Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väliskaubanduse esimene KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müüja, riskid, akreditiiv, tseki, veksli, valuuta, konossemendi, väliskaubandus, eksport, import, väljaandja, pank, dokumendid, vedaja, finants, konossement, organisatsioon, aktsept, veksel, konventsioon, tarne, faktooring, maksja, document, taktika, credit, partner, oferdi, ofert, liising, väärtpaber, inkasso, eksportija, importi, müügileping1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem kui import, on
Faktooring Mis maksma läheb? oLepingulimiit minimaalselt 13000 - 50 000 EUR oAvansimäär maksimaalselt 70 - 90% oLepingutasu kuni 1% lepingulimiidist, 160 - 320 eurot oIntressimäär oleneb tehingu valuutast, Teie finantsseisust ja tehingu üldisest riskitasemest oArve käsitlustasu keskmiselt 0,1%–1% arve summast oMaksetähtaeg sõltub ostjatega kokkulepitud tingimustest oKrediidikindlustustasu vastavalt ostja riskitasemele Akreditiiv Millega on tegu? oAkreditiiv on ostja ehk akreditiivi avaja panga kohustus maksta müüjale ehk akreditiivi saajale määratletud tähtajal, eeldusel, et müüja on pangale esitanud akreditiivis nõutud dokumendid ja müüja on täitnud kõik akreditiivis määratud tingimused. oAkreditiiv on rahvusvahelises kaubanduses hästi tuntud ja levinud arveldusviis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba, teenuse vms eest.
Iga sooritatud väljamakse kohta leiate ärikliendi internetipangast detailse raporti. Ostjatega seotud makseriskide hindamine ja maandamine Maksetähtajaga müük suurendab alati riski, et ostja on maksetähtpäeva saabumise ajaks muutunud maksejõuetuks. Krediidikindlustusega faktooring võimaldab seda riski vähendada. AKREDITIIV Akreditiiv on ostja ehk akreditiivi avaja panga kohustus maksta müüjale ehk akreditiivi saajale välja akreditiivi summa, kui müüja täidab akreditiivis määratud tingimused. Pangad käsitlevad akreditiive kooskõlas Rahvusvahelise Kaubanduskoja väljaande nr 600 (UCP 600), ,,Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika", 2007. a redaktsiooniga. Akreditiivi eelised, kui olete müüja Saate kauba eest tasu kätte õigel ajal. Kui esitate pangale akreditiivi tingimustele vastavad dokumendid, maksab ostja pank Teile akreditiivis määratud summa kindlasti välja. Müüja ei sõltu ostja
Hoidlateenused Informeerimis- ja nõustamisteenused, nt äriplaani koostamine, ettevõtte väärtuse hindamine, strateegilise- või finantsinvestori kaasamine, avalike emissioonide korraldamine, ettevõtte börsil noteerimise nõustamine, ühinemiste ja ülevõtmiste nõustamine, ettevõte müüginõustamine jt. Muud teenused, nt väärismetalli tehingud jt, mis on lubatud seadusega. 15. Krediidiasutuse riskid ja usaldatavuse põhiaspektid. Riskid: Väliskeskkonna riskid: o Makromajandusrisk o Poliitiline risk o Sotsiaalne risk o Demograafiline risk o Geofüüsiline risk Pangasisesed riskid: o Finantsriskid Krediidirisk Likviidsusrisk Tururiskid jm o Operatsiooniriskid Kontrolli- ja juhtimisrisk Juriidiline risk
Finantsvahenduse kodutöö: akreditiiv, inkasso ja faktooring Akreditiiv Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid. Akreditiivi algatajaks pooleks on ostja, kes määrab ka akreditiivi tingimused. Akreditiivi avamisega võtab ostja pank kohustuse tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba või osutatud teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal. Kui kõik akreditiivis loetletud tingimused on
ülesupitamiseks kasutatud laene, seda kiiremini ja suuremalt. Millised erinevad osapooled Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale esinevad valuutaturul? erinevale tasandile. Alumisel astmel on vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. Järgmisele tasandile jäävad pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välivaluuta sisse- ja väljavoo. Nendeks on suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa Erinevad Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskursi klassifikatsioonid vahetuskurss)
taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. · Tsekid kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. · Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma · Akreditiiv Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja
taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. · Tsekid kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. · Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma · Akreditiiv Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja
(peitnud õiget statistikat). · Portugal nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev. · Iirimaa ja Hispaania peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum. · Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud. · Nt. Iirimaa riigirahandus oli väga heas seisus nüüd vajab abipakette, sest pankade päästmine nii kulukas. 13. Kullastandardi olemus. Rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega ja kulla hinnaga, rahal oli ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard 2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3) Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem. 1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s
1970. aastal esitas Luksemburgi tollane peaminister Pierre Werner plaani edasiseks rahandusalaseks koostööks Euroopa Ühenduse riikide vahel. Plaan oli jõuda ühisrahani 1980. aastaks. Riikide vastuolude ning Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemise tõttu lükkus plaani rakendamine aga kaugele tulevikku. 1972 valuutamadu. Valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes ning võisid kõikuda selle suhtes kuni 2,25%. Hiljem piirati kahe süsteemis osaleva valuuta vahelist kõikumist 2,25%-le ning süsteemi hakati nimetama ,,valuutamadu tunnelis". 1973. lõppes valuutamadu. 1979 Euroopa Monetaarsüsteem (EMS). Eesmärk: · stabiilse süsteemi loomine · inflatsiooni kontroll · vahetuskursipoliitika koordineerimine kolmandate riikide suhtes. Funktsioonid: · vahetuskursimehhanism (ERM) kahepoolsete vahetuskursside kõikumisvahemike võrgustik kõigi liikmevaluutade vahel, mis määras kohustusliku interventsiooni.
alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 12.Euroala kriisi tekkepõhjused Üke tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. 13.Kullastandardi olemus Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14.Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944a
Lepingu sõlmimise lihtsus Ofert pakkumine lepingu sõlmimiseks tehtud kindlale adressaadile olema piisavalt selge (minimaalselt kaup ja selle hind või nende määramise viis) olema oferendile siduv Aktsept adressaadi nõusolev vastus Leping on sõlmitud hetkel, kui aktsept jõuab oferendi kätte. Ekspordilepingu sõlmimine 1.Müüja reklaam potentsiaalsetele ostjatele 2.Ostja päring algab läbirääkimise 3. Müüja konkreetne müügipakkumine Pro Forma arve kujul 4. Läbirääkimised aktsept ja lepingu sõlmimine või kontraofert 5. Uued läbirääkimised uus pakkumine või tellimuse kinnitus Lepingu sõlmimine Lepingu sisuline keerukus avaldub Tegelikult on väliskaubandustehing mitme erineva lepingu konglomeraat Väliskaubandustehing on kõrgendatud riski kogum Dokumendirohkus on eripära Lepingute konglomeraat Väliskaubandustehing on lepingute sümfoonia,
väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus 19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus, hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. 14
Akreditiiv on dokument, mille annab välja pank vastavalt kauba ostja korraldusele ja mis annab müüjale õiguse teatud tingimustel saada kindlaks määratud rahasumma. Väliskaubandustehingutes kasutatav lühilaen, mille tähtaeg on kõige rohkem 3 kuud. Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid Akreditiiviteenust kasutades saab ostja oma krediidikõlblikkust parandada ning müüja kindlustunnet raha saamise kohta suurendada Akreditiiv on tagasivõtmatu. Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse j
valitsemine. Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40. Tagatisfondi olemus Eesmärk on tagada investorite poolt investeerimisasutuste kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuste maksejõuetuse korral. Investeeringud hüvitatakse täies ulatuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse või valuuta alusvara väärtusest või selle muutusest. Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi, hoiusumma on hoiuse lõppedes garanteeritud. Puuduvad muud kulutused. Ohtudeks on intresside mitteteenimine ja riskipreemiapuhul lisatsu kaotus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Tegemist on finantsvahendajatega, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda erinevate
1. Nimetage iga välismajandustehingu (eksport, import, reeksport, reimport, transiit, barter) tähtsaimad tunnused ja erisused. Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki. Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Reeksport on millegi eksport, mis on juba imporditud. Tavaliselt kasutatakse reeksporti, sest imporditud asi ei olnud kasuks. Reimport on millegi import, mis oli eksporditud. Seda tehakse selleks, et kodumaa toode teha paremaks ja välismaal nt see oleks kas või kiirem või odavam kui koduriigis. Transiit on tolliprotseduur, mis võimaldab tolli järelvalve all vedada kaupa ühenduse tolliteritooriumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ilma, et selle kauba pealt nõutaks impordimaksu ja muid makse. Barter on kauba vahetus kahe eraisiku vahel raha kasumata. 2
akredatiivi. Akredatiiv on arveldamise viis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba või teenuse eest. Akredatiiv on väga väärtuslik vahend kuna aitab vähendada erinevaid riske ning lisaks sellele võimaldab teha äri suurema riskiga piirkondades. Minu arvates on kõige suurem pluss akredatiivi juures see et antud instrument aitab vältida ettemakset. Akredatiivtehingu käik Kõigepealt lepivad ostja ja müüja kokku, et kauba eest maksmiseks kasutatakse akreditiivi. Seejärel läheb ostja oma panka ja taotleb müüja kasuks akreditiivi avamist. Kuna akreditiivi avades garanteerib pank saajale makse tegemise, peab pank enne akreditiivi väljastamist tegema ostja kohta krediidiotsuse. Ostja pank saadab akreditiivi avamise sõnumi müüja panka, kes sellest müüjale teatab. Müüja paneb kauba teele ning esitab kaubadokumendid oma panka. Müüja pank saadab kullerpostiga dokumendid ostja panka
noteeritavat valuutat Ask hind, millega saab osta baasvaluutat v müüa noteeritavat valuutat Tehingu objekt: sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha deviisikurss e ülekandekurss Noteerimise viis: hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile Tehingu toimumise aeg hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus 52
füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 4 1.2 Võõrandamislepingud Sellesse osasse kuuluvad müügileping, vahetusleping, faktooringuleping ja kinkeleping. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama
Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab
pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid. Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
Panga tulud: 1)Intressitulu- saadakse panga paberi hoidmise perioodil; 3)tulu reinvesteerimisest; ·pikaajalise kapitali oluline suurenemine- kap. üldine järgm. varadest: ·nõuded keskpangale ·kom.P poolt 4)osa väärtpaberi tulust võib olla tulumaksuvaba. VP-I käive aeglustub ·mittekvaliteetne audiitorkontroll; portfelliga on seotud mitmed riskid, mis jagunevad 2 tagatud võlakirjad ·nõuded ja laenud teistele krediidi- 2)kasumiaruanne: ·müügimahtude langus- tulud gruppi: 1)süst. riskid, mis tekivad emidendist asutustele ·laenud äriklientidele ·laenud eraklientidele
3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel
· VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid o Valuuta o tuletisväärtpaberid 19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid: o Lihtaktsiad omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik o Eelisaktsiad hääleõiguseta väärtpaberid, garanteerivad dividenditulu; · Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid;
Veksel on väärtpaberi kujul võlakiri, mille võlgnik annab võlausaldajale laenu saamisel. Vekslilaen on lühilaenu üks võimalus ja peamine erinevus teistest lühilaenudest on selles, et intress makstakse laenu võtmisel ette ära, hiljem võib võlausaldaja sisse nõuda vekslil märgitud esialgse nimiväärtuse. Laenu võtmisel saab võlgnik oma käsutusse vähem raha, kui vekslile märgitud võlasumma. Küll peab võlgnik veksli eest tasumisel maksma tema nimiväärtuse, seega kasutatakse veksli tehingutes nn diskonteerimist. 3. Lühiajalised pangalaenud ehk ka eksplatatsioonilaenude eesmärk on tagada käibevara ringkäigu katkematus. Nende laenudega kaetakse nii püsiv, hooajaline või ajutine ajavahemik kaupade tootmis- ja müügitsükli vahel. Lühiajalise laenu võimalused Arvelduskrediit Panga poolt kliendile antav võimalus jääda arvelduskontosaldoga miinusesse ehk deebetisse
Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus
Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000 [6]. 3.1 . Incoterms 2000 tarneklauslid Tabel 1 Tarneklauslite tabel
jne. Kliendi ja vedajate kokkuviimisest saab ekspedeerija vahendustasu: tavaliselt teatud % veo maksumusest + kindlaksmääratud lisatasu täiendavate teenuste eest. 36. Kes on vedaja? Vedaja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab oma nimel välja trantspordidokumendi ning nõuab veoteenuse osutamise eest tariifidele või kokkuleppele vastavat veotasu. 37. Mis on tarneklausel? On täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku müügilepingu tarne üksikasjades, nii et seda kõike ei oleks vaja korrata lepingu dokumentides. Taheühendile järgneb sihtkoha nimetus, kus müüja tarnega seotud kohustused lõpevad ja viide kasutatavatele tarnetingimustele ning versioonile. (nt FCA Tallinn, Incoterms 2000) Tänapäeval on üldlevinud tarneklausid Incoterms, mis on välja töötatud Rahvusvahelises kaubanduskojas. 38. Mis on SDR? Milleks kasutatakse?
kompromissilepingu sõlmimist, mis on õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikusel järelandmisel. Pooled loobuvad oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (Mahl, 2003). Suur osa äritegevuses tehtavatest tehingutest seisneb kauba ostmises ja müümises. Olulisemateks riskideks seejuures on kaupa vedava veoki sattumine liiklusõnnetusse, kauba võimalik hävimine, kahjustumine või kadumine teel müüja laost ostja lattu. Kauba vedaja ja tootja/müüja vahel tehakse üldjuhul käsudndusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud ( VÕS§619, pt 35 ). Samuti võidakse teenust osutada rakendades heausu meetodit, sel juhul omavahel kirjalikku lepingut ei sõlmita vaid koostöö põhineb usaldusel
Tavapärase töö klientide tellimuste täitmisel, dokumentide väljastamisel, konteinerite liikumise jälgimisel ja veotasude sissenõudmisel teevad ära liiniagendid ehk firmad, kellel on sõlmitud laevakompaniiga leping vastavate ülesannete täitmiseks. Töö eest saavad liiniagendid teatava osa mereveo tasust (enamasti 2–5%). Samuti pakub liiniagent laevafirma klientidele tihti lisateenuseid (kohalevedu, tolliagendi teenused jms). Liiniagent väljastab veetavale kaubale laevafirma konossemendi, mille ta allkirjastab laevafirma nimel klausliga „as agents only“. Liiniagent vastutab oma tegevusega laevafirma ees, samuti klientide ees kaupade eest laevafirma konossemendis märgitud tingimustel. Mereveo ekspedeerimisfirma (forwarding agent, forwarder) on meretranspordi organiseerija, kes tegutseb transporditurul, valides vedudeks kliendi jaoks soodsaima variandi ja esindades klienti suhetes vedajatega. Tavaliselt tegutseb ekspedeerija vahendajana, organiseerides veo
või pideva töösuhte loomisega (nt tööleping) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 2.1. Võõrandamislepingud Erilist kohta lepingute hulgas, eelkõige oma majandusliku tähenduse poolest, omavad lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. 2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müügi eriliigiks on tarbijalemüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale.
põhimõtte. Abstraktsiooni printsiip tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tuleb teha vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st. käsutustehingul. Näiteks kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping. Müügileping on üks levinumaid võõrandamislepinguid, mida omavahelistest suhetes igapäevaselt sõlmitakse. Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja
annaabi.ee 
