50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Elise1988
Õppematerjali autor
§ 127. Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded (1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS (1999) : § 2. Mõisted: (1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet: 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
alla 6 eluaastat F73 sügav vaimne alaareng IQ alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat F78 muu täpsustatud vaimne alaareng F79 täpsustamata vaimne alaareng. (Lõnnqvist & Hekkinen & Henrikson & Marttunen & Partonen, 2006) Vaimu- ja või liitpuuded on lai mitmeti määratlev kategooria. Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue. Teiselt poolt kaasneb vaimupuue sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel. Nad saavutavad iseteeninduse oskuse, samas praktilistes oskustes on nad aeglasemad kui teised lapsed. Nende käitumine võib olla väga erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0
digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090605.1.16 j. Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne. Kaasav haridus astub Eestis esimesi samme ja on selge, et tahtes kasvada tervemaks, tugevamaks ja taiplikumaks ühiskonnaks, ei ole meil teist teed, kui sellega sügavamalt edasi tegeleda, kirjutab Randvere kooli direktor Leelo Tiisvelt. Haridusliku erivajadusega on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired vm toovad kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses jne. Ehk lühidalt – nad vajavad abi, mida tavaline õpilane ei vaja, ja toetust, mida tavaline õpetaja sageli ei suuda pakkuda. Kaasava hariduse põhimõtete järgi peaks iga laps saama kvaliteetse hariduse kodu lähedal asuva kooli tavaklassis koos tavaliste õpilastega. Sama selge on, et
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited
LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. 6. Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till, petersell, seller. 7. Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist, otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuuseks saamist. 8. Väik
Varajane sekkumine Soomes Sirle Veider Referaadi teemaks on varajane sekkumine meie põhjanaaberriigis Soomes. Esmalt antakse ülevaade olulistest varajase sekkumise alastest õigusaktidest ja poliitilistest muudatustest enne ja pärast 2004. aastat, seejärel tutvustatakse Soome varajase sekkumise süsteemi üldisemas mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal. Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, - teenuste ja abi sead
Teenustena toon välja erinevad teraapiavormid nagu: füsioteraapia, psühhoteraapia, tegevusteraapia, kõneteraapia, eripedagoogi nõustamine, liiva-, muusika-, mängu-, looma-, kirjandusteraapiad. Kõik need tugiteenused on väga arendavad, vajalikud ja kasulikud erivajadustega lastele, kuid kas need on kättesaadavad kõigile, kes seda vajaksid? Süsteemi miinusena näen ka veel seda, et vastavad tugiteenused on tasuta vaid neile lastele, kellele on ametlikult määratud puue, kuid palju on neid, kellel see protsess alles käimas või ootel, aga vastavatest teenustest oleks abi juba nüüd. Kokkuvõtteks saan öelda, et kogu protsess algab siiski varajase märkamisega, arengu vaatlustega ja arengu hindamisega. Nende tegevustega selgitatakse välja erivajadusega lapse vajadused ja seejärel saab hakata välja selgitama vajaduste parendamiseks võimalused. Kasutatud kirjandus: Häidkind, P. (2007). Erivajadustega lapsed lasteaias. Psühhosotsiaalse keskkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid