Vaimupuue, õpimapp (0)

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse osakond
VAIMUPUUE
Õpimapp
Tallinn 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.VAIMNE ALAARENG 5
1.1.Definitsioon 5
1.2.Vaimse alaarengu tasemed 6
1.3.Põhjused 7
1.4.Kui inimesel on vaimupuue 8
2.VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS 10
2.1.Varajane sekkumine 10
2.2.Arendustegevus 11
2.3.Individuaalne arenduskava 12
2.4.Psühhosensoorne treening , mootoorika treening ja kommunikatsioon 14
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17
LISA 2

SISSEJUHATUS

J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd , et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5).
Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade , vanavanemate , ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eest hoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad. Esmalt vajavad vanemad informatsiooni, mida edasi teha, mis on puudega lapse jaoks kõige parem, milliseid teenuseid on tal õigus saada. Kahtlemata on suur roll ühiskonnal – kuidas aidata ja pakkuda sotsiaalset ja majanduslikku toetust vastavalt vajadustele. (Rästas, 2000.)
Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline. Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aega