Väliskaubandus (1)

1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus
i. Väliskaubandus – järgmine pt
ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel.
2. Väliskaubandus
a. Mõiste
Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri ( eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele:
Import – kaupade sissevedu riiki
Eksport – kaupade väljavedu riigist
b. Põhjused ja tegurid
Põhjused:
-Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju
-Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg )
Tegurid:
-Ressursside piiratus
-Toodete mitmekesisus
-Hindade erinevused
-Mitmepoolse kasu taotlus
c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus . Ex suurem kui import, on kaubandusbilanss +.
Maksebilanss – Statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehinguid ülejäänud maailmaga .
d. Avatud ja suletud majandused
Avatud majadus – majandussüsteem , milles lubatakse tehinguid v’lismaisete majandussubejektidega
Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad väliskaubanduslikud suhted
e. Kasud ja probleemid
Kasud: Kauplemine võimaldab suurendada heaolu, kas kaupade valiku suurendamise või kaupade odavamaks muutumise kaudu.
Väliskaubandus on soodne nende tootmistegurite omanikele, mida kasutatakse eksportkaupade tootmiseks
Probleemid:
1. Kahjulikud mõjud neile ressursiomanikele, kes peavad konkureerima inpordiga
2. Väliskaubandus võib muuta tulude jaotust riigis, näiteks mõjuda erinevalt tööjõu või kapitali omanikele.
f. Väliskaubanduse institutsionaalne infrastruktuur Eestis
Majandus ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium (Maksu ja tolliamet), Välisministeerium
Eesti õigus – kokkulepped komlandate riikidega – EL õigus
3. Rahvusvahelised organisatsioonid väliskaubanduses
a. Euroopa Liit - Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, kuhu kuulub (hetkel) 28 liikmesriiki (De facto 1951, de jure 1992)
b. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) - Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil. Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 164 liiget ( 2016 ). Peakorter Genfis .
c. Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) - Asutatud 1952 kui Tollikoostöö Nõukogu, praegune nimi alates 1994, liikmed 182 tolliadministratsiooni, peakorter Brüsselis. Kaupade kirjeldamine ja kodeerimine . Tolliprotseduuride lihtsustamine ja harmoniseerimine jne
d. Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC WBO) – Asutatud 1919. Töötab välja rahvusvahelise kaubanduse norme ja ühtlustab tavasid (tarnetingimused, tüüplepingud). Üle 7000 ettevõtte rohkem kui 120-s riigis, rahvuslikke organisatsioone 96 (sh Eesti, vt icc-estonia.ee)
e. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD) - ÜRO allorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa arengumaade integreerimisele maailmamajandusse, sh suurendada arengumaade kaubavahetust. Alates 1964. Aastast Genfis. 194 liikmesriiki.
f. Maailmapank - Arengupank, mis asutati 1944 Bretton Woodsis samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF).
Maailmapanga Grupp, sh – Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD)
IBRD laenab vaid arengu- või üleminekumajandusega riikidele, samal ajal kui IMF teenuseid ja ressursse saavad kasutada kõik liikmesriigid olenemata nende rikkusest/vaesusest. IFC laenab ka ettevõtetele
g. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
Arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon. • Tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside jms. Asutatud 1961, peakontor Château de la Muette’s (Prantsusmaa). 35 liikmesriiki, Eesti alates 2010
h. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC)
• Asutatud 1960 Bagdadis • 14 liikmesriiki – 73% maailma naftavarudest ja 44% naftatoodangust (2016) • Peakorter Viinis
4. Väliskaubandusstatistika
Extrastat ja Intrastat
Extrastat – kaupade eksport EL välised riigid
kaupade import
(tollideklatatsioonid)
Extrastat (Extra-EC Trade Statistics) - süsteem andmete kogumiseks Euroopa Liidu väliste riikidega peetava kaubavahetuse kohta. Andmeid kogub Maksu- ja Tolliamet tollideklaratsioonidega ning kogutud andmed edastatakse Statistikaametile riikliku väliskaubandusstatistika koostamiseks .
Intrastat – kaupade lähetamine EL riigid
kaupade saabumine
(sattistilised aruanded )
Intrastat ( Intra -EC Trade Statistics) – Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelise kaubavahetuse kohta käivate andmete kogumise süsteem. Andmeid kogub Statistikaamet otse ettevõtetelt statistilise aruandega Intrastat. Intrastati aruandeid kauba lähetamise ja saabumise kohta peavad esitama need Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtted, kelle käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve.
5. Rahvusvahelised ostu-müügilepingud
a. Tehingueelsed toimingud
• Teise lepingupoole taust (due diligence)
• Poole usaldusväärsus – Aastaaruanded – Krediidiraportid
• Partneri õigus- ja teovõime
• Esindusõigused
• Seaduse- ja põhikirjajärgsed eeltoimingud ja nõusolekud
• Tehingu iseloomust tulenevate juriidiliste asjaolude väljaselgitamine , sh muude lepingute vajadus
b. Asjaolud , mis vajavad lepingus fikseerimist
1) kasutatav veoviis ning kelle ülesandeks on sõlmida veoleping;
2) tarnekoht, -viis ja -aeg;
3) kauba kadumise ja kahjustamise riski müüjalt ostjale ülemineku hetk (tavaliselt toimub riski üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega);
4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk;
5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine;
6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada ;
7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada;
8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas;
9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud;
10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas;
11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas;
12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus – arbitraaž );
13) tehingu hind ja vääring;
14) sanktsioonid ja vääramatu jõud;
15) lisad, nt standardsed tegevusjuhised, töö ulatus (teenuste korral, sh töömaterjalid ja –tarvikud, IT-vahendid, töömaht, scope of work), riiklikud või tööstusharu erinõuded, teenuse kvaliteedinõuded ( service level) või kaubaspetsifikatsioonid, hinna struktureerimine.
c. Lepingu sõlmimise etapid
Oferent teeb pakkumuse ( ofert ) ja aktseptant võtab pakkumuse vastu ( aktsept )
Ofert – piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse tahet olla lepinguliselt kohustatud, st antakse lubadus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda
Aktsept - tahteavaldus , milles oferdi saanud isik võtab vastu oferdi, või tahteavaldus, milles oferdi saaja väljendab oma nõustumist oferdiga
d. ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostumüügi lepingute kohta: ostu- müügileping oferdi (pakkumuse) ja aktsepti (nõustumuse) vormis
i. Oferdi liigid, vastu- ehk kontraofert
• Ofert konkreetsele isikule
– Ofert kohalviibijale
– Ofert eemalviibijale
• Ofert avalikkusele
Vastu- ehk kontraofert
• Definitsioon – ofertile (pakkumusele) antud nõusolek, mis sisaldab täiendusi, piiranguid või muid muudatusi. Esialgne aktseptant muutub ise oferendiks
i. Unifitseerimine, standard- (tüüp-) tingimused, dispositiivsus ja imperatiivsus
Unifitseerimine - Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne.
• Seetõttu on astutud samme , et välja töötada reegleid ja soovitusi ühtlustamaks arusaamisi ärikeskkonnast ja - tavadest .
• Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped.
• Nende dokumentide ratifitseerimine tähendab, et nt Eesti eksportöörid /importöörid saavad kasutada tunnustatud rahvusvahelise õigusallika eeliseid, kuid selle õigusallika nõudeid tuleb ka täita.
Standard- (tüüp-)tingimused
• Advokaadibüroo poolt kliendile välja töötatud standardid
• Majandusharus tervikuna välja töötatud standardid (nt ELEA üldtingimused)
• Rahvusvahelised standardid (sh konventsioonid , nt CISG)
• Dispositiivsus – standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu
• Imperatiivsus – standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud
1. Riskid ostu-müügilepingutes
a. Riski definitsioon - Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus (EE)
Riskijuhtimine - Süsteemne, järjepidev ja korratav protsess, mille käigus:
– hinnatakse riskide, sh pettuseriskide, mõju eesmärkide saavutamisele;
– hinnatakse meetmete asjakohasust ja piisavust;
– töötatakse välja uusi või täiendavaid meetmeid riskide maandamiseks.
riskijuhtimise (-ohjamise) protsess
riskijuhtimise (-ohjamise) protsessiga:
• riskitundlikkus • riskide identifitseerimine • riskide mõõtmine (hindamine) ja riskianalüüs • riskide käsitamine (maandamine) – riskide üleandmine • riskide seire • tegevuste korrigeerimine
riskide maandamise taktikad
- riskide üleandmine (kindlustamine)
i. Strateegilised riskid
• On seotud organisatsiooni kõrgeima taseme eesmärkidega, mis toetavad ja on seotud missiooni, visiooni ja väärtustega. Strateegilise riski realiseerumisel on seatud ohtu asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamine.
• Strateegilised riskid hõlmavad endas poliitilisi, seadusandlikke, välis- ja tegevuskeskkonna ning maine (reputatsiooni) riske.
ii. Tegevusriskid (finantssektoris operatsiooniriskid- kõik, mis jääb üle finantsriskidest)
• Tulenevad ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või tegevustest asutuse sees.
• Tegevusriskid hõlmavad endas üldjuhtimise, sisemiste protseduuride ja töötajate tegevuse, personalijuhtimise, põhitegevuse katkestamise, klientide ja partnerite teenindamisega seotud, juriidilisi, varade säilimise, pettuste, infotehnoloogia ja infovahetuse ning füüsilise turvalisuse, sh tervisekaitse ja töökeskkonnaga seotud riske
iii. Vastavusriskid, kahjuriskid
• On seotud eelkõige ettevõtte tegevuse kooskõlaga seaduste ja muude regulatsioonidega. Vastavusriskid hõlmavad endas avaliku teabe, tehingute seaduslikkuse , nõustamise ja konsulteerimise seotud riske. • Kahjuriskide hulka võib liigitada ka vääramatu jõu ning töökeskkonna riskid.
1. Vääramatu jõud
Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
• Tavaliselt sõjad , mässud , streigid või üleujutused, maavärinad ja -lihked ning vulkaanipursked , mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last.
iv. Finantsriskid
• Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid võivad hõlmata endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske.
1. Krediidirisk
• Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk)
a. Krediidireitingud
Krediidireiting - sisaldab valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta: krediidisoovitust, krediidilimiidi summat , maksejõuetuse tõenäosust ja Krediidiinfo reitingut. Lisaks ettevõtte finants - ja majandusolukorra näitajaid (sh kolme aasta aruandeid) ning maksehäirete ja maksuvõlgade infot.
b. Krediidiraportid
• Aastaaruande koopia - Äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne.
• Faktiraport - põhineb avalikest allikatest pärineval infol, ei sisalda analüüse ega hinnanguid.
• Ettevõtte maksehäirete raport - annab ülevaate ettevõtte võlgnevustest Maksu- ja Tolliametile ning eraettevõtetele.
• Krediidihinnangu raport - krediidireitingu lühiversioon.
• Krediidireiting - sisaldab valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta: krediidisoovitust, krediidilimiidi summat, maksejõuetuse tõenäosust ja Krediidiinfo reitingut. Lisaks ettevõtte finants- ja majandusolukorra näitajaid (sh kolme aasta aruandeid) ning maksehäirete ja maksuvõlgade infot.
• Krediidianalüüs - sisaldab lisaks avalike allikate infole ka anketeerimise tulemusel saadud teavet, analüüse ning soovitust krediidilimiidile. Koostatakse analüütiku poolt.
c. Raamatupidamisaruandluse analüüs - Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale
- Regulaarne
- Mitteregulaarne (ad hoc-analüüs)
i. Likviidsussuhtarvud
Likviidsus ehk lühiajaline maksevõime ehk laenukindlus.
– Kvalitatiivses tähenduses
Ettevõtte lühiajaliste maksekohustuste täitmise võime
– Kvantitatiivses tähenduses
Käibevara (või likviidsete või kiiresti realiseeritavate) vahendite, ja lühiajaliste kohustiste suhe
Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ( current ratio )
CR=käibevara/lühiajalised kohustused
Likviidsuskordaja ( quick ratio)
QR=(käibevara-varud)/lühiajalised kohustised
ii. Kapitali struktuuri suhtarvud
• Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime ehk finantsvõimendus
– Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte pikaajaliste maksekohustuste täitmise võime
– Kvantitatiivses tähenduses Intressekandvate kohustiste osatähtsus finantseerimisallikates
• Võlakordaja (debt-to- total assets ratio) Võlakordaja (lihtsustatult) = kohustised / varad Kriteeriumid (USA reitinguagentuurid) ~ 0,36 väga hea ~ 0,56 hea
Omakapitali kordaja (equity multiplier) Omakapitali kordaja (lihtsustatult) = (kohustised + omakapital ) / omakapital
iii. Efektiivsussuhtarvud
• Efektiivsus ehk tõhusus ehk aktiivsus ehk tootlikkus
– Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte varade kasutamine
– Kvantitatiivses tähenduses Ettevõtte varade suhe müügitulusse
Raha laekumisvälde ( collection period)
Raha laekumisvälde = (perioodikeskmised nõuded ostjate vastu x 360 päeva) / perioodikeskmine müügitulu
Maksete edasilükkeperiood
Maksete edasilükkeperiood = (perioodikeskmine võlgnevus tarnijatele x 360 päeva) / perioodikeskmised kulud
Kriteerium: pikem kui raha laekumisvälde
2. Likviidsus(e)risk
Likviidsusriski maandamine
Vahendid igapäevaste väljaminekute ehk käibekapitali (= käibevara miinus lühiajalised kohustused) rahastamiseks ning väliskaubandussuhete arendamiseks
Laekumine kaupade ja teenuste müügist (vt ka rahakäibe aruande näide loengus 3)
Arvelduskrediit ; Faktooring ; Liising ; Laofinantseerimine; Ettevõtlustoetused
a. Arvelduskrediit, käibekapitalilaen ja korduvkasutusega laenulimiit
Ebakorrapäraste rahakäivete silumiseks
b. Faktooring
• Kreditoorse võla ehk saadaoleva raha finantseerimine
c. Laofinantseerimine
• Tagatiseks on ostetavad, laos või teel olevad uued sõidukid • Limiit minimaalselt 200 000 eurot • Maksetähtaeg kuni 180 päeva • Laovarud kuni 80% ulatuses • Periood kuni 12 kuud
d. Liising
• Eksportliising – välismaine partner rendib kodumaiselt tootjalt liisingfirma vahendusel mingid seadmed .
• Importliising – kodumaine firma rendib liisingfirma vahendusel välispartnerilt seadmeid.
• Seadmeliising ja autoliising
e. Ettevõtlustoetused
Stardilaen kuni 100 000
Tehnoloogialaen 2 mln
Kapitalilaen 2 mln
Ekspordilaen 3 mln
Arendustoetused
Alustava ettevõtja toetused
3. Tururiskid
a. Tuletisinstrumendid (- väärtpaberid , derivatiivid)
• Väärtpaberid, mille hind sõltub otseselt või kaudselt : 1) …, 2) intressimäärast, 3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, saastekvoodist või muust ametlikust majandusstatistikast, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest, 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast.
i. Optsioon
• Optsioon on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja ( emitent ) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma.
ii. Forward
• Forward on kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega.
iii. Futuurid
• Futuuride (eelkõige põllumajandussaaduste ja toorainete ) puhul jälgitakse kasumit ja kahjumit igapäevaselt lepingu tähtaja vältel, st arveldada võib (tehingu vastaspoolega “lõpetada”) millal tahes enne lõpptähtaega. Reeglina on tegemist standardiseeritud lepingutega. stus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega.
iv. Vahetustehing (swap)
• Lepingupoolte kokkulepe vahetada teatud ajal maksete vooge, näiteks fikseeritud intressimäära ujuva intressimäära vastu (intressivahetustehing) või ühe valuuta teise vastu (valuutavahetustehing).
– Samal ajal lepitakse kokku kaks tehingut: klient ostab üht valuutat ja müüb teist ning samas lepib kokku, et kindlal ajal tulevikus teeb ta vastupidise tehingu praegu fikseeritud kursiga.
1. Spot- kurss
Tehing hetke turuhinnaga
7. Maksetingimused ostu-müügilepingutes
• Hind • Maksetähtaeg • Valuutatingimused • Kursitingimused • Maksevahendid • Makseviisid • Kaasnev dokumentatsioon
i. Maksetähtajad
• Ettemakse ehk avansiline makse, kus kauba eest tasutakse enne selle väljasaatmist ostjale – CWO ( cash with order ) ehk tasumine tellimisel
• Kohemakse, tasutakse kohe kauba loovutamisel ostjale
• Kommertskrediit, kui kauba tasumiseks antakse tähtaeg (pärast kauba lähetamist või kauba kättesaamise hetkest)
ii. Valuuta- ja kursitingimused
Valuuta – vääring, välisraha
• Hinnavaluuta • Maksevaluuta
• Kursitingimus, sellega fikseeritakse valuutakurss või pannakse paika kursi määramise tingimused, nagu väärtuspäev, millise panga kursside alusel jne.
– Juhul kui seda ei tehta, siis võidakse määrata kaitsetingimused kursiriski vastu (nt currency adjustment – valuutapariteetide korrigeerimine, mida väljendab CAF – currency adjustment factor )
1. Valuutaklauslid (nt CAF)
Võimalused riskide jagamiseks ostja ja müüja vahel
1. Tehingu hind seotakse kindlaksmääratud kursitasemega.
2. Määratakse tavaliselt valuutakursi lubatud kõikumisvahemik protsentides või teatud kõrgeima ja/või madalaima kursiga.
Ühepoolne valuutaklausel, kui vaid üks tehingupool võib saada kompensatsiooni tehinguhinnas, või mõlemapoolne, millega piiratakse ostja kursiriski, aga võetakse arvesse ka müüja kursiriski.
Kui valuutaklausel määramata, siis soetatakse vajalik valuuta turult spot-tehinguga (päevakursiga, vt eespool )
iii. Maksevahendid
1. Raha
• Raha funktsioonid
– vahetusvahend (a medium of exchange ); – väärtuse mõõt (a measure of value ); – väärtuste akumuleerija (a store of value).
• Raha omadused
– jaotatavus (divisibility); – portatiivsus (portability); – stabiilsus (stability); – vastupidavus, kestvus (durability); – raskesti võltsitavus (difficulty of counterfeiting).
2. Tšekid
• Tšekk - väärtpaber , millega väljaandja käsundab krediidiasutusest käsundisaajat ( maksja ) tingimusteta maksma kindla rahasumma tšekist nähtuval maksetähtpäeval
3. Vekslid
• Ajutine raha asendaja
• [ Käsk -] väärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik .
8. Makseviisid
a. Puhtad maksed
• Puhtad maksed ( clean payments )
– Avatud arve, ka avatud nõue ( open account) (VõS ptk. 40 1…3 jagu)
– Lunatasu (cash on delivery – COD)
• Tasumine nimelise pangatšekiga
i. Avatud arve, selle eelised ja puudused
BIC, SWIFT , COD
Eeldused:
– ostja asukohariigi majandus- ja poliitiline olukord on stabiilne;
– tuntakse ostja asukohariigi äritavasid ja kombeid;
– ostja on tuntud ja hea mainega või ostjaga on pikaajaline koostöökogemus;
– ostja majanduslik seisund ja maksevõime on hea ja kontrollitud.
• Eelised:
– kiirus ja mugav, mis võib anda seetõttu mõningase konkurentsieelise ;
– puuduvad vahendajad, dokumendid liiguvad otse müüjalt ostjale ja tehingute konfidentsiaalsus on paremini tagatav;
– ostjad ei pruugigi aktsepteerida teistsuguseid makseviise.
• Puudused:
– müüja suur risk, mida on raske kaitsetingimustega maandada.clean payments)
ii. Lunatasu, selle eelised ja puudused
• Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud (vt maksetähtajad – kohemakse).
• Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale (vedajale) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse.
• Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer ) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla asendatud ka tšekiga (vt eelmine loeng).
• Eelised:
– sobiv kasutamiseks juhul, kui ostja tausta ja tema majanduslikku seisu ei ole võimalik kontrollida;
– senised kogemused ostjaga ei ole maksedistsipliini osas positiivsed;
– tegemist on väikepartiide ja üksikute harvade saadetistega, kus ostja tausta kontrollimine võib osutuda liiga aeganõudvaks või kulukaks;
– riikides, mille majanduslik ja poliitiline stabiilsus jätavad soovida.
• Puudused:
– protsessi on vajalik haarata kolmandaid osapooli (ekspedeerija või vedaja ja nende kohalik agent);
– toob kaasa lisakulutusi;
– ekspedeerija (või vedaja) ja tema agendi taust peavad olema kontrollitud;
– nõuab täiendava kirjaliku lepingu sõlmimist.
b. Dokumendimaksed
• Dokumendimaksed ( documentary payments)
– Inkasso (VõS § 754…§ 757)
– Akreditiiv (VõS § 747…§ 753)
i. Dokumendiinkasso , selle eeldused ja riskid
1. Sularaha dokumentide vastu (cash against documents , CAD)
• Väliskaubanduses kasutatav makseviis, kus:
– makse toimub ostja asukohas;
– algatuse tegijaks ja inkassokorralduse andjaks on müüja;
– pankadel ei ole kohustust kontrollida dokumentide õigsust;
– müüja peab tasuma kõik kulud juhul, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
• Klausel D/P (documents against payment ): ostjapoolne faktuurarve tasumine pärast seda, kui pank on teatanud dokumentide saabumisest
2. Dokumendid aktsepteerimisel (cash against acceptance – CAA)
– Klausel D/A (documents against acceptance) ehk dokumendid [käsk-] veksli aktsepteerimise vastu
• Puhas (clean) inkasso – vekslil puuduvad kõik toetavad dokumendid. Kasutatakse juhul, kui dokumendid on mingil põhjusel ostjale eraldi kätte toimetatud või juhul, kui on tegemist teenuste või immateriaalsete toodete ekspordi või impordiga.
• Dokumenteeritud (documentary) inkasso – veksliga kaasnevad kaubasaadetist puudutavad dokumendid. Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatakse põhiliselt seda varianti.
• Müüja peab märkima veksli tasumise tähtaja ühetähenduslikult: – pärast väljaandmise tähtaja möödumist (nt 30 päeva väljaandmisest, 30 d/d); – tähtaja jooksul pärast ettenäitamist (nt 30 päeva näitamisest, 30 d/s); – kindlaksmääratud päeval (time draft ).
• Mõistlik kasutada, kui:
– müüja usaldab riiki, kus ostja asub (riik on majanduslikult ja poliitiliselt stabiilne);
– müüja usaldab ostjat;
– müüja usaldab ostja maksevõimet.
• Eksportööri riskid: – importöör ei lunasta kaupu ja dokumente või keeldub maksmast CAD D/P maksetingimuse korral; – importöör ei väljasta aktsepteeritud vekslit ega võta välja dokumente CAA D/A maksetingimuse korral; – dokumendid saabuvad hiljem kui kaup (eriti väikeste veokauguste ja lennutranspordi kasutamise korral), mispuhul tekivad lisakulud kaupade ladustamisel ja säilitamisel; – originaalkonossement võib mingeid teid pidi sattuda otse importöörini (nt ekspedeerija või vedaja vea tõttu) ja importöör saab kaubad kätte inkassonõuet täitmata.
• Importööri riskid: – importöör peab aktsepteerima dokumente või tasuma enne, kui ta näeb kaupu füüsiliselt ja saab veenduda nende vastavuses eksportööriga sõlmitud ostu- müügilepingule . Müüja nõusolekul võib teha tehinguid, kus ostjale antakse võimalus kaubaproove võtta.
ii. Akreditiivid, nende klassifikatsioon ja eelised
Ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale tema saadetud kauba või teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal, eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt täidetud ja kõik nõutavad dokumendid esitatud. • Rahvusvahelise Kaubanduskoja dokument Akreditiivide käsitlemise üldtavad ja -praktika, versioon UCP 600 (The Uniform Customs and Practice for Documentary Credits) kehtib alates 01.07.2007. • Ainus makseviis, mis võimaldab makse kättesaamise kohe pärast tarnet. Samas akreditiivi tingimused määrab ostja!
Eelised
• Müüja seisukohalt
– Kindlus makse saamise osas, kui ta täidab kõik akreditiivi tingimused, sest akreditiivi avanud pank (issuing bank) on võtnud endale kohustuse tasuda saadetud kauba eest olenemata ostja maksejõulisusest või soovist ja suvast maksetähtajal (tühistamatu akreditiiv – irrevocable documentary credit ).
– Müüja võib juhul, kui ta kahtleb ostja panga usaldusväärsuses, nõuda akreditiivi kinnitamist mõne tema jaoks usaldusväärse panga poolt (kinnitatud akreditiiv).
– Võimaldab müüjal anda ostjale ka pikendatud maksetähtaega (deferred payment – D/P), saades ise oma pangast raha kohe pärast korrektsete dokumentide esitamist ja taotledes saadaoleva raha diskonteerimist (ostja arvelt mahaarvamist) panga poolt. See annab konkurentsieelise (on võimalik leida rohkem ostjaid pakkudes järelmaksu võimalust) ilma, et likviidsus ettevõttes halveneks.
• Ostja seisukohalt
– Võimalus vältida ettemakset (prepayment, advance payment, downpayment). Makse sooritab pank müüjale alles pärast akreditiivitingimuste täitmist müüja poolt, s.o pärast kauba teelesaatmist akreditiivis ettenähtud tähtaegadel ja tingimustel.
– Tal on võimalus taotleda pikemat maksetähtaega, kuivõrd müüjal on kindlus makse saamise osas.
– Võimalus oma usaldusväärsuse tõestamiseks, sest juba akreditiivi avamine panga poolt on müüjale kinnituseks ostja maksevõimelisuse kohta. Akreditiivi avamise fakt näitab ostja tõsist kavatsust lepinguliste kohustuste täitmiseks.
Akredatiivi ligiid:
– Tühistatav akreditiiv (revocable credit). Ei anna müüjale tagatist makse kohta, vaid näitab ära, mis tingimustel ja kust ta võib makse saada.
– Kinnitamata akreditiiv (unconfirmed credit). Vahendajapank ei kohustu akreditiivi maksma.
• Tühistamatu akreditiiv (irrevocable documentary credit), vt eespool. Tühistamatut akreditiivi ei või selle kehtivuse ajal muuta või tühistada kõigi osapoolte nõusolekuta .
• Kinnitatud (tühistamatu) akreditiiv ((irrevocable) confirmed documentary credit)). Vahendajapank annab müüjale makse sooritamise kohta samasuguse garantii nagu avajapank .
• Koheselt makstav akreditiiv (payment at sight või sight credit või LC at sight). Makse sooritatakse müüjale pärast lepingus nõutud dokumentide esitamist maksjapanka
– Kohalik ( lokaalne ) akreditiiv. Avajapank ei ole andnud vahendajapangale õigust teha dokumentidega tehinguid. Avajapank kohustub makseid sooritama alles seejärel, kui ta on ise saanud nõuetele vastavad dokumendid.
• Edasilükatud maksetähtajaga akreditiiv ehk tähtajaline ehk ootel akreditiiv (deferred payment, time credit, standby letter of credit - SLC). Dokumendid esitatakse panka akreditiivi kehtivusaja jooksul, kuid maksmine toimub teatud aja möödumisel, kas transpordidokumendi kuupäevast või dokumentide esitamise päevast.
– Aktsepteerimisega (acceptance) akreditiiv. Akreditiivi saaja peab andma välja veksli (bill of exchange) akreditiivis näidatud panga nimele , mis tuleb lunastada müüja kehtestatud tähtaja jooksul. Akreditiiviga kooskõlas olevate dokumentide esitamisel
12