milling MM 4 Aadu Must AM 2 Meelis Mälberg MM 4 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1 Anneli Ott AO 1 Liisa Oviir LO 1 Ivari Padar IP 1 Kalle Palling KP 2 Toomas Paur TP 1 Keit Pentus-Rosimannus KP 2 Hanno Pevkur HP 4 Heljo Pikhof HP 4 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1
Kahe käega tagakätt löövate mängijate hoide valik on üsna individuaalne, kuid siiski on soovitatav paremakäelisel mängijal kasutada parema käega ida tagakäe- või kontinentaalhoiet ning vasak käsi peaks olema asetatud parema käe vastu kasutades ida eeskäe- või poollääne eeskäe hoiet. See hoie võimaldab suuremat paindlikkust erinevate löökide sooritamiseks, eriti lõigatud tagakäelöögi puhul. (Miguel Crespo, Dave Miley 1998: 70) Serv ehk palling Hea servi omandamise algstaadiumis on tähtsaimateks elementideks on liigutuse lihtsus, liigutuse katkematus, hea tasakaal ja palli täpne ülesvise ja piisavalt korrektne hoie. Tänapäeval kasutavad mängijad tavaliselt servides kontinentaalhoiet. Servija alustab lööki küljega löögi suunas, vaba käsi viskab palli üles pea kohale, kust teise käega tabatakse palli võimalikult kõrgest punktist. Esimese servi ebaõnnestumise korral saab lüüa alati teise servi
Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima tehnikat. Servimine: Pallingu löömiseks on erinevaid võimalusi: 1) alt või ülevalt; 2) eest või küljelt; 3) hüppelt või maast; 4) vindiga või planeerivalt. Algajatel on servi eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna. Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita.
Jaak Madison JM 0 Jaanus Marrandi JM 0 Andres Metsoja AM 0 Kristen Michal KM 1 Marko Mihkelson MM 0 Marianne Mikko MM 0 Madis Milling MM 0 Aadu Must AM 0 Meelis Mälberg MM 0 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1 Anneli Ott AO 1 Liisa Oviir LO 1 Ivari Padar IP 1 Kalle Palling KP 0 Toomas Paur TP 1 Keit Pentus-Rosimannus KP 0 Hanno Pevkur HP 0 Heljo Pikhof HP 0 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 0 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 0 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1
Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.......................................................................................................................
Keerulised tehnikaelemendid võiks jaotada osadeks astmeliselt. Õpetada vastavas järjekorras ja nim. progresseeruvaks õpetamiseks. 1, 1+1; 1+1+1 jne. Uus osa liidetaks eelnevale jne. Kui aga osadena pole võimalik liigutust õpetada, muudetakse see lihtsamaks ja kasutatakse kergemaid, kuid sarnaseid liigutusi. St. iga järgnev liigutus (sooritus) on eelnevast keerulisem. Viga oskuse autasuna Sooritades liigutust reeglitevastaselt (nt. palling võrku või üle piiri) õpitakse liigutuse reegleid, kuid mitte liigutuse õiget sooritamist. Nii õpivad õpilased selle liigutusega seotud printsiipe. Reeglid omandatakse harjutamise, tagasiside saamise ja kogemuste kaudu. Harjutamise kestus ja sagedus Noorte tähelepanu võime on küllaltki piiratud: 1 tunni jooksul võib ühe tegevuse juurde korduvalt tagasi pöörduda kui vahepeal on tegeletud teiste asjadega. Füüsiliselt rasked
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
