Väliskaubanduse esimene KT (0)

VÄLISKAUBANDUSE esimene kontrolltöö (26.10.16)
1. Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus
i. Väliskaubandus - kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija ) vahel
ii. Rahvusvaheline rahandus - ehk kapitali vahetus riikide vahel
2. Väliskaubandus
a. Mõiste – on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele:
• import – kaupade sissevedu riiki;
• eksport – kaupade väljavedu riigist

b. Põhjused ja tegurid
Põhjused:
• Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju
• Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu
-Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg
Väliskaubandust põhjustavad tegurid:
• Ressursside piiratus
• Toodete mitmekesisus
• Hindade erinevused
• Mitmepoolse kasu taotlus
c. Kaubandusbilanss ja maksebilanss
kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus .
maksebilanss – Statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga
d. Avatud ja suletud majandused

• Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad väliskaubanduslikud suhted
• Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega
e. Kasud ja probleemid
• Kasu: kauplemine võimaldab suurendada heaolu kas kaupade valiku suurendamise või kaupade odavamaks muutumise kaudu
=> Väliskaubandus on soodne nende tootmistegurite omanikele, mida kasutatakse eksportkaupade tootmiseks
• Probleemid:
1) kahjulikud mõjud neile ressursiomanikele, kes peavad konkureerima impordiga;
2) väliskaubandus võib muuta tulude jaotust riigis, näiteks mõjuda erinevalt tööjõu või kapitali omanikele.
f. Väliskaubanduse institutsionaalne infrastruktuur Eestis


(Eesti väliskaubandus
•Eesti siseturg on liiga väike tootmaks kõiki vajalikke kaupu. Selleks ei jätku kapitali ega tööjõudu (st 2/3 ressurssidest) => vajadus impordi järele
•Tõhusa tootmise korral ületab tootmise maht enamikul juhtudel Eesti turu oma vajaduse (iga tootmis-/ teenindusettevõte taotleb mastaabisäästu) => vajadus ekspordi järele)
3. Rahvusvahelised organisatsioonid väliskaubanduses
a. Euroopa Liit
• Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, kuhu kuulub (hetkel) 28 liikmesriiki
• De facto – Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1951 (Pariisi leping)
• De jure – Maastrichti leping 1992
• Veel 6 aluslepingut, sh Lissaboni leping (TFEU) 2010
b. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)
• Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil
• Reguleerib riikide omavahelist kaubandust
• 164 liiget ( 2016 )
• Peakorter Genfis

c. Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)
• Asutatud 1952 kui Tollikoostöö Nõukogu, praegune nimi alates 1994, liikmed 180 tolliadministratsiooni, peakorter Brüsselis
– Rahvusvaheline konventsioon kaupade kirjeldamise ja kodeerimise kohta (HS Convention )
– Tolliprotseduuride lihtsustamise ja harmoniseerimise konventsioon (Kyoto konventsioon, 1974, 1999 )
– Rahvusvaheline konventsioon tolliprotseduuride lihtsustamiseks ja kooskõlastamiseks (RKC, 1982)
– ATA-konventsioon ja ajutise impordi konventsioon (Customs Convention on the ATA Carnet for the Temporary Admission of Goods , 1961, Istanbuli konventsioon 1990)
– Aruša deklaratsioon tolli terviklikkusest (Declaration of the customs cooperation council Concerning integrity in customs, 1993)
d. Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC WBO)
• Asutatud 1919
• Töötab välja rahvusvahelise kaubanduse norme ja ühtlustab tavasid (tarnetingimused, tüüplepingud)
• Üle 7000 ettevõtte rohkem kui 120-s riigis, rahvuslikke organisatsioone 96 (sh Eesti, vt icc-estonia.ee)


e. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD)
• ÜRO allorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa arengumaade integreerimisele maailmamajandusse, sh suurendada arengumaade kaubavahetust
• Alates 1964. aastast Genfis
• 194 liikmesriiki

f. Maailmapank
• Arengupank, mis asutati 1944 Bretton Woodsis samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF)
• Maailmapanga Grupp, sh
– Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC)
– Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD)
• IBRD laenab vaid arengu- või üleminekumajandusega riikidele, samal ajal kui IMF teenuseid ja ressursse saavad kasutada kõik liikmesriigid olenemata nende rikkusest/vaesusest. IFC laenab ka ettevõtetele

g. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ( OECD )
• Arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon
• Tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside jms.
• Asutatud 1961, peakontor Château de la Muette’s (Prantsusmaa)
• 35 liikmesriiki, Eesti alates 2010
h. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon ( OPEC )
• Asutatud 1960 Bagdadis
• 14 liikmesriiki
• Peakorter Viinis
4. Väliskaubandusstatistika
a. Extrastat ja Intrastat
Mõlemad on süsteemid, mis tegelevad Euroopa Liidus kaubavahetuse andmete kogumisega. Intrastat kogub andmeid Euroopa Liidu liikmesriikidega tehtud kaubavahetuste kohta, Extrastat aga hõlmab eksporti ja importi kaubavahetuses liiduväliste riikidega. Extrastati andmed kajastuvad tollideklaratsioonidel.
Eestis kasutati pärast taasiseseisvumist Extrastati süsteemi, kuid 1. maist 2004 (EL-iga liitumispäev) alates on kasutusel ka Intrastati süsteem.
5. Rahvusvahelised ostu-müügilepingud
a. Tehingueelsed toimingud
• Teise lepingupoole taust (due diligence)
• Poole usaldusväärsus – a) aastaaruanded b) krediidiraportid
• Partneri õigus- ja teovõime
• Esindusõigused
• Seaduse- ja põhikirjajärgsed eeltoimingud ja nõusolekud
• Tehingu iseloomust tulenevate juriidiliste asjaolude väljaselgitamine, sh muude lepingute vajadus
b. Asjaolud , mis vajavad lepingus fikseerimist
1) kasutatav veoviis ning kelle ülesandeks on sõlmida veoleping ;
2) tarnekoht, -viis ja -aeg;
3) kauba kadumise ja kahjustamise riski müüjalt ostjale ülemineku hetk (tavaliselt toimub riski üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega);
4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk;
5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine;
6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada ;
7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada;
8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas;
9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud;
10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas;
11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas;
12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus – arbitraaž);
13) tehingu hind ja vääring;
14) sanktsioonid ja vääramatu jõud
15) lisad (nt standardsed tegevusjuhised, töö ülatus, IT-vahendid, töö maht jne)
c. Lepingu sõlmimise etapid
• Tehingu faktiliste asjaolude väljaselgitamine
• Juriidiliste riskide/probleemide tuvastamine
• Aja- ja tööjaotus ( juristid vs muud töötajad, kaasamine)
• Tehinguga seotud dokumentatsiooniga tutvumine
• Probleemkohtade väljaselgitamine
• Dokumendi koostamine
• Juristi / ettevõtja seisukohtade - ja arvamustevahetus
• Projekti esitamine vastaspoolele ja tingimuste läbirääkimine
• Tehingu sõlmimise ettevalmistamine
• Sõlmimise järgsed toimingud, peamiselt lepingu täitmise jälgimine ja vajadusel sekkumine
d. ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostumüügi lepingute kohta: ostu- müügileping oferdi ( pakkumuse ) ja aktsepti (nõustumuse) vormis
Sõlmitud Viinis 1980 (seetõttu ka 1980. aasta Viini konventsioon),
jõustus 1988. Eesti ratifitseeris selle 1993 ja see jõustus Eesti suhtes 1994
• Läbinisti dispositiivne õigusnorm , v.a artikkel 12: kui kasvõi ühe lepingupoole asukohariigis on kohustuslik lepingu sõlmimise kirjalik vorm, siis tuleb leping sõlmida kirjalikult (sobib ka telegraafi või teletaibi teel )
• Lepingu sõlmimise klassikaline mudel:
Oferent teeb pakkumuse ( ofert ) ja aktseptant võtab pakkumuse vastu ( aktsept )
Ofert – piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse tahet olla lepinguliselt kohustatud, st antakse lubadus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda
Aktsept - tahteavaldus , milles oferdi saanud isik võtab vastu oferdi, või tahteavaldus, milles oferdi saaja väljendab oma nõustumist oferdiga
i. Oferdi liigid, vastu- ehk kontraofert
• Ofert konkreetsele isikule
– Ofert kohalviibijale
– Ofert eemalviibijale
• Ofert avalikkusele
ii. Unifitseerimine, standard- (tüüp-) tingimused, dispositiivsus ja imperatiivsus
Unifitseerimine: Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne
• Seetõttu on astutud samme, et välja töötada reegleid ja soovitusi ühtlustamaks arusaamisi ärikeskkonnast ja – tavadest
• Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped
Standard-(tüüp-)tingimused:
• Advokaadibüroo poolt kliendile välja töötatud standardid
• Tööstusharus tervikuna välja töötatud standardid (nt ELEA)
• Rahvusvahelised standardid
Dispositiivsus – standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu
Imperatiivsus – standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud
6. Riskid ostu-müügilepingutes
a. Riski definitsioon, riskijuhtimine , riskijuhtimise (-ohjamise) protsess, riskide maandamise taktikad
- Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus
- Riskijuhtimine ja selle protsess:
Süsteemne, järjepidev ja korratav protsess, mille käigus
– hinnatakse riskide, sh pettuseriskide, mõju eesmärkide saavutamisele ;
– hinnatakse meetmete asjakohasust ja piisavust;
– töötatakse välja uusi või täiendavaid meetmeid riskide maandamiseks
Riskide maandamise taktikad:

• vältimistaktika (ennetav kahjutõrje) – korraldatakse protsesse ümber;
  
• hajutamistaktika – jagatakse riskid erinevate varade ja protsesside vahel laiali;
  
• ennetav taktika – rakendatavate kontrollide kaudu ennetatakse ebameeldivate sündmuste teket, nt aruandlus ja võtmenäitajate igakuine ülevaatus ;
  
• delegeerimistaktika – jagatakse vastutust mõnele teisele osapoolele, nt kindlustusele;
  
• siirdamistaktika – kantakse vastutust üle partnerile, nt ostetakse teenus sisse;
  
• aktsepteerimistaktika ( riskimine omal vastutusel) – konstateeritakse riski tõenäosuse või mõju ebaolulisust;
  
• kahjude vähendamine ( piirav kahjutõrje ja järelkahjude tõrje, loss reduction) – meetmed, millega vähendatakse kahju võimalikku suurust ehk riskiallika mõju organisatsioonile ja vähesemal määral kahju tekkimise tõenäosust (näiteks ettevõtte efektiivne
  
• plaanipärane tegutsemine kriisisituatsioonides ( kriisijuhtimine , crises management )
  

Strateegilised riskid
On seotud organisatsiooni kõrgeima taseme eesmärkidega, mis toetavad ja on seotud missiooni, visiooni ja väärtustega.
Strateegilise riski realiseerumisel on seatud ohtu asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamine.
Strateegilised riskid hõlmavad endas poliitilisi, seadusandlikke, välis- ja tegevuskeskkonna ning maine (reputatsiooni) riske.

Tegevusriskid

• Tulenevad ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või tegevustest asutuse sees.
  
• Tegevusriskid hõlmavad endas üldjuhtimise, sisemiste protseduuride ja töötajate tegevuse, personalijuhtimise, põhitegevuse katkestamise, klientide ja partnerite teenindamisega seotud, juriidilisi, varade säilimise, pettuste, infotehnoloogia ja infovahetuse ning füüsilise turvalisuse, sh tervisekaitse ja töökeskkonnaga seotud riske
  
• Tegevusriskide valdkonnad: 1) hangete korraldamine
  

2) varude ja materjalide haldamine
3) tulude, nõuete ja kohustuste väärkajastamine
4)lepingute haldamine
iii. Vastavusriskid, kahjuriskid

• On seotud eelkõige ettevõtte tegevuse kooskõlaga seaduste ja muude regulatsioonidega. Vastavusriskid hõlmavad endas avaliku teabe, tehingute seaduslikkuse , nõustamise ja konsulteerimise seotud riske.
  

• Kahjuriskide hulka võib liigitada ka vääramatu jõu ning töökeskkonna riskid.

Vääramatu jõud

• Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
  
• Tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja -lihked ning vulkaanipursked , mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last.
  

Finantsriskid
• Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid hõlmavad endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske (nn operatsiooniriskid).
• Finantsriskide klassifikatsioon äritehingutes (nn „puhtad“ finantsriskid):

Krediidirisk ( credit risk)

Likviidsus (e)risk ( liquidity risk)

Intressimäärarisk ( interest rate risk)

Kapitalihinnarisk

Välisvaluutarisk ( currency risk)

[Toorme-] hinnarisk ( price risk)

Krediidirisk
- Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk)
- Muutused tehingu vastaspoole krediidikõlblikkuses (nt krediidireitingu alandamine ) (downgrade risk)
a. Krediidireitingud
b. Krediidiraportid
* Aastaaruande koopia - Äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne.
• Faktiraport - põhineb avalikest allikatest pärineval infol, ei sisalda analüüse ega hinnanguid.
• Ettevõtte maksehäirete raport - annab ülevaate ettevõtte võlgnevustest Maksu- ja Tolliametile ning eraettevõtetele.
• Krediidihinnangu raport - krediidireitingu lühiversioon.
• Krediidireiting - sisaldab valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta: krediidisoovitust, krediidilimiidi summat, maksejõuetuse tõenäosust ja Krediidiinfo reitingut. Lisaks ettevõtte finants - ja majandusolukorra näitajaid (sh kolme aasta aruandeid) ning maksehäirete ja maksuvõlgade infot.
• Krediidianalüüs - sisaldab lisaks avalike allikate infole ka anketeerimise tulemusel saadud teavet, analüüse ning soovitust krediidilimiidile. Koostatakse analüütiku poolt.
c. Raamatupidamisaruandluse analüüs
- koosneb järgmistest etappidest:
1. Ettevalmistav etapp, mis hõlmab analüüsi eesmärkide ja eelduste määratlemise ning meetodite valiku
2. Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine)
3. Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine
4. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ehk analüüsi praktiline teostamine
5. Vajadusel spetsiaalsete analüüside (nt omakapitali tootluse teguranalüüs) läbiviimine
6. Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine
Meetodid:
• Suhtarvuanalüüs
• Vertikaalanalüüs
• Horisontaalanalüüs
• Absoluutnäitajate analüüs

Likviidsussuhtarvud

• Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio ):
  

Kriteeriumid:
üle 1,60 - hea
1,20 – 1,59 - rahuldav
... – 1,19 mitterahuldav
CR = käibevara / lühiajalised kohustised

• Likviidsuskordaja ( quick ratio):
  

Kriteeriumid:
üle 0,8 hea
0,6 – 0,8 rahuldav
kuni 0,59 mitterahuldav
QR = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised

Kapitali struktuuri suhtarvud

• Võlakordaja (debt-to- total assets ratio)
  

Kriteeriumid (USA reitinguagentuurid):
~ 0,36 väga hea
~ 0,56 hea
Võlakordaja = kohustised / varad

• Omakapitali kordaja (equity multiplier)
  

Omakapitali kordaja = (kohustised + omakapital ) / omakapital

Efektiivsussuhtarvud
Efektiivsus ehk tõhusus ehk aktiivsus ehk tootlikkus

• Raha laekumisvälde ( collection period):
  

Laekumisvälde = (perioodikeskmised nõuded ostjate vastu x 360 päeva) / perioodikeskmine müügitulu

• Maksete edasilükkeperiood:
  

Edasilüke = (perioodikeskmine võlgnevus hankijatele x 360 päeva) / perioodikeskmised kulud

Likviidsus(e)risk

Arvelduskrediit , käibekapitalilaen ja korduvkasutusega laenulimiit
- Ebakorrapäraste rahakäivete silumiseks
b. Faktooring
- Kreditoorse võla ehk saadaoleva raha finantseerimine :
– Siseturufaktooring (Balti riigid)
– Ekspordifaktooring

• Faktor – finantsinstitutsioon, kes vastavat teenust pakub
  
• Avatud (disclosed) faktooring: ostjale teatatakse tõsiasjast, et konkreetse transaktsiooni (tehingu) puhul on tegemist faktooringtehinguga – Faktooring maksega keskmisel tehingupäeval ( average maturity factoring), s.o perioodiliste maksetega
  

- Varjatud (undisclosed) faktooring: konfidentsiaalne tehing finantsettevõtte (faktori) ja müüja (eksportööri) vahel ning sellest ostjat ei teavitata
- Regressita (non-recourse) faktooringleping - faktor, kellele müüja (eksportija) nõuded on suunatud, kannab ühtlasi ka krediteerimise riski ja ostja (importija) maksejõuetuse ilmsikstuleku korral ei ole talle ette nähtud kahjude hüvitamist müüja (eksportija) poolt.
- Regressiga (recourse) faktooringleping - faktoril õigus nõuda oma kulutuste katmist juhul, kui tuleb ilmsiks ostja (importija) maksejõuetus või ostja (importija) keeldub mõnel muul põhjusel kaupade eest tasumast.
c. Laofinantseerimine
Tagatiseks on ostetavad, laos või teel olevad uued sõidukid
• Limiit minimaalselt 200 000 eurot
• Maksetähtaeg kuni 180 päeva
• Laovarud kuni 80% ulatuses
• Periood kuni 12 kuud
d. Liising
• Eksportliising – välismaine partner rendib kodumaiselt tootjalt liisingfirma vahendusel mingid seadmed
• Importliising – kodumaine firma rendib liisingfirma vahendusel välispartnerilt seadmeid.
* Eriliigid: autoliising, kommertssõiduki liising, kasutus- vs kapitalirent, müügi-tagasirent, järelmaks
e. Ettevõtlustoetused
Sihtasutus KredEx annab järgmiseid toetusi:
- stardilaen
- tehnoloogialaen
- kapitalilaen
- ekspordilaen
EASi poolt antavad toetused:
- arendustoetused
- alustava ettevõtja toetused
Maaelu Edendamise SA toetused:
- kapitalisüst
- laenud-toetused nagu Kredexil
KIKi toetused:

• keskkonnalaen
  

Tururiskid
a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid):
• Reguleeritud turul (väärtpaberiturul) kaubeldav, standardiseeritud tuletisinstrument
• OTC (Over-The- Counter ) ehk turuväline, standardiseerimata ehk kliendile finantseerimisasutuse poolt kohandatud tuletisinstrument

Optsioon - on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja ( emitent ) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma.
Optsiooni omanik maksab kokkuleppe sõlmimisel emitendile tasu (preemia) ja omandab seeläbi õiguse, ent mitte kohustuse, nõuda optsiooni kasutamist (vara ostu või müüki) kokkuleppe alusel.

Forward - kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega.

Futuurid - (eelkõige põllumajandussaaduste ja toorainete) puhul jälgitakse kasumit ja kahjumit igapäevaselt lepingu tähtaja vältel, st arveldada võib (tehingu vastaspoolega “lõpetada”) millal tahes enne lõpptähtaega. Reeglina on tegemist standardiseeritud lepingutega.

Vahetustehing ( swap ) - Lepingupoolte kokkulepe vahetada teatud ajal maksete vooge, näiteks fikseeritud intressimäära ujuva intressimäära vastu (intressivahetustehing) või ühe valuuta teise vastu (valuutavahetustehing).

Spot - kurss
7. Maksetingimused ostu-müügilepingutes -
i. Maksetähtajad –
1) Ettemakse ehk avansiline makse, kus kauba eest tasutakse enne selle väljasaatmist ostjale
– CWO ( cash with order ) ehk tasumine tellimisel
2) Kohemakse, tasutakse kohe kauba loovutamisel ostjale
3) Kommertskrediit, kui kauba tasumiseks antakse tähtaeg (pärast kauba lähetamist või kauba kättesaamise hetkest)
ii. Valuuta - ja kursitingimused
Hinnavaluuta
Maksevaluuta
Kursitingimus, sellega fikseeritakse valuutakurss või pannakse paika kursi määramise tingimused, nagu väärtuspäev, millise panga kursside alusel jne. – Juhul kui seda ei tehta, siis võidakse määrata kaitsetingimused kursiriski vastu (nt currency adjustment – valuutapariteetide korrigeerimine, mida väljendab CAF – currencyadjustment factor)

Valuutaklauslid
Võimalused riskide jagamiseks ostja ja müüja vahel
1. Tehingu hind seotakse kindlaksmääratud kursitasemega.
2. Määratakse tavaliselt valuutakursi lubatud kõikumisvahemik protsentides või teatud kõrgeima ja/või madalaima kursiga.
Ühepoolne valuutaklausel, kui vaid üks tehingupool võib saada kompensatsiooni tehinguhinnas, või mõlemapoolne, millega piiratakse ostja kursiriski, aga võetakse arvesse ka müüja kursiriski.
Kui valuutaklausel määramata, siis soetatakse vajalik valuuta turult spot-tehinguga (päevakursiga)
iii. Maksevahendid
1. Raha

• Raha funktsioonid
  
  • vahetusvahend (a medium of exchange );
    
  • väärtuse mõõt (a measureof value );
    
  • väärtuste akumuleerija (a storeof value).
    
• Raha omadused
  
  • jaotatavus (divisibility);
    
  • portatiivsus (portability);
    
  • stabiilsus (stability);
    
  • vastupidavus, kestvus (durability);
    
  • raskesti võltsitavus (difficulty of counterfeiting).
    

2. Tšekid - väärtpaber, millega väljaandja käsundab krediidiasutusest käsundisaajat ( maksja ) tingimusteta maksma kindla rahasumma tšekist nähtuval maksetähtpäeval
Arveldustšekk on tšekk, mille väljaandja või omanik on tšeki esiküljele kirjutanud märke «kontole kandmiseks» või muu selletaolise märke, mille eesmärk on keelata tšeki maksjal lunastada tšekki sularahas . Sel juhul võib tšeki maksja lunastada tšeki üksnes selliselt , et krediteerib tšeki omaniku kontot ülekandega, tasaarvestusega või muul viisil sularahalist makset tegemata.
Tšekk peab sisaldama järgmisi andmeid:

• nimetust «tšekk» dokumendi koostamise keeles;
  
• tingimusteta käsundit kindlaksmääratud rahasumma maksmiseks;
  
• tšeki maksja nime;
  
• maksekohta;
  
• tšeki väljaandmise aega ja kohta;
  
• tšeki väljaandja nime ja allkirja, juriidilise isiku puhul ärinime ja esindaja nime ja allkirja.
  

Dokumenti, milles puudub kas või üks eespoolnimetatud andmetest, ei loeta tšekiks, v.a maksekoht, mille puudumisel loetakse selleks tšeki maksja tegevuskoht.
Käsktšekis märgitakse kindel isik, kellele tšekk tuleb lunastada. Käsktšekis võib sõnaselgelt märkida üleandepealdise tegemise õiguse (maksesaamise õiguse edasiandmise) või jätta selle märkimata.
Nimelises tšekis märgitakse kindel isik, kellele tšekk tuleb lunastada, ja märge «üleandepealdise tegemise õiguseta» või muu samatähenduslik märge.
Esitajatšekis märgitakse, et see tuleb lunastada tšeki esitajale. Esitajatšekiks loetakse ka tšekki, mis tuleb lunastada kindlale isikule, kuid millel on lisamärge «või esitajale» või muu samatähenduslik märge, samuti tšekki, milles maksesaajat ei ole märgitud.
Rahvusvahelistes arveldustes on võimalik kasutada arveldusvahendina välisvaluutatšekki, mis jagunevad:

• matka- ehk reisitšekid;
  
• pangatšekid;
  
• eratšekid.
  

Tšeki inkassoks võtmine tähendab panga poolt tšeki esitaja käest tšeki vastuvõtmist ja lähetamist teise panka eesmärgiga saada tšeki eest rahaline makse. Pank on tšeki vahendaja, kes tegutseb tšeki esitaja korraldusel ja kulul. Tšekke võetakse inkassoks ainult panga klientidelt ainult kliendi oma kontole. Tšekk kehtib üldiselt 6 kuud, kui pole märgitud teisiti.
3. Veksel on väärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik . Veksel on ajutine raha asendaja .
Käskveksel (tratt või ülekandeveksel) on väärtpaber, millega väljaandja käsundab käsundisaajat (maksja) tingimusteta maksma vekslist nähtuvale õigustatud isikule kindla rahasumma vekslist nähtuval maksetähtpäeval. Väljaandja vastutab veksli aktseptimise ja sellest tuleneva käsundi täitmise (lunastamine) eest. Käskveksli võib välja anda ka kolmanda isiku arvel (komisjoniveksel), samuti selliselt, et see kuulub lunastamisele väljaandja enda käsul või selliselt, et väljaandja on ise maksjaks.
Käskvekslis peavad olema märgitud järgmised andmed:
1) nimetus «veksel» dokumendi koostamise keeles;
2) tingimusteta käsund kindlaks määratud rahasumma (vekslisumma) maksmiseks;
3) veksli maksja nimi;
4) maksetähtpäev;
5) maksekoht;
6) isiku nimi, kellele peab toimuma maksmine ;
7) veksli väljaandmise aeg ja koht;
8) veksli väljaandja allkiri .
Lihtveksel on väärtpaber, millega väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslist nähtuvale õigustatud isikule kindla rahasumma vekslist nähtuval maksetähtpäeval.
Lihtveksel peab sisaldama

nimetus «veksel» dokumendi koostamise keeles;

maksetähtpäev;

maksekoht;

isiku nimi, kellele peab toimuma maksmine;

veksli väljaandmise aeg ja koht;

veksli väljaandja allkiri.

veksli väljaandja tingimusteta kohustust vekslisumma maksmiseks
8. Makseviisid
a. Puhtad maksed

• Avatud arve, selle eelised ja puudused
  

Eeldused:
– ostja asukohariigi majandus- ja poliitiline olukord on stabiilne;
– tuntakse ostja asukohariigi äritavasid ja kombeid;
– ostja on tuntud ja hea mainega või ostjaga on pikaajaline koostöökogemus;
– ostja majanduslik seisund ja maksevõime on hea ja kontrollitud.
Eelised:
– kiire ja mugav, mis võib anda seetõttu mõningase konkurentsieelise;
– puuduvad vahendajad, dokumendid liiguvad otse müüjalt ostjale ja tehingute konfidentsiaalsus on paremini tagatav;
– ostjad ei pruugigi aktsepteerida teistsuguseid makseviise.
Puudused:
– müüja suur risk, mida on raske kaitsetingimustega maandada.

• Lunatasu, selle eelised ja puudused
  

Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud
Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale ( vedajale ) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse. Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla asendatud ka tšekiga (vt eespool ).
Eelised:
– sobiv kasutamiseks juhul, kui ostja tausta ja tema majanduslikku seisu ei ole võimalik kontrollida;
– senised kogemused ostjaga ei ole maksedistsipliini osas positiivsed;
– tegemist on väikepartiide ja üksikute harvade saadetistega, kus ostja tausta kontrollimine võib osutuda liiga aeganõudvaks või kulukaks;
– riikides, mille majanduslik ja poliitiline stabiilsus jätavad soovida .
Puudused:
– protsessi on vajalik haarata kolmandaid osapooli (ekspedeerija või vedaja ja nende kohalik agent );
– toob kaasa lisakulutusi;
– ekspedeerija (või vedaja) ja tema agendi taust peavad olema kontrollitud;
– nõuab täiendava kirjaliku lepingu sõlmimist.
b. Dokumendimaksed

• Dokumendiinkasso, selle eeldused ja riskid
  

Sularaha dokumentide vastu (cash against documents , CAD)
Väliskaubanduses kasutatav makseviis, kus:
– makse toimub ostja asukohas ;
– algatuse tegijaks ja inkassokorralduse andjaks on müüja;
– pankadel ei ole kohustust kontrollida dokumentide õigsust;
– müüja peab tasuma kõik kulud juhul, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
Klausel D/P ( documents against payment ): ostjapoolne faktuurarve tasumine pärast seda, kui pank on teatanud dokumentide saabumisest
Puhas ( clean ) inkasso – vekslil puuduvad kõik toetavad dokumendid. Kasutatakse juhul, kui dokumendid on mingil põhjusel ostjale eraldi kätte toimetatud või juhul, kui on tegemist teenuste või immateriaalsete toodete ekspordi või impordiga.
Dokumenteeritud (documentary) inkasso – veksliga kaasnevad kaubasaadetist puudutavad dokumendid. Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatakse põhiliselt seda varianti .

• müüja usaldab riiki, kus ostja asub (riik on majanduslikult ja poliitiliselt stabiilne);
  
• müüja usaldab ostjat;
  
• müüja usaldab ostja maksevõimet.
  

Eksportööri riskid:
– importöör ei lunasta kaupu ja dokumente või keeldub maksmast CAD D/P maksetingimuse korral; – importöör ei väljasta aktsepteeritud vekslit ega võta välja dokumente CAA D/A maksetingimuse korral;
– dokumendid saabuvad hiljem kui kaup (eriti väikeste veokauguste ja lennutranspordi kasutamise korral), mispuhul tekivad lisakulud kaupade ladustamisel ja säilitamisel;
– originaalkonossement võib mingeid teid pidi sattuda otse importöörini (nt ekspedeerija või vedaja vea tõttu) ja importöör saab kaubad kätte inkassonõuet täitmata.
Importööri riskid:
– importöör peab aktsepteerima dokumente või tasuma enne, kui ta näeb kaupu füüsiliselt ja saab veenduda nende vastavuses eksportööriga sõlmitud ostu-müügilepingule. Müüja nõusolekul võib teha tehinguid, kus ostjale antakse võimalus kaubaproove võtta.

• Akreditiivid, nende klassifikatsioon ja eelised
  

Akreditiiv - Documentary Credit – DC, Letter of Credit – L/C
• Ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale tema saadetud kauba või teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal, eeldusel , et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt täidetud ja kõik nõutavad dokumendid esitatud.
Ainus makseviis, mis võimaldab makse kättesaamise kohe pärast tarnet. Samas akreditiivi tingimused määrab ostja!
Liigitamine :
– Tühistatav akreditiiv (revocable credit). Ei anna müüjale tagatist makse kohta, vaid näitab ära, mis tingimustel ja kust ta võib makse saada.
– Kinnitamata akreditiiv (unconfirmed credit). Vahendajapank ei kohustu akreditiivi maksma.
– Tühistamatu akreditiiv (irrevocable documentary credit), vt eespool. Tühistamatut akreditiivi ei või selle kehtivuse ajal muuta või tühistada kõigi osapoolte nõusolekuta .
– Kinnitatud (tühistamatu) akreditiiv ((irrevocable) confirmed documentary credit)). Vahendajapank annab müüjale makse sooritamise kohta samasuguse garantii nagu avajapank .
Liigitatakse:
Makse teostamise vormi ja aja seisukohalt
Akreditiivi kasutamise eesmärkidest tulenevalt
Rohkem infot on kuuenda esitluse lõpus, kui huvi on (mingi 10 tihedat slaidi, ise ei plaani neid õppida).
Eelised
• Müüja seisukohalt
– Kindlus makse saamise osas, kui ta täidab kõik akreditiivi tingimused, sest akreditiivi avanud pank (issuing bank) on võtnud endale kohustuse tasuda saadetud kauba eest olenemata ostja maksejõulisusest või soovist ja suvast maksetähtajal (tühistamatu akreditiiv irrevocable documentary credit).
– Müüja võib juhul, kui ta kahtleb ostja panga usaldusväärsuses, nõuda akreditiivi kinnitamist mõne tema jaoks usaldusväärse panga poolt (kinnitatud akreditiiv).
– Võimaldab müüjal anda ostjale ka pikendatud maksetähtaega (deferred payment – D/P), saades ise oma pangast raha kohe pärast korrektsete dokumentide esitamist ja taotledes saadaoleva raha diskonteerimist (ostja arvelt mahaarvamist) panga poolt. See annab konkurentsieelise (on võimalik leida rohkem ostjaid pakkudes järelmaksu võimalust) ilma, et likviidsus ettevõttes halveneks.
• Ostja seisukohalt
– Võimalus vältida ettemakset (prepayment, advance payment, downpayment). Makse sooritab pank müüjale alles pärast akreditiivitingimuste täitmist müüja poolt, s.o pärast kauba teelesaatmist akreditiivis ettenähtud tähtaegadel ja tingimustel.
– Tal on võimalus taotleda pikemat maksetähtaega, kuivõrd müüjal on kindlus makse saamise osas.
– Võimalus oma usaldusväärsuse tõestamiseks, sest juba akreditiivi avamine panga poolt on müüjale kinnituseks ostja maksevõimelisuse kohta. Akreditiivi avamise fakt näitab ostja tõsist kavatsust lepinguliste kohustuste täitmiseks.

Akreditiivitingimuste täitmist tõendavad dokumendid
• Käskveksel (vt eespool)
• Tõendid ja sertifikaadid
• Faktuurarve ( kaubaarve )
– Vrd Pro Forma arve pakkumuse (oferdi) lisana , akrediitivi avamisel, tollis kauba eeldeklareerimisel
– Vrd konsulaararve (konsuliarve, consular invoice), täiendav tasuline (consulage) dokument, mida nõuab impordimaa ning mille annab välja impordimaa konsulaat eksportööri maal
• Veodokumendid: lastikiri ehk konossement (merevedudel) ning veokirjad (maismaa- ja õhuvedudel) – Muud dokumendid, nagu kindlustuspoliisid, laadimiseelse kontrolli tõendid, kaalutõendid, pakkelehed, vagunilehed jms.
9. Kaubadokumendid
a. Klassifikatsioon

• Päritolusertifikaat - Päritolusertifikaat on dokument, mida kasutatakse kauba päritolu kinnitamiseks kaitsemeetmete, kvootide, dumpinguvastaste tollimaksude, põllumajandustoetuste ja avalike enampakkumiste korral. Mittesooduspäritolu sertifikaate väljastab EKTK. Sooduspäritolusertifikaate väljastab EMTA .
  
• Inspektsioonisertifikaat - Ka lähetuseelse kontrolli tõendid. Kasutatakse “kolmanda” isiku kaasamisel tehingu tähtsate asjaolude kinnitamiseks: Kauba vastavus: mark, kogus, kvaliteet, Kauba tarnevalmidus, Tarnitavad kogused , Transpordivahendi vastavus , Tarne toimumise fakti kinnitus , Saadetise avamine
  
• Sanitaarsertifikaat- Sihtriigi tervisekaitseorganite poolt riigi elanikkonna kaitseks kehtestatud normatiivide tõendamiseks
  
• Fütosanitaarsertifikaat - Taime, taimse saaduse või muu objekti taimetervisenõuete kohasust tõendav dokument
  
• Kaubaarve - Kaubaarve on olulisim kaubadokument. Arve esitamisel avaneb müüja nõue ostja vastu. On aluseks kauba eest tasumisel , tolliväärtuse deklareerimisel, maksude arvutamisel, viivise arvutamisel, kindlustamisel ja kahjude hüvitamisel (kuid mitte alati), kauba arvelevõtmisel jne
  
• Veodokumendid
  

Konossemendid ehk lastikirjad, kaubeldavad (negosieeritavad) veodokumendid: mõiste, nõuded ja klassifikatsioon- Konossement on kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba vedamiseks vastuvõtmist, kohustub vedama vastuvõetud kauba konossemendis kirjeldatud kujul sihtsadamasse ning andma selle seal üle isikule, kes esitab konossemendi ja on vastavalt konossemendile õigustatud kaupa vastu võtma. Clean on Board B/L – pankade poolt nõutav stividori või tolliagendi kinnitus selle kohta, et kaup on ära saadetud nõuetekohases koguses ja defektideta (puhas konossement), vastasel juhul on tegemist musta konossemendiga.

• Mere- (ookeani-, liini-) konossement / Marine (Ocean) Bill of Lading
  
• Segaveo konossement / Combined Transport Bill of Lading
  
• Prahilepingu konossement / Charter Party Bill of Lading – Tšartervedudel (kui akreditiivis pole eraldi märgitud, siis pankade poolt ei aktsepteerita)
  

[Liini-] konossement (Bill of lading)
• Kolmepoolne kauba omandit tõestav dokument
• Funktsioonid:
– Lastikiri, mille väljastaja võtab endale kohustuse teostada vedu
– Dokument, mille omamine tõestab õigust kaubale
– Kviitung kauba veoks vastuvõtmise kohta
Läbiv konossement ( through bill of lading, TBL)
• Konossement, milles on märgitud, et kaupade vedu viiakse läbi rohkem kui ühe vedaja poolt.
• Isik, kes annab välja läbiva konossemendi, peab tagama, et vedamisel osaleva vedaja poolt teatud veoteekonna lõigu kohta väljaantud konossemendis oleks märgitud, et kaupa veetakse läbiva konossemendi kohaselt.
Nõuded konossemendile:
Dokumendis peavad olema märgitud:
– kauba lähetaja (shipper) ja vedaja ( carrier ) nimed; – dokumendi väljaandja nimi ja allkiri, kusjuures allkirja juures peab väljaandja olema ennast identifitseerinud:
• kauba vedajana (carrier) või
• laeva kaptenina (master) või
• kauba vedaja või laeva kapteni agendina
– peale- ja mahalaadimissadam täpses vastavuses akreditiivi tingimustega;
– kauba saaja (consignee) täpses vastavuses akreditiiviga; olenevalt akreditiivi tingimustest peab dokumendis kauba saaja kohta olema märgitud:
• nimi või
• to order of [nimi] – kui nimetatud kaubasaajal peab olema võimalus kauba omandiõigust edasi loovutada, või
• to order (ilma nimeta) – kui kauba lähetaja loovutab konossemendi pöördel kauba omandiõiguse dokumendi ettenäitajale (endorsement);
– kauba omandiõiguse edasiloovutus (endorsement), kui seda on akreditiivis nõutud; edasiloovutus võib olla:
• nimeline (endorsed to [nimi]) või
• konossemendi ettenäitajale ( blank endorsed);
– laeva nimi;
– märge „ pardal ” (on board) ja kauba pardale laadimise kuupäev;
– konteinerveo puhul konteineri(te) number ( numbrid );
– kooskõlas akreditiivis määratud tarneklausliga (vt edaspidi) märge veotasu maksmise kohta: „veotasu makstud” (freight prepaid), kui veotasu maksab müüja, või „veotasu makstav” (freight collect), kui veotasu peab maksma ostja;
– veolepingu tingimused või viide nende olemasolule muudes allikates (nt laevaliini veolepingu standardtingimused).
Konossemendist ei tohi ilmneda, et:
– kaup on laaditud laeva tekile ;
– kaup või pakend on kahjustatud (st konossemendil on vastavad märkused – must konossement);
– laev on üüritud üheks konkreetseks reisiks (charter party).
Kui akreditiivis ei ole nõutud teisiti, tuleb pangale esitada kõik konossemendi originaalid (tavaliselt kolm).

Veokirjad ehk mittekaubeldavad veodokumendid: mõiste ja nõuded-
Veokiri on non-negotiable document – nimeline ehk mittekaubeldav
Omadused :
– on tunnistus kauba üleandmisest vedajale
– on veoleping või tunnistus veolepingu olemasolust
– veokirjaga teele saadetud kauba saab kätte saajana nimetatu, st pole vaja esitada veokirja originaali
Enamasti saab piirata kauba kättesaamist ostja poolt COD- tingimusega

• Mereveokiri - Elektrooniline kauba omandit tõestav document. Selle alusel annab laevaagent kauba saatjalt saajale üle pärast lihtkonossemendi koostamist (väljaprintimist), st kaup kuulub alates lihtkonossemendi väljastushetkest saajale (mõeldud pikaajaliste koostööpartnerite või suurte ettevõtete harukontorite vahel lihtsustatud dokumentidega mereveotranspordiks, kus saajaks on saatjale väga usaldusväärne isik)